esmaspäev, 25. märts 2013
Tšehhi haridusminister võitleb isamaalise kasvatuse eest
Valitsusjuht Petr Nečas oli päev varem kritiseerinud haridusministri kõnealust plaani, öeldes: „Isamaalisust ei tohi peale suruda“. End parempoolseks ja konservatiiviks pidava peaministri sõnul olevat isamaalisus „isiklikku laadi tunne“, mis tulevat „lastes äratada koduse kasvatuse käigus“. Nečas leiab, et „rahvusliku uhkuse kasvatamine“ koolis olevat ebasoovitav sellepärast, et „suurendab rassilist sallimatust“. Samal seisukohal on ka õpetajate ühendused.
Dobeš kostis seepeale, et jääb oma kavale kindlaks, kirjutas sama teemat käsitledes 17. oktoobril 2011 Ungari internetiportaal „Kuruc“. Haridusminister täpsustas, et ei kavatse muuta isamaalist kasvatust eraldi õppeaineks, vaid eelistab selle „ära jagada“ teiste õppeainete vahel umbes sellisel kujul, nagu seni on näiteks seksuaalkasvatus.
Dobeš ütles, et loodab oma plaani teostada lähema kahe aasta jooksul, lisas „The Prague Post“.
_____________
Ajalehe viimase numbri tutvustus: http://rahvuslane.blogspot.com/2013/03/rahvuslik-teataja-ilmus-esmakordselt-12.html
Tellige ja lugege ajalehte "Rahvuslik Teataja"!
_________________
Isamaalisest-rahvuslikust kasvatusest Eestis lugege SIIT.
M.I.
Read more...
Peter Frankopan / Bütsantsi impeeriumi "eurokriis" võiks anda Euroopa Liidule õppetunni
postitas mauri kibedad-tabletid-ja-palju-nööri osak. 8:27 25. märts, 2013
Kvantitatiivne lõdvendamine (rahatrükk), saksa laenud ...
paralleelid 1070ndate Ida-Rooma keisririigi ja tänapäeva Euroopa vahel
on õpetlikud. Mõnikord on lihtne unustada, miks me ajalugu õpime. Arusaadavalt püüame me mineviku abil mõista tänapäeva, aga ideaaljuhul peaksime me sellest ka õppima. Sellest on kahju, et uus riiklik õppekava ei näe ette Bütsantsi ajaloo lähemat käsitlemist. Rooma impeeriumi ida osa, mis õitses veel pikalt pärast seda kui Rooma ise antiikaja lõpuks kuhtus. Bütsantsi impeerium eristub selle poolest, et on üks väheseid riike, mis suutis püsida üle milleeniumi, alates Konstantinoopoli asutamisest 330 pKr kuni oma lõpuni 1453 aastal.
Paraku on õppetund, mis on tänapäeva Euroopale rohkem vajalik, kui kunagi varem, läinud kaduma aja jooksul, sest inimpõlved ei ole vaevunud õppima võimsalt Vahemere impeeriumilt, mis valitses Veneetsiast kuni Palsetiinani, Põhja-Aafrikast kuni Kaukasuseni. Nagu Euroopa Liitki oli Ida-Rooma keisririik mitmekeelne, paljurahvuseline, ulatudes erinevatesse klimaatilistesse tingimustesse, varieerudes kohalikkudes majandustingimustes, ulatudes lärmakatest suurlinnadest aleviteni, õitsvatest sadamatest külatänavateni. Sarnasused ei lõppe siin, valitses ka ühisraha – enamgi, selle väärtus ei kõikunud sajandeid.
Vastupidiselt üldlevinud arvamusele, mida peaaegu iga päev väljendab [Briti] Alamkoda, kus parlamendiliikmed kirjeldavad keeruliseks aetud ja ülereguleeritud seadusandlust sõnaga "Byzantine" (bütsantslik, intriigitsev), siis tegelikkuses oli Bütsantsi Impeerium keerukuse võrdkuju - eriti just nendes valdkondades, kus Euroopa Liit nõrk on. Erinevalt Euroopa Liidust ei olnud Bütsantsi maksupoliitika läbi imbunud ebaefektiivsusest ja ebavõrdusest: impeeriumi ülesehitust ei õõnestatud viies kasumit huvipakkuvamatesse piirkondadesse. Bütsantsi valitsus oli õhuke, lihtne ja tõhus.
