Keegi julges välja öelda

Sisekaitseakadeemia finantskolledži aastakonverentsil rääkis selle õppejõud Paul Tammert, et euroala rahandusministrite otsusel on eestlased sattunud orjusse, kus meilt “on võetud kõik õigused ja peale pandud vaid kohustused”.
Tammert viitas oma ettekandes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 125, mis ütleb, et liikmesriik ei kanna vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide keskvalitsuste või muude võimuorganite ja avaliku sektori asutuste kohustusi, ning lubab anda vastastikku finantstagatisi üksnes konkreetseteks ühisprojektideks.
Sellele vaatamata asutasid euroala rahandusministrid 9. mail 2010 Luksemburgis eraõigusliku EFSFi (Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi). “Kas riigipööre?”  Tammert lisas, et võitjate üle kohut ei mõisteta, ning kuna “kodanikud ei astunud oma õiguste kaitseks välja ega vastustanud seda piisavalt, siis vormistati EFSF ümber ESMiks.”
Ka Eesti rahvas pole andnud mingit mandaati ESM-i vormistamiseks. Euroopa Liidu referendiumil küsiti sisuliselt, kas tahate paremat elu, millele naiivne eestlane vastas jah. Nüüd on tollaste kriitikute hoiatused tõeks saanud ehk oleme paisatud suurimasse vaesusesse peale sõda. Tollases lepingus polnud sõnakestki ESM-ist ega miljarditest, mis sinna anda tuleb.
ESM muudab rahva mitte ainult maksuorjaks vaid teeb kogu riigi veelgi sõltuvamaks finantsmagnaatide otsustest ehk mitmes mõttes on kogu majandus mõne üksiku sionismi juurtega pankuri käes, sest kui riik peaks nende otsustega vastuollu minema on neil võimalus ja lepinguline õigus halvata riigi võimalus liigutada rahvusvahelisel turul oma raha.
ESM ehk Euroopa stabiilsusmehhanism alustas tegevust tänavu oktoobris.
Paul Tammert ütles: “Tänu euroala rahandusministrite vandenõule oleme sattunud hullemasse orjusse kui iidse Egiptuse elanikud,” kinnitas Tammert, viidates sellele, et vanaegiptlastel oli vähemalt õigus neile pealepandud maksukohustuse eest templisse pakku joosta, ESM puhul aga pole meil sedagi võimalust. ESM võib oma raskuste korral Eestilt seitsme päeva jooksul sisse nõuda lisakapitali, maksimaalselt 1,5 miljardi euro ulatuses.
Samal konverentsil esinenud õiguskantsleri vanemnõunik Kaarel Eller märkis omalt poolt kommentaariks, et küsimus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 125 võimalikust vastuolust ESMi leppega on just hiljaaegu leidnud lõpliku lahenduse. Läinud nädalal tegi Euroopa Liidu kohus eelotsuse asjas C-370/12, mis käis ühe Iirimaad puudutava vaidluse kohta, ning muu hulgas küsiti seal ka ESMi lepingu kooskõla kehtiva Euroopa Liidu õigusega.

Allikas: http://staap02.wordpress.com/