Õiguslik nihilism

Kohalikud omavalitsused annavad välja määrusi-korraldusi , mis pole kooskõlas põhiseadusega . Selle vältimisekspeaks TÖÖD tegema riigikogu põhiseaduskomisjon , õiguskantsler , president kuid ei tee ,süvendades õiguslikku nihilismi . Sellele aitavad kaasa marionettidest poliitikute nukujuhid , kes määravad ametikohtadele ebapädevaid poliitikuid , kes süüdimatult otsuseid langetavad . Ametnikud -poliitikud registreerivad üksteise järel probleeme , nimetavad ülesandeid , kuid ei analüüsi nende probleemide sisu , omavahelist suhet , rääkimata sellest , et analüüsi tulemusena sünteesida probleemi lahenduste algoritmid , mis oleks võimalik pöörata seadusteks , mille täitmine oleks kindlustatud kaadrite ja baasressurssidega .
Riigivõim registreerib probleeme mida ISE toodab , kuid MITTE KUNAGI EI ARUTA AVALIKULT nende üle , mis on „eliidi“ globaalse korporatsioonisisese rahvavaenuliku eetika ilming . Mõtleme , millisest keskkonnast on meie „rahvajuhid“ pärit , millise psühhotüübi haridusega omandanud , siis enamusele sobiks hästi iseloomustamiseks idioom „pärdik granaadiga“ . Üldiselt võiks kokku võtta , et riigiaparaadi ametnikud , kes omavad allkirjaõigust , kuuluvad ühtsesse maffiagruppi (mis ei välista nendevahelise konkurentsi ja hõõrumise) , mitte erinevatesse , üksteisega sõdivatesse gruppidesse . Sellega seoses püütakse alama astme poliitikuid „suurest poliitikast“ välja trügida , nii füüsiliselt , kui moraalselt , selleks valikuliselt seadusandlust kasutades (luukeresid vajalikul hetkel kapist välja tõmmates) . Justkui „õiglusinglite“ koorist patuste avaliku väljaviskamisega , mis peaks veelgi enam kinnistama arvamust „õiglasest seadusest ja plekitutest valitsejatest“ . Mis pole aga õigluse võidukäik , või sellele lähenemine . See on lihtsalt riikluse funktsionaalsuse mingisugunegi professionaalsel alusel kindlustamine . Nii , kui riigi funktsionaalsus saavutatud arenguetapil on ühiskonnale tähtsam , kui täielik peataolek . „Eliidile“ on aga eelistatav valitseda , kui kohtu ette astuda , või olla kohtuta konkurendi , või rahvamässu poolt tapetud .

Pole vaja imestada , et organiseeritud kuritegevus tungib ametnike sekka ja ametnikud omalt poolt kindlustavad „mingi“ sümbioosi riikluse ja organiseeritud kuritegevuse vahel . Ideaalid on mõlemal ühised - tööd teha ei taheta , kuid soovides kõike eelistatult tarbida , haarata kõike mida haarata saab , nii seaduslikult , kui ebaseaduslikul teel . Ka mafioosse organisatsiooni printsiibid on mõlemal ühised , seejuures ametnikkond on palju küünilisem , kui organiseeritud kuritegevus , sest oma heaolu säilitamiseks ollakse sunnitud endast „süütuse kehastust“ igakülgselt kujutama .
Õiguslik nihilism seega on tänapäeva riigivõimu , äri , ühiskonna elu normiks . Seadusi täidetakse ametnike , ettevõtjate , organiseeritud kuritegevuse ja kodanike poolt sel määral , mil need ei ole vastuolus isiklike väärtushinnanguliste huvidega . Sama kehtib ka rahvasaadikute kohta , lihtsalt selle erinevusega , et saadikud ise vorbivad neid seadusi , millega „eliidil“ (mille hulka nad ise enamuses kuuluvad) on tehtud võimalikult mugavaks rahva seljas parasiteerimine . Seega suur osa seadustest on kirjutatud rahuldamaks ametnikkonna , ärihaide ja muu „eliidi“ omakasu huvi rahva arvelt ja tema kahjuks , mitte , et ellu viia ühiskonna arenguhuvisid . Seepärast ei toimu ka õigusliku nihilismi ületamises mingeid arenguid , mille üheks põhjuseks on „õigusteoreetikud“ - juristid ei saa aru sellest ühiskonna poolt genereeritud algoritmika ilmingust . See suutmatus aru saada tuleneb elitaarsest printsiibist – AVALIKULT MITTE ARUTADA MÕNINGAID TEEMASID , kuna nende olemuse paljastamine inimeste teadvuses , ühelt poolt demoraliseerib sedasama „eliiti“ , hävitades tema esindajate eneseusku ja enesega rahulolu ja teiselt poolt – vabastab ühiskonna omanäolise „hüpnoosi“ alt (kõrgemal teatakse paremini) , mis on „eliidi“ ühiskonnaülese parasiteerimise vundamendiks .

