Vabadusvõitlejad nõuavad Urmas Paeti vastu kriminaalasja algatamist
Urmas Paet
Vabadusvõitlejad Mart-Olav Niklus ja Kalju Mätik ning jurist Aare Pällin nõuavad välisminister Urmas Paeti suhtes seoses Eesti-Vene piirileppe sõlmimisega kriminaalasja algatamist.
Samasisulise avalduse tegid paar nädalat varem prokuratuurile Jaan Hatto ja Kalev-Andres Rebase eestvedamisel 25 inimest, teiste seas olid alla kirjutanud ka Mätik ja Pällin.
Ka selles, 22.10 saadetud kirjas viidati põhiseaduse paragrahvile 122, mille järgi on "Eesti maismaapiir määratud Tartu rahulepinguga" ning et piirileping on põhiseadusega vastuolus nelja punktis.
Riigiprokuratuurist öeldi kaebuse peale, et põhiseadus ei keela muutmast Tartu rahulepingus kokkulepitud riigipiiri kulgemisjoont uue piirilepinguga ning pöördumises kuriteokoosseisu ei ole.
"Pöördumises ei ole toodud välja argumente, justkui oleks piirilepingu sõlmimisel mõni Eesti vabariigi kodanik abistanud välisriiki Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses," ütles prokuratuuri pressiesindaja Katrin Lunt Delfile.
Prokuratuurist selgitati, et põhiseaduse järgi on Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. "Riigiprokuratuur jagab seisukohta, et Tartu rahulepingu § 122 lg-s 1 mainimise tõlgendus on pärast põhiseaduse assamblee protokollidega tutvumist järgmine: „Me tunnistame Eesti praegust piiri nii, nagu ta on määratud Tartu rahulepinguga, aga samal ajal tunnistame ka võimalust sõlmida uusi lepinguid piiriküsimustes, ka idapiiri küsimustes. Need ratifitseeritakse samas korras nagu näiteks piirilepingud Lätiga," lisas Lunt.
Novembri alguses avalduse teinud Niklus, Mätik ja Pällin leiavad, et kavandatav piirileping on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahviga 122, mille järgi Eesti maismaapiir on määratud Tartu rahulepinguga.
"Uue piirilepingu sõlmimine Venemaaga kahjustaks ilmselgelt Eesti Vabariigi poliitilisi ja majanduslikke huvisid," seisab avalduses. Leitakse, et "põhiseadusega vastuolus olevale uuele piirilepingule alla kirjutades öeldakse faktiliselt lahti ka 1920. aasta Tartu rahust".
Viimasele avaldusele pole riigiprokuratuur veel vastanud. "Riigiprokuratuurile on esitatud sarnasel teemal tõesti ka teine avaldus, kuid vastus sellele on alles koostamisel," sõnas Lunt.
Vabadusvõitlejate pöördumise terviktekst
"Meie, allakirjutanud, lähtudes sellest, et käesoleval ajal allakirjutamiseks ettevalmistatud Eesti-Vene piirileping on otseses vastuolus kõigi asjasse puutuvate varasemate lepingutega (Eesti Vabariigi põhiseadus, 2. veebruari 1920 Tartu rahuleping, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline 1939. a. vastastikuse abistamise leping), nõuame Eesti Vabariigi praeguse välisministri Urmas Paeti tegevuse uurimist õiguslikust seisukohast lahtudes ning tema vastu kriminaalasja algatamist Karistusseadustiku §232 alusel.
Eesti maismaapiir on piiratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste rahvusvaheliste piirilepingutega (Eesti Vabariigi põhiseadus §122). Sõna "ja" eelmises lauses tahendab, et üheaegselt kehtivad nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus (Eesti Vabariigi põhiseadus §123).
"Eesti Vabariigi president ühelt poolt, NSV Liidu ülemnõukogu presiidium teiselt poolt, juhituna sihist arendada sõbralikke vahekordi, mis on kindlaks määratud rahulepinguga 2. veebruarist 1920 ning rajatud rippumatu riikluse tunnustamisele ja mittevahelesegamisele teise lepinguosalise siseasjadesse; tunnustades, et rahuleping 2. veebruarist 1920 ning mittekallaletungi ja tülide rahulisel tee lahendamise leping 4. maist 1932 on endiselt nende vastastikuste suhete ja kohustuste kindlaks aluseks /.../ (Eesti Vabariigi ja N. Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, 28. september 1939).
