Prof. Heinsohn: Euroopast saab kolmanda maailma riik
2015. a. oktoobris andis tuntud Saksamaa majandusteadlane ja sotsioloog, Bremeni ülikooli emeriitprofessor, Gunnar Heinsohn teleintervjuu, milles tegi teatavaks, et kui Euroopa jätkab enda senise immigratsiooni-poliitikaga, langeb meie elatustase peatselt Brasiilia tasemele. Tema sõnad:[1]
Praegu Euroopasse saabunud migrantide arv on vaid murdosa sellest, kui paljud tulla tahavad. Ruum, kust inimesed end praegu Euroopasse pressivad, ulatub Marokost Indoneesiani ning Kaplinnani, elanikke on seal ca. kaks miljardit. Neist iga neljas, seega ca. 500-miljonit inimest, tahab Euroopasse.
Majandusmigrandi
ja asüülitaotleja puhul on Euroopa jurisdiktsioonis see vahe, et
esimest võib tööle rakendada, teist mitte. Lähtuvalt inimõigustest on
kirjaoskamatu inimväärikus sama kõrge kui Nobeli preemia laureaadi oma.
Ta toob esile, et me oleme selles mõttes surnud ringis, et majanduslikud
raskused lähteriikides tekitavad omakorda sõda ning tänu sellele
muutuvad majandusmigrandid rahvusvahelise kaitse "materjaliks", mis
kohustab Euroopat neid oma jurisdiktsiooni [Genfi konventsioonid] järgi
aitama - neile lihtsalt varjupaik ja ülalpidamist pakkuma, kuid
jurisdiktsioon ei võimalda neid isegi tööle panna. Teisiti seletatuna:
majandusmigrant ei tohi Euroopasse tulla, kuid sel hetkel, kui ta sõdima
hakkab, muutub ta rahvusvahelise kaitse "materjaliks" ning meil on
kohustus teda aidata.
1946.
a. võeti ÜRO poolt vastu inimõiguste seadustik, mis kohustab meid kõiki
sõjapõgenikke aitama. Nende seaduste ajendiks oli NSV Liidust pärit
põgenikud, keda taheti aidata repressioonide eest. Tol korral ei suutnud
keegi omale ette kujutada, et tulevikus olukord sellisel kombel
eskaleeruda võib nagu see tänasel päeval juhtunud on. Tol korral elas
maailmas kokku 2,5 miljardit inimest, täna (2015) on 7,5 miljardit.
Maailmas
eksisteerib siiski ka riike, kes ei ole migrantide sisselaksmisel nii
helded. Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal on väga range sisserände
poliitika. Nagu ka kõigis Ida-Aasia riikides, Singapurist Jaapanini.
Jaapan võttis 2014. a. vastu ainult 11 asülanti. Prof. Heinsohni
hinnangul rakendavad need riigid rangeid immigratsiooni piiranguid sest
tahavad säilitada oma majanduslikku heaolu, nad lähtuvad põhimõttest, et
majanduslik heaolu säilib vaid siis, "kui nende [rahvastiku] kooslus
näeb selline välja, et neid, kes töötavad, kes lisandväärtust loovad, ei
koormata üle nendega, keda peab üleval pidama". Ta nimetab sellist
poliitikat "kompetentsi kindluseks" (Kompetenzfestung) ning toob esile,
et see on nende riikide ametlik poliitika. Singapur on selle lausa riigi
ülesandena formuleerinud, et "tõsta oma rahva intelligentseid võimeid
sest nad teavad, et tuleviku majanduslik konkurents käib "aju võimsuse"
peale mitte selle peale, kes hobust vankri taha panna oskab".
Saatejuhi
küsimuse peale, et kui teised riigid ütlevad meile (Saksamaale), et ei
loe mitte matemaatika hinne vaid inimlikkus, siis mis oleks õige
lahendus, vastab prof. Heinsohn, et "meile on inimlikkus palju tähtsam
kui majandus".
Saatejuht
küsib uuesti, et kas on õige migrante lihtsalt inimlikkusest vastu
võtta ja riskida Euroopa ühiskonna lagunemisega, mille tingib kultuuride
erinevus ning migrantide konkurentsivõimetu haridustase? Prof.
Heinsohni vastus: "Kes aitab, aitab alati liiga vähe, kui ühe miljoni
vastu võtame, jääb üheksa miljonit aitamata, kes pahaseks saavad. Kes ei
aita, ei jää kellelegi silma, keegi ei räägi ju Jaapanist, kes mullu
ainult 11 asülanti vastu võttis".
Prof.
