Repliik | Kes hoolib Eestist?
Hetkel
on tõenäoliselt Eesti vabariigi viimase 20 aasta üks ohtlikumaid aegu,
kui kaalule seatakse Eesti tulevik ja terviklikkus.
Kui kõik läheb praeguse valitsuse plaanide
kohaselt, siis saab Venemaa suhtes olema pöördepunktiks 18. veebruar,
mida mäletatakse ka paarisaja aasta pärast päevana, kui Eesti ütles
selge „EI!" oma sõltumatusele ja suveräänsusele. Seda suveräänsust on
seni õõnestanud Brüssel ja seda hakkab täistuuridel rakendama ka Moskva.
Kõige rohkem paneb mind aga muretsema just
meie oma rahva apaatsus meie tuleviku suhtes, sest tänaseni on
valitsevaks orjamentaliteet. Me ei tohi suhtuda ükskõikselt oma riigi
tulevikku, arvates, et mina ei muuda midagi! Kui sa hoolid oma rahvast,
siis sa tuled kas või 20kraadise pakasega meelt avaldama ja protestima,
sest kui seda teed sina, teeb seda ka su naaber, vend, hea sõber.
Ainult sellise suhtumise ja üksmeelega suudame
midagi muuta. Kui meid oleks välisministeeriumi ees 50 inimese asemel
5000, tekitaks see paratamatult lumepalliefekti, mida on ka meie
valitsusel raske peatada. Võtkem eeskuju kas või Ukrainast, kus massid
seisid külg külje kõrval mitmeid nädalaid, protestiti kogu hinge ja
meelega ning see viis tulemuseni!
Me
peame üle saama oma alandlikkusest ja hirmust. Meie suurim lootus on
just noor põlvkond, kes on iseteadlikud, sirge seljaga ja julgevad välja
öelda, mida nad arvavad. Võib-olla olen ma liiga idealistlik ja palju
sooviv, kuid optimistina loodan ma sisimas, et ehk aitab see nii mõnelgi
rahvuslikult ärgata ja mõista, et oma riigi eest tuleb seista.
Kui me seda suudame, siis võime kunagi öelda, et elasime oma elu õigesti.
0 kommentaari:
Postita kommentaar