Kristiina Ojulandi avalik kiri siseminister Hanno Pevkurile: me peame seisma Lääne ja kristliku kultuuriruumi ohutu säilimise eest

Kristiina Ojuland, Rahva Ühtsuse Erakond

Foto: Siim Solman

Tere Hanno!
Sa helistasid mulle laupäeval, kui olin Vao külas mootorratturite korraldatud kohaliku elanikkonna toetusüritusel. Kuna mootorrataste müra oli kõva, ei kuulnud ma telefoni helinat. Veidi hiljem Sinu nime vastamata kõnede all nähes arvasin seda eksituseks, sest põhjust minuga suhtlemiseks pole Sul olnud sellest saati, kui korraldati minu kõrvaldamine Reformierakonnast. Hea tooni kohaselt helistasin Sulle siiski tagasi.
Selgus, et Sa olid siiski minu numbri valinud teadlikult. Sulle oli edastatud info, et viibin Vaos. Sinu pealtnäha heasoovlikul toonil antud tungiv soovitus oli, et mina kui endine välisminister peaksin ikka môtlema, mida teen ja rahvaga suheldes ütlen. Küllap on see kõne andmekandjal olemas ja Sinul võimalus meie meie kõneluse täpset teksti vajadusel üle kontrollida. Mina kirjutan seda mälu järgi, sest oluline selle juures pole mitte niivõrd sõnakasutus kui ühendusevõtmise fakt iseenesest. Minu selgitusele, et tegutsen vastavalt südametunnistusele ja räägin seda, mida arvan õige olema, ning vähemasti senini ei saa mind kui kodanikku takistada tõtt rääkimast, viitasid sa diplomaatiliselt vaenu õhutamise karistatavusele. Kinnitan käesolevaga Sulle ja ütlen siinkohal avalikult - ma ei õhuta vaenu. Ma seisan Eesti riigi ja rahvuse kaitsel kõikide põhiseaduslike ja demokraatlike vahenditega. Jah, ma olen seda meelt, et Eesti tulevik on erakordselt tõsises ohus. Eesti ning ka Lääne kultuuriruumi Euroopas laiemalt ohustab massiline ja sisuliselt kontrollimatu immigrantide sissevool Aafrikast, mida korraldab ja millelt teenib riskivaba hiigeltulu rahvusvaheline kurjategijate kogukond. Ainuüksi viimase kahe aasta jooksul on tulnud Euroopa Liitu üle miljoni immigrandi, peamise eesmärgiga saada parema elu peale, aga usutavasti on selle invasiooni taga ka laiem eesmärk, mida ma Sulle telefonis märkisin ja Sa lubasid, et selle asjaga tegelevad Euroopa julgeolekuteenistused.
Ma soovitasin Sul teha Euroopa Liidu sise- ja justiitsministrite nõukogus ettepanek kuulutada Vahemerel moratoorium rahvusvahelisele mereõigusele, mille päästekohustust praegused inimkaubitsejad pahauskselt ära kasutavad. Tegemist ei ole klassikaliste, rahvusvahelise mereõiguse mõttes merehädalistega vaid see „merehädalisus“ tekitatakse tahtlikult, sundides Euroopa mere- ja piiriteenitusi päästetegevusele. Tegemist on rahvusvahelise kuritegevuse raames toimuva massilise inimkaubandusega ja see on eriolukord, milles ei tohi lubada pahauskselt ära kasutada heas usus koostatud inimeste elude päästmiseks mõeldud mereõiguse sätteid.
Kirjutan Sulle avalikult, sest Sinuga peetud telefonivestlust ei saa ma võtta kui kõnet vanalt healt tuttavalt, veel vähem kui ühendusevõttu sõbralt, kes soovib heatahtlikult ja siiralt hoiatada. Võtan Sinu kõnet kui diplomaatilises vormis edastatud hoiatust, et tõerääkimise jätkamisel võib mind ees oodata vastutusele võtmine.
Kinnitan Sulle ja kõigile eestimaalastele, et seisan ka edaspidi selle eest, et ühes vabas ja demokraatlikus riigis oleks ja jääks alustalaks mõtte- ja sõnavabadus, samuti õigus korraldada poliitilisi meeleavaldusi. Seisan selle eest, et Eesti ei muutuks politseiriigiks, kus inimesed ei julge omi seisukohti avaldada. Kas vabadel kodanikel Eesti Vabariigis ei ole enam õigust oma meelt avaldada? Kas põhiseaduse paragrahvid 40 ja 41 ei kehti enam? Või kas rahvas ei olegi enam Eesti riigis kõrgeima võimu kandjaks, nagu põhiseadus ette näeb?
Vao üritusest jäi mulje, et valitsus kardab omaenda rahvast. Selline mulje tekkis seetõttu, et Väike-Maarja alevik ja selle ümbruskond kihas politsei relvastatud tava - kui ka eriüksustest. Tartust Vaosse sõites kohtasin ebaharilikult palju poliseipatrulle. Kas tõesti ei usalda valitsus omaenda kodanikke, kes korraldasid rahumeelse toetussõidu? Mulle ei meenu, et mootorratturid olekisid Eestis kunagi midagi vägivaldset korraldanud, nagu neile püütakse massi- ja sotsiaalmeedias külge pookida. Kuni Ööhuntidega võrdlemiseni ja idast rahastamise kahtlusteni välja. Milleks siis selline massiline jõudemonstratsioon politsei poolt?
Ma kutsun Sind ja kogu valitsust kaitsma kõikide Eestimaa inimeste, kes me siin maalapikesel üksteise kõrval elame, huvisid. Me peame seisma eeskätt oma rahva kaitsel. Me peame seisma Lääne ja kristliku kultuuriruumi ohutu säilimise eest. Eesti rahvas ei pea võtma enda kanda koormat, mille rahvusvaheline kurjategijate struktuur on tekitanud. Palun, mõelge valitsuses tõsiselt. Meil on veel hetk aega, et hoida ära Eesti jaoks tagasipööramatu protsess.
Hoidkem Eestit!
Kristiina Ojuland
endine välisminister

See leht on trükitud EESTI PÄEVALEHE internetiväravast
Aadress http://epl.delfi.ee/archive/article.php?id=71858347