MATTI ILVES: GRUPIMÕTLEMISEST

Meie valitsust ja kartellierakondi on tabanud grupimõtlemine. Võib-olla on ka meil seda kasulik teada.
Grupimõtlemise mudel, Irving Janise ja Leon Manni järgi (1977):

Eeldused

-tugev ühtekuuluvus otsustajategrupi sees;
-grupi isoleeritus välismõjudest;
-võimukas autoritaarne liider;
-normide/protsetuuride puudumine, millega uuritakse alternatiivsete tegevussuundade positiivseid ja negatiivseid külgi;
-kõrge stressitase, mida tekitavad välised ohud ja madal lootus leida paremat lahendust kui see, mida pooldab grupi liider.
Tugev soov konsensuse (täieliku üksmeele) järele.

Grupimõtlemise sümptomid

-haavamatuse illusioon;
-usk grupi moraalsusse;
-kollektiivne mõtlemine;
-stereoptüüpsed vaated teiste gruppide kohta (kurjuse kehastus);
-kahtluste või vastaliste (erinevate) arvamuste enesetsenseerimine;
-üksmeelsuse illusioon;
-otsene surve teisitimõtlejatele;
-ideoloogiliste "meelevalvurite" vaikiv määramine.

Tagajärjed

-puudulik ülevaade alternatiividest;
-puudulik ülevaade grupi eesmärkidest;
-suutmatus hinnata eelistatud valiku riske;
-suutmatus hinnata alternatiive:
-ebapiisav informatsiooni otsimine (ekspertide poolt);
-informatsiooni valikuline kallutatud töötlemine;
-suutmatus töötada välja varuplaame.
Väike tõenäosus, et tulemused on edukad.

See on teooria mis formeerus uuringute põhjal otsustajategrupi seesmiste suhete ja vastuvõetud otsuste tõhususe kohta ja ütleb, et kõiki poliitilisi otsuseid, mis pärast Teist maailmasõda viisid Ameerika poliitika läbikukkumisele, iseloomustas grupimõtlemine.

Mis lubab meil väita, et meie kartellierakonnad ja valitsus on grupimõtlemise ilmsed ohvrid. Esiteks see, et täidetud on kõik grupimõtlemise eeldused ja sümptomid.
Silmaga on näha ka tagajärjed, kogu valitsemine ei ole edukas, see on üks suur läbikukkumine hoolimata suurustavast propagandast. Kartelliparteid on taganenud demokraatiast ja moodustanud partokraatliku valitsemissüsteemi, neid saadab üks korrupsiooniskandaal teise järel ning nende lõppu pole näha.