RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 16. juuni 2017

Emotsionaalse patrioodi esimene emotsioon: Presidendi poliitiline mõnitus.

Presidendi pöördumine tavalises tekstis, minu säutsumised lisatud kursiivis…

Vabariigi Presidendi pöördumine juuniküüditamise aastapäeval 13.06.2017

Tänase päeva esimestel tundidel 76 aastat tagasi hakati  kes hakkasid? Tulnukad? Neegrid? Indiaanlased?  kodudest väevõimuga viima meie kaasmaalasi. Kodudes olid kaasmaalased? Aga kus olid eestlased? Metsades? Koobastes?   Mehi ja naisi, lapsi ja vanemaid. Nende, nagu ka järgnevatel aastatel küüditatute ja arreteeritute, nimekirju on väga valus kas mõni president või prominent võiks neid nimekirju lugeda muiates ja mõnuga? lugeda. Nende tuhandete nimede taga on võõraste
kes need võõrad olid? poolt lõhutud elud kas elusid lõhuti niisama, heast peast, et oleks, millega tegeleda?

 Lapsed, kes ei näinud enam kunagi oma vanemaid. Emad, kes pidid matma oma vastsündinud tundmatus   Kus? Antarktikas? Capri saarel? Amazonase džunglis?  paigas. Pered, kes ei saanud enam kunagi kokku. Paljud inimesed mulle tehakse peenelt selgeks, et eestlasi nende paljude inimeste hulgas ei olnud..., aastad möödusid võõral maal Namiibias? Iraagis? Afganistanis? võõras koolis Läti? Mongoolia? käies või laagrites Artekis? orjatööd tehes. Ning need tuhanded, kes enam kunagi ei näinud oma kodu ega isamaad.
Ühed, kes tulid tagasi, nägid kodu, teised nägid isamaad ja kolmandad nägid nii kodu kui isamaad? Ja tagasi ei tulnud eestlased, vaid kaasmaalased, kuna ära viidi ju mitte eestlased, vaid kaasmaalased!

Küüditamised ja vägivald oli suunatud meie maa  NSV Liidu? Eesti NSV?  ja rahva vastu, meie inimeste, perede ja kodude vastu.  Kes olid suunajad? Mis riigist? Mis rahvusest? Taheti hävitada kes tahtis? meie enesekindlust ja vabaduseiha. Küüditamine mis on küüditamine? Tänapäeva noor reeglina ei mõista seda. jättis hirmutunde, kuid ei hävitanud siiski unistust vabadusest. Meie ei murdunud. Meid murti! Me olime tugevamad võõrast eskimote? Barbarite? Tulnukate? vaenust ja vihast. Kes olid võõrad? Riik?  Rahvus(ed)?

Me peame alati kes siis sel juhul tööd teevad, õpivad, lapsi kasvatavad? mõtlema neile, kes jäid tundmatusse. Kas need, kes jäid tuntusse,- nendele ei peagi mõtlema? Me teame, kes konkreetselt? Neid on tänasel Eestimaal elus veel üksikuid. Ülejäänud nn. noorem rahvas ei tea tuhkagi ega tahagi teada! kui ränkraske on iseseisvuse kaotamise tagajärg ning seetõttu peame hoidma meie vabadust ja oma väärtusi ning kindlustama oma liitlassuhteid. Nii hoiame kindlana oma maa ja oma vabaduse.
Kas Eesti maa on täna kindel ja vaba? Iseseisev? Kindlasti mitte!

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond

Heiki Kortspärn








0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP