EESTI MEEL: Uurimine uurimise pärast?

Andres Raid kommunismiroimade müüdist

Riigikogu liige Urmas Reinsalu tegi taas tänuväärse ettepaneku — Hävitatute mälestus kohustab looma kommunismikuritegude uurimiskomisjoni (Delfi.EE, 14. VI 2011)

Fakt on see, et see teema ei saa ilmselt kunagi otsa ja meie tingimustes peaks olema iga inimene ja tema saatus tähtis. Tõsi — ajaloolised isikud ja minevikus elanud inimesed on meile vähemalt retoorikas tähtsamad kui elavad, kuid olgu see maitseküsimus.

Kunagi rääkisin neil teemadel Lennart Merega ja ta oli alljärgnevaga nõus, kuid möönis samas, et rahvas armastab pigem ähmaseid müüte ja talle seda õigust keelata ei saa. Milles antud juhul asi? Kommunismi on korduvalt hukka mõistetud ja suure ägedusega, andmata endale täpselt aru selle kohta, et hukka on mõistetud nähtust, mida kunagi kuskil olnud ei ole. Samuti pole ükski -ism, kommunism sh, kunagi kuskil ühtegi kuritegu sooritanud. Sellega on hakkama saanud ikka inimesed ehk subjektid, kel kõigil on nägu, nimi ja ka allkiri.

Loogiline ja vettpidav oleks teaduslik lähenemine — teadlased annavad teaduslikult hinnangu kommunismi kui sellise teoreetilisele baasile ja ilmselt selguks selles selle inimvaenulik olemus või mingi utoopia, seejärel antaks hinnang selle teooria alusel toimetatud sotsiaalsele
praktikale ja loomulikult vääriksid hinnangut mingil viisil seda sotsiaalset praktikat elluviinud ja -toimetanud isikud.

Urmas Reinsalu üleskutse on hea, kuid see lahutab otsekohe uurimisprotsessist seda kuritegelikku praktikat elluviinud isikud ja põhjust pole siin raske otsida — neid inimesi, kes selle ideoloogia varjus repressiivpoliitikat ellu viisid kuni 1991. aastani, on praegugi meie hulgas ja ilmselt ka üsna kõrgetel positsioonidel ja selline inventuur oleks paljudele üsna ebameeldiv.

President Ilves välistas samuti alles nädalapäevad tagasi mälu instituudiga seoses pühendumise indiviidile ja selgitas, et käsitlemist leiavad vaid (umbisikulised) süsteemid.

Toomas H Ilves: “Me ei keskendu üksikute inimeste tegevusele, vaid uurime süsteemi ja selle toimimist, et mõista, kuidas totalitaarne režiim valitses Eestit.” (President Ilves Eesti Mälu Instituudi rahvusvahelise komisjoni istungil, President.EE, 10. VI 2011)

Eesti Riigiprokuratuur pole tänase päevani suutnud vastata ettenähtud aja jooksul avaliku teabe nõudele, mille sisuks on lihtne küsimus: miks ei ole siiani algatatud okupatsiooniaja justiitskuritegude uurimist, asjaolude väljaselgitamist ja vajadusel nende kuritegudega seotud isikute karistamist? Silmas on peetud antud juhul eeskätt Jüri Kuke, Mart Nikluse jt "Nõukogude-vastaste elementide" represseerimist.

Tundub, et Reinsalu on teinud avalduse avalduse pärast. Kuid — mine tea?! — äkki julgeb lõpuni minna ja kuskilt ilmuvad välja ka nimed, sest okupatsioon kestis ju 1991.aastani, ehkki Eesti Vabariigi Riigikohus sellesse nii üheselt ei suhtu. Jõudu talle igatahes ja terast silma, et ehk moodustatava komisjoni liikmed poleks need, kes peaksid omaenda korraldatud sigadusi uurima hakkama.

Sama teema inglise keeles: vt Jüri Estami esseede ja kommentaaride võrgukogumikus Letter from Estonia: The Tragedy of the Estonian Mass Deportations has been Compounded by a Massive Miscarriage of Justice
Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/