Nõmme Koduloohuviliste Koda jätkab dr. Hjalmar Mäe pärandi uurimist

Ühistu liikme Nõmme Koduloohuviliste Koja (NKK) delegatsioon viibis möödunud aasta novembris Austrias. Reisi peaeesmärk oli külastada Grazi linnas asuvat tuntud Nõmme hariduselu edendaja dr. Hjalmar Mäe hauda. Haud oli korrastatud ja oli näha, et seal oli käidud arvatavasti dr. Hjalmar Mäe sünniaastapäeval, mis on 24. oktoobril, sest istutatud lilled olid värsked ja küünlad põlenud.

Dr. Hjalmar Mäe hauale sai puistatud kolm peotäit mulda, mis oli kaasa võetud tema isa haualt Hiiu-Rahu kalmistul. NKK liige Jaak Tuuksam luges kalmul ette ka dr. Mäe tsitaadi eestlaste rasketest valikutest II maailmasõja ajal, kui Eesti oli muutunud okupeeritud alaks ja sattunud kahe võitleva riigi vahele. Hauale jäeti kiri haua hooldajatele, et saada kontakt nende tublide inimestega, kes kõik need pikad aastad pole jätnud dr. Hjalmar Mäe hauda unarusse.

2014. aasta märtsis saabuski oodatud kiri Grazist. NKK-ga võttis ühendust härra Raimund Bischinger, kes koos oma abikaasaga ongi dr. Hjlamar Mäe hauda perekonnasõpradena kõik need pikad aastad hooldanud. Jätkus aktiivne kirjavahetus, mille tulemusel soovib hr. Bischinger NKK-le üle anda mõned dr. Hjalmar Mäe isiklikud esemed, mis tema arvates peaksid tagasi jõudma Eestisse. Sai kokku lepitud, et uus NKK reis Grazi toimub juba sel sügisel.

Hjalmar Mäe andis endast Nõmmel märku juba 1919. aastal, olles jaoskonnaülemana aktiivselt tegev kohaliku Kaitseliidu edendamisel. Sama aasta juulis tegi ta alevivalitsusele ettepaneku rajada Glehni mahajäetud vaatetorni observatoorium. See hea idee viidi ellu alles 45 aastat hiljem. Uuesti ja palju jõulisemalt naasis ta Nõmme ellu pärast õpingute lõppu kümmekond aastat hiljem. 1929. aasta juunis valiti Hjalmar Mäe Nõmme linna koolivalitsuse ja haridusosakonna juhatajaks ning ühtlasi ka linnanõunikuks. Sama aasta 1. augustil määrati ta vastasutatud Nõmme gümnaasiumi esimeseks direktoriks. Viimasel ametikohal sai ta olla siiski vaid paar kuud, jätkates samas tööd füüsika ja matemaatika õpetajana. Samas kuus võttis Mäe ette aga hoopis suurema töö ja asutas Nõmme rahvaülikooli, mis sai aluseks üle-Eestilisele rahvaülikoolide süsteemile. Tema juhtimisel muutus see rahvahariduse asutus üheks Eesti edumeelsemaks, kus sai õppida ligi 60 ainet. Kasutades oma sidemeid, tõi Hjalmar Mäe õppeprotsessi mitmeid uuendusi, sh õppefilmide laialdase kasutamise. 1929. aasta detsembris valiti Mäe Nõmme Haridusseltsi etteotsa. Järgmisel aastal ühendati tema initsiatiivil haridusselts, rahvaülikool ja teatriselts „Lämmeküne” üheks organisatsiooniks – Nõmme Hariduse ja Rahvamaja Seltsiks. Seoses nõukogude võimuga peatunud tegevuse taaselustasid 2013. aasta detsembris Ühistu liikmed Jaak Tuuksam, Andro Roos ning Margus Lepa. Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi aktiivsem tegevus peaks algama 2014. aasta septembrist.

1944. aastal evakueerus Mäe koos Saksa vägedega. Pärast sõja lõppu oli ameeriklaste käes sõjavangis ning pärast vabanemist 1947. aastal töötas ajakirjanikuna, nõustas Austria liidukantslerit Josef Klausi ja Saksa liidukantslerit Konrad Adenauerit NSVLi küsimustes.

Hjalmar Mäe mälestusteraamat „Kuidas kõik teostus“ peaks poodides müügil olema. Lugeda saab seda Nõmme Raadio kodulehelt Rahva Raadio Seltsi alt.

Kuigi Mäe tembeldati ametlikus nõukogude propagandas sõjaroimariks, ei taotletud kunagi tema väljaandmist või tema üle kohtupidamist. Veelgi enam, ta oli ise vabatahtlik tunnistaja Nürnbergi kohtuprotsessil. Miks nii, võib ainult oletada. Küllap mängis ta palju kõrgemat mängu, kui meie seda teame.

