Nuhkimisajastu turvaline kommunikatsioon
Kui rääkida privaatsusest, pistab alati keegi pea august välja ja hõikab “Kui midagi halba ei tee, pole midagi varjata”, või hõikab välja mõne sarnase väärastunud vabanduse, et õigustada elementaarse inimõiguse rikkumist.
Privaatsus ei ole millegi varjamine. Privaatsus ei eelda saladust. See, mida sa kirjutad oma emale, isale, lapsele või sõbrale on privaatne. Kui see on sinu jaoks arusaamatu kontseptsioon, ära edasi loe.
E-mail/e-post on nagu lahtine postkaart. Saates e-posti on sulle tagatud täpselt samasugune “privaatsus” nagu lahtise postkaardi saatmisel. Kogu info liigub teksti kujul ja on loetav absoluutselt kõigi poolt, kes käe vahele saavad – nagu näiteks postiljon. (Täpsustus: see, et tekst on kaardil näha, ei tähenda seda, et normaalne inimene seda loeks.)
Aga mida siis teha? Oletame, et ma tahan suhelda perearstiga. Tea, et perearst ei tohi sulle saata mitte mingit isikliku infot e-posti teel saata. Hoolimata sellest, et nad on kõik ülikooli lõpetanud ja omavad vähemalt ühte diplomit, käib neil igasugune “krüpteerimine” jms. kõrgelt üle pea. Õpitud abitus? Jah. Seega, “palun krüpteeri e-mail ID kaardiga” või “kasutame GPG’d” laadi jutuga pole mõtet isegi üritama minna.
Lahendusi on mitmeid.
Üheks heaks lahenduseks oleks pakkuda Crypted Memo
Alustuseks peavad sõnumeid vahetavad osapooled kokku leppima salasõnas. Kui see on olemas, piisab vaid selle sisestamisest lehele ning teile avaneb teise osapoole kirjutatud sõnum. Krüpteerimine toimub kasutaja poolses veebilehitsejas. See tähendab seda, et serverisse ei jõua mitte kunagi krüpteerimatta tekst.
Aga kuidas ma tean, et mulle on saadetud sõnum? Kasutada võib näiteks SMS’i, e-posti või mida iganes.
Aga kui tahaks veidi lobiseda?
Skype ei ole kanal, mille abil edastada isikliku infot või lobiseda lollusi sõbraga. Kindlasti ei kõlba selleks ka Facebook. Kui on vaja ajada pikemat loba, siis on olemas näiteks CryptoCat
Installides veebilehitsejale vastava jubina, saad sa luua krüteeritud sidet kasutava privaatse kanali. Ka siin toimub kogu info krüpteerimine kasutaja poolel ehk enne, kui see lahkub sinu arvutist. Sinu ülesandeks jääb loodud kanali nime edastamine teisele osapoolele.
GPG jms.
Siit edasi tuleb juba sõnumite krüpteerimine kohalikus masinas enne teele saatmist. GPG vähese kasutamise taga on ainult õpitud abitus ja laiskus. Tegelikult peaks GPG kasutamisega hakkama saama iga normaalselt funktsioneeriv inimene. Kõrgharidusega arstile ei tohiks see mingit peavalu valmistada.
Lisatud kommentaaridest:
https://jitsi.org/
- kõik olulised platvormid on toetatud
- OTR on sisse ehitatud
- Open-source
- erinevad protokollid, muuhulgas google-talk (SIP, XMPP/Jabber, AIM/ICQ, Windows Live, Yahoo! jne)
Lisaks vaata:
Pidgin
OTR
Kui sa tead lihtsaid ja veebipõhiseid mooduseid turvaliseks sõnumivahetuseks oma sõprade, tuttavate ja perega, anna sellest kommentaaris teada (koos lühikese tutvustusega).
Allikas: http://uus.minut.ee/nuhkimisajastu-turvaline-kommunikatsioon/
Privaatsus ei ole millegi varjamine. Privaatsus ei eelda saladust. See, mida sa kirjutad oma emale, isale, lapsele või sõbrale on privaatne. Kui see on sinu jaoks arusaamatu kontseptsioon, ära edasi loe.
E-mail/e-post on nagu lahtine postkaart. Saates e-posti on sulle tagatud täpselt samasugune “privaatsus” nagu lahtise postkaardi saatmisel. Kogu info liigub teksti kujul ja on loetav absoluutselt kõigi poolt, kes käe vahele saavad – nagu näiteks postiljon. (Täpsustus: see, et tekst on kaardil näha, ei tähenda seda, et normaalne inimene seda loeks.)
Aga mida siis teha? Oletame, et ma tahan suhelda perearstiga. Tea, et perearst ei tohi sulle saata mitte mingit isikliku infot e-posti teel saata. Hoolimata sellest, et nad on kõik ülikooli lõpetanud ja omavad vähemalt ühte diplomit, käib neil igasugune “krüpteerimine” jms. kõrgelt üle pea. Õpitud abitus? Jah. Seega, “palun krüpteeri e-mail ID kaardiga” või “kasutame GPG’d” laadi jutuga pole mõtet isegi üritama minna.
Lahendusi on mitmeid.
Üheks heaks lahenduseks oleks pakkuda Crypted Memo
Alustuseks peavad sõnumeid vahetavad osapooled kokku leppima salasõnas. Kui see on olemas, piisab vaid selle sisestamisest lehele ning teile avaneb teise osapoole kirjutatud sõnum. Krüpteerimine toimub kasutaja poolses veebilehitsejas. See tähendab seda, et serverisse ei jõua mitte kunagi krüpteerimatta tekst.
Aga kuidas ma tean, et mulle on saadetud sõnum? Kasutada võib näiteks SMS’i, e-posti või mida iganes.
Aga kui tahaks veidi lobiseda?
Skype ei ole kanal, mille abil edastada isikliku infot või lobiseda lollusi sõbraga. Kindlasti ei kõlba selleks ka Facebook. Kui on vaja ajada pikemat loba, siis on olemas näiteks CryptoCat
Installides veebilehitsejale vastava jubina, saad sa luua krüteeritud sidet kasutava privaatse kanali. Ka siin toimub kogu info krüpteerimine kasutaja poolel ehk enne, kui see lahkub sinu arvutist. Sinu ülesandeks jääb loodud kanali nime edastamine teisele osapoolele.
GPG jms.
Siit edasi tuleb juba sõnumite krüpteerimine kohalikus masinas enne teele saatmist. GPG vähese kasutamise taga on ainult õpitud abitus ja laiskus. Tegelikult peaks GPG kasutamisega hakkama saama iga normaalselt funktsioneeriv inimene. Kõrgharidusega arstile ei tohiks see mingit peavalu valmistada.
Lisatud kommentaaridest:
https://jitsi.org/
- kõik olulised platvormid on toetatud
- OTR on sisse ehitatud
- Open-source
- erinevad protokollid, muuhulgas google-talk (SIP, XMPP/Jabber, AIM/ICQ, Windows Live, Yahoo! jne)
Lisaks vaata:
Pidgin
OTR
Kui sa tead lihtsaid ja veebipõhiseid mooduseid turvaliseks sõnumivahetuseks oma sõprade, tuttavate ja perega, anna sellest kommentaaris teada (koos lühikese tutvustusega).
Allikas: http://uus.minut.ee/nuhkimisajastu-turvaline-kommunikatsioon/
0 kommentaari:
Postita kommentaar