Rahvuslane

pühapäev, 22. november 2015

Ühistu oma kindlustusmaakler – kindel kindlustaja!

Tartu Hoiu-laenuühistus on tähtsal kohal liikmete varade kindlustamine. Selleks kutsus ühistu ellu osaühingu Lõuna Kindlustusmaakler. Lõuna Kindlustusmaakleri OÜ abil saab kasutada Eestis tegutsevate kindlustusseltside teenuseid. Vahendame liiklus-, kasko-, kodu-, õnnetusjuhtumi-, ettevõtte vara, reisi-, vastutuskindlustust jpt. Võrdleme kindlustusseltside hindu ja tingimusi. Olenevalt kindlustusliigist võib kindlustusseltside hinnaerinevuseks kujuneda 25% – asjatundjate värk!

Lõuna Kindlustusmaakleri töö on suhelda kindlustusseltsidega. Me tunneme kindlustusseltside tingimusi, eeliseid ja oskame leida teile just sobivaimad tingimused, mille peale huupi otsides ei tule. Aitame teid nii kindlustusteenuse ostmisel kui ka kahju korral.

Ühistu liikmel, kes tahab kindlustada oma vara, on mõistlik kasutada Lõuna Kindlustusmaaklerit. Kui paneme oma kindlustusrahad liikuma läbi meie ühises omanduses oleva ettevõtte, jätame osa kindlustusseltside kasumitest ühistusse.

Iga sent väliskapitalile on Eesti jaoks jäädavalt kadunud ja nõrgestab meid. Et muuta ühistu kui liikmete tervik tugevaks, tuleb jätta raha ringlema ühistusse – see on meie edu pant!

Märt Riiner

Lõuna Kindlustusmaakler OÜ juhatuse esimees

Allikas: http://www.yhistupank.ee/files/uhistuleht_aprill_2013.pdf

Tugevam valitseb nõrgema üle või hääbub

Andrei Hvostovi lugu „Minu elu Annleenaga,” mis kirjeldas suurtes raskustes elavate vanurite elu Eestis ja olukord, kus sotsiaalminister Rõivas soovitas peredel rohkem teha ise oma eakate pereliikmete hoolitsemiseks, mitte riigile loota, pani inimesed massiliselt kommenteerima, kuidas olukord riigi süü on. Mis riik see olevat, kus inimesed vanaduses väärikalt elada ei saa. Süüdistused mitte midagi tegeva riigi suhtes oleks emotsionaalses mõttes justkui õigustatud. Ka Tuuli Jõesaare kirjutatud „Suremiseks on aega kolm aastat ja kuu?” kirjeldab analoogset lugu nagu Hvostovi lugu. Paradoksaalsel juhul on tegu ühelapselisest perest pärit võsukestega.

Mõelgem aga ka sellele, milles tegelikult probleem on! Kuidas on võimalik, et aastatuhandeid saadi läbi ilma igasuguse pensioni- või sotsiaalhoolekandesüsteemita, nagu on see tänasel kujul?

2012. aasta IV kvartalis tegi Eestis tööd ja maksis makse 625 000 inimest. Veel 65 000 inimest küll tahtis tööd teha, kuid ei saanud, s.t. nad olid töötud. Pensionäre oli siin 300 000, kellele lisandus ümardades juurde veel 100 000 töövõimetut. Siin näeb juba ilma arvutamatagi, et maksumaksjate ja pensionäride suhe on juba täna kaks ühele ning hullemaks läheb. Arvestades kahanevat sündivust, kohalike naiste välismaalastele sünnitatud laste arvu, kasvavat eluiga ja väljarännet, on see suhe väga varsti üks ühele.

Lisaks pensionisüsteemile tuleb rahastada ka muid valdkondi. Olukord on sarnane ka mujal. Näiteks Saksamaal sünnib naise kohta 1,1 last. Senise süsteemi hoidmiseks on vaja 2,1 last… Abi pole massiimmigratsioonist, sest suurenevad etnilised pinged, kus sisserännanud nõuavad üha suuremat tükki koogist ning miljonid neist tulevad pelgalt sotsiaalabi peale vegeteerima. Ka meil on alustatud sarnaselt näiteks Suurbritannia piiride avamisele eelnenud propagandale „kvalifitseeritud tippspetsialistide ja nende perede” sisserände soodustamist. Viimane siis vastusena läbikukkunud süsteemile tagada oma inimestele elamisväärne elu.

Pere on muutunud majandamisüksusest ja terviklikust sotsiaalmudelist sotsiaalabi saajaks. Tänane pere koosneb heal juhul kahest põlvkonnast, kui mitte ühest. Lapsed, kui neid üldse on, on maailma mööda laiali paisatud.

Selleks, et senine süsteem toimima jääks (mida ta ei jää!), on vaja saada tulu, eelkõige makse. Seda saab teha kas üha suurema maksukoormuse teel (lahkuksid veelgi rohkemad välismaale) või majandussüsteemi täieliku ümberehitamise teel ning iibe suurenemise teel.

Rooma ei langenud mitte juhuse läbi. Ta langes seetõttu, et tema alustalaks olev rooma rahvas kaotas madala iibe, veresegunemise ja immigratsiooni tõttu oma elujõu. Kaotas kriitilise massi, mis oli vajalik, et senist riiki ja tsivilisatsiooni koos hoida. Sisserännanud põhjala verd hõimud osutusid ühel hetkel degenereeruvast rooma rahvast kultuuriliselt ja intellektuaalselt niivõrd tugevamaks, et polnud palju vaja, andmaks enese raskuse all vajuvale Impeerumile surmahoop. Rooma tuhandeaastane sära kustus…

Mida siis teha? Esmalt tuleb aru saada, et selles saja rahva ühenduses nagu projekt „Euroopa Liit” ei suuda väikerahvad ellu jääda, ning mida kiiremini suudetakse tõsta mõõk hegemoonia ainuvõimu vastu, seda parem.

Teiseks tuleb muuta riigile kuuluvate ettevõtete valitsemise filosoofiat. Riigikapital teenigu rahvast, mitte rahvas riiki, ja siia kuulub õiglase elektri- ja rongipiletihinna säilitamine. Koduturu kaitse on riigis, mis suudab vabalt toita oma rahva omatoodangust ning varustada teda ka odava energiaga, ülitähtis, vältimaks liigkasuvõtjate pealesurutavat maailmaturu inflatsioonikeerist.

Siin pole mingit kahtlust: kui soovime kestma jääda, tuleb see „sõbralike” hüksoslaste võim põrmustada, realiseerides end uue parempoolse tiiva all kas valimistel või liikmelisuse kaudu.

TAAVI REIMANN

Autor on eestimeelse internetiväljaande „NSBlogi” peatoimetaja.

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 17. numbri (aprill-mai 2013) esiküljel ilmunud kirjutis.

________________

„Rahvusliku Teataja” omandamisest huvitatuil – ka tellijail! – tasub ühendust võtta e-aadressil tellimine@rahvuslasteklubi.org või lehe piirkondlike levijuhtidega.

Levijuhid:

Põhja-Eestis:

Johanna Ranne
E-post: johanna.ranne.armane@gmail.com
Mobiil: 59037103

Lõuna-Eestis:

Osvald Sasko
Mobiil: 55542270

Lääne- ja Kesk-Eestis

Jaan Hatto
E-post: stuvsta@hot.ee
Mobiil: 51903374

Levijuhtidelt saab ka varasemaid lehenumbreid. Üksiknumbri hind on üks euro.

„Rahvuslik Teataja” ilmub alates 2011. aasta juuli lõpust.

laupäev, 21. november 2015

MATTI ILVES: SAKSAMAAL KAVANDATAV SEADUS VÕIMALDAKS TUNGIDA KODUDESSE PAGULASTE MAJUTAMISEKS!

Saksmaal kavandatav seaduseelnõu võimaldaks tungida eraomandisse pagulaste huvides, et neid siis sinna majutada. Seda seadust on kavandatud Saksamaal täiseti salaja.

