HENN PÕLLUAAS: President vajab ehk teist rahvast?
Eestlane
olevat sallimatu, suletud, kitsarinnaline, vihaõhutaja ja rassist. Just
sellisena on peale seda, mil Euroopa Komisjon käis välja immigrantide sundkvootide
kava, meie rahvast järjekindlalt nii võimutegelaste, presidendi kui äärmussallivuslaste
poolt kirjeldatud. Neid, kes on massiimmigratsiooniga kaasnevaid negatiivseid
külgi esile toonud, süüdistatakse propagandistlikul moel hirmu ja paanika
levitamises.
Huvitaval
kombel ei kõla küsitlustel selliseid süüdistusi uusimmigrantide suust, kes juba
elavad või õpivad Eestis, olgu nende ihuvärv milline tahes. Vastupidi, eestlasi
peetakse väga sõbralikeks ja sallivateks. Ja me olemegi seda. Milles siis
küsimus?
Olukord
oli sama kooseluseaduse läbisurumisel, mil rahvas kuulutati sallimatuks,
homofoobseks, rumalaks ja kitsarinnaliseks ning inimeste eetilistest ja moraalsetest
väärtushinnangutest sõideti hoolimatult üle. Ka siis hurjutas president rahvast
madalate kirgede väljapaiskamises, nagu viimases Võidupüha paraadikõnes, kus ta
keskendus täiesti kohatult mitte päevateemale, vaid immigratsioonile, püüdes tekitada
põhjendamatut süütunnet väidetava solidaarsuse puudumise pärast meie NATO
liitlaste suhtes. Täiesti erinevate asjade, NATO ja immigratsiooniteema tahtlik
segaminiajamine, Vahemere olukorra samastamine II MS aegse eestlaste
põgenemisega kommunistlike repressioonide eest ja „kartus, et vajume abstraktse võõraviha, hirmu ja üldise sallimatuse
sohu“, on demagoogiline häma, mis kohe kindlasti ei haaku tema enda
üleskutsega rääkida asjadest mõistlikult ja rahulikult. Kui president peab selliste
väidete taustal kohaseks küsida, kuidas kaitsta Eestit endasse sulgumata ja teistsuguseid tõrjumata ja mis on üleüldse
see Eesti, mida kaitsta tahame, siis tundub, et ta on valinud endale vale
ameti, vale riigi ja vale rahva.
Millistele
faktidele ja uuringutele sellised süüdistused põhinevad? Materdajad lajatavad Social Progress Imperative sotsiaalse
arengu indeksi uuringuga, mille põhjal väidetakse, et me olevat üks
sallimatumaid rahvaid maailmas,133
riigi hulgast123-s. Tegelikult kõlas küsimus, kas seal, kus sa elad,
oleks immigrantidel hea elada. Arvestades meie kliimat, pikka külma ja pimedat aega
ning teenuste ja töökohtade puudumist tühjenevates maapiirkondades, saabki
vastus olla vaid eitav. See ei tähenda, et eestlane oleks sallimatu! Seda võiks
tõlgendada hoopiski hoolivusena.
Me
vajame diskussiooni ratsionaalsete argumentidega, mitte väljamõeldud ja
emotsioonidel põhinevaid süüdistusi, kuid kuidas on see võimalik, kui ühte
poolt tituleeritakse juba eos "vihakõnede pidajateks" ning on vaid
üks õige ja aktsepteeritav seisukoht - immigratsiooni toetav. Demokraatlikus
ühiskonnas ei tohiks see olla võimalik, sõna- ja arvamusvabadus peab olema
lubatud. Kumb pool siin õieti sallimatu on?
Sisserände
mittetoetamise näol ei ole tegemist mitte sallimatuse ja rassivimmaga, vaid
meie ajalookogemusest ja -tarkusest tingitud ettevaatlikkuse ja rahvusliku
alalhoiuinstinktiga, mis ei ole suunatud mitte ühegi teise rahvuse või
nahavärvi vastu. Ükski tõsiseltvõetav teadusuuring ei ole tuvastanud Eestis rassiprobleeme
või et suhtumine oleks aastate jooksul teravnenud. Küll võib aga selleks ajendi
anda immigrantide pealesurumine, nendele tehtavad hiiglaslikud kulutused versus
meie endi inimeste probleemide ja vaesuse teisejärguliseks pidamine ning jätkuv
rahva hurjutamine olematu sallimatuse ja rassismi eest. Kas see ongi eesmärk?
Luua ja provotseerida alusetutele süüdistustele reaalne põhi?