Kuid mitte aru saamine pole peamine õigusliku nihilismi põhjus . Peapõhjus on „eliidi“ EGOISM , mille mõjul nad EI SOOVI ilmselget näha . Selligipoolest , arusaamise puudumine ühiskonnas ja sellesama „eliidi“ poolt on reaalne põhjus , et väita - „ seni , kuni pole välja töötatud adekvaatne arusaam algoritmikast , mis genereerib ühiskonnas õiguslikku nihilismi , ei suuda riik seda välja juurida „ .

Nihilism .
Termin „nihilism „ tuleneb ladinakeelsest sõnast „ nihil“ , mis tähendab „tühisus“ , „ mittemidagi“ . Kui sotsiaalne ilming väljendub nihilism
1) järsult kriitilises , äärmiselt negatiivses suhtumises üldlevinud objektiivsetesse
(absoluutsetesse) väärtustesse .
2) Maksimalistlikus lähenemises , kompromissitus eituses
3) ei haaku positiivse programmiga
4) kannab endas destruktiivsust , hävituslikku alget .
Olenevalt sellest , milliseid väärtusi eitatakse , võib nihilism olla poliitiline , religioosne ,väärtushinnanguline jne. Õiguslik (juriidiline) nihilism kujutab endast õiguse , kui sotsiaalse väärtuse mittetunnustamist ja väljendub negatiivses eituses õigusse , seadusse , õiguskorda , mitteuskumine
õigusesse , selle võimetesse , ühiskonnale vajalikkusesse .
1) seaduste ja teiste normatiivaktide teadlik rikkumine
2)juriidiliste ettekirjutuste massiline mittetäitmine
1. vastuoluliste õigusaktide tootmine
2. seaduslikkuse asendamine otstarbekusega
3. esindus ja täidesaatva struktuuri konfrontatsioon
4. inimõiguste rikkumine
5. õigusliku nihilismi teoreetiline vorm (teaduses , juristide-filosoofide töödes jne. )
Eristada tuleb passiivset ja aktiivset õiguslikku nihilismi . Passiivsele on omane ükskõikne suhtumine õigusse , selle rolli ja tähtsuse alahindamine . Aktiivsele aga on omane teadlik vaenulik suhtumine õigusse .Selle esindajad näevad millist tähtsat rolli mängib , või võib mängida ÕIGUS ühiskonna elus ja just seepärast astuvad selle vastu välja . Lisaks jaguneb õiguslik nihilism
1) ühiskonna kõrgemal teadvuse tasemel olevaks (ideoloogiliste voolude ja teoreetiliste
doktriinide näol)
2)tavaarusaama , massiteadvuse tasemel olevaks (eitusvormide , jäikade seisukohtade ,
stereotüüpide kujul )
1. ametkondliku . Viimane avaldub selles , et tihti seaduste alamaktid muutuvad „seadusteüleseks“ , juriidilised normid ei haaku ,ja tekib terav vastuolu .

Õiguslik nihilism – see on ühiskonna teatavas kokkulepitud seisundis esinev õigusliku teadvuse pataloogia . Mida põhjustavad – õiguslik-ökonoomilise iseloomuga reformid , õigusliku regulatsiooni sisu muutmine , juriidiliste normide maksimaalne lähendamine erinevate elanikkonna kihtide huvidele . Õiguslikust nihilismist on vaja eristada õiguse konstruktiivne kriitika ühelt poolt ja teisalt – püüda vältida juriidilist fetišismi , so. Õiguse ja õiguslike vahendite absolutismi , mis on samaväärselt , kui mitte enamgi veel halvem õiguslikust nihilismist .
http://www.zarubezhom.com/Images/zog2.gif

Allikas: http://web.zone.ee/mulk/6IGUSLIK%20%20NIHILISM.pdf