Heinsohni hinnangul on Euroopa tulevik tume selles osas, et puhkevad
suured võitlused (ta ei täpsusta, kas ta peab silmas praeguse
immigratsiooni pooldajate ja vastaste poliitilist võitlust või füüsilist
võitlust moslemitega). Ning andekad oskustöölised, kes ei ole nõus
praeguse immigratsiooni poliitikaga, kes ei soovi Euroopas oma tööga
majandusmigrante üleval pidada, rändavad riikidesse, mille
immigratsiooni-poliitika võtab vastu vaid oskustöölisi (eelpool
nimetatud "kompetentsi kindluse" riigid). Mure on selles, et nad ei
hakka protesteerima, vaid lähevad vaikselt minema. Selle tulemil Euroopa
vaesub ning võimaliku stsenaariumi järgi langeb elatustase kolmanda
maailma tasemele.
Prof.
Heinsohn'i seisukohtade täpsustamiseks lisan siia ka tema seisukohad
tema poolt 05.10.2015. avaldatud FAZ artiklist, pealkirjaga "Migrantide
järeltulijate fiasko". Seal tõstatab ta küsimuse, et kas migrandid
hakkavad Saksamaa tööstust arendama ja päästma, ning vastab lühidalt, et
oma koduriikides ei ole nad veel ühtegi Saksamaaga konkurentsivõimelist
tööstusettevõtet loonud. Ta toob meenutuse ajaloost, et kui Saksamaa
omal ajal [1960ndad] alustas migrantide (Gastarbeiter) toomist
kolmanda maailma riikidest, loodeti samuti head tööjõudu saada, kuid
saadi hoopis hulgaliselt töötuabiraha taotlusi.[2]
Prof.
Heinsohn on skeptiline praeguste optimistide osas, kes väidavad, et
peale paari saksa keele tundi on "sel korral on kõik teisiti" ning
"migrantide koolituse peale välja käidud megamiljardid on absoluutselt
innovativselt investeeritud raha".[3]
11.12.2015.
avaldas isegi Saksamaa riiklik uudistekanal Deutsche Welle Kieli
Maailmamajanduse Instituudi (IfW) uuringutöö tulemused, et miljoni
migrandi vastuvõtmine läheb Saksamaale aastas maksma € 25-55
miljardit.[4] See on positiivne ja üsnagi tähelepanuväärne, arvestades
asjaolu, et seniajani on Saksamaa meedia pasundanud ainult
vasakliberaalset ajupesu sellest, kuidas immigratsioon majanduskasvu
toob ning kinnitanud seda "teaduslike" uuringutega.
Mis
oli käesoleva jutu mõte? Aru saada sellest, et immigratsioon (oma
tänasel kujul) on majanduslikus mõttes Euroopale ainult koorem.
Globalistid ja karjeristid jätavad selle kas täiesti tähelepanuta, või
siis esitavad valeadmeid, mis sageli baseeruvad psudo-teaduslikel
uuringutel, mille kohaselt immigratsioon toob majanduskasvu. Minu
eesmärk oleks immigratsiooni-teemaline debatt viia emotsioonide pealt
üle faktide peale. Kas meil on inimlik kohustus teisi aidata, on eraldi
vaidlusteema, kuid seda, et see on majanduslikus mõttes meile kahjulik,
ei saa eirata.
Kui
sina ei taha, et Euroopast saab subkultuurne kolmanda maailma riik,
vaid tahad säilitada oma tsivilisatsiooni alusväärtuseid ning
majanduslikku heaolu, siis toeta MTÜd International SIS, mis seisab Sisserände ning islamiseerumise vastu.
[1] Prof. Gunnar Heinsohn: Eine düstere Prognose für Europas Zukunft
https://www.youtube.com/watch?v=6Fp3EiGKS-M
[2] Heinsohn, G. Das Fiasko der Migrantenkinder. Frankfurter Allgemeine, Wirtschaft. 05.10.2015.
http://www.faz.net/aktuell/wirtschaft/menschen-wirtschaft/gastbeitrag-werden-fluechtlinge-die-deutsche-wirtschaft-retten-13838509.html
[3] Heinsohn, G. Das Fiasko der Migrantenkinder. Frankfurter Allgemeine, Wirtschaft. 05.10.2015.
http://www.faz.net/aktuell/wirtschaft/menschen-wirtschaft/gastbeitrag-werden-fluechtlinge-die-deutsche-wirtschaft-retten-13838509.html
[4] Refugee influx to cost Germany 25 to 55 billion euros annually: study. Deutsche Welle. 11.12.015.
http://www.dw.com/en/refugee-influx-to-cost-germany-25-to-55-billion-euros-annually-study/a-18912600
Georg Krisberg
0 kommentaari:
Postita kommentaar