See seadus on niivõrd hull, et ajakirjanik Gunnar Schupelius kes seda uuris, arvas alguses tegemist olevat naljaga, kuni selgus karm tõsiasi.
Ta kirjutab, et kavandatav seadus lubab politseil siseneda kodudesse vastu selle omanike tahet, kui majutada on vaja põgenikke!

Saksa põhiseaduses on öeldud, et "kodu on puutumatu" ja ainus kord, kus see ei kehti on vaid siis, kui see aitab peatada raskeid kuritegusid.

Põhiseaduse rakendusseadusesse kavatsetakse lisada uus lõige, mis sätestab: "Politsei saab siseneda ilma omaniku nõusolekuta ehitisse või selle osasse, et kontrollida võimalusi pagulaste ja nende vara majutamiseks, et vältida pagulasi ähvrdavat kodutust."
Nüüd Gunnar Schupelius teatab, et see eelnõu on äkki tabelist kadunud.
Ma ei oska siin midagi arvata, võib-olla leiti, et taoline seadus on veel liialt varajane. Aga kõik see näitab väga kujukalt, millises suunas seadusandjate ja ametnike mõtted liiguvad.

Kui selline seadus-seadusetus peaks kunagi läbi minema, siis näitab see vaid ELi pürgimust räige diktatuuri poole ja ühtlasi valgetevastase genotsiidi uut lainet.

Kasutatud allikas: http://whitegenocideproject.com/germany-proposed-law-would-allow-government-to-enter-private-property-and-plan-for-accommodation-of-refugees/

Euroopa Liidu poliitika arutelu 17.11.2015

EKRE soovib Euroopa Liidust lahkumise referendumit, kui EL jätkab liitriigi poole liikumist ja ei pöördu tagasi rahvusriikide liidu juurde. Vaadake kindlasti!

Pöördumiste Riigikogule üleandmine ja meeleavaldus suure lipuga

Hea Matti Ilves!

Annan Teile teada, et tuleval teisipäeval ehk 24. novembril ajavahemikus 9.00–11.00 korraldame Toompeal, Riigikogu ees meeleavalduse, et protesteerida kooseluseaduse läbisurumise vastu ja avaldada toetus saadikutele, kes seisavad perekonna kaitsel.

Päev varem ehk esmaspäeval, 23. novembril kell 10.00 anname Riigikogus Keskerakonna, IRL-i, EKRE ja Vabaerakonna fraktsioonidele üle kokku rohkem kui 25 000 pöördumist ligikaudu 6 500-lt inimeselt, et paluda mitte toetada Reformierakonna ja sotside püüdlust viia kooseluseaduse läbisurumine rakendusaktide vastuvõtmise teel lõpuni.

Kui ilm lubab, tõmbame meeleavaldusel lahti hiiglasliku 600 ruutmeetrise (20×30 m) lipu (ülaloleval pildil), millel on sümboolselt kujutatud elementaarset tõde, et perekonna keskmes on mehe ja naise vaheline suhe ning et igal lapsel on loomulik õigus emale ja isale.

Laenasime lippu Prantsusmaa kolleegidelt – sama lippu kasutati ka Pariisis toimunud enam kui miljoni osavõtjaga Manif pour tous massimeeleavaldusel, millega protesteeriti sotsialistliku valitsuse püüdluste vastu abielu tähendus seadustega radikaalselt ümber kirjutada.

Kui saate meeleavaldusel osaleda, on hästi, aga kui ei saa, pole midagi katki.

Kui eelmisel aastal korraldasime Toompeal massimeeleavalduse, siis sel korral ei ole eesmärgiks tuua kokku võimalikult palju inimesi. Pigem on meeleavaldus sümboolne – tuleme kohale, et oma sõnum nähtavaks ja kuuldavaks teha, pidamata kõnesid ja tegemata lärmi.

Meeleavaldusele on oodatud kõik inimesed sõltumata rahvusest, poliitilistest eelistustest, usutunnistusest või vanusest, kes peavad oluliseks, et meie ühiskonnas säilitataks ka riiklikul tasandil austus perekonna, abielu ning nende aluseks olevate väärtuste vastu.

