MATTI ILVES: KIRI MINISTRILE
Tere, hr. minister Jürgen Ligi!
Kuna Tallinna tävavatel liigub juba väga palju noori mustanahalisi ja teatavasti nn. kvoodipagulasi ei ole veel Eestisse saabunud [kirja kirjutamise ajal "pagulasi" veel ei olnud, nüüd aga saabub neid pidevalt ja seda pikkade aastate jooksul], siis huvitab mind olukord välisüliõpilaste kohta meie kõrgkoolides.
Minu käsutuses on paar kirja, need sain Facebookist. Tsiteerin:
"Selles majas ei ela ükski TTÜ neegritest "üliõpilast". TTÜ kubiseb algharidusega õpilastest Aafrikast. Oli au rääkida 1. töötajaga, kes rääkis kuidas neegritel skeem käib, et Euroopasse saada. Eestist intervjueeritakse neid Skype teel Nigeeriast. Selle põhjal lubatakse nad TTÜ-sse õppima. 1. õppejõu sõnul on 10. aafriklasest 8 täiesti kõlbmatud kõrgharidust omandama, aga hoitakse nagu sitta pilpa peal ikka edasi. Ja kui arvate, et õppimine on tasuline, siis eksite. Pea kõik TTÜ neegritest õpivad tasuta Eesti maksumaksja kulul."
Ja teisest kirjast:
"Nimelt käisin just väljas ja kesklinnas vaatas mulle trammist vastu üks süsimust islamist. Istusin ta kõrvale ja intervjueerisin teda sõbralikult pisut. Küsisin, et kust ta tuleb ja miks ta siin on. Ütles et tuleb Kongost ja on üliõpilane Tallinna Ülikoolis. Küsisin, et mida õpib. Seda ta ei osanud ütelda. Teadis ainult sõna "euroclass" aga mida seal õpetatakse, sellest polnud tal õrna aimugi. No siis oli kindel mis tegelane ta on. Selge oli see juba ennem, sest inglise keel oli selline, mis õppimist kindlasti ei võimaldaks. Küsisin, et tegelikut ta ju ei õpi siin. Naerats selle peale väga kohtlaselt ja laiutas käsi."
Nüüd sooviksin teada, mis nendes kirjades (erti esimises) vastab tõele ja mis mitte.
Sain samuti teada, et ka EKRE oli püüdnud esitada Teile juba 2 korda arupärimise välisüliõpilaste kohta (vaadake-kuulake siit: https://www.youtube.com/watch?v=adMyGY1Vw_k), aga Eiki Nestor lükks need arupärimised ebaseaduslikult tagasi!
Jään alandlikult vastust ootama.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:
Lugupeetud Matti Ilves,
Soovisite informatsiooni välisüliõpilaste kohta kõrgkoolides. Esitame teile mõned numbrilised näitajad, mis aitavad ilmestada välisüliõpilaste õppimisega seonduvat Eesti kõrgkoolides:
1. 2015/2016 õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 3476 välisüliõpilast, 1764 neist on pärit Euroopa Liidust.
2. Kõige enam saabub välisüliõpilasi Eestisse õppima Soomest (1373 üliõpilast).
3. Kõige enam õpib välisüliõpilasi Tallinna Tehnikaülikoolis (1304), järgneb Tartu Ülikool (687), Tallinna Ülikool (565), Estonian Business School (455) ja Eesti Maaülikool (202).
4. Välisüliõpilased on oma õpingutes võrreldes Eesti üliõpilastega enam vähem sama edukat mõõdetuna nominaalajaga lõpetamise kontekstis, eelmise õppeaasta (2014/2015) andmete alusel lõpetas nominaalajaga 69% välisüliõpilastest (eestlased 63%).
5. 2015/2016. õppeaastal õppivatest välisüliõpilastest hüvitab 71% oma õppekulud ise.
Tuginedes numbrilistele näitajatele ja infovahetusele kõrgkoolidega väliturunduse teemal, julgeme väita, et kõrgkoolid on välisüliõpilaste värbamisel huvitatud tugevatest ja õppimisele orienteeritud üliõpilaskandidaatidest. Kuna Eesti kõrghariduse kõrge maine räägib juba enda eest, saavad Eesti kõrgkoolid endale valida häid üliõpilaskandidaate ja neil ei ole tegelikul vajadust vastuvõtutingimuste latti alla teatud taset langetada. Loomulikult ei ole võimalik lõpuni välistada, et kandidaatide hulka satub ka mõni vähem õppimisele orienteeritud üliõpilane.
Teie poolt edastatud Facebooki kommentaarid välisüliõpilaste teemal põhinevad inimeste subjektiivsetel arvamustel ning varjutavad kõrgkoolide tänuväärset tööd välisüliõpilaste värbamisel ja koolitamisel.