Polnud kahtlustki, et erinevad impeeriumi osad võisid alluda erinevatele seadustele ja maksupoliitikale: selleks, et ühisraha saaks toimida oli rahanuslik-, majandus- ja poliitiline ühtsus; maksud maksti ääremaadelt keskusesse ja oli iseenesestmõistetav, et tulu jaotati rikastest piirkondadest vähem õnnelikesse piirkondadesse - isegi kui kõik ei olnud rahul sellise asjade käiguga. Vabadus, nagu torises üks 11nda sajandi autor tähendas maksuvabadust.
Kui euroametnikud suudaksid õppida toonaselt impeeriumilt, siis suudaksid nad ka kasu saada vaadates, kuidas käituda kroonilise majandussurutisega, mis on lääne majanuse tänaseks sandistanud. 1070ndatel riiklikud tulud kukkusid kokku, samal ajal kui pidevalt kasvasid hädavajalikud teenused (näiteks sõjaväele); need omakorda suurendasid likviidsuskriisi. Üks kaasaegne on kirjutanud, et olukord oli nii kehv, et varakambrite uksed jäeti lahti, sest nende lukustamine oli mõttetu, varastada niikuinii enam midagi ei olnud.
Kriisi põhjustajatele ei näidatud üles mingit armu. Toonase Herman Van Rompuy, eunuhhi nimega Nikephoritzes peksis hinnatõusude ja elustandardi languse pärast vihane rahvahulk läbi ja piinas surnuks. Laialtlevinud rahulolematuse tõttu tõrjuti ka teised ilma liigsete auavaldusteta oma ametipositsioonidelt ja tihti sunniti minema munkadeks, kus nad siis võisid palvetada oma pattude andeksandmise eest.
Kriis võimaldas isegi kellegi tolleaegse Nigel Farage'i (Briti iseseisvuspartei juht, tuntud Eurolparlamendi saadik ja Eurantsi impeeriumi vastane - toim.) analoogi esiletõusu, inimese, kelle seletused probleemistikule, miks asjad nii halvaks on muutunud kõlasid "nii veenvalt", et üks kaasaegne kirjeldab, kuidas rahvahulk "talle üksmeelselt eesõiguse andis" ja teda igalpool aplausiga tervitas. Ta oli värske tuulepuhang ajal, kui vanad juhid liikumatult tegevusetuses istusid ja värskete, heade ideede puuduses olid. Tema sõnumile, et praeguste juhtide kärpimine on kasutu, oli raske vastu vaielda.
Jõuetu poliitika, mida püüti teostada tõi ainult katastroofi ja probleeme ei lahendanud see üldse. Lahenduseks püüti toota juurde raha, vähendades selles sisalduvat metalli hulka, ühesõnaga kvantitatiivne lõdvendamine. See on sama, kui proovida plaastriga ravida kuulihaava
Olukorra halvenedes oli aeg vanadest valitsejatest plats puhtaks lüüa. Uue verega toodi sisse ka uued äärmuslikud ideed. "Saksa laenud", hoolimata algsest paljulubavusest oli üks, kuigi lõpptulemusena ebaõnnestunud ettepanek. Aga kui toit oli otsakorral ja sõnadest enam ei aidanud, jäi ainsaks võimaluseks kindlameelset tegutseda.
Lõplik lahendus oli kolmetasemeline. Esiteks, raha korjati käibelt ja asendati uute vääringutega, mis vastasid paremini tegelikele väärtustele.Teiseks maksusüsteem vaadati põhjalikult üle koos tõsise varade arvelevõtmisega kogu impeeriumi ulatuses, mis aitas tulevikus tõsta sissetulekuid. Ja viimaseks alandati kommertspiiranguid julgustades välikapitali investeeringuid, seda just kaubaduse, mitte vara kokkuostmise puhul. Majanduse ergutamisega mindi lühiajaliselt nii kaugele, et piiranguid lõdvendati välisinvestorite kasuks niipalju, et nad olid kohalikega võrreldes eelisseisus.Kõik, selleks, et majandust elavdada. Protsess töötas: see ei olnud kaugeltki nii piinarikas kui kardeti ja majandusliku südameseisakuga patsient suudeti taaselustada.
