Võim oli puu otsas, kui laks käis
Igakuused tarbijahinnaindeksi avalikustamised ei üllata enam ammugi: kindel on, et küll ta tõuseb. Kuude kaupa erineb vaid, kui palju parasjagu on tõusnud ja mis oli seekordse hinnatõusu põhimootor.
Liberaalvõim, millelt arvamust küsitud, on vana plaadi peale pannud: turg on väike, toorme hinnad maailmaturul ka tõusevad, mujal maades tõusevad hinnad samamoodi ja muu jama. Eurostati järgi ei tõuse kuskil Euroopas hinnad sellises tempos! Jah, Rumeenias miskipärast tõuseb ka aga ometi on sealsed hinnad ikkagi madalad. Me oleme ju ometi neist nii palju üle, IT-riik, peaaegu põhjamaa, kogu Euroopa parima finantsdistsipliiniga riik, parim rahandusminister on meil ja Jumal ise ka ei tea enam, mis jama meile veel siin ettesöödetud on.
Märkimist väärib seegi, et administratiivselt reguleeritavad hinnad on tõusnud samas tempos. Ja kui euro ei tõsta, siis teeb selle väikse asja ära liberaalvõim, mille kogu majanduspoliitika seisneb vaid maksulaekumiste jälgimises ja euroisandate käskude täitmises. Oli ju põllumajandusministril öelda, et meie ei tee, sest mujal ju nii ei tehta. Elektrihinnad, kütuseaktsiisid ja nii edasi, need on kõik liberaalvõimu poolt tõstetud näitajad.
Eesti vajab jõulisemat majanduspoliitikat, kus vajadusel asutakse inflatsiooni jõuga all hoidma. Kui vabaturg muutub liiga mõjukaks, tuleb selle mõju hindadele vähendada. Ma ei mõtle mitte niivõrd miinimumhinna ega maksimumhinna kehtestamisest, vaid riiklikult kontrollitavate tootmisüksuste rajamist isegi, kui see tähendab ajutiselt eelarve defitsiidi suurenemist. Selle eelis on omadele töö kindlustamine ja riigi sõltumatuse järk-järguline suurenemine. Samuti aitaks riiklike tootmisüksuste järk-järguline suurendamine vähendada väliskaubanduse defitsiiti või see koguni likvideerida, mis on rahvusliku rikkuse suurenemise aluseks. On ju import majandusteooria järgi võrdeline säästuga ehk kodumaise toodangu mittetarbimisega.
Selleks vajame mõistagi uut võimu mitte roosade prillidega hüpiknukkude kogumit, kelle suursaavutus on Eestimaa tühjenemine.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/
Liberaalvõim, millelt arvamust küsitud, on vana plaadi peale pannud: turg on väike, toorme hinnad maailmaturul ka tõusevad, mujal maades tõusevad hinnad samamoodi ja muu jama. Eurostati järgi ei tõuse kuskil Euroopas hinnad sellises tempos! Jah, Rumeenias miskipärast tõuseb ka aga ometi on sealsed hinnad ikkagi madalad. Me oleme ju ometi neist nii palju üle, IT-riik, peaaegu põhjamaa, kogu Euroopa parima finantsdistsipliiniga riik, parim rahandusminister on meil ja Jumal ise ka ei tea enam, mis jama meile veel siin ettesöödetud on.
Märkimist väärib seegi, et administratiivselt reguleeritavad hinnad on tõusnud samas tempos. Ja kui euro ei tõsta, siis teeb selle väikse asja ära liberaalvõim, mille kogu majanduspoliitika seisneb vaid maksulaekumiste jälgimises ja euroisandate käskude täitmises. Oli ju põllumajandusministril öelda, et meie ei tee, sest mujal ju nii ei tehta. Elektrihinnad, kütuseaktsiisid ja nii edasi, need on kõik liberaalvõimu poolt tõstetud näitajad.
Eesti vajab jõulisemat majanduspoliitikat, kus vajadusel asutakse inflatsiooni jõuga all hoidma. Kui vabaturg muutub liiga mõjukaks, tuleb selle mõju hindadele vähendada. Ma ei mõtle mitte niivõrd miinimumhinna ega maksimumhinna kehtestamisest, vaid riiklikult kontrollitavate tootmisüksuste rajamist isegi, kui see tähendab ajutiselt eelarve defitsiidi suurenemist. Selle eelis on omadele töö kindlustamine ja riigi sõltumatuse järk-järguline suurenemine. Samuti aitaks riiklike tootmisüksuste järk-järguline suurendamine vähendada väliskaubanduse defitsiiti või see koguni likvideerida, mis on rahvusliku rikkuse suurenemise aluseks. On ju import majandusteooria järgi võrdeline säästuga ehk kodumaise toodangu mittetarbimisega.
Selleks vajame mõistagi uut võimu mitte roosade prillidega hüpiknukkude kogumit, kelle suursaavutus on Eestimaa tühjenemine.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/
0 kommentaari:
Postita kommentaar