Nõmme Koduloohuviliste Koda jätkab dr. Hjalmar Mäe pärandi uurimist
Ühistu liikme Nõmme
Koduloohuviliste Koja (NKK) delegatsioon viibis möödunud aasta novembris
Austrias. Reisi peaeesmärk oli külastada Grazi linnas asuvat tuntud Nõmme
hariduselu edendaja dr. Hjalmar Mäe hauda. Haud oli korrastatud ja oli näha, et
seal oli käidud arvatavasti dr. Hjalmar Mäe sünniaastapäeval, mis on 24.
oktoobril, sest istutatud lilled olid värsked ja küünlad põlenud.
Dr. Hjalmar Mäe hauale
sai puistatud kolm peotäit mulda, mis oli kaasa võetud tema isa haualt
Hiiu-Rahu kalmistul. NKK liige Jaak Tuuksam luges kalmul ette ka dr. Mäe
tsitaadi eestlaste rasketest valikutest II maailmasõja ajal, kui Eesti oli
muutunud okupeeritud alaks ja sattunud kahe võitleva riigi vahele. Hauale jäeti
kiri haua hooldajatele, et saada kontakt nende tublide inimestega, kes kõik
need pikad aastad pole jätnud dr. Hjalmar Mäe hauda unarusse.
2014. aasta märtsis
saabuski oodatud kiri Grazist. NKK-ga võttis ühendust härra Raimund Bischinger,
kes koos oma abikaasaga ongi dr. Hjlamar Mäe hauda perekonnasõpradena kõik need
pikad aastad hooldanud. Jätkus aktiivne kirjavahetus, mille tulemusel soovib
hr. Bischinger NKK-le üle anda mõned dr. Hjalmar Mäe isiklikud esemed, mis tema
arvates peaksid tagasi jõudma Eestisse. Sai kokku lepitud, et uus NKK reis
Grazi toimub juba sel sügisel.
Hjalmar Mäe andis endast
Nõmmel märku juba 1919. aastal, olles jaoskonnaülemana aktiivselt tegev
kohaliku Kaitseliidu edendamisel. Sama aasta juulis tegi ta alevivalitsusele
ettepaneku rajada Glehni mahajäetud vaatetorni observatoorium. See hea idee
viidi ellu alles 45 aastat hiljem. Uuesti ja palju jõulisemalt naasis ta Nõmme
ellu pärast õpingute lõppu kümmekond aastat hiljem. 1929. aasta juunis valiti
Hjalmar Mäe Nõmme linna koolivalitsuse ja haridusosakonna juhatajaks ning
ühtlasi ka linnanõunikuks. Sama aasta 1. augustil määrati ta vastasutatud Nõmme
gümnaasiumi esimeseks direktoriks. Viimasel ametikohal sai ta olla siiski vaid
paar kuud, jätkates samas tööd füüsika ja matemaatika õpetajana. Samas kuus
võttis Mäe ette aga hoopis suurema töö ja asutas Nõmme rahvaülikooli, mis sai
aluseks üle-Eestilisele rahvaülikoolide süsteemile. Tema juhtimisel muutus see
rahvahariduse asutus üheks Eesti edumeelsemaks, kus sai õppida ligi 60 ainet.
Kasutades oma sidemeid, tõi Hjalmar Mäe õppeprotsessi mitmeid uuendusi, sh õppefilmide
laialdase kasutamise. 1929. aasta detsembris valiti Mäe Nõmme Haridusseltsi
etteotsa. Järgmisel aastal ühendati tema initsiatiivil haridusselts,
rahvaülikool ja teatriselts „Lämmeküne” üheks organisatsiooniks – Nõmme Hariduse ja
Rahvamaja Seltsiks. Seoses nõukogude võimuga peatunud tegevuse taaselustasid
2013. aasta detsembris Ühistu liikmed Jaak Tuuksam, Andro Roos ning Margus
Lepa. Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi aktiivsem tegevus peaks algama 2014.
aasta septembrist.
1944. aastal evakueerus Mäe
koos Saksa vägedega. Pärast sõja lõppu oli ameeriklaste käes sõjavangis ning
pärast vabanemist 1947. aastal töötas ajakirjanikuna, nõustas Austria
liidukantslerit Josef Klausi ja
Saksa liidukantslerit Konrad Adenauerit
NSVLi küsimustes.
Hjalmar Mäe mälestusteraamat
„Kuidas kõik teostus“ peaks poodides müügil olema. Lugeda saab seda Nõmme
Raadio kodulehelt Rahva Raadio Seltsi alt.
Kuigi Mäe tembeldati
ametlikus nõukogude propagandas sõjaroimariks, ei taotletud kunagi tema
väljaandmist või tema üle kohtupidamist. Veelgi enam, ta oli ise vabatahtlik
tunnistaja Nürnbergi kohtuprotsessil. Miks nii, võib ainult oletada. Küllap
mängis ta palju kõrgemat mängu, kui meie seda teame.
Hjalmar Mäe suri 10.
aprillil 1977 Austrias Grazi linnas. Mälestus temast ei kao.
Toomas
Kleesment
Nõmme
Koduloohuviliste Koda
0 kommentaari:
Postita kommentaar