Muide, 11nda sajandi Nigel Farage ei jõudnud kuhugi, aga ta silus teed tõeliselt hea kandidaadi tippu jõudmiseks. Alexios Komnenos oli selle mehe nimi, kes ehitas Bütsantsi ümber, kuigi reformide eest pidi ta maksma, raskete otsuste eest, mis ta vastu võttis vihati teda tema eluajal ning sajanditeks vajus ta unustuse hõlma.
Võimalik, et me peaksime otsima tänapäeval kedagi, kellel on piisaval laiad õlad.
Peter Frankopan on Oxfordi ülikooli Bütsantsi uuringute keskuse direktor
Allikas: http://minut.ee/ Read more...
pühapäev, 24. märts 2013
MATTI ILVES: KARM MIGRATSIOONIPOLIITIKA TOOB RIIGILE KASU!
Kuigi Taani immigratsiooniseadused on Euroopa ühed karmimad, tahavad parempoolsed poliitikud neid veelgi rangemaks muuta. Taanis on 10% immigrante.
Õieti teevad! Sest immigrantidest, eriti aafriklastest ja ka islamiusulistest pole kasu. Enamus neist roomavad Euroopa riikidesse vaid suurte abirahade lootuses.
Näide Suurbritanniast. NSBlogi: "Suurbritannia pole saanud kasu sisserändajatest koosnevast tööjõust, väidab hiljuti avaldatud raport. Antud tulemust nimetatakse viimaseks naelaks kirstule, kus asetseb senine immigratsioonipoliitika, purustades sellega ka paljud multikulti kasulikkusest rääkinud võimul olnud Töölispartei dogmad. NIESR (kohalik majanduslike ja sotsiaaluuringute instituut) poolt avaldatud aruande järgi on võõrtööjõud toonud riiki nullkasvu vastupidiselt võimude väitele, nagu oleks majandus kasvanud märgatavalt just tänu immigranttööjõule.
700 000 immigrandi kohta, mis SB puhul tähendab ligi 1% elanikkonnast, oli 0,2% jagu majanduslikku kasvu.
Uuring ei võtnud arvesse tõsiasja, et enamus organiseeritud kuritegevusest pannakse toime tihti eksootilistest maadest pärit immigrantide poolt ja sellega kaasneb palju majanduslikku kahju. Allikas: V. Ward, Telegraph (London), 2.mai, 2011."
Inglismaal on valgeid nüüd vaid 86% (elanike koguarv 62,5 miljonit), seega immigrante ümmarguselt 14% ja Londonis on inglased juba vähemuses. Vaid 3,7 miljonit londonlast nimetas 2011. aastal oma etniliseks kuuluvuseks "valge britt", see moodustab 44,9 protsenti Londoni elanikkonnast.
Maailmas proovivad vähendada immigrantide arvu juba paljud riigid ja isegi Iisrael, Austraalia jt, ning EL mitmed osariigid ja seda liidu ametlikku poliitikat eirates. Eesti muidugi nende sekka ei kuulu, vastupidi, siin tehakse ettevõtjate survel - vaja on uut odavat tööjõudu - tõsiseid jõupingutusi võõrtööliste riiki meelitamiseks.
Ka Tallinnas on eestlased vähemusse jäämise piiri peal. Nendest näidetest peaksime õppima, sest immigrantidest ei ole majanduslikku kasu - vaid hoopis kahju.
Pilt: Tundmatute vabadusvõitlejate poolt õhitud tank Valgas 1990. a
Mind häirib tank, mille toru on suunatud Eestimaa poole Viisnurgaga okupantide ülistuspuuslik kadugu! Kaua see mõnitab Eestit? Kuhu on kadunud/lämmatatud taasiseseisvumise rahvuslik vaim?
Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/
VEIKO RÄMMEL: VABAMÜÜRLASEST PASTOR
Ma tahaks olla keegi suurem, mitte vahemees!
Mõtles, mis ta mõtles ja läkski - vabamüürlaseks,
nüüd teenib teist jumalat või kahte,
Issand taevast asja vaatab, ise mõtleb:
"Ei tea kaua seda talun!"
Allikas: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/ Read more...
laupäev, 23. märts 2013
Geenmuundatud mais muudab inimesed elavateks pestitsiiditehasteks?