Täname teid teemale tähelepanu juhtimise eest.
Lugupidamisega
Janne Pukk
Kõrghariduse osakond
-------------
Ei ole enam kahtlust, et kõrgkoolid on kujunenud Eestis üheks migratioonipumbaks. Mulle on ka täiesti arusaamatu, miks peavad õppeasutused meelitama siia välisüliõpilasi: "...kõrgkoolide tänuväärset tööd välisüliõpilaste värbamisel ja koolitamisel."
Arvata võib, et siin on tegemist mõne salajase ELi direktiiviga või soovitusega, mida võetakse meil kui ranget käsku. Sest värviliste õpilaste arv on just viimasel paaril aastatel plahvatuslikult suurenenud ja eriti neegrid torkavad juba linnapildis sageli silma.
Nüüd teame ka seda, et kaugetki kõik välisüliõpilesed ei maksa oma õppekulusid ise. Tervelt 29 % on neid väljast tulnud üliõpilasi, kelle õpikulud maksame kinni meie. Need võivad olla just vaestest Aafrika riikidest tulnud neegrid ja et nad kõik lähevad õpingute lõppedes tagasi oma kodumaale riiki ülesehitama on üpris kummaline arvata.
Just välisüliõpilased muudavad ka meie kõrgkoole ja seda nii, et järjest kahanevad erialad kus on võimalik õppida eesti keeles. Mäletan veel, kui õppima saabusid siia esimesed soomlased, siis anti neile vist pool aastat aega, et omandada meie keel kursustel ja siis alustada õpinguid. Nüüd pole keeleõppest enam üldse juttu ja sellele aitavad kaasa ka eesti keelt mitteväärtustavad ametnikud ja õppejõud, mitmesuguseid põhjusi nad juba leiavad.
Kuna Tallinna tävavatel liigub juba väga palju noori mustanahalisi ja teatavasti nn. kvoodipagulasi ei ole veel Eestisse saabunud [kirja kirjutamise ajal "pagulasi" veel ei olnud, nüüd aga saabub neid pidevalt ja seda pikkade aastate jooksul], siis huvitab mind olukord välisüliõpilaste kohta meie kõrgkoolides.
Minu käsutuses on paar kirja, need sain Facebookist. Tsiteerin:
"Selles majas ei ela ükski TTÜ neegritest "üliõpilast". TTÜ kubiseb algharidusega õpilastest Aafrikast. Oli au rääkida 1. töötajaga, kes rääkis kuidas neegritel skeem käib, et Euroopasse saada. Eestist intervjueeritakse neid Skype teel Nigeeriast. Selle põhjal lubatakse nad TTÜ-sse õppima. 1. õppejõu sõnul on 10. aafriklasest 8 täiesti kõlbmatud kõrgharidust omandama, aga hoitakse nagu sitta pilpa peal ikka edasi. Ja kui arvate, et õppimine on tasuline, siis eksite. Pea kõik TTÜ neegritest õpivad tasuta Eesti maksumaksja kulul."
Ja teisest kirjast:
"Nimelt käisin just väljas ja kesklinnas vaatas mulle trammist vastu üks süsimust islamist. Istusin ta kõrvale ja intervjueerisin teda sõbralikult pisut. Küsisin, et kust ta tuleb ja miks ta siin on. Ütles et tuleb Kongost ja on üliõpilane Tallinna Ülikoolis. Küsisin, et mida õpib. Seda ta ei osanud ütelda. Teadis ainult sõna "euroclass" aga mida seal õpetatakse, sellest polnud tal õrna aimugi. No siis oli kindel mis tegelane ta on. Selge oli see juba ennem, sest inglise keel oli selline, mis õppimist kindlasti ei võimaldaks. Küsisin, et tegelikut ta ju ei õpi siin. Naerats selle peale väga kohtlaselt ja laiutas käsi."
Nüüd sooviksin teada, mis nendes kirjades (erti esimises) vastab tõele ja mis mitte.
Sain samuti teada, et ka EKRE oli püüdnud esitada Teile juba 2 korda arupärimise välisüliõpilaste kohta (vaadake-kuulake siit: https://www.youtube.com/watch?v=adMyGY1Vw_k), aga Eiki Nestor lükks need arupärimised ebaseaduslikult tagasi!
Jään alandlikult vastust ootama.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:
Lugupeetud Matti Ilves,
Soovisite informatsiooni välisüliõpilaste kohta kõrgkoolides. Esitame teile mõned numbrilised näitajad, mis aitavad ilmestada välisüliõpilaste õppimisega seonduvat Eesti kõrgkoolides:
1. 2015/2016 õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 3476 välisüliõpilast, 1764 neist on pärit Euroopa Liidust.