Hjalmar Mäe suri 10. aprillil 1977 Austrias Grazi linnas. Mälestus temast ei kao.

Toomas Kleesment

Nõmme Koduloohuviliste Koda

Allikas: http://www.yhistupank.ee/files/uhistuleht_juuni_2014.pdf

Read more...

Õiguslik nihilism

Kohalikud omavalitsused annavad välja määrusi-korraldusi , mis pole kooskõlas põhiseadusega . Selle vältimisekspeaks TÖÖD tegema riigikogu põhiseaduskomisjon , õiguskantsler , president kuid ei tee ,süvendades õiguslikku nihilismi . Sellele aitavad kaasa marionettidest poliitikute nukujuhid , kes määravad ametikohtadele ebapädevaid poliitikuid , kes süüdimatult otsuseid langetavad . Ametnikud -poliitikud registreerivad üksteise järel probleeme , nimetavad ülesandeid , kuid ei analüüsi nende probleemide sisu , omavahelist suhet , rääkimata sellest , et analüüsi tulemusena sünteesida probleemi lahenduste algoritmid , mis oleks võimalik pöörata seadusteks , mille täitmine oleks kindlustatud kaadrite ja baasressurssidega .
Riigivõim registreerib probleeme mida ISE toodab , kuid MITTE KUNAGI EI ARUTA AVALIKULT nende üle , mis on „eliidi“ globaalse korporatsioonisisese rahvavaenuliku eetika ilming . Mõtleme , millisest keskkonnast on meie „rahvajuhid“ pärit , millise psühhotüübi haridusega omandanud , siis enamusele sobiks hästi iseloomustamiseks idioom „pärdik granaadiga“ . Üldiselt võiks kokku võtta , et riigiaparaadi ametnikud , kes omavad allkirjaõigust , kuuluvad ühtsesse maffiagruppi (mis ei välista nendevahelise konkurentsi ja hõõrumise) , mitte erinevatesse , üksteisega sõdivatesse gruppidesse . Sellega seoses püütakse alama astme poliitikuid „suurest poliitikast“ välja trügida , nii füüsiliselt , kui moraalselt , selleks valikuliselt seadusandlust kasutades (luukeresid vajalikul hetkel kapist välja tõmmates) . Justkui „õiglusinglite“ koorist patuste avaliku väljaviskamisega , mis peaks veelgi enam kinnistama arvamust „õiglasest seadusest ja plekitutest valitsejatest“ . Mis pole aga õigluse võidukäik , või sellele lähenemine . See on lihtsalt riikluse funktsionaalsuse mingisugunegi professionaalsel alusel kindlustamine . Nii , kui riigi funktsionaalsus saavutatud arenguetapil on ühiskonnale tähtsam , kui täielik peataolek . „Eliidile“ on aga eelistatav valitseda , kui kohtu ette astuda , või olla kohtuta konkurendi , või rahvamässu poolt tapetud .

Pole vaja imestada , et organiseeritud kuritegevus tungib ametnike sekka ja ametnikud omalt poolt kindlustavad „mingi“ sümbioosi riikluse ja organiseeritud kuritegevuse vahel . Ideaalid on mõlemal ühised - tööd teha ei taheta , kuid soovides kõike eelistatult tarbida , haarata kõike mida haarata saab , nii seaduslikult , kui ebaseaduslikul teel . Ka mafioosse organisatsiooni printsiibid on mõlemal ühised , seejuures ametnikkond on palju küünilisem , kui organiseeritud kuritegevus , sest oma heaolu säilitamiseks ollakse sunnitud endast „süütuse kehastust“ igakülgselt kujutama .
Õiguslik nihilism seega on tänapäeva riigivõimu , äri , ühiskonna elu normiks . Seadusi täidetakse ametnike , ettevõtjate , organiseeritud kuritegevuse ja kodanike poolt sel määral , mil need ei ole vastuolus isiklike väärtushinnanguliste huvidega . Sama kehtib ka rahvasaadikute kohta , lihtsalt selle erinevusega , et saadikud ise vorbivad neid seadusi , millega „eliidil“ (mille hulka nad ise enamuses kuuluvad) on tehtud võimalikult mugavaks rahva seljas parasiteerimine . Seega suur osa seadustest on kirjutatud rahuldamaks ametnikkonna , ärihaide ja muu „eliidi“ omakasu huvi rahva arvelt ja tema kahjuks , mitte , et ellu viia ühiskonna arenguhuvisid . Seepärast ei toimu ka õigusliku nihilismi ületamises mingeid arenguid , mille üheks põhjuseks on „õigusteoreetikud“ - juristid ei saa aru sellest ühiskonna poolt genereeritud algoritmika ilmingust . See suutmatus aru saada tuleneb elitaarsest printsiibist – AVALIKULT MITTE ARUTADA MÕNINGAID TEEMASID , kuna nende olemuse paljastamine inimeste teadvuses , ühelt poolt demoraliseerib sedasama „eliiti“ , hävitades tema esindajate eneseusku ja enesega rahulolu ja teiselt poolt – vabastab ühiskonna omanäolise „hüpnoosi“ alt (kõrgemal teatakse paremini) , mis on „eliidi“ ühiskonnaülese parasiteerimise vundamendiks .

Kuid mitte aru saamine pole peamine õigusliku nihilismi põhjus . Peapõhjus on „eliidi“ EGOISM , mille mõjul nad EI SOOVI ilmselget näha . Selligipoolest , arusaamise puudumine ühiskonnas ja sellesama „eliidi“ poolt on reaalne põhjus , et väita - „ seni , kuni pole välja töötatud adekvaatne arusaam algoritmikast , mis genereerib ühiskonnas õiguslikku nihilismi , ei suuda riik seda välja juurida „ .

Nihilism .
Termin „nihilism „ tuleneb ladinakeelsest sõnast „ nihil“ , mis tähendab „tühisus“ , „ mittemidagi“ . Kui sotsiaalne ilming väljendub nihilism
1) järsult kriitilises , äärmiselt negatiivses suhtumises üldlevinud objektiivsetesse
(absoluutsetesse) väärtustesse .
2) Maksimalistlikus lähenemises , kompromissitus eituses
3) ei haaku positiivse programmiga
4) kannab endas destruktiivsust , hävituslikku alget .
Olenevalt sellest , milliseid väärtusi eitatakse , võib nihilism olla poliitiline , religioosne ,väärtushinnanguline jne. Õiguslik (juriidiline) nihilism kujutab endast õiguse , kui sotsiaalse väärtuse mittetunnustamist ja väljendub negatiivses eituses õigusse , seadusse , õiguskorda , mitteuskumine
õigusesse , selle võimetesse , ühiskonnale vajalikkusesse .
1) seaduste ja teiste normatiivaktide teadlik rikkumine
2)juriidiliste ettekirjutuste massiline mittetäitmine
1. vastuoluliste õigusaktide tootmine
2. seaduslikkuse asendamine otstarbekusega
3. esindus ja täidesaatva struktuuri konfrontatsioon
4. inimõiguste rikkumine
5. õigusliku nihilismi teoreetiline vorm (teaduses , juristide-filosoofide töödes jne. )
Eristada tuleb passiivset ja aktiivset õiguslikku nihilismi . Passiivsele on omane ükskõikne suhtumine õigusse , selle rolli ja tähtsuse alahindamine . Aktiivsele aga on omane teadlik vaenulik suhtumine õigusse .Selle esindajad näevad millist tähtsat rolli mängib , või võib mängida ÕIGUS ühiskonna elus ja just seepärast astuvad selle vastu välja . Lisaks jaguneb õiguslik nihilism
1) ühiskonna kõrgemal teadvuse tasemel olevaks (ideoloogiliste voolude ja teoreetiliste
doktriinide näol)
2)tavaarusaama , massiteadvuse tasemel olevaks (eitusvormide , jäikade seisukohtade ,
stereotüüpide kujul )
1. ametkondliku . Viimane avaldub selles , et tihti seaduste alamaktid muutuvad „seadusteüleseks“ , juriidilised normid ei haaku ,ja tekib terav vastuolu .

Õiguslik nihilism – see on ühiskonna teatavas kokkulepitud seisundis esinev õigusliku teadvuse pataloogia . Mida põhjustavad – õiguslik-ökonoomilise iseloomuga reformid , õigusliku regulatsiooni sisu muutmine , juriidiliste normide maksimaalne lähendamine erinevate elanikkonna kihtide huvidele . Õiguslikust nihilismist on vaja eristada õiguse konstruktiivne kriitika ühelt poolt ja teisalt – püüda vältida juriidilist fetišismi , so. Õiguse ja õiguslike vahendite absolutismi , mis on samaväärselt , kui mitte enamgi veel halvem õiguslikust nihilismist .
http://www.zarubezhom.com/Images/zog2.gif

Allikas: http://web.zone.ee/mulk/6IGUSLIK%20%20NIHILISM.pdf

Read more...

Saksamaal lahvats skandaal laste seksuaalkasvatuse ümber

Selline laste sundseksualiseerimine mida mõned nimetavad lausa laste piinamiseks, ootab ka meid Eestis ees, lugege kasvõi seda kirjutist SIIN.
M.I.

Read more...

