Rootsi võimud eelistavad rootsi päritolu sisserändajaile välismaalasi
Somaallased ja teisedki võõramaalased võetakse Rootsi
lahkelt elama, oma rahvuskaaslasi, kel isamaale naasmise soov, tõrjutakse aga
igati. Seda näitab ka Ukrainas elavate hiiurootslaste juhtum.
Kõigepealt: kuidas sattusid
rootslased Ukrainasse?
1781. aasta augustis asustati
Vene keisrinna Katariina II käsul 1159 rootsi talupoega Hiiumaalt Ukrainasse.
Ligi 500 neist rajas 1782. aastal Ukraina lõunaossa, omaaegse Hersoni kubermangu,
praeguse oblasti Berõslavi rajooni oma asula – Gammalsvenskby küla
(eestipäraselt Vana Rootsiküla, saksa k. Altschwedendorf, ukraina k.
Starošvedske).
Venemaa juhtkond kasutas
neid äsja Türgilt vallutatud ala asustamiseks ja ülestöötamiseks.
1929. aastal said Gammalsvenskby
asukad võimaluse nõukogude võimu alusest Ukrainast Rootsi kolida. Enamus seda
kasutaski, kuid osa siiski mitte. Lisaks naasis osa Rootsi kolinutest mõne aja
pärast Gammalsvenskbysse. (Näiteks aastail 1930-33 oli naasjaid u. 300.) Teine
osa kolis Kanadasse.
2008. aastal külastas
Gammalsvenskbyd Rootsi kuningapaar.
„Vikipeedia” andmeil elab
21. sajandi teise kümnendi seisuga Gammalsvenskbys (mis on nüüdseks liidetud
Zmiivka külaga) paarsada rootslast, kellest emakeelt oskab paarkümmend.
Rootsi migratsiooniamet ütles: ei!
Mõni aasta tagasi tahtis üks
eakas hiiurootsi perekond asuda Gammalsvenskbyst elama Rootsi ja esitas Rootsi
migratsiooniametile vastava taotluse. Kolidasooviva pere liikmed rääkisid kõik
rootsi keelt. Seega polnuks neil kohanemisraskusi.
Rootsi migratsiooniamet
aga… lükkas taotluse tagasi!
Seda juhtumit Lääne-Rootsis
asuva Östersundi linna ajalehes „Länstidningen Östersund” 28. oktoobril 2012 kajastanud
rootsi ajakirjanik Kjell Albin Abrahamsson küsis seepeale sarkastiliselt: vahest
pidanuks need rootsi külaelanikud sisserändeloa saamiseks olema hoopis
kirjaoskamatud somaallased?
Tegelikkus näitab, et
vastus on: jah!
Iseküsimus, mis rahva
huvides selline migratsiooniamet tegutseb…
Ent seda tasuks meil,
eestlastel, küsida ka siinse migratsiooniameti kohta. Siis saaks ehk pildi
selgemaks.
TÕNU KALVET
Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja”
13. numbris (oktoober-november 2012) ilmunud kirjutis.
__________________
"Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidegaLevijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.
Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564
1 kommentaari:
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
Postita kommentaar