2. Kõige enam saabub välisüliõpilasi Eestisse õppima Soomest (1373 üliõpilast).
3. Kõige enam õpib välisüliõpilasi Tallinna Tehnikaülikoolis (1304), järgneb Tartu Ülikool (687), Tallinna Ülikool (565), Estonian Business School (455) ja Eesti Maaülikool (202).
4. Välisüliõpilased on oma õpingutes võrreldes Eesti üliõpilastega enam vähem sama edukat mõõdetuna nominaalajaga lõpetamise kontekstis, eelmise õppeaasta (2014/2015) andmete alusel lõpetas nominaalajaga 69% välisüliõpilastest (eestlased 63%).
5. 2015/2016. õppeaastal õppivatest välisüliõpilastest hüvitab 71% oma õppekulud ise.
Tuginedes numbrilistele näitajatele ja infovahetusele kõrgkoolidega väliturunduse teemal, julgeme väita, et kõrgkoolid on välisüliõpilaste värbamisel huvitatud tugevatest ja õppimisele orienteeritud üliõpilaskandidaatidest. Kuna Eesti kõrghariduse kõrge maine räägib juba enda eest, saavad Eesti kõrgkoolid endale valida häid üliõpilaskandidaate ja neil ei ole tegelikul vajadust vastuvõtutingimuste latti alla teatud taset langetada. Loomulikult ei ole võimalik lõpuni välistada, et kandidaatide hulka satub ka mõni vähem õppimisele orienteeritud üliõpilane.
Teie poolt edastatud Facebooki kommentaarid välisüliõpilaste teemal põhinevad inimeste subjektiivsetel arvamustel ning varjutavad kõrgkoolide tänuväärset tööd välisüliõpilaste värbamisel ja koolitamisel.
Täname teid teemale tähelepanu juhtimise eest.
Lugupidamisega
Janne Pukk
Kõrghariduse osakond
-------------
Ei ole enam kahtlust, et kõrgkoolid on kujunenud Eestis üheks migratioonipumbaks. Mulle on ka täiesti arusaamatu, miks peavad õppeasutused meelitama siia välisüliõpilasi: "...kõrgkoolide tänuväärset tööd välisüliõpilaste värbamisel ja koolitamisel."
Arvata võib, et siin on tegemist mõne salajase ELi direktiiviga või soovitusega, mida võetakse meil kui ranget käsku. Sest värviliste õpilaste arv on just viimasel paaril aastatel plahvatuslikult suurenenud ja eriti neegrid torkavad juba linnapildis sageli silma.
Nüüd teame ka seda, et kaugetki kõik välisüliõpilesed ei maksa oma õppekulusid ise. Tervelt 29 % on neid väljast tulnud üliõpilasi, kelle õpikulud maksame kinni meie. Need võivad olla just vaestest Aafrika riikidest tulnud neegrid ja et nad kõik lähevad õpingute lõppedes tagasi oma kodumaale riiki ülesehitama on üpris kummaline arvata.
Just välisüliõpilased muudavad ka meie kõrgkoole ja seda nii, et järjest kahanevad erialad kus on võimalik õppida eesti keeles. Mäletan veel, kui õppima saabusid siia esimesed soomlased, siis anti neile vist pool aastat aega, et omandada meie keel kursustel ja siis alustada õpinguid. Nüüd pole keeleõppest enam üldse juttu ja sellele aitavad kaasa ka eesti keelt mitteväärtustavad ametnikud ja õppejõud, mitmesuguseid põhjusi nad juba leiavad.
4 kommentaari:
Niisuguste kõlbmatute vastuvõtmise puhul tuleks:
1. ülikooli tegutsemisõiguse küsimus tõstatada
2. nõuda maksumaksja raha kulutamise otsustajatelt regressi korras raha tagasi. Aluseks riigivastutuse seadus.
Kas keegi veel imestab selle üle, mis toimub tehnikaülikoolis???Kui seda asutust juhtis aastaid salajase müüritsunfti mees? Ja kes on praegu juhtimas??? Kas mitte teda ei upitatud jõuga,rullidea üle koolipere soovidest???? Teatud isikute tööviljad viljad on ju kõigile näha.
Mind imestab pigem see, et kardetakse oma nime alt kommenteerida.
Viimasele anonüümsele: Teie jutt ei maksa midagi kuna teil nime ei ole.
Olete lihtsalt mitte keegi.
Andres Kivimägi.
Andrese käest küsiks miks peab oma arvamust avaldama nimega??? Kas sinu jalgevahel ripuvad nüüd suuremad kui sellel kes nime ei pane? Kapost oled? Kuidas sa suudad üldse tõestada, et sinu nimi on see mida sa siia kirjutad? Kes sa üldse oled??? Kas sinu 4 rida maksavad rohkem kui sinu mini siia kirjutatud on?
Postita kommentaar