Sellest, kuidas suurkapital väikerahvale ära tegi

26. juuni 2011 TAAVI.R. 

Suurem osa inimestest ei oma õrna aimugi, kuidas on rahvusvaheliste lepingute kaudu neil nahk üle kõrvade tõmmatud. Maksutõusud, riiklikke huve tagaplaanile suruvad lepingud, koduturu kahjustamine  ‒ need on suuresti väliseliidi huvides ja ELi jaoks tehtud lepingute tulemus ja neid rakendatud väidetavalt Eesti huve järgivast aga samal ajal välismaise päritoluga kapitali vastuvõtvate liberaalvõimude poolt. Kõige huvitavam on, et mitmel juhul on lepingu eiramisel tulemuseks sanktsioonid.
Paljud mäletavad veel suhkrutrahvi või teisi igasuguseid imelisi trahve ja kohtusse kaebamisi, mida EL on rakendanud EV suunas, kui kõik päris nii kiirelt ei lähe nagu välisisandad soovivad? See hiiglaslik suhkrutrahv tuleb hiljuti saabunud kohtuotsuse järgi ära maksta. Põhjus? ELile ei meeldinud, et kohalikud ostsid liiga kaua odava hinnaga suhkrut ja EL sellest mingit kasu ei saanud.
“Andes endale aru, et hinnatõusu ohjamine ühes liikmesriigis, kui liikmesriik kasutab kas valuutakomitee süsteemi ühes fikseeritud vahetuskursiga või eurot, ei ole võimalik,” vastas väliseliiti teeniv Ansip küsimusele, kas riik saab hinnatõusu vastu midagi teha.
Mis hinnatõusudesse puutub, siis selle mõjude hulka kuuluvad EL liitumislepinguga võetud kohustused, üleminekuperiood ja aktsiisid lisaks neile, mida liberaalvõim veel rakendanud on.
Eriti ei taheta ära märkida, et kuigi kroon oli seotud euroga, ta siiski kaitses koduturgu arutute ümardamiste jt faktorite eest.
“Üks oluline tegur, mis on jäetud kahe silma vahele on see, et krooni asendamisel kadus ära loomulik siseturu kaitsemehhanism,” kirjutas Äripäev mõni aeg tagasi.
Samuti jätab soovida liberaalriigilie kohane finantsjärelvalve nõrkus. “Kusjuures kontrollimatu kapitali tulemuseks on ka tööpuuduse kasv,” kirjutas mõni aeg tagasi I.Raig ja tal on õigus.
Kui mitmel pool mujal jälgib konurentsiamet ka seda, et suurettevõtted oma rahaga ei asuks nö inetusi tegema ehk väiksemaid jõuga turult välja suruma, siis siin on see lubatud. “Pika aja jooksul on siia imbunud palju rahvusvahelisi ettevõtteid, mis on Eesti ettevõtteid välja suretanud või ära ostnud ning hakanud Eesti turgu valitsedes ja hindu tõstma.  See annab eelise suurele ettevõttele,”ütles majandusteadlane I.Raig.
Paljudele hakkas see hästi silma juba 1998. aasta vene kriisi ajal, mis ka siinset turgu mõjutas. Mitmed väiksemad kohalikud ettevõtted suruti näiteks põllumajanduses suurte, välismaise kapitali osaga ettevõtete poolt jõuga välja. Näiteks venitati nii mõnelgi korral väiketootjatele tasu maksmisega välismaise taustaga kokkuostjate poolt, kes laiendasid siin oma tegevust. Ka kodumaised suuremad tegid seda ühel või teisel põhjusel. Tänaseks on väiketootjad sisuliselt kadunud võrreldes varasemaga. Need töökohad samuti. Ka on hulgaliselt välismaalaste poolt ära ostetud ettevõtted viidud kogu täiega välismaale üle.
“Ida-Euroopa riike on Euroopa Liidul vaja seetõttu, et tööjõud on odav. Euroopa eesmärk on saada kätte turg, tekib mastaabiefekt, see suretab välja äärealade ettevõtted, hinnad tõusevad ja SKP kasvab,” märkis Raig, lisades, et see ei tähenda tingimata reaalse tarbimise või ostujõu kasvu.
Samuti on üheks mõjuriks meie konkurentsi- ja tarbijakaitseameti nõrkus.
“Meie konkurentsiamet pole suutnud tarbijat kaitsta ja hindasid ohjata, järelevalvet varjatud kartellikokkulepete suhtes pole,” kirjutas Äripäev ja tõsi see ka ju on. Me peame lõpuks ometi tajuma endale, kui kõrge on tegelikult paljude meile peale pandud rahvusvaheliste lepingute hind meie elatustasemele ja rahva kestvusele. Kahju pole ainult majanduslik, vaid ka moraalne.
Eesti inimesed peavad lõpuks ometi hakkama suhtuma kriitilisemalt liberaalvõimu välishuvide teenimisse, mille viimane üllitis on 150 miljoni kuni 2 miljardi euro maksmine(eri hinnangul) rikkamate riikide väljapäästmiseks.
Mida te teete, kui teilt võetakse igasugune võimalus elada peagi ELi päästeplaanide kinnimaksmiseks hoogustuvate maksutõusude tõttu täisväärtuslikku elu? Kas te võitlete või peidate end maa alla ja säilitate orjameelsuse?
Kaotada pole midagi, võita aga midagi, mida siin pikalt olnud pole ja selleks  oma inimestest hooliv riik.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/