Kas poliitikud teavad, et rahvas neid ei mõista ja ei usalda?

Käes on järjekordne Vene riigi valitsuse surveavaldus, et tulevikus likvideerida me väike riik diplomaatilise kavalusega. On ütlematagi selge, et Eesti Vabariigi likvideerimine on eelkõige Venemaa huvides, kuid Euroopa Liit on võtnud esimese viiuli osa.

Vene Föderatsioon on NSV Liidu õigusjärglane. Eesti Vabariik on taastatud järjepidevuse alusel, s.t. 2. veebruaril 1920 sõlmitud lepingu järgi, õigusjärglane.

Kumbki riik ei ole pärast rahulepingu sõlmimist ametlikult kuulutanud teisele sõda. Tartu rahuleping selletõttu ei ole kaotanud oma tähtsust ega kehtivust. Kumbki pool ei ole ametlikult (kirjalikult) tühistanud seda lepingut. Rahulepingu tühistamiseks tuleb mõlemal riigil kuulutada välja üleriigiline referendum. Arusaadav, et see on kulukas ja aeganõudev üritus.

Enne selle kirjatüki koostamist vaatasin veelkord unikaalset Tartu rahulepingu koopiat. Lepingu on koostanud targad ja haritud inimesed. See on tervik ühes köites ja puudub võimalus eraldada sellest piirileping ning sellega tekitada oma riigi rahvale vale arusaam...

Selgitus: kui oleks leping koostatud kahes osas ja kummagi osa lõpus allkirjad all, siis ehk võiks arutada... Veel, kui soov mõnel „kavalpeal“ ikkagi eraldada leping kaheks osaks, siis kumb osa kannaks pitserit ja allkirjadega kinnituslehte, ja köitenööri peaks ka läbi lõikama??

Absurd... Siin puudub poliitikute armastatuima sõna – JOKK – kasutamise võimalus. Tartu rahuleping ei ole poolitatav ja kes sellele vastu vaidleb, sel soovitan enne lugeda läbi see leping ja vajadusel õppida mõnes kõrgkoolis (uuesti) juurat.

Liikvele on lastud lause: nemad (=Venemaa võimud) ei anna Petserit ega Narva-taguseid maid nagunii tagasi. Sellele mina ütlen vastu: kahjuks meie valitsus ei ole esitanud taolist nõudmist, aga ülalnimetatud lausel puudub õigluse kaal. Märkamatult kinkimisega kaotame oma järjepidevuse ja tagurlik maailm võib Venemaa survel väita, et Eesti Vabariik on 1991. aastal N. Liidu lagunemise järel iseseisvunud vabariik....

Meie lapsed omariikluse kaotamist, õigemini meie nüüdsete poliitikute kergekäelist möödalaskmist küll ei andesta.

Lennart Merel oli põhimõtteline soov olla president, aga oma KGB-tegevuse toimikuga seoses oli ta Moskva poliitikute poolt mõjutatav. Võib arvata, et neid mõjutatuid on rohkem...

Proua Ene Ergma, kes andis oma allkirja õigustühisele piirilepingule, võiks riigikogu ees vabandust paluda, et allus Lennart Mere survele ja teatada, soovib nüüd seda viga parandada.

Sama peaks tegema hr. Trivimi Velliste, kes surus läbi merepiiri õgvendamise ja sellega tekkis merel kontrollimatu laevaliikluse koridor.

Nemad mõlemad nüüd oma ilukõnede pidamisega arvavad heastada oma riigile tekitatud kahjulikke otsuseid.

Kui need riiklikult tähtsad otsused jätta lahendamata, tekkib „riiklik vajadus“ Vene riigil liikuda kontrollimatult ka Narvast Tallinna, vaba maismaakoridori mööda....

Järeleandmisega tuleb ju uus järeleandmise nõudmine.

Ärme unustame, et Molotov-Ribbentropi paktiga väikeriikide jaotamise, anastamise, okupeerimisega, sõjategevusega oli hõivatud ainult 10% Vene riigi territooriumist...

Rindejoonel sõdisid ju sunniviisil väikeriikide rahvused valvsate politrukkide kontrolli all.. Seejärel küüditamise ja vangistamisega...

Lõpetuseks leian, et tuleb:

1. denonsseerida välisminister Urmas Paedi allkiri uuel „piirileppel”;
2. esitada Vene Föderatsiooni valitsusele veel okupeeritud territooriumi tagastamiseks ametlik kiri;
3. taastada merel olnud riigipiir selle õiges ulatuses;
4. käivitada läbirääkimised, et leida lahendus küsimustele: kui palju oma alamaid viib välja okupeeritud territooriumilt Vene valitsus? Kui suur on Eesti Vabariigile tekitatud kahju ja kuidas see kompenseeritakse?
5. mäletada ja igal pool levitada, et Tartu Rahuleping on tunnustatud rahvusvaheliselt. Riigipiir on seal täpselt paika pandud. Ei ole õigus Eesti valitsusel ega Vene valitsusel seda lepingut ignoreerida;
6. meeles pidada ja igal pool rõhutada, et selle lepingu muutmine on ainult kõrgema võimu pädevuses – rahva pädevuses – ja seda ei saa muuta teise riigi palgal  Eestis elavad reeturid;
7. avalikustada kõik uue „piirileppe” ettevalmistamisega seotud dokumendid. (Nende salastatus lõppes mullu.)

OSVALD SASKO

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 12. numbris (september-oktoober 2012) ilmunud kirjutis.

Autor on Tartu Rahu Põlistamise Seltsi asutajaliige.

_________________

"Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidega

Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564