Püüame korraldada meeleavalduse väärikalt ja soliidselt, mistõttu loodan, et kõik, kes sellel osalevad, austavad meie püüdlust. Nagu eelmiselgi korral, mõistame hukka kõik provokatsioonid, millega võidakse püüda luua vastupidist muljet.

Meeleavaldus Toompea lossi ees leiab aset ajal, mil Riigikogus hakatakse arutama kooseluseaduse rakendussätete ja seeläbi kooseluseaduse enda saatust.

Ajavahemikus 11.30–13.00 rullime Manif pour tous lipu lahti Vabaduse Platsil.

Teid tervitades,

Varro Vooglaid

Juhatuse esimees

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

reede, 20. november 2015

Martin Helme: Süvenevaks eurointegratsiooniks ei ole valitsusel rahva mandaati!

Martin Helme kõne Riigikogus 19.novembril Eesti suveräänsuse arutelul

Õigekeelsussõnaraamat defineerib suveräänsust nii: see on riigi täielik sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest, iseseisvus. 16. sajandi prantsuse õigusteadlane Jean Bodin ütleb, et suveräänsus on kõrgeim võim oma territooriumi üle. Kõrgeim! – kõige-kõige kõrgem, millest kõrgem on veel ainult Jumal.

Eesti Põhiseaduse algab sellest. Põhiseaduse preambul, st põhiseaduse kõige olulisem osa ehk selle kõige olulisem aluspõhimõte ütleb: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Ja alles siis tuleb paragrahvide loetele, millest omakorda kõige esimesele ehk kõige tähtsamale kohale on tõstetud järgmine: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
Need laused on meie riigi ja suveräänsuse kõige olulisemad nurgakivid. Aga läheme korraks ajas ja ruumis kaugemale.

Ameerika iseseisvusdeklaratsioon, mida võib pidada Euroopas palju kiidetud valgustusliku ja humanistliku riigikorra alguseks – Prantsuse revolutsioon oli veel toimumata ja tol ajal olid enamik Euroopa riike veel absolutistlikud, kus suverään ei olnud mitte rahvas vaid valitseja – ütleb midagi, mis on tänaseks rahvaste enesemääramisõiguse ja rahvusvahelise korra aluspõhimõtteks kujunenud. Nimelt et: me peame neid tõdesid enesestmõistetavaks, et kõik inimesed on Looja poolt loodud võrdsetena ning neil on teatud võõrandamatud õigused, milleks muu hulgas on elu, vabadus ja õnne poole püüdlemine.
Ja edasi: Nende õiguste tagamiseks on inimesed loonud valitsused, mis ammutavad oma õiglase võimu valitsetavate nõusolekust. Et mil iganes ükskõik milline valitsemisvorm hakkab neid eesmärke hävitama, siis on rahval õigus muuta või kaotada ta ning luua uus valitsus, mis toetudes neile põhimõtetele, organiseerib võimu viisil, mis tundub neile kõige paremal moel toovat turvalisust ja õnne.
Tagasi Eestisse. Meie iseseisvuse taastamine sai alguse suveräänsusdeklaratsioonist. 27 aastat ja 3 päeva tagasi võeti siinsamas saalis vastu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest. Deklaratsiooni keskne idee on lihtne. Tsiteerin: Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes. Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu.

