Russian Lessons No3
Ühes anektoodis selgitab indiaanipealik Winnetou, et vaid valge mees võib kaks korda ühele ja samale rehale astuda.
Tsiviliseeritud maailm suhetses venemaaga on samale rehale astunud korduvalt ja korduvalt ja korduvalt ...
Mitmenda õppetunni on imperialismihulluses venemaa andnud tsiviliseeritud maailmale? Aga see maailm ei õpi. Ei õpi ta enese vigadest vaid kipub endiselt oma sinisilmsuses või geneetilises puudes kaasa minema metsistunud idariigi poolt näidatud suunaga. Nii näiteks Eesti valitsus kiidab heaks stalinliku ebaõigluse ning loovutab venemaale kingitusena Stalini poolt venemaale "joonistatud" maatükid; Tšetšeenide iseseisvuspüüded surutakse maha provotseerivate väljamõeldiste abil; Georgia küljest rebitakse provintsid tänu valele rajatud "kaitsestrateegiale" ning loomulikult sinisilmsete lääne poliitikute usule, et venemaa režiimi juhivad inimesed on ausad.
Nüüd siis Ukraina. Mitmes "Russian Lessons" see on?
Kuigi Ukraina kriis pole veel lõppenud on juba nüüd aeg see küsimus esitada. seda teebki Õhtuleht.
Millised õppetunnid andis maailmale Ukraina kriis?
Õhtuleht
The Miami Heraldi ja World Politics Review kolumnist Frida Ghitis leidis oma arvamusloos, et maailm on sisenenud uue külma sõja faasi.
Ghitis kirjutas oma arvamusloos, et kuigi praegu ei oska veel mitte keegi veel öelda, millega Ukraina kriis lõpeb, on maailm saanud mitu tähtsat õppetundi, edastas CNN.
Esimene sõnum: Keegi ei karda enam Ameerikat. USA, mis on senini olnud demokraatlike väärtuste põhimõtteline eesrääkija, on minetanud oma võime seista teistes riikides nende väärtuste ees.
Isegi kui Moskva loobub kontrollist Ukraina territooriumi üle, on Venemaa saavutanud praeguse agressiooniga oma peamise eesmärgi. Endistele Nõukogude Liidu vabariikidele kui ka endistele Ida-Euroopa parteritele saadeti selge sõnum: kui nad trotsivad Moskva tahtmisi, siis nad maksavad selle eest väga valusat hinda.
Ukraina puhul oli viga see, et Ukraina loobus külma sõja lõppedes oma tuumaarsenalist. Ukrainal oli Nõukogude Liidu ajal maailma suuruselt kolmas tuumaarsenal, kuid vastavalt 1994. aasta Budabesti memorandumile demonteeris Ukraina oma tuumaarsenali ja sai Venemaalt vastu lubaduse respekteerida Ukraina piire. Nagu näha, Venemaa oma lubadust ei pidanud.
Ära oota toetust rahvusvahelistelt rahuaktivistidelt. Kui Venemaa alustas Ukraina vastase agressiooniga, siis mitmed prominentsed inimõiguste aktivistid võtsid omaks hoopis Putini poliitilise liini ja süüdistasid USA-d kriisi põhjustamiseks.
Kadus lootus, et konfliktide brutaalne lahendamine on jäänud jäädavalt minevikku. Ühel päeval, kui elu läheb selles suunas, nagu me soovime, lahendatakse riikidevahelised konfliktid rahumeelselt. Kahjuks, see päev pole veel saabunud ja Putini käitumine kuulub 19. sajandisse.
Tsiviliseeritud maailm suhetses venemaaga on samale rehale astunud korduvalt ja korduvalt ja korduvalt ...
Mitmenda õppetunni on imperialismihulluses venemaa andnud tsiviliseeritud maailmale? Aga see maailm ei õpi. Ei õpi ta enese vigadest vaid kipub endiselt oma sinisilmsuses või geneetilises puudes kaasa minema metsistunud idariigi poolt näidatud suunaga. Nii näiteks Eesti valitsus kiidab heaks stalinliku ebaõigluse ning loovutab venemaale kingitusena Stalini poolt venemaale "joonistatud" maatükid; Tšetšeenide iseseisvuspüüded surutakse maha provotseerivate väljamõeldiste abil; Georgia küljest rebitakse provintsid tänu valele rajatud "kaitsestrateegiale" ning loomulikult sinisilmsete lääne poliitikute usule, et venemaa režiimi juhivad inimesed on ausad.
Nüüd siis Ukraina. Mitmes "Russian Lessons" see on?
Kuigi Ukraina kriis pole veel lõppenud on juba nüüd aeg see küsimus esitada. seda teebki Õhtuleht.
Millised õppetunnid andis maailmale Ukraina kriis?
Õhtuleht
The Miami Heraldi ja World Politics Review kolumnist Frida Ghitis leidis oma arvamusloos, et maailm on sisenenud uue külma sõja faasi.
Ghitis kirjutas oma arvamusloos, et kuigi praegu ei oska veel mitte keegi veel öelda, millega Ukraina kriis lõpeb, on maailm saanud mitu tähtsat õppetundi, edastas CNN.
Esimene sõnum: Keegi ei karda enam Ameerikat. USA, mis on senini olnud demokraatlike väärtuste põhimõtteline eesrääkija, on minetanud oma võime seista teistes riikides nende väärtuste ees.
Isegi kui Moskva loobub kontrollist Ukraina territooriumi üle, on Venemaa saavutanud praeguse agressiooniga oma peamise eesmärgi. Endistele Nõukogude Liidu vabariikidele kui ka endistele Ida-Euroopa parteritele saadeti selge sõnum: kui nad trotsivad Moskva tahtmisi, siis nad maksavad selle eest väga valusat hinda.
Ukraina puhul oli viga see, et Ukraina loobus külma sõja lõppedes oma tuumaarsenalist. Ukrainal oli Nõukogude Liidu ajal maailma suuruselt kolmas tuumaarsenal, kuid vastavalt 1994. aasta Budabesti memorandumile demonteeris Ukraina oma tuumaarsenali ja sai Venemaalt vastu lubaduse respekteerida Ukraina piire. Nagu näha, Venemaa oma lubadust ei pidanud.
Ära oota toetust rahvusvahelistelt rahuaktivistidelt. Kui Venemaa alustas Ukraina vastase agressiooniga, siis mitmed prominentsed inimõiguste aktivistid võtsid omaks hoopis Putini poliitilise liini ja süüdistasid USA-d kriisi põhjustamiseks.
Kadus lootus, et konfliktide brutaalne lahendamine on jäänud jäädavalt minevikku. Ühel päeval, kui elu läheb selles suunas, nagu me soovime, lahendatakse riikidevahelised konfliktid rahumeelselt. Kahjuks, see päev pole veel saabunud ja Putini käitumine kuulub 19. sajandisse.
1 kommentaari:
Putin tegutseb
oma riigi geopoliitilise kaitsega ja ei lase ületada nn punast joont. Vene armee ja võitlusvõime kui moraal on järsult tõusnud mida näeb ka Krimmis , samuti on tal rahva tugi. Baltimaad ei kuulu nn punase joone sisse ja neid Venemaal vaja pole.
Postita kommentaar