RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 1. juuni 2017

Kuidas presidendikandidaatide Kallase ja Nestori abiga Eesti rahvast pärisorjad tehti

"Pensionifondidel on väga kõrged reaaltootlused," meelitas Siim Kallas omal ajal kogumispensioni süsteemi läbi surudes. Eiki Nestor seevastu rõhutas, et inimene ei saaks enam fondist väljuda. Keskerakonna ja Rahvaliidu poliitikud leidsid, et tegu on kolmekordse pettusega, mis võib jätta tulevased pensionärid purupaljaks. Ka ekspankur Indrek Neivelt on öelnud, et tänane pensionifondide süsteem on hullem kui pärisorjus.

Indrek Neivelt on juba mitu kuud kritiseeritud Eestis kehtivat kogumispensioni süsteemi, nentides, et pensionifondide praegune tegelikkus ei vasta fondide loomisel klientidele antud lubadustele.
"See, pilt, mis mulle avanes, oli tegelikkuses üsna kohutav. Ma ei uskunud, et pensionifondide tootlused nii madalad tulevad," nentis Neivelt, kelle sõnul on pangad praegu ainsad, kes pensionireformist on võitnud. Piltilikult öeldes on tegu olukorraga, kus inimene peab vaevaga kasvatatud saagist kaks kolmandikku ära andma ja saab ennast vabaks osta kahe aasta saagiga. Inimesed peavad fondist väljumise puhul maksma ära sisuliselt kahe aasta kogutud raha, samuti võtab fond 1,5% valitsemistasudeks, samal ajal kui inimene teenib heal juhul 0,5 % kasumit.
Neivelti sõnul teenivad Rootsis pangad pensionäri pealt vaid 0,24% valitsemistasu ehk kuus korda vähem.

"Ma arvan, et pärisorjuse ajal olid natuke kergemad tingimused," lausus Neivelt, kelle sõnul ei kaitse ka praegu keegi tulevasi pensionäre. "Mulle tundub, et ei ole ühtegi institutsiooni, kes kaitseb pensionisse investeerijaid. Kõik on omavahel seotud, ei ole sõltumatuid inimesi, kes ütleksid, et see on jama," mainis Neivelt Postimehe usutluses.
Selliste numbrite taustal on eriti hea meenutada, kes ja kuidas sellise pensionisüsteemi inimestele kaela määris. Tuletame meelde, et aasta oli 2001 ning lõppes Lennart Meri presidendiaeg. Peaminister Mart Laar oli sunnitud Edgar Savisaare pildi pihta tulistamise skandaali tõttu tagasi astuma järgmisel aastal, ehkki laskmine ise oli juba ammu toimunud. Valitsuse ohjad olid kindlalt Isamaaliidu ja Reformierakonna käes, kuigi valitsusse kuulusid ka mõõdukad ehk sotsid. Kogumispensioni seaduse eelnõu esimene lugemine oli riigikogu saalis 9. mail 2001. Tollane sotsiaalkomisjoni esimees reformierakondlane Toomas Vilosius võrdles seadust otsusega taastada Eesti riiklik iseseisvus. Eelnõu põhiautor, rahandusminister Siim Kallas aga selgitas, et kuna teise samba raha on inimese isiklik omand, siis pole mõtet seda hoida voodi all kartulikotis, vaid tuleb kasumit teenima panna.

Jäälõhkuja Kallas ja vahimadrus Nestor

Reformierakonna rahandusminister Siim Kallas asus väga otsustavalt eelnõud läbi suruma, ringlusse pääsemist ootas miljardeid kroone ning õhus oli tunda väga suure raha lõhna.
"Pensionifondi vara ega raha ei ole fondivalitseja käes, seda hoiab pensionifondi depoopank," rahustas Kallas riigikogu kõnepuldist neid, kes kommertspankade põhjaminemise hirmus kartsid, et sama teed võib minna ka Eesti rahva vanaduspäevadeks hoitav raha. Seejärel selgitas Kallas, kui kõrged on nõuded, mida fondivalitsejatele esitatakse, lisades, et pole vaja karta, et nad teeksid raha säästjatele kahjulikke otsuseid.
Ta kinnitas ka, et kui on lubatud vabamad investeerimisreeglid, siis on tootlus kõrgem. "Nii et pensionifondidel on päris kõrged reaaltootlused," kiitis Kallas, ja seetõttu olevat kogumispensioni projekt finantsiliselt üsna lubav. Kallas rõhutas veel kord, et "kui investeerime pensionifondidesse, siis on pensionisumma kasvatamine reaalne ja loogiline".
Tollase Hansapanga üks asutaja Rain Lõhmus tunnistas ühes kogumispensioni kehtestamise eelses usutluses, et suurt survet kogumispensionisüsteemi juurutamiseks avaldasid ka IMF ja teised rahvusvahelised finantsorganisatsioonid.

