Ajalehe „Rahvuslik Teataja” 27. number ilmunud
25. juunil 2014 ilmus Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 27. number (mai-juuni 2014).
Esikülje põhiloos „Jalgpall – väikeriigi suur võimalus” arutleb Tõnu Kalvet selle üle, miks ja kuidas on jalgpall väikeriigile ja väikerahva esindajale suurepärane vahend elus läbi lüüa ja end laiale maailmale tutvustada. Lehekülje teises loos tutvustab Henn Leetna ohte, mis tekkisid Yana Toomi valituksosutumisega Euroopa Parlamenti.
Arvamuskülgi on seekord neli (2.-5. lk.). Nende pikimas loos kirjeldab kaitseliitlane, Saue linnapea ja Eesti Konservatiivse Erakonna juhatuse liige Henn Põlluaas Kaitseliidu kaitsevõimet ja arvustab Eesti uut riigikaitsekava, mis seda võimet nõrgestab. Kolm kirjutist (autoriks vastavalt Teele Link, Aldo Roomere ja Marga Tiitus) kirjeldab, kuidas ja juurdleb, miks on nüüdisühiskond muudetud vägivaldseks ja loomuvastaseks. Paljud Eesti aasta isaks ja emaks valitud kutsuvad tänavusel emadepäeval, 11. mail tehtud ühisavalduses üles Eesti-Vene uut piirilepet mitte sõlmima, Henn Leetna teeb aga ettepaneku asutada kõiki eesti patriootlikke jõude ühendav (poliit)jõud – Eesti Rahvusriigi Erakond – ja tutvustab selle (esialgset) aatekava. Kaitseliitlane, näitleja ning dramaturg Alar Sudak peab luuletusega „Võidutuli” meeles Eesti võidupüha.
Juhtkirjas meenutab Tõnu Kalvet, et Rahvuslaste Tallinna Klubi sai tänavu 11. juunil viieaastaseks ja juhib tähelepanu sellele, et üheski teises Eesti asulas pole miskipärast suudetud selle aja jooksul oma rahvuslaste klubi rajada.
Majanduskülgedel (6.-7. lk.) on mitu kirjutist. Leo Viller kirjutab, kuidas Nõukogude Liit varastas Hispaania kodusõja ajal Hispaania kullavaru ja müüs „hüvituseks” hiljem naftat Hispaaniale soodushinnaga. Jaan Hatto meenutab 1950-ndate Saaremaa raudtee näitel, et Rail Baltica-suguseid – eluvõõraid ja tarbetuid – ettevõtmisi on Eestis olnud varemgi. Internetiväljaande „Rahvuslane” peatoimetaja Matti Ilves soovitab kirjutises „Pankurite ahnusel ei ole piire” hoida igaühel oma raha panga asemel hoopis hoiu-laenu ühistus, kuna pankade makstav hoiuseintress on üliväike ega tasu arveomanikule end ära. Lõpeb Marga Tiituse pikem artikkel taimekasvatusest, milles põhjendatakse selle põllumajandusharu perspektiivikust Eestile ja selle eelisarendamise vajalikkust.
Terviseküljel räägib Rootsis elav eesti arst Jaan Suurküla magneesiumi suurest kasulikkusest, Eestis tegutsev meditsiinidoktor Ilmar Soomere aga rasvumise põhjustest ning mõjust nii üksikisikule kui kogu ühiskonnale.
Teemaküljel „Raamat” tutvustab Välis-Eesti Ühingu esimees Leili Utno ajakirja „Välis-Eesti” uusimat, 19. numbrit, mis pühendatud eestlaste kultuuripärandile. Kirjanik ja kodanikuaktivist Miina Hint juurdleb artiklis „Eesti kultuuri näilisusest ja tegelikkusest kirjanduse olukorra näitel” küsimuse kallal, miks ja mil moel on Eesti riigi kultuuripoliitika viinud olukorrani, kus lugejaskond üha kahaneb, eestikeelne kirjanik olla aga ei tasu enam ära. Rubriigis „Tasub lugeda” tutvustatakse” kahte järjekordset raamatut, mis peaks olema iga teadmishimulise ja arenedasooviva eestlase raamaturiiulil.
Ajalooküljel olevas loos „Prantsuse keel minu elus” kirjutab tõlkija, bioloog ning polüglott Mart Niklus sellest, kuidas ta selle maailmakeele juurde jõudis ja mil viisil see ta elu on mõjutanud. Otsustava tõuke prantsuse keele omandamiseks andis Niklusele soov lugeda maailmakuulsate prantsuse loodusteadlaste töid nende algkeeles.
Teemaküljel „Rahvastik” jätkub Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi ERARE tutvustus.
Kolmest teemaküljest „Maailm” (12.-14. lk.) kaks esimest on pühendatud Ukrainale, eeskätt Krimmile. Lugeja saab sealt teada Krimmi kaugemast ja lähemast ajaloost, Tiit Madissoni sidemetest krimmitatarlaste juhtkonnaga ning sellestki, kuidas „Wikileaksis” avalikustatud USA välisministeeriumi saladokumentide järgi oli praegune Ukraina president Petro Porošenko juba vähemalt 2006. aastal USA agent.
14. leheküljel meenutab kaks 1941. aasta suurküüditamise tänavusel aastapäevaüritusel 14. juunil Riias käinud endist vabadusvõitlejat – Mart Niklus ja Kalju Mätik – selle ürituse olulisemaid hetki, konservatiivne publitsist Andres Laiapea aga teeb kirjutises „Otsedemokraatia praktikas” tagasivaate tänavu 18. mail Šveitsis toimunud rahvahääletusele, kus oli arutusel neli küsimust.
Esikülje põhiloos „Jalgpall – väikeriigi suur võimalus” arutleb Tõnu Kalvet selle üle, miks ja kuidas on jalgpall väikeriigile ja väikerahva esindajale suurepärane vahend elus läbi lüüa ja end laiale maailmale tutvustada. Lehekülje teises loos tutvustab Henn Leetna ohte, mis tekkisid Yana Toomi valituksosutumisega Euroopa Parlamenti.
Arvamuskülgi on seekord neli (2.-5. lk.). Nende pikimas loos kirjeldab kaitseliitlane, Saue linnapea ja Eesti Konservatiivse Erakonna juhatuse liige Henn Põlluaas Kaitseliidu kaitsevõimet ja arvustab Eesti uut riigikaitsekava, mis seda võimet nõrgestab. Kolm kirjutist (autoriks vastavalt Teele Link, Aldo Roomere ja Marga Tiitus) kirjeldab, kuidas ja juurdleb, miks on nüüdisühiskond muudetud vägivaldseks ja loomuvastaseks. Paljud Eesti aasta isaks ja emaks valitud kutsuvad tänavusel emadepäeval, 11. mail tehtud ühisavalduses üles Eesti-Vene uut piirilepet mitte sõlmima, Henn Leetna teeb aga ettepaneku asutada kõiki eesti patriootlikke jõude ühendav (poliit)jõud – Eesti Rahvusriigi Erakond – ja tutvustab selle (esialgset) aatekava. Kaitseliitlane, näitleja ning dramaturg Alar Sudak peab luuletusega „Võidutuli” meeles Eesti võidupüha.
Juhtkirjas meenutab Tõnu Kalvet, et Rahvuslaste Tallinna Klubi sai tänavu 11. juunil viieaastaseks ja juhib tähelepanu sellele, et üheski teises Eesti asulas pole miskipärast suudetud selle aja jooksul oma rahvuslaste klubi rajada.
Majanduskülgedel (6.-7. lk.) on mitu kirjutist. Leo Viller kirjutab, kuidas Nõukogude Liit varastas Hispaania kodusõja ajal Hispaania kullavaru ja müüs „hüvituseks” hiljem naftat Hispaaniale soodushinnaga. Jaan Hatto meenutab 1950-ndate Saaremaa raudtee näitel, et Rail Baltica-suguseid – eluvõõraid ja tarbetuid – ettevõtmisi on Eestis olnud varemgi. Internetiväljaande „Rahvuslane” peatoimetaja Matti Ilves soovitab kirjutises „Pankurite ahnusel ei ole piire” hoida igaühel oma raha panga asemel hoopis hoiu-laenu ühistus, kuna pankade makstav hoiuseintress on üliväike ega tasu arveomanikule end ära. Lõpeb Marga Tiituse pikem artikkel taimekasvatusest, milles põhjendatakse selle põllumajandusharu perspektiivikust Eestile ja selle eelisarendamise vajalikkust.
Terviseküljel räägib Rootsis elav eesti arst Jaan Suurküla magneesiumi suurest kasulikkusest, Eestis tegutsev meditsiinidoktor Ilmar Soomere aga rasvumise põhjustest ning mõjust nii üksikisikule kui kogu ühiskonnale.
Teemaküljel „Raamat” tutvustab Välis-Eesti Ühingu esimees Leili Utno ajakirja „Välis-Eesti” uusimat, 19. numbrit, mis pühendatud eestlaste kultuuripärandile. Kirjanik ja kodanikuaktivist Miina Hint juurdleb artiklis „Eesti kultuuri näilisusest ja tegelikkusest kirjanduse olukorra näitel” küsimuse kallal, miks ja mil moel on Eesti riigi kultuuripoliitika viinud olukorrani, kus lugejaskond üha kahaneb, eestikeelne kirjanik olla aga ei tasu enam ära. Rubriigis „Tasub lugeda” tutvustatakse” kahte järjekordset raamatut, mis peaks olema iga teadmishimulise ja arenedasooviva eestlase raamaturiiulil.
Ajalooküljel olevas loos „Prantsuse keel minu elus” kirjutab tõlkija, bioloog ning polüglott Mart Niklus sellest, kuidas ta selle maailmakeele juurde jõudis ja mil viisil see ta elu on mõjutanud. Otsustava tõuke prantsuse keele omandamiseks andis Niklusele soov lugeda maailmakuulsate prantsuse loodusteadlaste töid nende algkeeles.
Teemaküljel „Rahvastik” jätkub Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi ERARE tutvustus.
Kolmest teemaküljest „Maailm” (12.-14. lk.) kaks esimest on pühendatud Ukrainale, eeskätt Krimmile. Lugeja saab sealt teada Krimmi kaugemast ja lähemast ajaloost, Tiit Madissoni sidemetest krimmitatarlaste juhtkonnaga ning sellestki, kuidas „Wikileaksis” avalikustatud USA välisministeeriumi saladokumentide järgi oli praegune Ukraina president Petro Porošenko juba vähemalt 2006. aastal USA agent.
14. leheküljel meenutab kaks 1941. aasta suurküüditamise tänavusel aastapäevaüritusel 14. juunil Riias käinud endist vabadusvõitlejat – Mart Niklus ja Kalju Mätik – selle ürituse olulisemaid hetki, konservatiivne publitsist Andres Laiapea aga teeb kirjutises „Otsedemokraatia praktikas” tagasivaate tänavu 18. mail Šveitsis toimunud rahvahääletusele, kus oli arutusel neli küsimust.
Maleküljel (15. lk.) on tavakohaselt avanguvigu tutvustav rubriik „Nii ei tohi avangut mängida” ja maleülesanne, samuti raamatututvustus. Lehekülje põhiloos „Anand ja kiirus” tutvustab Tõnu Kalvet eelmise maailmameistri, indialase Viswanathan Anandi ühte põhitunnust – suurt mängukiirust – ja selle seost ta sportliku vormiga.
Tagaküljel on rubriigis „Vaimuvara” katkend XVI sajandi prantsuse mõtleja Etienne de la Boétie´ tuntuimast kirjatööst „Arutlus vabatahtlikust orjusest” (tõlkinud Mart Niklus). Seekordne katkend pajatab rahva salakavalast juhmistamisest.
Juhmusest ja selle kujunemisest on juttu ka naljanurgas avaldatud Raimo Aasa tarkuseterades.
Muutusest „Rahvusliku Teataja” väljaandmisel
Alates 25. numbrist (märts-aprill 2014) ilmub „Rahvuslik Teataja” 16-leheküljelisena ja sinist värvi päismikuga. Leht on küll endiselt Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja, kuid seda annab välja tänavu märtsis asutatud Sihtasutus „Rahvuslik Teataja”.
Kuidas lehte hankida?
„Rahvusliku Teataja” omandamisest huvitatuil – ka tellijail! – tasub ühendust võtta e-aadressil tellimine[ät]rahvuslasteklubi.org või lehe piirkondlike levijuhtidega.
Levijuhid:
Põhja-Eestis:
Johanna Ranne
E-post: johanna.ranne.armane[ät]gmail.com
Mobiil: 59037103
Lõuna-Eestis:
Osvald Sasko
Mobiil: 55542270
Lääne- ja Kesk-Eestis
Jaan Hatto
E-post: stuvsta[ät]hot.ee
Mobiil: 51903374
Levijuhtidelt saab ka varasemaid lehenumbreid. Üksiknumbri hind on üks euro.
„Rahvuslik Teataja” ilmub alates 2011. aasta juuli lõpust.
Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja” peatoimetaja
Tagaküljel on rubriigis „Vaimuvara” katkend XVI sajandi prantsuse mõtleja Etienne de la Boétie´ tuntuimast kirjatööst „Arutlus vabatahtlikust orjusest” (tõlkinud Mart Niklus). Seekordne katkend pajatab rahva salakavalast juhmistamisest.
Juhmusest ja selle kujunemisest on juttu ka naljanurgas avaldatud Raimo Aasa tarkuseterades.
Muutusest „Rahvusliku Teataja” väljaandmisel
Alates 25. numbrist (märts-aprill 2014) ilmub „Rahvuslik Teataja” 16-leheküljelisena ja sinist värvi päismikuga. Leht on küll endiselt Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja, kuid seda annab välja tänavu märtsis asutatud Sihtasutus „Rahvuslik Teataja”.
Kuidas lehte hankida?
„Rahvusliku Teataja” omandamisest huvitatuil – ka tellijail! – tasub ühendust võtta e-aadressil tellimine[ät]rahvuslasteklubi.org või lehe piirkondlike levijuhtidega.
Levijuhid:
Põhja-Eestis:
Johanna Ranne
E-post: johanna.ranne.armane[ät]gmail.com
Mobiil: 59037103
Lõuna-Eestis:
Osvald Sasko
Mobiil: 55542270
Lääne- ja Kesk-Eestis
Jaan Hatto
E-post: stuvsta[ät]hot.ee
Mobiil: 51903374
Levijuhtidelt saab ka varasemaid lehenumbreid. Üksiknumbri hind on üks euro.
„Rahvuslik Teataja” ilmub alates 2011. aasta juuli lõpust.
Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja” peatoimetaja
0 kommentaari:
Postita kommentaar