Uus põlvkond putukavastseid hävitab geenmuundatud maisi, mis pidi olema neile kahjuritele vastupidav. Monsanto Bt-maisi läbikukkumine võib olla suurim geenmuundatud saagi häving USA-s. Selle majanduslik mõju oleks tohutu – kaalul on miljardite dollarite kaotamine sest Bt-mais moodustab kogu USA-s kasvatatavast maisist 65%.
Kui see pestitsiidi tootev taim 1990-ndate teisel poolel toiduainete turule sisenes, siis kinnitasid nii Monsanto kui ka keskkonnakaitseamet, et see kahjustab ainult putukaid. Samuti oldi kindlad, et ei ole mingit põhjust tunda muret putukate resistentsuse tekke osas geneetiliselt modifitseeritud Bt-maisi vastu.
Teadlaste nõukogu hoiatas USA keskkonnakaitseametit, et resistentsuse tekke oht on suur. Kui keskkonnakaitseamet oleks hoiatust tõsiselt võtnud ning sundinud Monsantot ettevaatusabinõusid kasutusele võtma, oleks külvatud vähem Bt-maisi. Aga kuna sellele hoiatusele ei pööratud tähelepanu, siis võib see taim olla kõigist GM-taimedest kõige ohtlikum, ähvardades suurte rahaliste kahjudega ning olles ohuks ameeriklaste tervisele.
Bt-mais – kõige ohtlikum läbikukkumine
Monsanto toodetud geenmuundatud Bt-maisile on lisatud geene pinnasebakterist Bacillus thuringiensis, mis toodab Bt-toksiini. See toksiin toimib pestitsiidina, kuna lõhub putuka sooleseina, mis põhjustab tolle surma. Monsanto ja keskkonnakaitseamet väitsid kindlalt, et see toksiin hävineb inimese seedetraktis täielikult ning ei põhjusta vähimatki kahju tarbijatele. Kuid nad eksisid mõlemas väites: selle taime tulemusel on tekkinud „superkahjurid“ ning teadlased on leidnud ka, et sellel võib olla inimese tervisele hävitav mõju.
Bt-toksiin leidub inimeste veres
Quebeci haiglas testiti naisi selle toksiini osas ning leiti, et 93% rasedatel naistel, 80% vastsündinute nabaväädiveres ning 67% mitte-rasedatel naistel esines veres seda ohtlikku toksiini. Peamiselt satub see organismi, kui tarbitakse Bt-maisist toodetud toitu, jooke, mis on tehtud kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupiga, ning süüakse nende loomade liha, keda toidetakse Bt-maisiga.
See tekitab küsimuse, kas mis tahes Bt-maisist valmistatud toote tarbimine võib muuta su soolestiku mikrofloora elavaks pestitsiidivabrikuks? Ning kui see oletus vastab tõele, siis võib olla võimalik, et Bt-toksiin kahjustab inimeste seedesüsteemi samal moel nagu putukate oma. Biotehnoloogia tööstus väidab, et toksiin ei mõjuta kuidagi imetajate seedesüsteemi, kuid samas on olemas teadustöid, mis on tõestanud Bt-toksiini kahjustavat mõju hiirte ja reesusahvide seedesüsteemile.
Kui Bt-geenid võivad tõepoolest koloniseerida seedesüsteemi bakteriaalse koosluse, siis võib see kaasa tuua seedesüsteemi probleeme, autoimmuunhaigusi, õppimisraskusi lastel ning toiduallergiaid. Need leiud on taas järjekordne põhjus, miks vältida GM-toite.
Farmerid on Bt-toksiini pinnasebakterist kasutanud juba aastaid, mistõttu biotehnoloogiaettevõtted leiavad, et see on kasutamiseks ohutu. Kuid on oluline vahe, kas toksiini pritsitakse taimedele, kus see ilmastikumõjude toimel järk-järgult laguneb, või on taime töödeldud nii, et too seda pidevalt toodab. Seda ei ole võimalik kuidagi taime pealt maha pesta ja see on mitu korda kontsentreeritum.
Allikad: Rise Earth, Huffington Post, NCBI
Toimetas Katrin Suik
Allikas: http://www.telegram.ee/category/toit-ja-tervis#.UU14eFtLH7N
________________
Lugege ka SIIT.