Deklaratsiooniga ütles Ülemnõukogu esiteks, et ta on kõrgeim rahva võimu esindav organ ja teiseks, et just siin saalis vastu võetud seadused omavad ülimuslikkust Eesti territooriumil.
Miks ma sellest räägin? Mida see tähendab? See tähendab, et demokraatliku riigiõiguse mõistes ja eriti Eesti põhiseaduse valguses on suverääniks rahvas. Kõik algab ja lõppeb rahva tahtega. Eesti riik eksisteerib eesti rahva jaoks ja võim tegutseb rahva loal. Ning mis samuti väga oluline: riik ei saa rahva otsustamisõigust mitte kunagi, rõhutan, mitte kunagi, ega mitte kuidagi, mitte kellelegi ära anda. Valitsus ja riigikogu on ise võimu saanud laenuks rahvalt, et sellega heaperemehelikult ringi käia. Valitsus ja riigikogu ei saa seda võimu kellelegi edasi anda või maha parseldada, vaid ainult rahvale tagasi anda. Võimu tagasiandmine käib loomulikult läbi referendumi korraldamise, kui olulises küsimuses tehakse kindlaks suverääni tahe, mida võim järgib. Võimu legitiimsusele küsitakse aga regulaarselt kinnitust ja uut mandaati valimistel.
Millal viimati konsulteeris võim Eestis rahvaga? Taasiseseisvunud Eestis on referendumeid korraldatud täpselt kahel korral. Esiteks sellesama põhiseaduse vastu võtmiseks, millele me täna riigina tugineme ja teiseks 14. septembril 2003, mil täiendati põhiseadust ja võeti luba astuda Euroopa Liitu. Tuletan teile kõigile meelde selle täpse mandaadi, mille rahvas toona andis. Põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 sätestab: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2 Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Selle paragrahviga pandi valitsusele ja riigikogule selge kohustus lähtuda ELi kuulumisel põhiseaduse aluspõhimõtetest. Neile aluspõhimõtetele viitasin oma sõnavõtu alguses.
Nüüd küsimus saadikutele, parteijuhtidele, valitsuse liikmetele ja avalikkusele: kas teile tundub, et eesti rahvas on praegu tegelikult ka suverään, teostab oma suveräänset õigust kõigis, absoluutselt kõigis küsimustes oma tahet realiseerida, või on praktika midagi hoopis muud?
Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et hetkel ei austa riigivõim rahva kui suverääni tahet terves reas küsimustes, mis tähendab, et võim delegitimiseerib ennast.
2012-l aastal, kui riigikohus vaagis Kreeka võla käendamise ehk ESM-i seaduspärasust, seda, kas ESM-i leping on ikka kooskõlas meie põhiseadusega, ütles kohus selgelt ja üheselt:
Resolutsiooni punkt 223. Üldkogu on seisukohal, et PSTS § 1-e tuleb käsitada nii volitusena ratifitseerida Euroopa Liiduga liitumisleping kui ka tulevikku suunatud volitusena, mis lubab Eestil kuuluda muutuvasse Euroopa Liitu. Seda tingimusel, et Euroopa Liidu aluslepingu muutmine või uus alusleping on põhiseadusega kooskõlas. Samas ei ole üldkogu hinnangul PSTS volituseks legitimeerida Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevust Euroopa Liidule. Seetõttu peab eeskätt Riigikogu iga Euroopa Liidu aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas Euroopa Liidu aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule, seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive. Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.

Teisisõnu ütleb riigikohus parlamendile ja valitsusele puust ette ja punaselt: 2003-l aastal saadud volitus ei võimalda Eestil osaleda süvenevas eurointegratsioonis. Selleks on vaja uut mandaati.
Nüüd: suveräänsus ei ole abstraktne asi. Ta taandub selgelt praktiliste otsuste peale. Kui 1988-l aastal oli võitlus suveräänsuse üle võitlus selle üle, kas või kes saab kaevandada meie fosforiiti, siis 2012-l aastal käis suveräänsusvõitlus selle üle, kes ja kui palju võib võtta raha eesti inimeste taskust. Sest ESM-iga andis valitsus ja riigikogu selle õiguse võõrastele. Tegi seda, minnes vastuollu rahva selge enamuse tahtega. 2014-l aastal oli suveräänsuse põhiküsimus kes otsustab, mis on abielu.
Peatuksin sellel korra pikemalt, sest kooseluseaduse puhul käis võitlus suveräänsuse kahe erineva tahu üle. Esiteks, kas võim arvestab kõrgeima võimu kandja tahtega. Rahvas ei toetanud ega toeta ka praegu kooseluseaduse vastu võtmist. Parlament läks lühikese aja jooksul juba teist korda rahva vastu. See on väga ohtlik. Teiseks, nagu kooseluseaduse pooldajad ehk rahva tahte vastased korduvalt kinnitasid, seda seadust nõuavad meilt välisjõud – mis tähendab, et õõnestati eesti rahva kui kõrgeima võimu kandja rolli Eesti territooriumil seaduste kehtestamisel.
Tänase päeva praktiline võitlus suveräänsuse üle käib loomulikult immigratsiooni küsimuses. Küsimus ise on ju väga lihtne: kes otsustab? Kes otsustab kui palju, kust, millal, kauaks ja mis tingimustel võib Eestisse tulla? Konservatiivide vastus on siin ühene: ainus otsustaja saab olla suverään. Selles kontekstis tahan rõhutada, et kuigi immigratsiooni vastu on mäekõrgune kuhi argumente nii majanduslikus, kultuurilises, julgeolekualases, sotsiaalses ja ei tea veel millises vallas, siis tegelikult pole nende loetlemine vajalik. Piisab ühest ainsast argumendist: rahvas ei taha. Suverään ei suvatse ja kõik!

