Rahva "jaoks" ehitatud riikidest

Teisipäev, 25 oktoober 2011 14:28 Millegipärast on nii, et kui uhkete loosungitega lehvitades kurnatud "alamklassid" üles tõusevad, et oma rõhujad minema peletada õiglase ning õige klassivõitluse teel, siis selles võitluses sünnivad reeglina padupopulistlikud ja üdini võltsid riigid.

Reeglina kannavad sellised riigid oma nimedes täiendusi "rahvavabariik" või "demokraatlik vabariik" või "sotsialistlik vabariik" või mingit eelnimetatud kombinatsiooni.
Veel üsna hiljuti oli pool Aafrikat ja Aasiat selliseid riike täis. Peale suure sotsialistliku venemaa degradeerumist on neid aga üsna väheks jäänud - Hiina, Vietnam, Kuuba ... veel mõned. Kummatigi ka eelnimetatud võdistavad oma riigimasinaid pöörata suure raginaga heaoluühiskonna matriitside järgi, niiet viisnurkadega pikitud punane ja puna-roosa poliitiline poliitkrohv nende riikide silmnäolt kipub maha pudenema, tuues esile seal valitsevad banaalsed diktatuurid.

Üks selline sotsialistlik riik tekkis ca 40 aastat tagasi, kui "rahva üldise heaolu" tagamise vajadusele tuginedes oma monarhi vastu üles tõusnud revolutsiooniline kolonel Gaddafi stabiilselt areneva riigi hävitas ja Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadžamahirija kehtestas.
Gaddafiga on tänaseks enam-vähem selge - tema poolt sotsialistlikus revolutsioonis maha rebitud kuningriigi lippude all tõusis rahvas 40 aastat hiljem üles ja kodusõja käigus kustutati Sotsialistlik Rahvadžamahirija "sügavalt armastatud" liidri eluküünal sama räpaselt ja alatult, kui tema ise omal ajal oma vastastega käitunud oli.

Ka teised suured sotsialistid pole enam ammugi naturaalsed sotsialistid. Päris puhtale kommunismiehitamise teele on teo- ja sõnaselgelt püsima jäänud vaid Põhja-Korea ning poolpiduselt ehk ka Vietnam, Kuuba ja Hiina.
Noh, viimatinimetatud seltskonda saab üsna tinglikult lisada veel mõned Aafrika, ja Ladina-Ameerika riigid, kus mõni vasakpoolne poliitik endiselt püüab kergelt manipuleeritavat rahvamassi oma punases embuses hoida (N: Hugo Chávez Venezuelas).

Hiina muidugi on omaette kaalukategooriasse kalduv asjapulk. Seda nii majandust toetava hiiglasliku turupotentsiaali pärast kui ka seal ajalooliselt inimeste sisemaailma sügavalt valitseva rahvusliku konfutsionistliku eripära tõttu. Konfutsionism oma olemuselt oli väga sobiv säng kommunistlikule doktriinile sisu poolest. Olles küll olemuselt hoopis inimlikum kommunismist, ometigi tema peamine raam on ju sügavalt inimlik, et mitte öelda loosunglik - allumine, kuulekus ja kohusetundlikkus.
Oma üüratus küünilisuses oli just marksistlik ideoloogia ja kommunism suutelised (Hiinas siis Maoism) väärastama algideelt mõistliku elufilosoofia selliselt ära, et see mahtus punaste plagude ja viisnurkade vahele. Loomulikult oli siin ka abi vaja. Selleks kõlbas ideaalselt relvastatud jõud koos populismist pakatava punase ideoloogiaga.

Siiski peab märkima, et Hiina püüab end vähemalt väliselt moderniseerida. Kommunistlik Põhja-Korea ei suuda seda teha ei väliselt ega sisemiselt. Ja seetõttu on vaid aja küsimus, millal see viimaste tõeliselt ehedate arenenud sotsialistlike riikide hulka kuuluv vasakäärmuslik diktatuur kokku kukub.

Vaid maailma üldsuse üldine inimlikkus ning naaberriikide toetused võimaldavad Põhja-Koreal ilmselt elus püsida ning jätkata samal ajal stiilipuhast punast valitsemist riigi ja rahva üle. Ikka "kogu rahva" huvides ja -heaks.

Kõige viimased uudised sellest punasest õudusriigist räägivad muide sellest, et Põhja-Korea riiklik meedia hakkas sel nädalal riigi juhi Kim Jong Ili noorimat poega Kim Jong Uni kindraliks nimetama, mis näitab, et viimane on oma staatust troonipärijana kindlustanud, vahendab Delfi.ee.

Eelmise aasta septembris anti arvatavasti hilistes 20. eluaastates olevale Jong Unile juhtivaid parteilisi ametikohti ning ta nimetati nelja tähe kindraliks, vaatamata sellele, et tal puudub igasugune sõjaväeline kogemus, teatab Daily Telegraph.

Seni kasutas riiklik meedia Jong Uni kohta siiski vaid tema ametlikku tiitlit – Korea tööliste partei kesksõjaväekomisjoni aseesimees.

Esmaspäeval nimetati Jong Uni aga „Korea rahvaarmee kindraliks“, kui ametlik uudisteagentuur avaldas nimekirja ametnikest, kes osalesid Kim Jong Ili ja külas viibiva Hiina asepeaministri Li Keqiangi kohtumisel.

Samal päeval kasutasid kindralitiitlit ka teised Põhja-Korea meediaväljaanded, teatas Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap.

„Viimane samm näitab, et Kim Jong Un on ametlikult esile tõstetud kui mõjuvõimas juht nagu tema isa,“ ütles Põhja-Korea pärilusküsimuste spetsialist Lõuna-Korea Sejongi instituudist Cheong Seong-chang. „Sellist tiitlit on kasutatud sisemiselt, kuid nüüd paistab Põhja-Korea loovat Jong Unile mainet sõjaväelise juhina.“

Mida öelda? Jääb vaid kaasa tunda Korea rahvale ja südamest loota, et rahvas kord (ja peagi) oma vaevajatest lahti saab ning neil õnnestuks normaalse elu juurde tagasi pöörduda.

Jääb loota ka seda, et vasakpoolitseva mesijutu abil enam kunagi mitte keegi võimutäiust ei saaks. Ei Aasias, Ameerikas, Aafrikas ega Euroopas. Selle viimase maailmajao osas on aga tõsiseid kahtlusi...
Allikas: http://bhr.balanss.ee/