TEISE MAAILMASÕJA AJALOOST

3.OSA
RELVASTUS

Saksamaa

Kuni 1930. aasta esimese pooleni pidas Saksamaa kinni Versailles' lepinguga peale surutud relvastuspiirangust. Maaväes Reischwehris oli 100.000 meest ja selle relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke. Õhujõud olid üldse keelatud. Mereväes Reischmarines oli 15.000 meest, kusjuures lahinglaevade, ristlejate, lennukikandjate ja allveelaevade omamine oli keelatud.
16. märtsil 1935 kehtestas Hitler üldise sõjaväekohustuse ja sama aasta 21. mail kuulutas välja uue Saksa armee Wehrmachti loomise, kuhu kuulus kolm väeliiki:
- maavägi - Heer,
- lennuvägi - Luftwaffe ja
- merevägi - Kriegsmarine;
Seisuga 31. mai 1939 oli Saksa armees kokku 1.400.000 meest.
1939. aasta augustis toimunud salajase mobilisatsiooni järel oli Wehrmachtis juba 4.288.557 meest. Sellest kuulus:

• maaväkke - 2.760.000 meest;
• õhujõududesse - 373.000 meest;
• mereväkke - 159.557 meest ja
• reservi [Ersatz-Heer] - 996.000 meest;
• SS-üksustes [hiljem Relva- Waffen SS] oli - kuni 40.000 meest;

Seisuga 1. september 1939 oli Saksa maaväes:
Soomusautosid - 1025 soomusautot;
Tanke - 3195 tanki;
Suurtükke - 30.759 suurtükki, neist:

• 11.200 tankitõrje suurtükki:
• 9300 õhutõrje suurtükki ja
• 10.259 välisuurtükki;  

Saksa õhujõududes oli 1939. aastal 4093 lennukit, sealhulgas:

• 1179 hävituslennukit;
• 1542 pommilennukit;
• 613 luurelennukit;
• 552 transpordilennukit;
• 40 ründelennukit;
• 167 vesilennukit;

Saksa merevägi jagas Teise maailmasõja eel N. Liiduga eelviimast kohta, ületades seejuures arvult venelasi suurte sõjalaevade osas, kuid jäädes allveelaevadega venelastele kolmekordselt alla.
Sõja puhkemise eel oli Saksamaal:

• 5 lahingulaeva;
• 7 ristlejat;
• 34 hävitajat;
• 57 allveelaeva.

Kokku – 103 sõjalaeva. Peale nende veel transportlaevu, traalereid, torpeedokaatreid jt.;

Venemaa [Nõukogude Liit]
Nõukogude Liit alustas massilist relvastamist 1922. aastal, kuid oli sunnitud hiljem majanduse languse tõttu rakendama desarmeerimist. 1. oktoobril 1924 oli Punaarmees 562.000 meest - s.o. ligi kümme korda vähem, kui neli aastat varem. 1928. aastal oli Punaarmees 617.000 meest, 1937. aastal juba 1.682.569 meest ning 1939. aasta veebruaris 2.106.784 meest. Peale 1940. aastal toimunud salajase mobilisatsiooni oli Punaarmees 5.850.000 meest.

• maaväes oli – 4.500.000 meest;
• õhujõududes – 1.000.000 meest;
• mereväes – 350.000 meest;

Samal ajal oli N. Liit oma relvastatuse ja 170-miljonilise rahvaarvu juures võimeline juurde mobiliseerima veel vähemalt 12 miljonit meest - seega kokku 17 miljonit meest.
Tanke hakati Nõukogude Liidus seeriaviisiliselt tootma 1927. aastal. 1939. aastaks oli Venemaal ligi 25.000 tanki ja tanketti. Sealhulgas:

• kergetanke T-18, T-24 ja T-26 ligi 9975;
• tankette T-27 - 3300;
• keskmisi tanke T-28 - 503;
• rasketanke T-35 - 20;
• ujuvtanke T-37A - 2627;
• kergetanke T-38 - 1375;
• ratas-roomiktanke BT-2 - 600;
• ratas-roomiktanke BT-5 - 1900;
• ratas-roomiktanke BT-7 - 4600;
• seega kokku 24.899 tanki ja tanketti;

Lennukeid hakati Nõukogude Liidus seeriaviisiliselt tootma 1923. aastast ja 1. septembriks 1939 oli toodetud ligi 29.000 sõjaotstarbelist lennukit. Sealhulgas:

• hävituslennukeid - 11.065;
• pommilennukeid - 6035;
• luurelennukeid - 10.105;
• transportlennukeid - 535;
• luure-vesilennukeid - 1200;
• õppelennukeid - 17.500;

Nagu eelpool öeldud, oli Nõukogude Liidu sõjalaevastik Teise maailmasõja eel nõrguke ja jagas maailmas koos Saksamaa eelviimast kohta.
1939. aasta 1. septembri seisuga oli Nõukogude Liidul:

• 3 lahingulaeva;
• 4 ristlejat;
• 34 hävitajat;
• 168 allveelaeva;

Kokku – 109 sõjalaeva;
Samal ajal nägi Nõukogude Liidu "Sõja- ja abilaevade ehitamise programm ehitada aastatel 1938 - 1945" juurde:

• 37 lahingulaeva ja lahingristlejat;
• 31 ristlejat;
• 162 hävitajat;
• 412 allveelaeva;
• 510 torpeedokaatrit;

Samal ajal nägi aga N. Liidu “Sõja- ja abilaevade ehitamise programm aastateks 1938-1945” ette ehitada juurde 37 lahingulaeva ja lahingristlejat, 31 ristlejat, 162 hävitajat, 412 allveelaeva ja 510 torpeedokaatrit.