Tuues ettekäändeks 23. augustil 1944 Pihkva oblasti moodustamise Vene NFSV-s (viimase koosseisus ka Petseri rajoon), nõudis Moskva tollaselt Eesti NSV-lt senise Petseri maakonna likvideerimist. Siiski õnnestus Eesti NSV tolleaegsetel võimudel saavutada valdavalt setudest elanikkonnaga Mäe ja Meremäe valla ning Järvesuu, Saatse ja Petseri valla setu külade jätmine Võrumaa kooseisu. Pisut hiljem nihutati 1920. aasta idapiir Narva jõele: Jaanilinn (vene k. Ivangorod) eraldati Narva linnast, Narva, Piiri ja Raja vald Virumaast. Eesti NSV asjaomane otsus võeti vastu 21. septembril 1944; Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi seadus, mis määras kindlaks Eesti NSV ja Vene NFSV Leningradi oblasti vahelise uue piiri, allkirjastati 18.jaanuaril 1945. NSV Liidu ülemnõukogu Presiidiumi vastav seadlus allkirjastati 24. novembril 1944. Eesti NSV ja Vene NFSV vahelise piiri lühikirjeldus avaldati Eesti NSV ülemnõukogu Presiidium otsusena 3. oktoobril 1946.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 peeti enesestmõistetavaks 1920. aasta Tartu rahu järgsete piiride taastamist. Selle poliitiliseks avalduseks sai Eesti Vabariigi ülemnõukogu otsus 12. septembrist 1991, mille kohaselt Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi piirikiisimust käsitlevad aktid tunnistati õigustühiseks ("Riigi Teataja! 1991, 32, 389).
Kui Eesti Vabariigi ametlik esindaja kirjutab alla põhiseadusega vastuolus olevale uuele piirilepingule, siis on ta sellega faktiliselt lahti öelnud ka 1920. aasta Tartu rahust (ühtlasi meie ajaloo suurima diplomaadi Jaan Poska elutööst) ning tunnistanud kehtetuks praeguse
põhiseaduse. Ei saa ju 1920. aasta Tartu rahulepingut lugeda enam kehtivaks, kui kumbki lepinguosaline seda ei taida. On küllalt alust arvata, et pärast uuele piirilepingule allakirjutamist tuleb Eestile vaenulikult meelestatud idanaaber lagedale väitega, et Eesti Vabariik olevat uus riik, mis on loodud 1991. aastal. Järelikult peavad kõik isikud, kes sel ajal Eesti Vabariigi (5,2 protsendi võrra vähendatud) territooriumil elasid, saama riigilt Eesti kodakondsuse.
On selge, et uusi lepinguid on mõtet sõlmida üksnes selliste riikidega, kes varemsõlmitud lepinguid on ausalt täitnud. Kui Venemaal ikka veel võimulolev punanomenklatuur Eesti Vabariigiga varem sõlmitud lepinguid ei täida, siis mingit uut lepingut selle riigi valitsusega sõlmida pole mõtet. Kavatsetav leping on mitte üksnes Eesti, vaid veelgi suuremal määral Vene rahvuslike huvide reetmine: aitab kindlustada endise kompartei ja kaasajooksikute võimu, kes on peasüüdlased selles, et Teises maailmasõjas võitjate poolel olnud ning loodusvaradest rikkal Venemaal on rahva põhimassi elatustase madalam kui sõjas kaotajate poolel olnud ja loodusvaradest märksa vaesemates riikides (Saksamaa, Jaapan, Soome jt).
Nürnbergi tribunali 1946. a. otsuse kohaselt on rahvusvaheliste lepingute rikkumine kuritegu. Rahvusvaheliste lepingute rikkumist tuleb kvalifitseerida kuriteoks olenemata sellest, kas lepingu rikkuja oli Teises maailmasõjas võitjate või kaotajate poolel. Vabatahtlik loobumine seadusliku territooriumi 1/20-st kahjustaks ka Eesti Vabariigi ja selle kodanike majanduslikke huve - ikka veel on omanikele tagastamata hõivatud territooriumil paiknev õigusevastaselt võõrandatud vara. Pealegi loobuks Eesti Vabariik arvestatavast kogusest maavaradest ja hüldroenergeetilistest ressurssidest, mis kriisiolukorras muudaks võimatuks näiteks Narva elektrijaamade töö.
Eesti Vabariigi idapiir on määratud 1920. a. Tartu rahulepinguga. Mingit uut piirilepingut, mis ikka veel okupeeritud ja annekteeritud alad seadustaks ning idanaabrile põlistaks, pole meile vaja. Uue piirilepingu sõlmimine Venemaaga kahjustaks ilmselgelt Eesti Vabariigi poliitilisi ja majanduslikke huvisid. Veelgi rohkem aga Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust ajal, mil Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik.
Ootame kaesolevale avalikule pöördumisele Teie sisulist vastust."
0 kommentaari:
Postita kommentaar