Ometi räägivad meie valitsuskoalitsiooni poliitikud, et me peame. Et kuigi me võtsime endale mingid kohustused vabatahtlikult, oleks me saanud trahvi, kui me neid ei oleks võtnud. Kah mul vabatahtlikus, eks? Kogu jutu juures solidaarsusest ja moraalsest kohustusest ei unustata viidata ühele või teisele euroliidu paragrahvile, mis meid justkui kohustab immigrante vastu võtma. Mis viib meid tagasi küsimuse juurde suveräänsusest: kui rahvas ei taha, siis ei maksa ükski euroseadus mitte midagi, nii lihtne see ongi.
Või õigemini oleks, kui meil oleks võimu teostamas inimesed, kes on ausad oma rahvaga, järgivad põhiseadust ja rahva tahet. Kahjuks oleme me näinud nüüdseks juba aastaid haledat pilti, kus inimestele öeldakse, et ärge uskuge oma silmi, uskuge meie sõnu. Kuigi põhiseadus ja põhiseaduse täiendusseadus seda ei luba, tehti ära nii Lissaboni leping, Kreeka võla käendus, kooseluseadus kui pagulaskvoodid. Samal ajal seletati sinna juurde kogu aeg, et see on kõik kooskõlas meie põhiseaduse ja suveräänsusega. Kuristik tegelikkuse ja retoorika vahel on kärisenud sedavõrd suureks, et seda ei ole enam võimalik kuidagi varjata. Sellest ka ühiskondlik ärevus, jääkeldrid, rahulolematus ja usaldamatus valitsuse suhtes ning üleüldine vaenulik õhustik. Sest kui võim ja võimukandja ehk rahvas võõranduvad, siis muutuvad nad vaenlasteks.
Väga lihtsalt öeldes: kui rahval ja riigivõimul on eriarvamus – olgu see immigratsiooniküsimuses, kooseluseaduse teemal, Kreeka võla käendamisel, piirileppe teemal – siis on rahval alati õigus.
Kui Euroopa Liit tähendab lisaks eurotoetustele põhjatute kreeka võlgade katmist, armutut homopromo, lõputut immigrantide sissevoolu ja lisaks veel sõnavabaduse ohverdamist vihakõne paragrahvide kaudu, siis on vaja suveräänilt küsida – kas sellega ollakse nõus.

Me teame, et sedasama küsimust küsitakse ka mujal. Briti peaminister David Cameron on selgelt välja öelnud, et Euroopa Liit, millega 1970-ndatel liituti, oli midagi sedavõrd erinevat võrreldes tänase Euroopa Liiduga, et sinna kuulumiseks on vaja uut rahva mandaati. Suurbritannias korraldatakse vastav referendum 2017. aastaks. Väärib tähelepanu, et ka brittide jaoks on keskne probleem just suveräänsuse küsimus. Cameron on ülejäänud euroliidu riikidele esitanud ettepanekud, mis võtaks otsustusõigust Brüsselilt tagasi ning taastaks liikmesriikide suveräänsust. Selleks soovib Cameron näha rahvusparlamenti kõrgeima seadusandliku organina, taastada riikliku kohtuvõimu ülemuslikkuse, hoida immigratsiooni selgelt liikmesriikide kontrolli all ja aluslepingutesse sisse kirjutada võimalust kasutada vabalt oma raha. Taoline Euroopa Liit oleks selle mandaadi piires, mis rahvas 2003-l aastal andis ja riivaks meie põhiseaduse aluspõhimõtteid oluliselt vähem, kui praegune liit või liit, kus föderaliseerumine veelgi süveneks. Mulle on mõistetamatu, miks me ei nõua samu asju.