Nestor: pensionifondist välja ei pääse

Eiki Nestor rõhutas kõnepuldist euroopalikke väärtusi ja andis näpunäiteid neile, kes vanuse tõttu ei pea, kuid võiksid teise sambaga ühineda. "Probleem, mida eelnõuga lahendatakse, on iseloomulik kõigile meie kandi riikidele. Inimeste arv, kes vajavad vanaduses toetust pensioni näol, pidevalt suureneb. Ja nende inimeste arv, kelle töötasu siiamaani kehtinud pensionikindlustussüsteemide alusel maksustati, et need pensionid välja maksta, pidevalt väheneb. Iseloomulik on see ka Eestile," rääkis Nestor.
"Ma leian, et neil inimestel, kes on noores eas, on kindlasti tungivalt soovitatav kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liituda. Neil, kes on vanemad kui 40, oleks mõtet mõelda kõigepealt, milline on täna nende töötasu. Kui nende töötasu on Eesti keskmine või natukene alla selle, siis on sellel kindlasti mõte olemas. Need inimesed, kes on üle 50, peaksid mõtlema, kas neil on soovi veel 15 aastat tööd teha või mitte, ning kui on soovi ja nende palk on korralik, siis julgen soovitada kohustusliku kogumispensioniga ühineda."
Niisiis soovitas Nestor ka vanematel inimestel kogumispensioniga ühineda. Aga paljud vanemad inimesed, kes seda tookord heas usus tegid, ei jõua seda sammu praegu ära kiruda.
Tähelepanuväärne on seegi, et just Nestor rõhutas teise samba kogumispensioni kohustuslikkust ka selles mõttes, et kui isik sellega kord liitub, siis on ta kohustatud kogumispensioni süsteemis ka olema. "Sealt pääsu ei ole. Ta on selle otsuse langetanud ja sinna ta jääb," lausus Nestor.
Selles avaldus ilmne vastutulek mitte vaesele pensionikogujale, vaid tema raha pööritajatele. Nestori käest ei saanud küsijad hiljem sisulist vastust, miks ikkagi on teine sammas kohustuslik ja kuidas garanteeritakse 10-40 aasta möödudes sissemakstud raha ostuvõime. Riigikogu hääletas küll eelnõu teksti sisse vasakpoolse rahvasaadiku Tiit Toomsalu parandusettepaneku riikliku garantiifondi kohta, mis pidi aitama leevendada inflatsioonilist ostujõu kaotust, aga sotsiaaldemokraadist minister Nestor ei pidanud valitsuse esindajana vajalikuks riigikogu sellekohase seisukohaga üldse arvestada.

Kallas ennustas lõputut kasvu

Siim Kallas aga vastas raha devalveerimist puudutavale küsimusele temale omase ülioptimistliku udutamisega: "Kogu pensionikindlustuse teise samba ülesehituse loogika lähtub sellest, et ostuvõime mitte ei vähene, vaid kasvab. Mingisugust mehaanilist ostujõu indekseerimist olla ei saa. See on efektiivne säästmise vorm. Nendes riikides, kus on rakendatud teise samba süsteemi ja kus pensionifondid on hoolega investeerinud, on nende tootlus märksa suurem kui tarbijahinnaindeksi kasv."
Tagantjärele näeme, et see oli roosa udu, millega püüti käima lükata rahaliigutajate veskid. Vastates riigikogulase Jaan Pööri küsimusele, et kuidas kaetakse kogumispensioni juurutamisest sündiv miinus, vastas Kallas taas, et tegu on kõrge tootluse ja finantsiliselt paljulubava projektiga.
Ja nii saigi vahimadrus Nestor viimaks anda märku, et suur jäälõhkuja on oma töö teinud ning võib hakata liikuma lõpphääletuse poole. Aga riigikogu kodukord näeb enne ette ka tüütute oponentide ärakuulamist.

Pensionifondide süsteem kui kolmekordne pettus

"Kogumispensionide seaduse eelnõu näol on tegemist vähemalt kolmekordse pettusega," põrutas toona riigikogu kõnepuldist Rahvaliitu kuuluv rahvasaadik Janno Reiljan.
"Kõigepealt tegeleme me enesepettusega. Arvamus, et tuleviku vaesust saab ära hoida sellega, et me täna ei arenda majandust, vaid suuname raha mingitesse fondidesse, mis paigutavad selle välismaale, on väga tõsine enesepettus." Teiseks tõi Reiljan välja, et võitjad saavad olla ainult kindlustusfondid, kes saavad kohustuslikus korras kätte miljardid kroonid aastas. "Ei majandusel ega pensionäridel ei ole sellest midagi loota."
Reiljan hoiatas ka selle eest, et hakatakse vähendama esimese pensionisamba raha. "Me petame ennast otseselt, kui arvame, et sotsiaalmaksu summadest laekuvate praeguse esimese samba tulude vähendamine võimaldab praegustele vanaduspensionäridele järgmise 10-20 aasta jooksul tagada Euroopa sotsiaalhartas ettenähtud pensioni kas või minimaaltaseme – 40%. See on otsene vale."
Reiljani arvutused näitasid, et riikliku pensionikindlustuse seaduse indekseerimise kord viib välja selleni, et Euroopa nõutud minimaalset taset enam ei saavutata: "Ei ole võimalik kuidagiviisi tagada kahte asja: kantida summat pensionikindlustusfondidesse ja maksta praegust pensioni."
Reiljan oli pessimistlik raha kasvatamise suhtes. "Eesti Panga rahapaigutused pole näidanud, et nad oleksid midagi teeninud Hüvitusfondile." Reiljan ütles, et tema imedesse ei usu ja on kindel, et meie pensionifondid ei hakka tulevastele pensionäridele lubatud suurt raha teenima. Ta soovitas eelnõu sellisel kujul kõrvale jätta ja mõelda, kuidas saaks seda ümber teha nii, et tulevastel pensionäridel sellest tõesti kasu oleks.

Inimestelt võeti valikuvabadus

Ka Keskerakonda kuuluv rahvasaadik Olev Raju tõi välja asjaolu, et esimene sammas hakkab vähenema, ja küsis, kust võetakse siis see puuduolev raha. Ta küsis, kas Eesti riik hakkab laenu võtma, või kärbib riik oma kulutusi 1,4 miljardi võrra. "Teine viga, mida ma siin näen, on see, et asi tehakse ülimalt kohustuslikus vormis," ütles Raju. "Riik käsib mul investeerida just niimoodi, see ei ole inimese vaba valik. See meenutab hirmsasti neid rahvamajanduse taastamise riigilaene, mis 60 aastat tagasi välja lasti ja mis lõpuks tagasi maksmata jäid."
Raju muudatusettepanek oleks jätnud pensionikindlustuse vabatahtlikuks. "Kui tehakse kohustuslikke asju, siis tavaliselt jagatakse need summad töövõtja, tööandja ja võib-olla ka riigieelarve vahel. Praegu on kolmest löögi all ainult üks," ütles Raju, pidades silmas kohustusliku kogumispensioni maksjaid.
"Tavainimene pole unustanud, et kümme aastat tagasi käivitunud rahareform, selle jätkuna ka pangasüsteemi tekke ja kokkuvarisemisega seotud kümne aasta tagused üleminekuraskused praktiliselt nullistasid meie inimeste säästud," ütles riigikogu kõnepuldist rahvasaadik Tiit Toomsalu. "See põlvkond, kes kümme aastat tagasi kandis Eesti Vabariigi iseseisvusele, jäeti ilma oma säästudest. Nüüd on minu nägemuse kohaselt algamas teine ring, kus järgmisele põlvkonnale, neile, kes kümme aastat hiljem asuvad Eesti arengut jätkama, tehakse kohustuslikuks sundkindlustuse süsteem, mis hetkeks, kui nad saavad selle hüvesid kasutada, võib sissemaksuvahendite seisukohalt osutuda juba nii devalveerunuks, et ka see põlvkond röövitakse sõna otseses mõttes paljaks oma vanaduspäevade eel."

Toomsalu võrdles olukorda Vanas Testamendis öelduga – kel on, sellele tuleb juurde anda, ja kel pole midagi, sellel tuleb ka viimane särk maha võtta. "Kas see on eetiline äri?" küsis Toomsalu.
Rahvasaadik Mai Treial Rahvaliidust lisas kriitikute häältele veel ühe mõtte: Eestimaa Rahvaliit ei näe võimalust kogumispensionide seaduse vastuvõtmiseks, ilma et kindlustusmaksete säilivus oleks riigi poolt tagatud. "Me ei saa lubada, et riigi poolt kohustuslikuks tehtud maksed pensionifondidesse otseselt tuhandete inimeste ootusi petaksid ja jätaksid nad kaitsetusse olukorda," ütles Treial.
See, mis on juhtunud meie pensionisammastega, näitab, et tänases ebakindlas maailmas ei ole arukas koguda väga pikaks ajaks ette raha nende reeglite järgi, mille riik on kehtestanud aastate eest, lähtudes tol hetkel kehtinud turuloogikast ning parajasti võimul olevate poliitikute tahtest.
Kogumispensioni seadust tehes ei arvestanud riigikogu võimalusega, et riik saab taganeda oma kohustusest ning jätab majandusele halbadel aegadel oma osa fondi (4%) sisse panemata, nagu juhtus viimase masu ajal. Inimesed aga ei saa taganeda, vaid on muudetud pärisorjadeks, kelle pealt teenivad muinasjutulisi summasid raha hoidjad ja paigutajad.





0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP