MATTI ILVES: ESINDUSDEMOKRAATIA KRIIS

Feodalismiajast pärit esindusdemokraatia on sügavas kriisis. Seda on mõistnud paljud riigitegelased Euroopas ja teevad esimisi arglike samme otsedemokraatia poole. See seisneb esindusdemokraatia rikastamises mõningate otsedemokraatia elementidega.

Näiteks Saksamaa Bundestag kaalub praegu tõsiselt riikluse olulistes küsimustes hakata korraldame siduva jõuga referendumeid. Rahvaküsitlusi tahetakse korraldade eelkõige Euroopa Liiduga seoses, sest sealsed bürokraadid tahavad rahvusriikidelt (nüüdsetelt osariikidelt) ära võtta üha rohkem otsustusõigust. See on ka mingil määral vastutustundlikele poliitikutele hea väljapääs euroliidu surve alt, sest nad saavad nii viidata alati rahva tahtele.
Samuti võivad sakslased edaspidi vaidlustada vastava hulga allkirjade olemasolu korral iga parlamendis vastuvõetud seaduse ja panna selle kehtimine referendumi otsustada.

Paljude riikide poliitikud on aru saanud, et esindusdemokraatia tänapäeval ei tööta. EKRE programmiline seisukoht: "Seadustame rahvaalgatuse võimaluse. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku allkirjastab eelnõu, peab Riigikogu hakkama seda menetlema. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku vaidlustab Riigikogu otsuse, tuleb antud küsimuses korraldada referendum." + rahvaküsitluste korraldamine. Hästi informeeritud inimeste rahulolematus esindusdemokraatiaga üha enam kasvab, kaugel ei ole ka rahvarahutused.

Meil Eestis on aga asjad teisiti. Eluvõõrad valitsajad elavad justkui oma väljamõeldud maailmas ja arvavad, et esindusdemokraatia on täiesti elujõuline. Selline "demokraatia" meil kasutatav vorm kindlustab neile ülemvõimu rahva üle ja nad on sellega oma mugavuses täielikult rahul. Üldse ei taibata seda, et juba ammu hõõgub tuli tuha all ja see võib lahvatada rahvaülestõsu leegiks. Eestlaste kannatus katkeb ka kord.
Hämmastab ülbus, millega lükatakse tagasi Rahvaalgatuse protsessis tehtud olulised riiklust arendavad ettepanekud ja püütakse piirduda suure propagandakära saatel vaid kosmeetiliste abinõudega.

Kindel on see, et rahva tahet ei ole võimalik enam ka meil kaua ignoreerida ja kui valitsejad seda lõpuks ei mõista, siis nad kukutatakse kas valimistel või meeleavalduste käigus.