M.I. Read more...
reede, 22. märts 2013
Kellele ja milleks on euro kasulik?
Eurole ülemineku TEGELIKEST võitjatest ja kaotajatest Eestis.
Eurole ülemineku põhjenduseks tõi Eesti valitsus välisinvestorite hirmu Eesti krooni ees. Kroon oli aga euroga seotud kindla kursiga ja mingit hirmu olla ei saa, kui investor ise on vähegi normaalne. Investorid tulid ka krooni ajastul, kui neil oli tulekusoov. Kui välisinvestorid tulevad ja meil Läänest viis korda väiksema palgaga töölisi ekspluateerivad, siis kasum läheb Eestist välja. Samal ajal läheb Eesti päritolu kapital suure kasumi lootuses Aserbaidžaani, Ukrainasse, Põhja-Aafrikasse jm., kus kohalikud sulid selle sageli omastavad.
Kui investeeringuid on vaja, siis võiks riik võtta enda käsutusse pensionisamba ja kasutada seda uute töökohtade loomiseks. Praegu on aga nii, et töölised panevad oma raha ja riik lisab omalt poolt samuti maksumaksja raha ning kõik see läheb välisriikide pankadele või ka mõnele kohalikule tippjuhi sõbrale välismaal spekuleerimiseks. Mis sellest hiljem pensioniikka jõudnud töölisele alles jääb, selgub lõplikult aastakümnete pärast. Käimasolevas masus on juba selgunud, et mõnes kohas on sambad algsest isegi väiksemaks jäänud.
Euro tulekul ei ole välistatud, et investorid ostavad kokku veel töötavad ettevõtted, demonteerivad sisseseade, vallandavad töölised ja viivad tootmise Kagu-Aasiasse, kus tööjõud on veelgi odavam. Tuletame meelde, kuidas 1990-ndate alguses Soome konkurentide rõõmuks hävitati vee hinna järsu tõusu abil kiiresti meie paberitööstus. Tulemuseks oli tõsine löök Eesti kultuurile. Trükiste hinnad tõusid „tänu“ välismaisele paberile tuhandeid kordi ja tiraažid vähenesid kümneid kordi.
Välisinvestorid ajasid hiljuti pankrotti Kreenholmi. Juba ammu on „plats puhtaks“ tehtud „Ilmarisest“, „Voltast“, „Dvigatelist“, „Eesti Kaablist“, Ekskavaatoritehasest, RET-ist, Raudbetoontoodete tehasest ja paljudest teistest ettevõtetest.
Seega on lootused uute töökohtade tulekule sama reaalsed kui kartused töökohtade likvideerimise pärast. Küll aga osutus reaalseks hinnatõusukartus.
Lubadus „euro hinda ei tõsta!” osutus blufiks
Euro tulekuga on kõikjal hinnad tõusnud. Eestis tõsteti hindu juba enne euro tulekut, sest teati, et tulemas on parlamendivalimised. Seetõttu olnuks hinnatõus euro tuleku ja valimiste vahel võimuritele kahjulik. Vaatamata valimiste lähenemisele, tõusid toiduainete hinnad ka pärast euro tulekut. Näiteks kartuli hind on enam kui kahekordistunud. Võimas hinnatõus jätkus ka pärast märtsivalimisi ja läheb ilmselt hoogu pärast 1. juulit, kui hinnasiltidelt kadusid kroonihinnad.
Võimurite väitel on senise hinnatõusu põhjustanud mitte euro, vaid muud põhjused. Need „muud põhjused” on aga samuti Brüsselist tulnud.
Meile on peale surutud elektrituru avamine, mille tõttu elektrihind meie tööstusele on tõusnud 30 % ja varsti tõuseb ka üksiktarbijatele. Elektrihinna tõus nõrgendab meie ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurul ja rõõmustab konkurente läänes. Hinnatõus üksiktarbijatele tuleb paari lähema aasta jooksul. Seniks peame leppima hiiglasliku võrgutasuga, mis ületab oluliselt elektri maksumuse. Ometi on enamik elektrivõrgust ehitatud okupatsiooniajal.
