NSBLOGI: Ühepoolne demokraatia
Posted in nsblogi@politician.com on 16. dets 2010 by Maximus Germanus Meridius Mis see on?
End rahvasaadikuiks nimetavad parlamendisaadikud ei pea tundma erilist hirmu, et homme neil sama kohta enam pole. Kuigi uuringutulemused näitavad rahulolematust nende poliitikaga ja suure osa inimeste võõrandumist poliitikast, võivad nad vabalt tümitada süsteemivastaseid. Süsteem saab jätkuvalt appelleerida, et nemad on rahvamandaadiga ja nende otsuseid rahvas toetas.
Kuidas see võimalik, et rahulolematuse kasvuga ja üha suuremate majanduslike prohmakate tekitajad demokraatlikus riigis endiselt võimul on?
Taanis sai hiljuti karistada ajakirjanik, sest ta kritiseeris islamit, Austrias sai karistada mees, kes ütles, et riik peaks suutma end ise toiduga ära varustada, sest see olevat liiga rahvussotsialismile viitav. Ka Eestis võib süsteemi tegevust kritiseerides üha kergemini karistada saada, selline olukord nagu näiteks Saksamaal siin pole. Olgu siis Eesti puhul näiteks hiljutine allikakaitse seasdus vms justiitsministeeriumi üllitis.
Olukord tänases poliitkorrektses läänemaailmas näitab, et süsteem on muutnud oma doktriiniga vastuollu minevad ideed karistatavaks raiudes need põhiseadusesse. See võimaldab kergelt neutraliseerida oma vastaseid ja muudab uute tulijate(isegi kui küsitluste järgi oleks uutel rahva seas suur toetus) areenile astumise võimatuks või äärmiselt raskeks.
Lihtne pole ka Eestis
Näiteks Eestis peab väikeerakond maksma parlamendivalimistel ainuüksi enese valimistel registreerimiseks enam kui 800 000 krooni kautsjonit. Sellele lisandub veel hulgaliselt muud bürokraatiat. Kui kõik selle ka läbi teed, siis on vaja ka veel miljoneid maksta, et teha enesetutvustust, sest teatavasti ei vali inimesed jõudu, mille eksistentsist nad teadlikudki pole. See käib paljudel väikeparteidel ülejõu.
Mujal
Euroopa näitel on näha, et erakond, mis ei nõustu süsteemi poliitiliste, majanduslike vms dogmadega võib ka karistada saada. Näiteks Suurbritannias tegutsev BNP pidi muutma oma määrustikku, sest võim tegi eraldi seadused, mis osad nende nõudmised ebaseaduslikuks muutis. Muuhulgas viidi sisse erinevuse nõue. Kui varem võis partei keelduda inimest liikmeks võtta, sest tegu polnud nende aktiivse pooldajaga või , siis nüüd keelduda ei tohi.
Olukord, kus uued ideed on mitmetes EL riikides muudetud sisuliselt põhiseadusevastaseks aga süsteemi toetavaid jõude saab vabalt valida nimetataksegi ühepoolseks demokraatiaks ja mõnel juhul isegi demokraatlikuks diktatuuriks.
Kasutatud allikad: American Thinker, December 12, 2010, NSB,
End rahvasaadikuiks nimetavad parlamendisaadikud ei pea tundma erilist hirmu, et homme neil sama kohta enam pole. Kuigi uuringutulemused näitavad rahulolematust nende poliitikaga ja suure osa inimeste võõrandumist poliitikast, võivad nad vabalt tümitada süsteemivastaseid. Süsteem saab jätkuvalt appelleerida, et nemad on rahvamandaadiga ja nende otsuseid rahvas toetas.
Kuidas see võimalik, et rahulolematuse kasvuga ja üha suuremate majanduslike prohmakate tekitajad demokraatlikus riigis endiselt võimul on?
Taanis sai hiljuti karistada ajakirjanik, sest ta kritiseeris islamit, Austrias sai karistada mees, kes ütles, et riik peaks suutma end ise toiduga ära varustada, sest see olevat liiga rahvussotsialismile viitav. Ka Eestis võib süsteemi tegevust kritiseerides üha kergemini karistada saada, selline olukord nagu näiteks Saksamaal siin pole. Olgu siis Eesti puhul näiteks hiljutine allikakaitse seasdus vms justiitsministeeriumi üllitis.
Olukord tänases poliitkorrektses läänemaailmas näitab, et süsteem on muutnud oma doktriiniga vastuollu minevad ideed karistatavaks raiudes need põhiseadusesse. See võimaldab kergelt neutraliseerida oma vastaseid ja muudab uute tulijate(isegi kui küsitluste järgi oleks uutel rahva seas suur toetus) areenile astumise võimatuks või äärmiselt raskeks.
Lihtne pole ka Eestis
Näiteks Eestis peab väikeerakond maksma parlamendivalimistel ainuüksi enese valimistel registreerimiseks enam kui 800 000 krooni kautsjonit. Sellele lisandub veel hulgaliselt muud bürokraatiat. Kui kõik selle ka läbi teed, siis on vaja ka veel miljoneid maksta, et teha enesetutvustust, sest teatavasti ei vali inimesed jõudu, mille eksistentsist nad teadlikudki pole. See käib paljudel väikeparteidel ülejõu.
Mujal
Euroopa näitel on näha, et erakond, mis ei nõustu süsteemi poliitiliste, majanduslike vms dogmadega võib ka karistada saada. Näiteks Suurbritannias tegutsev BNP pidi muutma oma määrustikku, sest võim tegi eraldi seadused, mis osad nende nõudmised ebaseaduslikuks muutis. Muuhulgas viidi sisse erinevuse nõue. Kui varem võis partei keelduda inimest liikmeks võtta, sest tegu polnud nende aktiivse pooldajaga või , siis nüüd keelduda ei tohi.
Olukord, kus uued ideed on mitmetes EL riikides muudetud sisuliselt põhiseadusevastaseks aga süsteemi toetavaid jõude saab vabalt valida nimetataksegi ühepoolseks demokraatiaks ja mõnel juhul isegi demokraatlikuks diktatuuriks.
Kasutatud allikad: American Thinker, December 12, 2010, NSB,
0 kommentaari:
Postita kommentaar