Iseseisvuspäeval toimub Tallinnas juba seitsmes rahvaalgatusmarss
Rahvaalgatuse taastamise nõudmiseks korraldatakse 24.
veebruaril 2014, kl.12.00 Tallinnas Tammsaare pargis kõnekoosolek ja kl.
13.00 sealtsamast algav marss Toompeale. Mõlema üritusega tahetakse
tähelepanu juhtida sellele, et olukord Eestis nõuab rahvaalgatuse
taasseadustamist. Meid sunnitakse praegu abitult pealt vaatama, kuidas
reeturid kingivad meie seaduslikud maa-alad ebasõbralikule
naaberriigile.
Põhiseaduse §1 järgi on meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas", § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ rahvahääletusega".
Tegelikult aga pole Eestis rahval vähimatki võimalust algatada rahvahääletust, sest puudub sellekohane seadusandlus ehk siis seadustatud rahvaalgatus. Seega pole rahval võimalik teostada riigivõimu rahvahääletuse läbi, nagu seda näeb ette põhiseadus. Kui kõrgema võimu teostaja, s.o. rahvas peab oma kõrgema võimu teostamiseks enne loa saama, siis ei ole see kõrgema võimu teostamine; siis ei ole kõrgem võim mitte rahval, vaid on sellel, kes selleks annab loa. Selle asemel peab rahvas iga nelja aasta tagant üle ehk siis ära andma oma otsustusõiguse riigiasjade üle isikutele, kes meie silmis on kaotanud oma usalduse.Rahvalt on seadusevastaselt tema kõrgem võim ära võetud. Meie nõuame, et see rahvale tagasi antaks.
Sellele tuginedes nõuavadki noorteühendus „Sinine Äratus" ja Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) rahvaalgatuse taaskehtestamist, nagu see oli sätestatud Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduses (siin äratoodud lisana).
Vaata lisaks rahvaalgatusmarsi kodulehekülge: http://rahvaalgatusmarss.blogspot.com/
Vaata veel: http://www.rahvuslasteklubi. org/tallinn
Rahvaalgatusmarss toimub seitsmendat korda.
Noorteühenduse „Sinine Äratus" nimel:
Jaak Madison
Tel.: 58 171 349
Rahvuslaste Tallinna Klubi nimel:
Martin Ojap Tel: 56 203 712
Lisa:
§ 31: „Rahvaalgatamise korras on kahekümnel viiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks, muudetaks või tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omab ta seadusliku jõu." (Allikas: Eesti Vabariigi esimene põhiseadus.)
Põhiseaduse §1 järgi on meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas", § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ rahvahääletusega".
Tegelikult aga pole Eestis rahval vähimatki võimalust algatada rahvahääletust, sest puudub sellekohane seadusandlus ehk siis seadustatud rahvaalgatus. Seega pole rahval võimalik teostada riigivõimu rahvahääletuse läbi, nagu seda näeb ette põhiseadus. Kui kõrgema võimu teostaja, s.o. rahvas peab oma kõrgema võimu teostamiseks enne loa saama, siis ei ole see kõrgema võimu teostamine; siis ei ole kõrgem võim mitte rahval, vaid on sellel, kes selleks annab loa. Selle asemel peab rahvas iga nelja aasta tagant üle ehk siis ära andma oma otsustusõiguse riigiasjade üle isikutele, kes meie silmis on kaotanud oma usalduse.Rahvalt on seadusevastaselt tema kõrgem võim ära võetud. Meie nõuame, et see rahvale tagasi antaks.
Sellele tuginedes nõuavadki noorteühendus „Sinine Äratus" ja Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) rahvaalgatuse taaskehtestamist, nagu see oli sätestatud Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduses (siin äratoodud lisana).
Vaata lisaks rahvaalgatusmarsi kodulehekülge: http://rahvaalgatusmarss.blogspot.com/
Vaata veel: http://www.rahvuslasteklubi.
Rahvaalgatusmarss toimub seitsmendat korda.
Noorteühenduse „Sinine Äratus" nimel:
Jaak Madison
Tel.: 58 171 349
Rahvuslaste Tallinna Klubi nimel:
Martin Ojap Tel: 56 203 712
Lisa:
§ 31: „Rahvaalgatamise korras on kahekümnel viiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks, muudetaks või tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omab ta seadusliku jõu." (Allikas: Eesti Vabariigi esimene põhiseadus.)
0 kommentaari:
Postita kommentaar