Pidevalt tõuseb ka mootorikütuse hind, millele lisandub ka Brüsselist pealesurutud kõrge aktsiisimaks. Kõik see tõstab paratamatult kõigi siseturul müüdavate kaupade hindu.
Tõsine probleem on see, et tööpuuduse ja kordades madalamate palkade tõttu on ca 120 000 nooremat eestlast juba välismaale tööle läinud. Nende tagasipöördumine on küsitav. Kui edaspidi on Eestis tööjõudu vaja, siis tuleb seda tuua idast või Araabiamaadest, millega kaasnevad tõsised sotsiaalsed ja rahvuslikud probleemid.
Riikide asemel päästame tegelikult hoopis… panku!
Euroga ühinemisel saime „kaasavaraks”, et peame aitama kriisimülkast välja Kreeka, kus 30 aastat võimul olnud kolm perekonda on pidevalt riisunud riigi raha ja on rahva pahameele vaigistamiseks tõstnud keskmise pensioni üle 25 000 EEK-ini ning maksavad seda 14 korda aastas, s.o. iga päev saab Kreeka pensionär u. 1000 krooni. Ka on eurotoetused Kreeka põllumeestele kuus (!) korda suuremad kui meie põllumeestele antavad toetused.
Päästa tuleb ka Iirimaad, mida on meile pidevalt reklaamitud kui suurt eeskuju. Nende riikide päästmiseks tuleb igal Eesti elanikul, imikud ja pensionärid kaasaarvatud, ohverdada veidi üle 9200 krooni.
Järge ootavad juba Portugal, Itaalia ja Hispaania, kel tuli kevadel tagasi osta 400 miljardi dollari eest võlakirju. Uute kokkuvarisejate nimekirja lisandus viimasel ajal ka „meie kodumaa“ süda - Belgia.
Tegelikult peame päästma mitte Kreekat jt. riike, vaid Saksa ja Prantsuse panku, kes on kokku ostnud nende riikide tapeedistunud võlakirju vastavalt 30 ja 15 miljardi euro eest.
Pensionärid kiirustagu „kirsturaha” ärakasutamisega!
Kui üleminek rublalt kroonile oli suhteliselt odav - tuli maksta ainult raha trükkimise eest, siis eurod tuli välja osta ja Eestil tekkis täiendav riigivõlg meil ringluses olevate eurode summas. Välispankadele tuli Eesti Pangast tagastada 47 miljardit krooni tagatisraha.
Pangad asusid euro tulekuks ettevalmistusi tegema juba üle aasta tagasi. 1. jaanuarist 2010 tõsteti mitmesuguste teenuste hindu kordades. Nii näiteks konto liikumise väljatrükk maksis 5 EEK-i asemel 25 EEK. Hoiuseintressi, mis 2009. aastal oli eurohoiuselt ca 1,5 % ja kroonihoiuselt ca 3 % (BIG pangas isegi 8,2 %), langetati ja praeguseks on see 0,1 %.
Kui hoiustajal oli pangas miljon krooni, siis intressiks sai ta iga nädal ühe trammipileti maksumuse. Samal ajal on inflatsioon 4-5 % või rohkemgi. Need pensionärid, kes on pannud panka nn. kirsturaha, peavad arvestama, et see muutub nulliks 20 aastaga. Nii et kiirustage selle raha kasutamisega!
Peamised kasusaajad: Euroopa Liit ja (välis)pangad
Kellele siis tuli euro tulek kasuks? Kõigepealt oli seda vaja Euroopa Liidule, et tõsta euro prestiiži. Saksamaal nõuab juba 50 % elanikest margale tagasipöördumist. Inglise majandusteadlaste arvates on euro ellujäämise tõenäosus 20 %.
Suured võitjad on teadagi pangad, kes 2009. aastal said Eestist kaks miljardit krooni puhaskasumit. Samuti on tõenäoline, et mõni aeg pärast eurole üleminekut õnnestub pankadel peaaegu kõigile peale suruda kaardimaksed, millelt pangale laekub 2,9 % ostusummast. Sellele lisandub veel 20 eurot kuus igalt kaardimakseid vastuvõtvalt karbikeselt ja metallraha panka vastuvõtu tasu. Kaubanduskett seda oma kasumist ei maksa ja lisab selle hindadele. Seega tuleb seda 2,9 % vaadata kui maksu välispankade kasuks. Ilmselt lähevad tõstmisele pankade teenustasud, kõigepealt ülekanded pankade vahel.