Rootsis tõstavad pead vägivaldsed vasakäärmuslikud rühmitused

Need on sotsliberastliku diktatuuri kibedad viljad. Kahjuks on Eesti poliitprostituutide siht viia Eesti samasugusesse kaosesse ja hävitada meie rahvas ja kultuur. Eestlaseks olemise definatsiooni laiendatakse, rass ei määra midagi - see on eesmärk. Lõpuks on tülikas eesti rahvas vahetatud välja immigrantide-pagulastega. Kui sa selle vastu oled, tembeldatakse sind rassistiks ja oma rahva-kultuuri kaitsmine võrdsustatakse vihakuriteoga. Ja muidugi tuleb rahvalt võtta ta identiteet, omapära. Asemele tuuakse multikulturism ehk kultuuritus. Samuti likvideeritakse elementaarne moraal ja normid, mis on normaalse ühiskonna ja inimloomuse tunnuseks olnud tuhandeid aastaid. Asemele surutakse loomuvastased vaated. Kõike seda tehakse nii seaduste jõuga, vaikse suunamisega või tehes lastele juba lasteaias ja hiljem koolis ajupesu. Peamine asi on murda tänaste täisealiste eetikanormid ja vastuseis, lastega läheb lihtsamalt (neid ajupestud lapsi võid ka selles videos tegutsemas näha, nad on sassis, segased: vabakasvatus+ajupesu+narkots+röövitud identiteet jne.).

Mis ootab meid nii edasi minnes ees? Selge see, et ei midagi head. Võidelgem siis selle vastu! Hoidkem oma Eesti riiki, rahvast ja kultuuri! Vaid nii kindlaustame maailma mitmekesisuse, kus osake on ka Eestil.

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/2014/06/rootsid-tostavad-pead-vagivaldsed.html#more

Read more...

PAUL TAMMERT: Vaba riik või Vabariik

02.07.2014. Tallinnas
Esimesel iseseisvusperioodil valitses siinmail tava kirjutada riigi nime vormis: Eesti vaba riik, nüüd aga: Eesti Vabariik. Kas selline kirjaviisi erisus kajastab midagi?
Tahaksin siinkoha teha viite meie suurepärase rahandusministri Jürgen Ligi avaldusele, mille ta esitas 2012. aasta suvel, mil toimusid ägedad vaidlused Euroopa Stabiilsusmehhanismi teemal. Nimelt ütles ta tookord, et:
<strong>„Vajalike otsuste läbisurumisel tuleb avalikust arvamusest üle olla“!

Siit tõusetub küsimus: kui ametnik ei arvesta avaliku arvamusega, siis keda ta teenib?
Vastuseid saab olla kaks:

• ta kas teenib omaenese või oma ametkonna, s.t bürokraatliku aparaadi huve … või
• ta teenib nende huve, kes saavad kasu ametnike poolt langetatud otsustest.

Kui ametnikel on olemas oma isiklik huvi, mis ei arvesta enam neid ametisse valinud rahva huvidega, siis on pandud toime riigipööre ja kehtestatud ametnike diktaat ehk bürokraatlik diktatuur.
Kui aga vaadata konkreetset situatsiooni, millises kontekstis see lause öeldi ning otsused langetati, siis ei jää kahtlust, et antud juhul teenisid ametnikud pankade või finantsoligarhia huve. See tähendab – nende huve, kelle varandus oli rumalate investeeringute tõttu ohtu sattunud.
Normaalse turumajanduse reeglite järgi kaotab isik, kes on teinud halva investeeringu need vahendid, kui see ei suuda ennast tagasi teenida. Nii Ameerika kui ka Euroopa viimase finantskriisi põhjuseks olid halvad investeeringud! Seega oleks tulnud see vara maha kanda ehk kustutada, kuna seda polnud enam olemas! Õigemini oli järele jäänud rikutud maa ja selle asuvad varemed, mida enam keegi ei vajanud ega tahtnud omada!
Kuidas käitus selles olukorras väidetavalt liberaalset maailmavaadet esindava Reformierakonna rahandusminister? Ta ignoreeris avalikku arvamust ja asus soome komisjonäri juhtimisel päästma rumalaid investeeringuid teinud investorite vara – maksumaksjate rahaga!
Tõsi, kõigepealt hakkas keskpank hiiglaslikes kogustes ostma kokku erapankade omanduses olevaid, kuid väärtuse kaotanud võlakirju, mis praktikas tähendas uue, katteta raha trükkimist (emissiooni). Ning seejärel hakkasid eurotsooni rahandusministrid kühveldama maksumaksjate raha oma riigi riigieelarvetest esmalt EFSF ja seejärel ESM’i nimelisse ahju, seda sõna otseses põletades ja finantskriisi kulgu pikendades.
Miks? Ikka nendesamade „investorite“ vara päästmiseks!
Siit siis väike mõistatus heale lugejale: Arva ära, kelle huvisid teenivad eesti ametnikud?
Kui sa suudad sellele küsimusele vastata, siis saad ka ilmselt aru, miks ei saa me enam kasutada vana kirjaviisi: Eesti vaba riik!
Vaata:
http://uudised.err.ee/v/eesti/f89a0d91-364a-432d-b9ba-c1fc63bd2e56
http://majandus24.postimees.ee/904868/jurgen-ligi-vajalike-otsuste-labisurumiseks-tuleb-avalikust-arvamusest-ule-olla jne.

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/07/02/vaba-riik-voi-vabariik/

Read more...

MATTI ILVES: MARINE LE PEN´IL EBAÕNNESTUS FRAKTSIOONI MOODUSTAMINE

Marine Le Pen´il ebaõnnestus fraktsiooni moodustamine FN-i baasil Euroopa Parlamendis, varam oli välisajakirjanduses ja ka siin ennatlikult teatatud, et see on juba moodustatud. Jutt käib "European Alliance for Freedom" (Euroopa Vabaduse Allianss) fraktsioonist, mis hakkab nüüd tegutsema lihtsalt parlamendigrupina ja kaotab mitmed soodustused, mis on ette nähtud fraktsioonidele.

Seega ei sündinud Euroopa Parlamendis veel lausa kahte iseseisvuslaste fraktsiooni. Milles oli siis põhjus, et nii läks?
Asi on selles, et Marine Le Pen on otsustanud nüüd ajada "pehmemat " poliitikat kui varem ja välistab koostöö selliste nn. paremäärmuslike parteidega nagu kreeklaste "Golden Dawn"(Kuldne Koidik), Ungari "Jobbik" ja Bulgaaria "Ataka Partei". Viimased läbirääkimised Poola Congress Nowej Prawicy (KNP) ebaõnnestusid samuti.

Lootust veel on, et fraktsioon "European Alliance for Freedom" siiski sünnib, kuid veidi hiljem. Võib ütelda veel seda, et enamus osariike on esindatud Eoroopa Parlamendis ELi vastaste saadikutega, muidugi mitte aga eestlased, kes usaldavad jäägitult meid hävitavat kartellierakondade võimu.

Kasutatud allikas: http://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2014/06/24/le-pen-und-wilders-scheitern-mit-bildung-von-rechtsfraktion/

Read more...

Inflatsiooni kiirus

Read more...

Pressiteade: Juuru vallavolikogu ei soovi Rail Balticut

Juuru vallavolikogu otsustas 26. juunil 2014 toimunud istungil mitte kiita heaks Vabariigi Valitsuse 29. mail  valitud Rail Balticu raudteetrassi.„Võttes arvesse ülaltoodu võimalikku negatiivset mõju Eesti riigile ja Juuru  valla põliselanikele,Juuru Vallavolikogu otsustab öelda “EI” Rail Baltic’u raudteetrassi ehitamisele,“ seisab  volikogu otsuses.
Lisaks on Juuru volikogu liikmed vastu muistsete asulakohtade väljakaevamistele, põhja vee veerežiimi  kahjustamisele, geoloogiliste pinnavormide ja kaitsealuste liikide kasvukohtade hävitamisele, pärimuslike,  looduslike ja miljööväärtuslike alade mõjutamisele, rohevõrgustiku ohustamisele, puhke- ja virgestusalade  kasutuskõlbmatuks muutmisele, elu-, tootmis- ja ärimaade kasutusotstarbe lõpetamisele. Ka oli volikogu seisukohal,  et maakonnaplaneeringu mõistes on Vabariigi Valitsus sekkunud planeeringuprotsessi ebaseaduslikult. „Lähtudes  Vabariigi Valitsuse 29. mai käesoleva aasta kabinetiistungi Rail Baltic’u raudteetrassi osas langetatud otsusest  jätta võrdlusesse vaid trassialternatiivid 13A, B, C ja D ning võtta teadmiseks informatsioon eelistatuima Rail  Baltic’u trassi osas Harju-, Pärnu- ja Raplamaal, on Juuru Vallavolikogu seisukohal, et vastavalt  “Planeerimisseaduse” § 10 lg 3 korraldab maakonnaplaneeringu koostamist maavanem ja Rail Baltic’u raudtee  trassikoridori asukoha määramise näol on kindlasti tegemist maakonnaplaneeringuga. Senised otsustused on tehtud seega maavanemate eest, eelistatuima trassi osas ei ole kohalikelt omavalitsustelt seisukohta  võetud, trassialternatiivid on sisuliselt võrdlemata,“ seisab otsuses.
Võtteks aluseks 30.jaanuaril 2014 Rapla maavanema kirja Juuru Vallavalitsusele ja Vallavolikogule, kus maavanem  rõhutas: “Otsus eelistatud trassikoridori osas peab olema kaalutletud, mis tähendab seda, et arvesse tuleb võtta  lisaks KSH ja tasuvus-teostatavusanalüüsi tulemustele ka erinevate institutsioonide sh kohalike omavalitsuste ja  avalikkuse seisukohti”.
Juuru volikogu leidis, et järgitud ei ole “Planeerimisseaduse” sätteid, vaid on lähtutud pelgalt Vabariigi  Valitsuse liikmete arvamustest.„
Ka Juuru Vallavolikogu 26.09.2013. a protokollilises otsuses on väljendatud seisukohta, et piisavalt ei ole  kaalutud ja põhjendatud juba olemasolevate infrastruktuuri koridoride kasutamist Tallinn-Tartu-Valga ja  Tallinn-Pärnu suunal, mis oleks kooskõlas heade planeerimispõhimõtetega,“ leidis volikogu 26. juuni otsuses.
„Oluline on märkida, et Vabariigi Valitsuse 29. mail 2014 toimunud kabinetiistungi otsuse kohaselt lõigataks läbi  kaks Rapla maakonnale väga olulist peatselt lõplikult valmivat suurt puhke- ja virgestusala (Pirgu Terviserada ja  Alesti järve kinnistu), mis trassikoridori läbimisega nendelt aladelt lõpetaks jäädavalt juba olemasolevad  rajatised, rääkimata edasiarendamisest,“ seisis otsuses. „Jääb arusaamatuks, milleks ja kellele on vajalik inim- ja looduskeskkonna hinnaga rajada raudteed, mis meile teadaolevate andmete järgi ei suudaks tagada konkurentsi  alternatiivsete kauba- ja reisijateveo liikidega kohalikus ega rahvusvahelises osas. Kui Rail Baltic’u trassi  ehitatakse sooviga hetkelise majanduskasvu tagamiseks ja rahastatakse meie tulevaste põlvede arvelt, siis on see  lühinägelik ja vastutustundetu plaan. Täna ei tea meist keegi, kas raudteetrassi ehitus läheb Eesti maksumaksjale  sellise planeerimise juures kallimaks kaks või kolm korda, rääkimata võimalusest, et tekib järjekordne  talumiskohustusega taristu, mida ei kasutata. Soovime ka rõhutada, et trassi ette jäävad mahalõhkumisele kuuluvad kodud ja põlismaastike pöördumatu kahjustamine jätaksid sügava haava maaomanike südamesse.“