Kuni tänase päevani peeti Eesti immigratsioonipoliitikat nii
siin kui Euroopa kõrgete härrade poolt igati normaalseks ja õiglaseks. Üleöö ei
kõlba see aga enam kuskile ja iga normaalne eestlane on äärmussallivuslaste
retoorikas muutunud suletuse, sallimatuse, rassismi ja viha etaloniks. See, et Eestile
seni esitatud, kuid pidevalt kasvav varjupaigataotluste arv on olnud üks
Euroopa väiksemaid, ei tähenda, et kellelgi oleks õigust või põhjust meid
süüdistada ja et me vastu rahva tahet peaksime hakkama immigrante sisse tooma.
Kui senine avatus on „suletus“, mis aitab ära hoida kõike
seda negatiivset, mida näeme Lääne-Euroopa riikides, kuhu on islamiimmigrante võetud,
siis ei ole paremat rohtu, kui jätkata sedasama ennast õigustanud
immigratsioonipoliitikat ja öelda kindel ei EL poolt peale surutavate täiendavate
immigrantide vastuvõtmisele. Meil on selleks õigus ning arvestades meie
üliväikest rahvaarvu ja demograafilist situatsiooni, on meil enda järeltulevate
põlvede ees selleks ka kohustus. Teatud ringkondade tahe panustada meie
enda rahva sündimuse ja elujärje parandamise asemel immigratsiooni on
kuritahtlik. Sündimust ei saa demokraatlikus
riigis käsu korras tõsta ega väljarännet keelata, kuid see ei tähenda, et demograafilised
protsessid on juhtimatud. Muuta saab nii sündimuse
kui väljarände tegureid ja põhjuseid. Sellega meil aga ei tegeleta.
ÜRO
on teatanud, et EL peaks vastu võtma miljon pagulast. See on absurdne
ettepanek. Euroopa võib vastu võtta kasvõi kõik Aafrika miljard elanikku, kuid see
ei aita. Ainus võimalus olukorra normaliseerimiseks on peatada illegaalne
immigratsioon ja inimkaubandus Vahemerel, arreteerida smugeldajad,
konfiskeerida või hävitada nende kasutatavad meresõiduvahendid, panustada
jõuliselt konfliktide likvideerimisse Euroopa naabruses ning aidata tegelikke abivajajaid
kriisiriikides. Tegeleda tuleb probleemi, mitte tagajärgedega ning mitte õhutada
illegaalset inimkaubandust ja inimesi lahkuma oma kodudest. See on sadu kordi
odavam ja efektiivsem kui tuua inimesi siia. Mida rohkem immigrante vastu võetakse,
seda enam neid tuleb.
Me
ei ole ei majanduslikult, sotsiaalselt ega kultuuriliselt võimelised ega valmis
täiendavalt Aafrika ja Lähis-Ida immigrante vastu võtma ning ei tohi juba
seetõttu muuta senist immigratsioonipoliitikast ja ennast õigustanud praktikat.
Õigus ja võimalus ise valida, kes ja kui palju meie kodumaale tulevad ning mis
tingimustel me neid vastu võtame, on riikliku suveräänsuse üks elemente,
millest Eesti ei ole Euroopa Liitu astudes loobunud ja millest loobumiseks ei
ole rahvas kellelegi volitusi andnud. Kui kontrolli saamiseks Euroopa piiridel
tuleb tühistada Schengeni leping, millega mitmed poliitikud on hirmutanud, siis
tuleb seda teha. Väike ajakulu piiride ületamisel ei ole rahvusliku
enesemääramise ja püsimajäämise eest sugugi suur hind.
Mind
huvitab, kuidas julgeb inimesi solidaarsuse puudumises süüdistav president vaadata
silma oma rahvale, kui immigrantidele makstakse vastavalt rahvusvahelise kaitse
saanud välismaalaste toetamise seadusele üle tuhande euro kuus, kui meie endi
palgad ja pensionid, lastetoetustest rääkimata on kordades väiksemad ja inimesed
on äraelamiseks sunnitud lahkuma välismaale. Kui seepeale kustutab viimane
eestlane Eestist lahkudes tule ja üle maa kõlavad vastehitatud mošeedest imaamide
palvehääled, kas siis ollakse rahul? Kas siis on presidendil solidaarne, avatud
ja salliv uus rahvas? Või on tema juba selleks ajaks siit ära?
Avaldatud Eesti Päevalehes 07.07.2015 pealkirja all:
Immigratsiooni peabki suhtuma ettevaatlikult
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/immigratsiooni-peabki-suhtuma-ettevaatlikult?id=71854999
1 kommentaari:
Põlluaas demagoogitseb osavalt!
Jah , nn Lääne "väärtused" kui alustala KOHUSTAB aafriklaste massimigratsiooni Eestisse! Jah , ka NATO liikmena peame võtma vastu põgenikke , sest nn missioni mehed tegid Iraagis NATO liinis tapatööd tsivilistede hulgas.
Eesti NATO liikmena ja osaline on KOHUSTATUD pagulasi riiki võtma. Seda just NATO käsuliinis mis on sõnastatu nn ühisväärtusena.
Postita kommentaar