Riigikogu spiiker Eiki Nestor küsis oma sügisese istungjärgu avakõnes ilmselt meie erakonnale viidates, et kes meile andis õiguse väita, nagu kaitseks me Eestit ja eestlasi. Võiks ju öelda, et see pole mitte õigus vaid põhiseaduslik kohustus ja mitte ainult meie erakonnale vaid kõigile erakondadele ja poliitikutele Eestis. Aga võiks öelda ka Ameerika presidendi Abraham Lincolni moodi, kui talt küsiti, kummal poolel on USA kodusõjas Jumal: ei loe, kelle poolel on Jumal, loeb, et sina oled Jumala poolel. Pole vahet, millise partei poolt on rahvas, tähtis on see, et partei oleks rahva poolel. Kui te endalt päris ausalt küsite, kallid kolleegid, ma usun, te saate ise ka aru, et siin saalis on liiga palju neid parteisid, kes on kellegi teise poolel, aga mitte oma rahva poolel. Teie vanne suveräänile – teie ametivanne – nõuab teisiti.

Allikas: http://uueduudised.ee/martin-helme-suvenevaks-eurointegratsiooniks-ei-ole-valitsusel-rahva-mandaati/

Kas Stalini ja kommunismi ülistamine kuulub ka "euroopa väärtuste" alla?

"Võidupäeva" pilt Saksa kommude-stalinistide lehelt.

Milleks selline erinev lähenemine ühesugustele kuritegudele? Natsikuriteod said karistatud sõjas ja Nürnbergis. Kuid tänaseni käib natsijaht ja natse pole, tembeldatakse natsideks aina uusi, vasakliberaalidele sobimatuid poliitilisi jõude. Seevastu kommunism, mis on natsismist kordades rohkem inimesi mõrvanud ja kurja teinud, võib täiesti takistamatult tegutseda üle Euroopa, oma ideid levitada, valimistel osaleda ja istuda isegi Europarlamendis.
Kui tänapäeva kommunistidele ei heideta ette kommunismi kuritegusid, siis miks heidetakse uusnatsidele ette natside kuritegusid?
Niikaua, kui jätkub selline valikuline õigusemõistmine, tuleb seista vähemalt nende poliitiliste liikumiste võrdse kohtlemise eest. Kuid siis hakkab ju pihta sildistamine: nats, massimõrvar, inimsuse vihkaja jne. Kuid küsime taas: kuidas siis kommunistide puhul kõik võikad ja natsidest palju arvukamad kuriteod suudetakse unustada???

"Euroopa väärtuste" ees seisvas Saksamaal, kus isegi väike patriotism tekitab paljudes õudu ja hukkamõistu, võivad vabalt tegutseda sellised kommunistlikud-stalinistlikud veebilehed.
Kutsun Eesti juhte üles tundma sügavat piinlikust Saksamaa pärast, kes laseb niimoodi ülistada 20. sajandi verisemat diktaatorit ja massimõrvarit! ... Või äkki Saksamaad ei kotigi see, mida meie kirbud asjast arvavad?