Täiendav informatsioon:
Margus Jaanson
Juuru vallavanem
5063873
margus.jaanson@juuru.ee

Allikas: http://juuru.kovtp.ee/documents/823601/3134739/PressiteadeRailBaltic.pdf/d45a14c4-319c-4432-b141-ac23554fee6e

 Peeter Liiv, Facebook

Juuru vald andis nukuvalitsusele vastu näppe  Eesti lagedaksvedu fosforiidist ja kildagaasist komistas ühtäkki kohalikule rahvavõimule ;(

Read more...

PAUL TAMMERT: Kehtestame korda või abistame ohvrit?

29.06.2014. Tallinnas

Oli au osaleda kevadel Kannatanuabi konverentsil, kus arutleti majanduskuritegevuse teemadel. Selle konverentsi ettekanded olid tähelepanuväärseks näiteks bürokraatliku valitsuskultuuri võidukäigust Eestis.
Konverentsi avaettekande tegi Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler, kes käsitles põhjalikult seadusloome arenguid ja planeeritavaid muutusi karistuspoliitika valdkonnas. Talle järgnes Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani ettekanne märgilise tähendusega menetlus- ja kohtupraktikast. Mõlemad ettekanded keskendusid seadusloome kaudu korra kehtestamise nüanssidele ning karistuspoliitikale, mille eesmärgiks on sundida kodanikke järgima kehtestatud seadusi.
Küsimuste voorus, palusin siis headel esinejatel selgitada: miks ei maininud nad oma ettekannetes sõnagagi kuriteo ohvreid ja majanduskuritegude läbi tekitatud kahju kompenseerimise korda, kuigi konverentsi korraldaja on Kannatanuabi korraldav organisatsioon ja majanduskuritegevuse probleemiks on kurjategija poolt tekitatud majanduslik kahju.
Vastus oli tähelepanuväärne – kumbki esinejatest ei osanud selle küsimuse peale midagi kosta ega kommenteerida!
Meenutasin, et iidses Sumeris ning nende kultuuri omakasupüüdlikus vormis edasikandnud juutidel keskendus õigusemõistmise protsess just nimelt kuriteo käigus ohvrile tekitatud kahju suuruse tuvastamises ning selle kompenseerimise korra kehtestamises. Rahu taastati kogukonnas rahaga, mis kompenseeris tekitatud kahju!

