Usaldus Euroopa Liidu vastu väheneb pea igas riigis

Raimo Poom

afp/scanpix

Euroopa Liidu poliitikud tunnevad, et kärpe­poliitika võib saada ­neile päris ohtlikuks.
Poliitikute jaoks on kõige olulisemad reitingud. Sellepärast pole ime, et Euroopa Liidu kõrgematele otsustajatele tundub, justkui käiksid nad hõõguvatel sütel.
Eile avaldati suuremate Euroopa Liidu liikmesriikide ajalehtedes koordineeritult jahmatavad graafikud, mis näitavad EL-i kui institutsiooni usaldusväärsuse uskumatut allakäiku viimase viie aasta jooksul. Usaldusväärsus on vähenenud sõltumata sellest, kas riik on olnud võlakriisi ohver või teiste võlgade kinnimaksja.
Eurobaromeetri andmetele tuginevad lood rääkisid sellest, et EL-i vastu tuntav usaldamatus on näiteks Hispaanias 2007. aastaga võrreldes pea kolmekordistunud: ­23%-lt 72%-le.
Brüsseli peataolek
Poolas on usaldamatus kahekordistunud ja ulatub nüüd 42%-ni. Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ei usalda EL-i üle poole elanikest – vastavalt 59%, 56% ja 53%. Traditsiooniliselt euroskeptiline Suur­britannia jääb oma 69%-ga Hispaaniale alla.
See on pannud Brüsseli sipelgapesana kihama. Sel nädalal on EL-ist tulnud signaale, et EL-i poliitikud süüdistavad ebapopulaarsuses eriti majandus- ja võlakriisiga võitlemiseks ette võetud kärpepoliitikat ning tahaksid selle seatud raamidest välja rabeleda.
Esmaspäeval Brüsselis esinenud Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ründas kärpepoliitikat suisa otsesõnu. Seda peeti lausa märgiliseks avalduseks, sest komisjon on seni olnud peamine võlakriisi riikide kasinusnõuete jälgija.
„Sotsiaalselt ja poliitiliselt pole üksnes kärpimisena nähtav suund jätkusuutlik. Me pole kõike õigesti teinud ja [kärpe]poliitika on jõudnud oma piirini, sest tal peab olema minimaalnegi toetus,” ütles Barroso.
Kuna avaldus põhjustas Brüsselis küsimustelaviini Euroopa Komisjoni suunamuutuse kohta, pidid Barroso pressiesindajad oma ülemuse sõnu mitu päeva tagantjärele siluma: komisjoni president polevat mingil juhul kärpepoliitikat maha kandnud.
Siiski peegeldab see EL-is valitsevat peataolekut küsimuses, kuidas ebapopulaarsuse kasvu pidurdada. Eile avaldatud uued Hispaania rekordilised tööpuuduse näitajad – tööta inimeste määr on nüüd lausa 27,2% – ei jäta palju manööverdamisruumi. Kasinuse kõrval on vaja esitada positiivne programm. Kust seda leida, ei tea keegi.

See leht on trükitud EESTI PÄEVALEHE internetiväravast
Aadress http://www.epl.ee/archive/article.php?id=66033974