MATTI ILVES: 1941. AASTA JUUNIKÜÜDITATUTE MEENUTUSEKS

Eriti raske saatus oli just 1941. aasta küüditatutel. Algas sõda ja samuti veelgi viletsamad aastad Venemaal tervikuna, kes sellistes oludas veel hoolis sunnitöölaagreisse saadetud meestest ja Siberisse küüditatud rahvavaendlaste naistest-lastest? Toon nüüd väljavõtted Villu Randoja raamatust "Siberi lood":

14. juunil 1941.a. toimus I suurküüditamine Eestist. Siberisse viidi 10205 inimest, peamiselt Kirovi ja Novosibirski oblastisse. Tookordne üritus oli küüditaminse ja arreteerimise segavorm - täiskasvanud mehed (u 4000) lahutati peredest ja viidi GULAGi vangilaagritesse, kus suurem osa neist (95%) juba esimesel aastal maha lasti või nälga suri. Ka Siberisse jõudnud meesteta peredes oli sõjaaja ränkades tingimustes suremus suur. 10 000-st küüditatust suri Siberis kokku 59% inimestest.
Juuniküüditamise jätkuks oli inimeste väljavedu laevadega 1.-3. juulil 1941.a. Eesti saartelt Paldiski kaudu Tallinna ja sealt edasi Venemaale. Seda inimeste arvu ei ole suudetud siiamaani täpsustada, arvatakse, et 450-500 inimest.
15.aug. 1945.a. küüditati Siberisse Eestisse elama jäänud sakslased ja nende perekonnaliikmed, kokku 342 inimest.
1.apr. 1951 toimus viimane suuremahulisem organiseeritud küüditamine Eestis, kui viidi ära Siberisse 259 Jehoovatunnistajat ja nelipühilast. ---
Ajavahemikus 1944-1949 Küüditati Eestist Venemaale siia Soome Talvesõja ajal põgenenud ingerlased. Nende arvu ei ole teada, sest neid viidi ära pidevalt väiksemate gruppidena, tavaliselt vangitappide koosseisus.
___________________
25. märtsil 1949.a. toimus II suurküüditamine Eestist. Nimekirjadesse oli kantud 31623 inimest. Väljasaatmisele kuulusid eelkõige kolm kategooriat: kulakud, bandiidid ja natsionalistid ning nende perekonnad. ---
Kokku küüditati 7553 peret - 20 702 inimest, neist mehi 4711, naisi 10274 ja lapsi 5717.
Siberi teekonnal (25.03. - 15.05.49) suri 42 inimest, haigena võeti rongilt maha 63, põgenes või jäi teadmata kadunuks 18 inimest.
8 aasta jooksul suri Siberis 2477 inimest, juurde sündis umbes 500 last. Peala amnestiat pöördus Eestisse tagasi 16870 ininest.
___________________
Eesti Represseeritute  registri Büroo on töötanud juba kümme aastat. Praeguse seisuga ulatub aastatel 1940-88 arreteeritute koguarv 80 000 piiridesse. ---
1954.a. kui poliitvangidele kuulutati amnestia, oli Eestist arreteeritutest elus vähem kui 2000 vangi.

Selline raske saatus oli okupatsiooni tingimustes meie rahvuskaaslastel ja ega ei oota midagi head (reeturpoliitikute eestvedamisel ja rahva petmisel, EL-u rahadega läbi viidud propaganda toetusel sai teoks vabadusest loobumine) meid ka neomarksistlikus Euroopa Liidus, mis on tegelikult loodud rahvusriikide hävitamiseks ning ühtse inimmassi kujundamiseks, lugege lisaks SIIT.