Aristarch Sinkel - 100 aastat sünnist!

Eestis on märkimisväärne hulk Suuri Inimesi, kelle vaimuladvad raiuti maha vene võimu poolt.

Palju on nende seas inimesi, kes oleksid suutnud anda meie maale ja rahvale võrratult enam, kui nende tegevus oleks trehvanud paremasse aega ja soodsamatesse tingimustesse. Ebasoodsad olud on aga viinud nad unustuse hõlma ja kui neist ei räägitud minevikus, siis ei räägita neist olevikus ja oht on, et tulevik unustab nad samuti, kui me siin asju ise tahtlikult ja põhjalikult ei muuda.

Üheks selliseks ebaõiglaselt unustatud vaimumeheks oli kirjanik ja jurist Aristarch Sinkel, kelle sünnist täna möödub 100 aastat.
Aristarch Sinkel (13. dets. 1912 - 25. sept. 1988) sündis Virtsus postiametniku pojana, alg- ja keskhariduse omandas Võrus I Wabariigi ajal (1921-30)

Põhihariduse omandamise järel asus ta edasi õppima Tartu Ülikooli, kus lõpetas 1935. aastal õigusteaduskonna.

Aristarch Sinkel töötas seejärel mitmetel ametikohtadel, mis lähtusid omandatud haridusest. Ta töötas kohtuametnik Pärnus ja Rakveres, 1941 kohtunikuna Hiiumaal, 1942-44 sekretär Pärnu maa-ametis.

Sõja lõppedes asus ta tööle riigiettevõttesse juristina. 1944-80 töötas Pärnu kaubandusvalitsuse juriskonsuldina.

Alates 1940-st hakkas ta avaldama ajakirjanduses jutte ja lühinäidendeid. Edasi tulid aga hoopis olulisemad kirjatööd, mida saab liigitada ajalooliste romaanide hulka.

2008. aastal, kui kirjaniku surmast oli möödunud 20 aastat, avaldas kirjastus Revelex tema ajaloolise suurromaani "Lembitu", mis oli käsikirjana avaldamist oodanud alates 1967. aastast.

Toona märkis ajaleht "Postimees", et Aristarch Sinkel kuulub nende autorite hulka, kellele kirjandusloos on jäetud põhjendamatult tagasihoidlik koht. Vähe on kodumaises kirjanduses Sinkeliga võrdseid kirjamehi, kellel panna välja niivõrd mastaapne ajalooline triloogia nagu temal.

Jüriöö ülestõusu käsitlev «Musta risti ikke all» (1956), põhjasõja aega kujutav «Mõõgaga mõõdetud maa» (1959) ja 1967. aastal lõpetatud ning seni ilmumata «Lembitu», moodustavad ühtse panoraamvaate Eesti ellu ristisõdalaste maaletulekust Põhjasõjani.

Romaani tegevustiku teljeks on suurvanem Lembitu pingutused ühendada sama keelt kõnelevad, ent eri meelt kihelkonnad vastupanuks ülekaalukale vastasele. Ahnus, edevus, saamahimu, kõrkus – need on põhjused, miks kokkulepped nii visalt sünnivad. Muistsete eestlaste vaidlused Raikküla nõukojas meenutavad poliitilisi kemplusi tänases Eestis.

«Lembitu» algab kahe naaberkihelkonna vahelise verise tüliga ning lõpeb Lembitu poja Meelise kojujõudmisega ordu vangipõlvest. Vahepeale jäävad aastad täis võitlust vallutajate vastu. Koos Lembituga käime läbi raske tee veenmaks kihelkondade vanemaid, et vabaduse nimel tuleb erimeelsused unustada ja seljad kokku panna, näeme eraldiseisvatest inimkooslustest rahvuse tekkimist.

Aristarch Sinkel suri 25. septembril 1988 ning ta on maetud Pärnu Metsakalmistule.

 

Allikas: http://bhr.balanss.ee/