RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 3. juuli 2014

Nõmme Koduloohuviliste Koda jätkab dr. Hjalmar Mäe pärandi uurimist



Ühistu liikme Nõmme Koduloohuviliste Koja (NKK) delegatsioon viibis möödunud aasta novembris Austrias. Reisi peaeesmärk oli külastada Grazi linnas asuvat tuntud Nõmme hariduselu edendaja dr. Hjalmar Mäe hauda. Haud oli korrastatud ja oli näha, et seal oli käidud arvatavasti dr. Hjalmar Mäe sünniaastapäeval, mis on 24. oktoobril, sest istutatud lilled olid värsked ja küünlad põlenud.
Dr. Hjalmar Mäe hauale sai puistatud kolm peotäit mulda, mis oli kaasa võetud tema isa haualt Hiiu-Rahu kalmistul. NKK liige Jaak Tuuksam luges kalmul ette ka dr. Mäe tsitaadi eestlaste rasketest valikutest II maailmasõja ajal, kui Eesti oli muutunud okupeeritud alaks ja sattunud kahe võitleva riigi vahele. Hauale jäeti kiri haua hooldajatele, et saada kontakt nende tublide inimestega, kes kõik need pikad aastad pole jätnud dr. Hjalmar Mäe hauda unarusse.
2014. aasta märtsis saabuski oodatud kiri Grazist. NKK-ga võttis ühendust härra Raimund Bischinger, kes koos oma abikaasaga ongi dr. Hjlamar Mäe hauda perekonnasõpradena kõik need pikad aastad hooldanud. Jätkus aktiivne kirjavahetus, mille tulemusel soovib hr. Bischinger NKK-le üle anda mõned dr. Hjalmar Mäe isiklikud esemed, mis tema arvates peaksid tagasi jõudma Eestisse. Sai kokku lepitud, et uus NKK reis Grazi toimub juba sel sügisel.
Hjalmar Mäe andis endast Nõmmel märku juba 1919. aastal, olles jaoskonnaülemana aktiivselt tegev kohaliku Kaitseliidu edendamisel. Sama aasta juulis tegi ta alevivalitsusele ettepaneku rajada Glehni mahajäetud vaatetorni observatoorium. See hea idee viidi ellu alles 45 aastat hiljem. Uuesti ja palju jõulisemalt naasis ta Nõmme ellu pärast õpingute lõppu kümmekond aastat hiljem. 1929. aasta juunis valiti Hjalmar Mäe Nõmme linna koolivalitsuse ja haridusosakonna juhatajaks ning ühtlasi ka linnanõunikuks. Sama aasta 1. augustil määrati ta vastasutatud Nõmme gümnaasiumi esimeseks direktoriks. Viimasel ametikohal sai ta olla siiski vaid paar kuud, jätkates samas tööd füüsika ja matemaatika õpetajana. Samas kuus võttis Mäe ette aga hoopis suurema töö ja asutas Nõmme rahvaülikooli, mis sai aluseks üle-Eestilisele rahvaülikoolide süsteemile. Tema juhtimisel muutus see rahvahariduse asutus üheks Eesti edumeelsemaks, kus sai õppida ligi 60 ainet. Kasutades oma sidemeid, tõi Hjalmar Mäe õppeprotsessi mitmeid uuendusi, sh õppefilmide laialdase kasutamise. 1929. aasta detsembris valiti Mäe Nõmme Haridusseltsi etteotsa. Järgmisel aastal ühendati tema initsiatiivil haridusselts, rahvaülikool ja teatriselts Lämmeküne üheks organisatsiooniks – Nõmme Hariduse ja Rahvamaja Seltsiks. Seoses nõukogude võimuga peatunud tegevuse taaselustasid 2013. aasta detsembris Ühistu liikmed Jaak Tuuksam, Andro Roos ning Margus Lepa. Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi aktiivsem tegevus peaks algama 2014. aasta septembrist.
1944. aastal evakueerus Mäe koos Saksa vägedega. Pärast sõja lõppu oli ameeriklaste käes sõjavangis ning pärast vabanemist 1947. aastal töötas ajakirjanikuna, nõustas Austria liidukantslerit Josef Klausi ja Saksa liidukantslerit Konrad Adenauerit NSVLi küsimustes.
Hjalmar Mäe mälestusteraamat „Kuidas kõik teostus“ peaks poodides müügil olema. Lugeda saab seda Nõmme Raadio kodulehelt Rahva Raadio Seltsi alt.
Kuigi Mäe tembeldati ametlikus nõukogude propagandas sõjaroimariks, ei taotletud kunagi tema väljaandmist või tema üle kohtupidamist. Veelgi enam, ta oli ise vabatahtlik tunnistaja Nürnbergi kohtuprotsessil. Miks nii, võib ainult oletada. Küllap mängis ta palju kõrgemat mängu, kui meie seda teame.
Hjalmar Mäe suri 10. aprillil 1977 Austrias Grazi linnas. Mälestus temast ei kao.

Toomas Kleesment
Nõmme Koduloohuviliste Koda

0 kommentaari:



Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP