ÕHTULEHE JUHTKIRI - Sinimäed kui poliitikute konnasilm
Kuigi Sinimägedes II maailmasõja ajal toimunud võitluste
kangelaslikkuses ei kahtle eestikeelse elanikkonna seas ilmselt keegi,
pole relvavendade iga-aastane kokkutulek leidnud väärilist kohta Eesti
poliitikas. Nii ka sel aastal, kui tee Sinimägedesse leidis üles ainult
üks parteijuht, Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme. Ometi on meil olemas prominentsed Sinimägede ja II maailmasõja huvilised poliitikud.Olukord on seda kummalisem, et valitsuse liikmed, poliitikud ja ametnikud on lilli ja pärgi käinud panemas nii skandaalsele pronkssõdurile kaitseväe kalmistul kui ka mujal sõjaga seotud kohtades. Sinimägedesse olid aga saadetud pärgi asetama kaitseväe kaplanid, kes ületasid uudiskünnise pigem sellega, et poliitkorrektsuse nimel kaunistasid lilledega ka punaarmeelaste mälestuskoha. Muidugi oleks kaplaneist madalama järgu pärjapanijaid raske leida, sealt samm edasi oleks saata anonüümsed pärjad kohale kullerifirmaga.
Sinimägede kokkutuleku kohal on hõljunud ekstremismi vaim, seda küll peamiselt tänu idanaabri jõupingutustele, kes neile omaselt näevad ettevõtmises natsismikolli ning kelle heameeleks on varem kohapeal käinud olukorda pingestamas venekeelsed protestijad. Sellest ka erinevate struktuuride huvi rahumeelse ürituse vastu. Tuleb vaid heameelt tunda, et Sinimägedes pole läinud nii, nagu läks valitsuse käsul usutavasti punase kraanaga minema viidud Lihula ausambaga.
Samas on siiski kummaline, et veel mitukümmend aastat pärast taasiseseisvumist on Sinimäed tabu, millega seotust ei taha näidata enamik poliitikuid. Usutavasti tahavad nad sellega head nii Eestile kui ka iseenda karjääri jätkusuutlikkusele, et mitte pahandada Sinimägedes kohalolemisega mõnd naaberriiki, mõjukaid rahvusvahelisi organisatsioone või pärast pronksimässu juba maha rahuneda jõudnud kohalikke venekeelseid. Nii jäid selleks aastaks laeks paberilt maha loetud kaitseministri tervitus ja kaplanite pärjad eesti rahva nimel.
ÕHTULEHT
0 kommentaari:
Postita kommentaar