Eesti noorpaar elust Taanis pagulaste linnaosas: korvpalliväljakuid kasutatakse lõkkeplatsidena ja politseiautosid loobitakse aknast lillepottidega

Geidi Raud

 VAATEPILT PAARISAJA MEETRI KAUGUSEL KODUST: kuritegelikud immigrandid süütasid põlema auto ja täiendasid oma vägitegu veel ka ingliskeelsete roppustega. (Erakogu)

Õpingud viisid möödunud aastal Lõuna-Eesti väikelinnast pärit Hansu (22) ja Miia (23) üle koduriigi piiride Taani kuningriiki. Saatuse tahtel sattusid noored elama oma ülikoolilinna Odense pagulaste linnaossa, mida Hans võrdleb Vao külaga, kui sealne pagulaste arv kümnega korrutada. Kuigi linnaosas on tavalised põlengud ja vandaalitsemine, siis kõik sisserändajad noorte sõnul kurja ei tee, vaid leidub ka töökaid ja heatahtlikke pagulasi.

Noorpaar seadis 2014. aasta veebruaris oma esimese Taani pinnal asuva pesa sisse Odense kümnekorruselises kortermajas. Noored hakkasid seda pagulaste linnaosas asuvat kõrghoonet pikapeale pidama oma kindluseks. "See oli üks väheseid maju, kuhu pagulastele kortereid ei antud või nad ei suutnud neid rentida, kuna hind oli väga kõrge," ütles Hans ja lisas, et seetõttu kannatas ka nende tagasihoidlik eelarve. "Väljaspool meie maja oli taani keelt kuulda ääretult vähe. Kui oleks soovinud, siis oleks ilmselt enne araabia keele selgeks saanud kui taani keele."

Hansu sõnul panid sealsed halbade kavatsustega pagulased põlema kõik, mis vähegi tule otsa võttis. "Kõik, mis on puidust, see põleb. Tekib küsimus, kas nad on sündinud püromaanid? Pargipingid peavad olema metallist, muidu need pannakse põlema, prügikastid peavad olema metallist, sest plastmassist prügikastide asemele jääb ainult hunnik tossavat tuhka. Isegi pargis olevad lauad olid raskest rauast kokku keevitatud," avaldas Hans pahameelt, et nende koduümbrust niimoodi tulejumala kaasabil hävitati. "Aga ega see nende tikke taskus hoia, kui kõike rauast ei tehta – alati leitakse lahendus. Noored vanuses 15-16 leiavad näiteks alati kuskilt mõne ratta, mis põlema panna, neist vanemad süütavad aga rollereid ja autosid."

Hansu sõnul sõidavad immigrantidest kurjategijad varastatud rolleriga seni, kuni paak tühi ja seejärel pistavad selle lihtsalt põlema, sest odavam on uus varastada kui kallist Taani kütust paaki lasta. "Riik on üritanud luua sellesse piirkonda ilusaid parke, jalgpalli- ja korvpalliväljakuid, kuid pargis olevaid tiike kasutatakse rataste ja ostukärude "hoidlana" – suvel madala veetasemega hakkavad sealt paistma jalgratta lenkstangid ja ostukärud. Korvpalliväljakuid kasutatakse lõkkeplatsidena ja jalgpallistaadionil on jube hea krossitsikli võimeid testida."

Lisaks hävitatud koduümbrusele oli Hansul mure ka oma tüdruksõbra pärast. "Möödunud aasta suvi oli Taanis väga palav ja Miia ei julgenud väga maika ning lühikeste pükstega ringi käia, sest moslemite silmad lähevad katmata naise keha nähes kohe suureks." Miia lisas, et ühest samas linnaosas elanud Eesti tüdrukust sõitis mööda roller, kus peal kolm immigranti, kellest üks eestlanna tagumikule laksu andis. "Ise nad naersid ja karjusid oma emakeeles ja sõitsid minema."

Pole halba ilma heata

"Meie maja kõrval asus kaubanduskeskus, kuhu sisse astudes jäi mulje, et Iraagi poed on koos sealse rahvaga justkui taevast siia Põhjamaa pinnale prantsatanud – kõiksugu burkademüüjad, meeletult vänge odekolonni ja odava parfüümi haisuga juuksurid ning toidupood, millest võisid leida kõike, et valmistada üks korralik moslemi päevapraad," kirjeldas Hans oma kodulinna ostlemismekat.