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com.ee/2015/11/kas-stalini-ja-kommunismi-ulistamine.html

Veel teateid immigrantide sisseveost

Varro Vooglaid: Üks sõber kirjutas täna mulle ja küsis, kas tean alltoodu kohta midagi. Vastus on, et ei tea. Aga ehk keegi teine teab, kas sel võib tõepõhja all olla? Ilmselt on küsimus muidugi retooriline, sest need, kes võiks niisugustest asjadest midagi teada, nii kui nii sellest avalikult ei räägiks.
"Üks anonüümseks jäädasooviv mittekristlasest Tallinna lennujaama töötaja on tunnistanud, et juba praegu ja pikemat aega on kestnud ülisalajane protsess, mille käigus tuuakse öösiti Tallinna lennujaama erilendudega pagulasi. Nad ei läbi isegi tavareisijatele ettenähtud turvaväravaid, vaid lastakse lennujaama kõrvalt lihtsalt sisse. Avalikuse ees vaikitakse sellest. "

Liina Miks: Mehikoorma mehed rääkisid eile, et Räpinasse olla saadetud üks väike bussitäis immigrante. Teet Helm oma varasemates avaldustes on kinnitanud seisukohta, et Räpina linn on igati valmis pagulasi vastu võtma.
Tänaseks paraku, aga polevat ühtegi imporditutest sinna järele jäänud, ei meeldivat neile, miskpärast, meie kolkakülad.

Allikas: Facebook

neljapäev, 19. november 2015

Pagulasküsimustes usaldab rahvas Konservatiivset Rahvaerakonda

Värske migratsiooniteemaline uuring näitab, et pagulasküsimustes usaldavad inimesed Konservatiivset Rahvaerakonda palju rohkem kui Reformierakonda või mõnda teist parteid.

Ja see on igati loogiline, kuna EKRE on järjepidevalt olnud kontrollimatu massimigratsiooni vastase võitluse eesliinil. Seda nii ühiskonnas tervikuna nii meeleavalduste kui allkirjade kogumise näol samuti Riigikogu fraktsiooni tegevusega, kus antud teemal on esitatud 1 Riigikogu otsuse eelnõu , 4 arupärimist ja 14 infotunni küsimust ning lihtsalt palju kõnesid ja sõnavõtte kohtadelt ning kõnepuldist.

Turu-uuringute AS viis hiljuti läbi küsitluse, mille tulemused näitavad, et koguni 62% inimesi ei usalda pagulasküsimuses valitsust. Konservatiivset Rahvaerakonda usaldatakse pagulasküsimuses oluliselt enam kui näiteks võimuliidriks olevat Reformierakonda. Selle küsitluse tulemusel on Taavi Rõivas konkurentsitult ebapopulaarseim poliitik, 30% vastanutest usaldab pagulasküsimustes kõige vähem Rõivast. Kõige vähem usaldatakse parteidest pagulasküsimuses Reformierakonda – tervelt 35% vastanutest arvas nii.

Pagulasküsimuses usaldavad inimesed selgelt opositsiooni. 16% usaldab Keskerakonda ja 14% Konservatiivset Rahvaerakonda. Reformierakonda usaldab 13%, Vabaerakonda pagulasküsimustes 8%, Sotsiaaldemokraatlikku erakonda 7%, IRLi 7%. Kokku vastas küsitlusel 515 inimest.

Nii väikese valimi ja keeruka küsitlusskeemiga saadud vastused on mõnevõrra nihkes ja isegi vastandlike tulemustega. Ka sõltub tulemus valimi rahvuslikust koosseisust ja vastaja parteitruudusest (vastaja on igas küsimuses mingi erakonna vankumata pooldaja). Nii näiteks tekitab imestust Keskerakonna liidripositsioon pagulasküsimuses, samas kui teada on, et Keskerakond on antud küsimuses kuude kaupa madalat profiili hoidnud ehk ei oma antud probleemi osas mingit positsiooni. IRL viimast kohta saab seletada nende kahepalgelisusega, sest valitsuserakonnana toovad nad migratsiooni ja sellega seonduvat maale, aga taustaks ajavad “isamaalist juttu”. Vabaerakonna nõrk positsioon seletub samuti seisukoha puudumisega.

Küsitlus oli läbi viidud enne Pariisi veresauna, mis muutis ilmselt paljude inimeste suhtumist migratsioonipoliitikasse igaveseks.

URMAS ESPENBERG

Allikas: http://uueduudised.ee/pagulaskusimustes-usaldab-rahvas-konservatiivset-rahvaerakonda/