EESTI MEEL: Oi bürokraadi keeleilo!

Kellel on tarvis loomemajandust?

Esimest korda kuulsin loomemajandusest mullu, ja see sõna jõudis minuni pigem poliitika kui loometaustaga isiku suust, inimeselt, kes ise lõputult tähtaegade ja võlgadega maadleb. Nimelt ütles ta siis ajalehele:

"Hetkel ei ole lihtsalt kuigi lihtne loomemajanduses hakkama saada. Praegusel keerulisel ajal on meilgi raha saamata."

Sõnaraamatud teavad sõnu, nagu 'piima-' ja 'kodumajandus' (vastavalt piimandus ja kodundus), mitte aga sõna 'loomemajandus' (loomendus). Ja muide, Hellar Grabbi on soovitanud loome/'loomingu/loomise' kõrvale sõna vilje, mis keeleteadurite poolt väärtustatud sõnavarast seni puudub, ent tundub ju hüva ja arusaadav ka ilma tarkade suunisteta. Kas 'loome(maja)ndus' on sama hea uudissõna?

Seletamisel leiame ehk abi meie kõigi kulul tegutsevalt kultuuriametnikkonnalt, kes on selle kohta veebi riputanud filoloogilist aukartust äratava oopuse:

Kultuuriministeerium Valdkonnad > Loomemajandus
"Kultuuriministeeriumi eesmärk loomemajanduse arendamisel (!) on tõsta (!) kultuur erinevate (?) poliitikate keskmesse, soodustada ettevõtlusalast aktiivsust loovsektorites, luua loovettevõtetele tegutsemiseks soodne keskkond ja aidata kaasa võrgustike (?) tekkele, hoogustada kultuurieksporti (!) ning tähtsustada (!) kultuuri rolli piirkondliku konkurentsivõime tõstmisel (!)" (Edasi vt siit!)

Et vähem targutada, eestindagem too bürokraatlik keelemöga:

Me siin ministeeriumis oleme Brüsseli õnnistuse ja abiga leiutanud uue valdkonna, mille eest igapidi hoolitseda, st paberit määrida ja raha jagada, ning tõestada enda edumeelsust ja kinnitada veelkord kohaliku kultuuribürokraatia vajalikkust.

Loomendus kui majandusharu (inglk economy of culture, cultural economics) on välmitud Brüsseli kvalifitseeritud eurokraatide ajudes ja see oli vajalik ennekõike formaadina, EL-i aruandluse uue lahtri täiteks. Sestap peab see mõiste nüüd olema meilegi ülioluline, et võiksime arenenud kerjakunsti (projektikirjutusoskusele rajatud majandamise) raamistikus euroraha uusi juurdevoolu-kanaleid avada.

Veel üks kantseliidi leiutis on abstrakse tegevuse mitmuse juurutamine keelekasutusse: t e g e v u s e d  ja  p o l i i t i k a d  peavad jätma mulje esiteks tähtsate kontoriametnike toimekuse, nende tegevuse agaruse kohta, teiseks ka mulje nende tarmukast, laiahaardelisest poliitikast, isegi kui peale mugava oleskelu ja paberimäärimise muud midagi ei toimu. Poliitika(te) all mõtlevad riigiametnikud aga kõigest tegevuskava(sid) ja hoopiski mitte riigiasja ajamist, mis on selle sõna tegelik tähendus.
Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/