Eestist tulnud noorpaarile jäi silma ka keset kaubanduskeskust paiknev toidukoht, mis nende jaoks tundus naisi alavääristav. "Esimest korda sellest mööda kõndides tundus see väga viisakas söögikoht olevat – lauad olid kaetud laudlinadega, mehed rääkisid usinalt araabia keeles ja jõid teed. Kui me aga möödusime söögikoha tagaukse lähedusest, nägime, et ka sinna olid paigutatud lauad ja ala oli piiratud väikeste aiakestega. Selgus, et see ala oli mõeldud naistele söömiseks. Seal polnud mingeid laudlinasid ega puhtust. Võib öelda, et naised sõid seal, kus nõusid pesti," rääkis Miia, et vaatepilt oli tema jaoks väga häiriv.

Küll lisas noor naine, et ta saab aru, et tegemist on kultuurilise eripäraga ja püüab seda tolereerida.

"Heakene küll, kõik see kuulub nende usu juurde ja kuna Taanis on usuvabadus, ei ole ilus ühtegi usku kritiseerida, sellega tuleb lihtsalt leppida ja harjuda, kuid mitte ükski haritud ja eneseteadvuse juures olev ilmakodanik ei saa alla neelata nende laamendamist, varastamist ja räpasust," lisas Hans. "Korduvalt võis seal kohata pilti, kui pagulane seisis prügikasti kõrval, kus sõi krõpse, rüüpas Coca-Colat ja pärast eine manustamist lendas kogu see käes olnud kraam maha ja kõige tipuks antakse sellele veel jalaga hoogu juurde."

Veel tõi noormees välja juhtumi, kui ta rahulikult kodus toimetades äkitselt all tänaval mürtse kuulis. "Seitsmenda korruse trepikoja aknast lennutati Andrus Värniku viskeid imiteerides lillepotte koos mulla ja taimedega all seisnud politseiautode suunas. Just nimelt suunas, sest lillepoti heitmise maailmameistriga tegu polnud ja enamus potte ei tabanud sihtmärki."

Hans ja Miia ütlevad, et neil ei olnud Taani kolides eelarvamusi ei nahavärvi, silmakuju ega religiooni suhtes. "Me ise oleme samuti taanlaste jaoks sisserändajad, kuid me üritame olla võimalikult viisakad, õppida taani keelt, käituda nende kommete ja tavade järgi. Muidugi me peame Eesti pühasid alati teiste eestlastega koos, teeme vabariigi sünnipäeval rõõmsa koosviibimise, vaatame pingviinide paraadi ja räägime igapäevaselt Eestis toimuvast," ütles Hans ja lisas, et nad teevad seda vaikselt omaette ja ei suru oma riigi tähtpäevi ega traditsioone ühelegi teisele rahvusele peale.

Hansu sõnul leidub ka teiste sisserännanute seas inimesi, kes on rahumeelsed ja toredad. "Mu Afganistanist pärit klassivend oli kolmeaastane, kui ta perekond pagulastena Taani kolis. Ta räägib vabalt taani, inglise ja araabia keelt ja on väga tark ja humoorikas poiss, kes suudab isegi olukorra üle oma kodumaal nalja visata. Näiteks ütles ta, et kui Taanis loobivad lapsed üksteisele veepomme senikaua, kuni need katki lähevad, siis tema kodumaal aga granaati, seni kuni pauk käib. Ta ei pea ramadaani ega muid moslemite usupühi, tema perekond on täielikult kohandunud Taani traditsioonidega," rääkis Hans oma koolivennast ainult head.

Noormees lisas, et kui paljud Taanis elavad moslemid tööl ei käi ja elavad pagulastele makstavatest tasudest riigi poolt antud korterites, siis leidub ka immigrante, kes tööd ei karda. "Aafrikast ja Indiast tulnud teevad kõvasti tööd," kiitis Hans.

Pärast aastat aega koos immigrantidega elamist sai Hansul ja Miial lärmakast kandist villand ja nad otsustasid uue elukoha otsida. "Kolisime piirkonda, kus elab väga vähe pagulasi. Siin võib vabalt jalgratta lukust lahti jätta, ilma et keegi seda varastaks. Linnapilt on palju ilusam ja puhtam. See on nagu öö ja päev," märkis Miia, et nad on oma uue ja hubase naabruskonnaga rohkem kui rahul.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/685086/eesti-noorpaar-elust-taanis-pagulaste-linnaosas-korvpallivaljakuid-kasutatakse-lokkeplatsidena-ja-politseiautosid-loobitakse-aknast-lillepottidega