2011. aasta I kvartalis said välispangad Eestis kolm miljonit eurot rohkem kasumit kui terve 2010. aasta jooksul kokku. Käesoleva aasta esimese viie kuuga said pangad 107 miljonit eurot kasumit. Tuleb märkida, et vastavalt euroeeskirjadele ei maksa välispangad Eestile oma kasumilt sentigi.
Meile lubati, et hinnad kroonides on kaubanduses nähtavad 1. juulini 2011, kuid juba 1. jaanuari hommikul olid bensiinijaamadel kroonihinnad kadunud. Paljudes kauplustes olid kroonihinnad väga väikeste numbritega, nii et vanuritel polnud võimalik neid näha. Väikesed numbrid võivad ahvatleda vanureid ülejõu ostma ja pensioni paari päevaga ära kulutama. Metallrahadega, mis pealegi kõik peaaegu ühesuurused, arveldamine on vanuritele raske ja võtab harjumiseks palju aega. Kergem on ka raha vanurile tagastamisel „eksida”.
Kummaline oli ka eurokalkulaatorite jaotamine. Osale korteritest pole neid siiani antud. Teiseks oli osale korteritele lisaks kalkulaatorile ümbrikku pandud ka kaks kaarti, mis vaatenurga muutmisel näitavad vaheldumisi eurosid ja EEK-e. „Vähem võrdsetele“ elanikele ei ole aga antud ühtegi sellist väga mugavat kaardikest. Ilmselt on tegemist Eesti Vabariigi Põhiseaduse §12 rikkumisega. Kuna aga kogu üleminek eurole on vastuolus põhiseaduse §-ga 111, siis on elanikkonna selekteerimine selle kõrval tühiasi.
Teised kasusaajad: kurjategijad, Eesti Panga ametnikud…
Kasu saavad kindlasti kurjategijad. Saab ju Eestist röövitud eurod ilma vahetamata igal pool käiku lasta. Seega sagenevad väliskurjategijate visiidid Eestisse. Senisest palju sagedamini hakkab levima valeraha. Kui kroone võltsiti harva ja ebakvaliteetselt, siis eurosid toodavad illegaalsed trükikojad päris kvaliteetselt. 2009. aastal tabati kokku 860 000 võltsitud Eurot, põhiliselt 20- ja 50-sed kupüürid. Eestis on juba iga nädal tabatud mitu valeraha, isegi võltsitud münte. 2011. aasta esimese viie kuuga tabati Eestis 150 võltsitud eurokupüüri ning 37 ühe- ja kaheeurost münti.
Kasu said ilmselt ka Eesti Panga tippametnikud, kes tegelesid/tegelevad paberkroonide hävitamisega. Kuna Eesti Pank on haaranud enda kätte terve kvartali, sealhulgas ka sünnitusmaja, siis ruumipuudust kroonide hoidmiseks ei ole. Euro põhjaminekul oleks kroonid kohe tasuta võtta. Krooni tulekul müüdi Nõukogude Liidu rublad edukalt nii, et isegi kohus ei tuvastanud mingit kuritegu. Käesoleva aasta jaanuaris toimus Lõuna-Sudaanis referendum iseseisvumise küsimuses, mille tulemusena tekkis uus riik, kes vajas kiiresti oma raha ja võinuks olla meie kroonide ostja.
Kroonide hävitamise otsus näitab selgelt teatud ametiisikute kavatsust isiklikult rikastuda, sest raha hävitamist ei ole praktiliselt võimalik kontrollida ja kokkukogutud kroonide mitmekordne eurodeks vahetamine on teatud isikutele lihtne.
FELIKS SAAREVET
Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe "Rahvuslik Teataja" 1. (juuli-august 2011) ja 2. numbris (november 2011) ilmunud kirjutise täispikk variant.
_____________________
Ajalehe viimase numbri tutvustus: http://rahvuslane.blogspot.com/2013/03/rahvuslik-teataja-ilmus-esmakordselt-12.html
Tellige ja lugege ajalehte "Rahvuslik Teataja"!
M.I. Read more...
Tellimine:
Postitused (Atom)