Hea näide on ka tänane Palestiina Gaza-sektor, kus juba aastaid pole enam riiki – ei maksuametit ega ka riigiametnikke (kuna keegi palka ei maksa). Kuna pole ei kohtunikke ega vanglaid, siis lahendataksegi toimepandud kuriteod just nimelt kahju tuvastamise ja selle kompenseerimise viisil. Nii on näiteks tapetud inimese hind keskmiselt 4,5 kg kulda ja selle peab tasuma mõrvar ise või tema perekond või tema hõim. Ja alles siis, kui nad ei valmis tasuma õiglast kahjutasu, tekib küsimus kuriteost ja selle karistamisest.
Tänases Eestis räägivad riigiametnikud kogu aeg ennetusmeetmetest, mida juurutatakse kuritegevuse piiramiseks. Kuid millistest ennetusmeetmetest me räägime, kui kuriteo toimepanek on muudetud maksimaalselt kasulikuks.
Kui paned toime kuriteo ja läheb õnneks, võid selle arvelt mõnusalt ära elada. Kui aga läheb halvasti ja jääd vahele, siis saad tasuta elamise ja toidu veel pealekauba. Loomulikult kaasnevad sellega ka mõningased liikumisvabaduse piirangud, aga kuhu sa talvisel ajal, kui väljas on külm, ikka minna tahad.
Ehk asja üle sügavalt järele mõeldes tekib mul ketserlik küsimus. Kas bürokraatia mitte ei vajagi oma võimu õigustamiseks ja kindlustamiseks kurjategijaid. Eks see selgita ka praktikat, et paljusid kuritegusid ei taha keegi uurida ning mõnedele kurjategijatele – nn „vasikatele“ – maksavad ametnikud lausa palka. Tõsi ametlikus versioonis – info kogumise eest. Aga ikkagi?
Kas ei oleks paremaks kuritegevust ennetavaks meetmeks see, et iga kuriteo toimepanija peab esmajoones tasuma tekitatud kahju. Ja riigi ülesandeks oleks selle kahju suuruse tuvastamine ja määratud summa väljanõudmine.
Vaata veel: https://www.kannatanuabi.ee/et/ekspertarvamus?category_id=267

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/06/29/kehtestame-korda-voi-abistame-ohvrit/

Read more...

Ajalehe „Rahvuslik Teataja” 27. number ilmunud

                                                         Rahvuslaste Tallinna Klubi

25. juunil 2014 ilmus Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 27. number (mai-juuni 2014).

Esikülje põhiloos „Jalgpall – väikeriigi suur võimalus” arutleb Tõnu Kalvet selle üle, miks ja kuidas on jalgpall väikeriigile ja väikerahva esindajale suurepärane vahend elus läbi lüüa ja end laiale maailmale tutvustada. Lehekülje teises loos tutvustab Henn Leetna ohte, mis tekkisid Yana Toomi valituksosutumisega Euroopa Parlamenti.

Arvamuskülgi on seekord neli (2.-5. lk.). Nende pikimas loos kirjeldab kaitseliitlane, Saue linnapea ja Eesti Konservatiivse Erakonna juhatuse liige Henn Põlluaas Kaitseliidu kaitsevõimet ja arvustab Eesti uut riigikaitsekava, mis seda võimet nõrgestab. Kolm kirjutist (autoriks vastavalt Teele Link, Aldo Roomere ja Marga Tiitus) kirjeldab, kuidas ja juurdleb, miks on nüüdisühiskond muudetud vägivaldseks ja loomuvastaseks. Paljud Eesti aasta isaks ja emaks valitud kutsuvad tänavusel emadepäeval, 11. mail tehtud ühisavalduses üles Eesti-Vene uut piirilepet mitte sõlmima, Henn Leetna teeb aga ettepaneku asutada kõiki eesti patriootlikke jõude ühendav (poliit)jõud – Eesti Rahvusriigi Erakond – ja tutvustab selle (esialgset) aatekava. Kaitseliitlane, näitleja ning dramaturg Alar Sudak peab luuletusega „Võidutuli” meeles Eesti võidupüha.

Juhtkirjas meenutab Tõnu Kalvet, et Rahvuslaste Tallinna Klubi sai tänavu 11. juunil viieaastaseks ja juhib tähelepanu sellele, et üheski teises Eesti asulas pole miskipärast suudetud selle aja jooksul oma rahvuslaste klubi rajada.

Majanduskülgedel (6.-7. lk.) on mitu kirjutist. Leo Viller kirjutab, kuidas Nõukogude Liit varastas Hispaania kodusõja ajal Hispaania kullavaru ja müüs „hüvituseks” hiljem naftat Hispaaniale soodushinnaga. Jaan Hatto meenutab 1950-ndate Saaremaa raudtee näitel, et Rail Baltica-suguseid – eluvõõraid ja tarbetuid – ettevõtmisi on Eestis olnud varemgi. Internetiväljaande „Rahvuslane” peatoimetaja Matti Ilves soovitab kirjutises „Pankurite ahnusel ei ole piire” hoida igaühel oma raha panga asemel hoopis hoiu-laenu ühistus, kuna pankade makstav hoiuseintress on üliväike ega tasu arveomanikule end ära. Lõpeb Marga Tiituse pikem artikkel taimekasvatusest, milles põhjendatakse selle põllumajandusharu perspektiivikust Eestile ja selle eelisarendamise vajalikkust.

Terviseküljel räägib Rootsis elav eesti arst Jaan Suurküla magneesiumi suurest kasulikkusest, Eestis tegutsev meditsiinidoktor Ilmar Soomere aga rasvumise põhjustest ning mõjust nii üksikisikule kui kogu ühiskonnale.

Teemaküljel „Raamat” tutvustab Välis-Eesti Ühingu esimees Leili Utno ajakirja „Välis-Eesti” uusimat, 19. numbrit, mis pühendatud eestlaste kultuuripärandile. Kirjanik ja kodanikuaktivist Miina Hint juurdleb artiklis „Eesti kultuuri näilisusest ja tegelikkusest kirjanduse olukorra näitel” küsimuse kallal, miks ja mil moel on Eesti riigi kultuuripoliitika viinud olukorrani, kus lugejaskond üha kahaneb, eestikeelne kirjanik olla aga ei tasu enam ära. Rubriigis „Tasub lugeda” tutvustatakse” kahte järjekordset raamatut, mis peaks olema iga teadmishimulise ja arenedasooviva eestlase raamaturiiulil.

Ajalooküljel olevas loos „Prantsuse keel minu elus” kirjutab tõlkija, bioloog ning polüglott Mart Niklus sellest, kuidas ta selle maailmakeele juurde jõudis ja mil viisil see ta elu on mõjutanud. Otsustava tõuke prantsuse keele omandamiseks andis Niklusele soov lugeda maailmakuulsate prantsuse loodusteadlaste töid nende algkeeles.

Teemaküljel „Rahvastik” jätkub Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi ERARE tutvustus.
Kolmest teemaküljest „Maailm” (12.-14. lk.) kaks esimest on pühendatud Ukrainale, eeskätt Krimmile. Lugeja saab sealt teada Krimmi kaugemast ja lähemast ajaloost, Tiit Madissoni sidemetest krimmitatarlaste juhtkonnaga ning sellestki, kuidas „Wikileaksis” avalikustatud USA välisministeeriumi saladokumentide järgi oli praegune Ukraina president Petro Porošenko juba vähemalt 2006. aastal USA agent.
14. leheküljel meenutab kaks 1941. aasta suurküüditamise tänavusel aastapäevaüritusel 14. juunil Riias käinud endist vabadusvõitlejat – Mart Niklus ja Kalju Mätik – selle ürituse olulisemaid hetki, konservatiivne publitsist Andres Laiapea aga teeb kirjutises „Otsedemokraatia praktikas” tagasivaate tänavu 18. mail Šveitsis toimunud rahvahääletusele, kus oli arutusel neli küsimust.
 

Maleküljel (15. lk.) on tavakohaselt avanguvigu tutvustav rubriik „Nii ei tohi avangut mängida” ja maleülesanne, samuti raamatututvustus. Lehekülje põhiloos „Anand ja kiirus” tutvustab Tõnu Kalvet eelmise maailmameistri, indialase Viswanathan Anandi ühte põhitunnust – suurt mängukiirust – ja selle seost ta sportliku vormiga.
Tagaküljel on rubriigis „Vaimuvara” katkend XVI sajandi prantsuse mõtleja Etienne de la Boétie´ tuntuimast kirjatööst „Arutlus vabatahtlikust orjusest” (tõlkinud Mart Niklus). Seekordne katkend pajatab rahva salakavalast juhmistamisest.
Juhmusest ja selle kujunemisest on juttu ka naljanurgas avaldatud Raimo Aasa tarkuseterades.

Muutusest „Rahvusliku Teataja” väljaandmisel
Alates 25. numbrist (märts-aprill 2014) ilmub „Rahvuslik Teataja” 16-leheküljelisena ja sinist värvi päismikuga. Leht on küll endiselt Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja, kuid seda annab välja tänavu märtsis asutatud Sihtasutus „Rahvuslik Teataja”.

Kuidas lehte hankida?

„Rahvusliku Teataja” omandamisest huvitatuil – ka tellijail! – tasub ühendust võtta e-aadressil tellimine[ät]rahvuslasteklubi.org või lehe piirkondlike levijuhtidega.

Levijuhid:
Põhja-Eestis:

Johanna Ranne
E-post: johanna.ranne.armane[ät]gmail.com
Mobiil: 59037103
Lõuna-Eestis:

Osvald Sasko
Mobiil: 55542270
Lääne- ja Kesk-Eestis

Jaan Hatto
E-post: stuvsta[ät]hot.ee
Mobiil: 51903374

Levijuhtidelt saab ka varasemaid lehenumbreid. Üksiknumbri hind on üks euro.
„Rahvuslik Teataja” ilmub alates 2011. aasta juuli lõpust.
Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja” peatoimetaja

Read more...