Erik von Kuehnelt-Leddihn “Demokraatia analüüs”

“[P]arteid esindavad enamasti […] ühe ja sama põhifilosoofia varjundeid. Nad kõnelevad tavaliselt ühte “keelt” ja on suures osas toodud ühise nimetaja alla. […] Niisiis läheb vaja väga ranget riiklikku tsensuuri ja pooltotalitaarset ühiskonda, et kujundada ja säilitada ideoloogilist ühisnimetajat – just nimelt ka liberaalses demokraatias. Nii peavad ajakirjandus, film, teater, televisioon, kirjastused, lastetuba ja kool lakkamatult propageerima riigi ja ühiskonna põhiideaale ning nimetama liberaaldemokraatliku ideoloogia vastaseid kaabakateks ja lollpeadeks (või ka kaabaklikeks lollpeadeks). Teisitimõtleja satub seeläbi ühiskondlikku ja tavaliselt koguni materiaalsesse isolatsiooni, olgugi et teisel kujul kui dissidendid totalitaarses türannias. Ta langeb põlustamise pehme vormi ohvriks, ent teda ei panda luku taha ega tapeta.”

Allikas: Kaspar Rammo, Facebook