"Rahvuslik Teataja" ilmus esmakordselt 12-leheküljelisena

                                      RAHVUSLASTE TALLINNA KLUBI


5. märtsil 2013 ilmus Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) ajalehe „Rahvuslik Teataja“ 15. number (veebruar – märts 2013). Seekordne number on varasematest mahukam – 12-leheküljeline.
Värskes numbris on uudiseid nii kodu- kui välismaalt, samuti arvamusartikleid mitmel teemal.
Esikülje põhiloos „Tallinna „tasuta“ ühistransport – kas totaalse kontrolli proov?“ kirjutab Mati Kruusimäe sellest, kellele ja miks oli kasulik kehtestada Tallinnas tasuta ühistransport just nõnda, nagu seda 2013. aasta alguses tehti, ja kuidas tulnuks seda teha mõistuspärase lähenemise korral.
Esikülje alaosa võtab enese alla Geit Eero pildireportaaž RTK ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (lüh. EKRE) eestvõttel 24. veebruaril 2013 Tallinnas korraldatud rahvaalgatusmarsist.
2. leheküljel lõpeb M. Kruusimäe kirjutis Tallinna „tasuta“ ühistranspordist. Lehekülje alaosas arutleb Jaan Hatto kirjutises „Rahvakogu – kas täielik läbikukkumine?“ selle üle, miks on Rahvakogu kaudu esitatud ettepanekud sageli jaburad ega muudaks midagi, asjalikud ettepanekud seevastu kipuvad seal „ootamatult“ kaduma.
3. lehekülje võtab tervenisti enda alla harrastusajaloolase Tarmo Laasi arvamuslugu „Kooljad rahvuslikul väärikusel tallamas“. Autor räägib viimasel ajal aina sagenevatest katsetest kustutada eestlaste ajaloomälu, võtta eestlastelt rahvuse ajalugu ja kangelased.
Mälukustutamiskatsetest on juttu ka 4. lehekülje mõlemas artiklis. RTK ühispöördumises räägitakse „Kawe“ keldri ajaloost ja selle rajatise hävitamisest. Artiklis „Sm. Stalini ideed elavad Eestis edasi“ kirjutab Manivald Tamm, et Eestis tegutsevad praegugi edukalt noorhävituspataljonlased, kes hävitavad väärtuslikke hooneid.
Majandusrubriigis on kahel leheküljel (5. ja 6. lk.) sotsiaalmajanduse magister Einar Eilandi silmiavav kirjutis „Eesti „madalad maksud“ tegelikkuses“, millest selgub, et Eesti elaniku tegelik maksukoormus (s.t. nii otsesed kui kaudsed maksud) on Euroopas suuruselt teine. 5. leheküljel jätkub järjejutt „Vestlusi ühistegevusest“, 6. leheküljel asub aga ettevõtja Harry Raudvere analüüsiv kirjutis „Kuidas ravida süsteemihälvet majanduses?“. 6. lk. on ka majandusealased lühiuudised.
7. leheküljel, rubriigis „Ajalugu“ lõpeb eelmises numbris alanud tõlkelugu „Detailne plaan Süüria režiimi kukutamiseks“.
8. leheküljel, rubriigis „Raamat“ on Taavi Reimani raamatuarvustus „Eesti lastele tehtav ajupesu nüüd ka ajalooraamatuis“, mis käsitleb Tartu ülikooli ajaloo- ja arheoloogiainstituudi 2012. aastal avaldatud ülevaateteost „Eesti ajalugu II“, kus on vaikitud maha eestlaste muistne vabadusvõitlus. Rubriigis „Tasub lugeda“ tutvustatakse Ann-Mari Lahti 2012. aastal eesti keeles ilmunud raamatut „Kohtumine KGB-ga“. Samal leheküljel jätkub järjejutt „Sissitegevuse käsiraamat“.
9. lehekülje ülaosas jätkub rubriik „Raamat“, alaosas on aga rubriik „Maailm“. Ülaosas asub Tõnu Kalveti ülevaatelugu „Narvas esitleti raamatut suurvene mõttelaadist“, alaosas kirjutab aga konservatiivne publitsist Andres Laiapea sellest, kuidas Itaalia rahvuslaste mõjukaim erakond – Põhjaliiga – reetis oma valijad, hakates üleöö Euroopa liidu pooldajaks. Lühiuudisterubriigis on juttu Prantsuse Rahvusrinde juht Marine le Peni hoiatusest, et Euroopa Liit on muutumas Nõukogude Liidu sarnaseks.
10. lehekülje põhiosa võtab enda alla Paul Madaliku järjeartikli „„Araabia kevad“ kui Trooja hobune“ lõpuosa, kus tutvustatakse araabiamaades õhutatud rahutuste kahjulikku mõju ka lääneriikidele. Lühiuudisterubriigis olevad uudised käsitlevad Süüria „ülestõusu“ mahitamist välismaalt.
11. leheküljel tutvustab Andres Laiapea Suurbritannia konservatiivide plaane Euroopa liidu muutmiseks. „Briti peaminister David Cameron (Konservatiivne Partei) on teatanud, et kui Euroopa Liit (lüh. EL) ei muutu, siis võib see viia tema riigi lahkumiseni liidust,“ kirjutab Laiapea kohe loo algul.
Lehekülje alaosas olevas kirjutises „„Suurbritannia paremad päevad on möödas““ käsitleb eestimeelse internetiväljaande „NSBlog“ peatoimetaja Taavi Reimann murettekitavat suundumust nüüdis-Suurbritannias – põliselanike osakaalu pidevat vähenemist. Näiteks 2013. aasta jaanuari seisuga moodustavad inglased pealinn Londoni elanikkonnast kõigest 45 protsenti. Viimati jäädi vähemusse ka Leicesteris, Lutonis, Berksis ja Slough´s. Birminghamis jäävad inglased vähemusse juba lähema seitsme aastaga, kui suundumus ei muutu.
Sama lehekülje rubriigis „Lühidalt“ teatab üks uudis, et alates 2013. aasta maist pole haakrist, punatäht ning sirp ja vasar Ungaris enam keelatud sümbolid.
Tagakaanel on naljanurk ja rubriik „Sündmuste kroonika“. Naljanurgas on valik Raimo Aasa mõtteteri ja üks ta karikatuur nüüdis-Eestist. Avalikus kirjas Herman van Rompuyle protesteerib Feliks Saarevet viimasel ajal Euroopas kulutulena leviva rassismi vastu, mis uurib juba hakkliha tõupuhtust: kas too sisaldab hobuseliha või mitte.
„Rahvuslik Teataja“ ilmub kord kuus. Trükiarv on tuhat eksemplari.
Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564

Allikas: http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/