(:)kivisildnik | (:)usalda, aga kontrolli vabariigi valimiskomisjoni
(:)kivisildnik, 6. juuni 2014
Euroopa
Parlamendi valimised on läbi ja Eesti tulemused on imelikud. Kahtlusi
on valimiste aususes, millele viitavad mitmed kaudsed, kuid olulised
asjaolud.
Edgar Savisaar kukkus valimistel läbi. Vaid
seitse kuud tagasi toimunud kohalikel valimistel sai Savisaar ainuüksi
Lasnamäel 44 000 häält. Nüüdseks oli see kokku kuivanud 18 000 peale.
Seda üle riigi. See ei ole võimalik. Me ei ela kirjaoskamatul
1917. aasta Venemaal, kus märtsis jumaldatakse Kerenskit taevani, kuid
oktoobris neatakse maapõhja.
Yana ja Edgari hääled vahetati
Peale Lasnamäe on Edgar Savisaarel (jäänuk?)
toetajaid ka mujal Tallinnas ning Eestis, kus mingi osa vanema põlvkonna
jaoks on ta ikka veel Rahvarinde juht ning turumajandusele jalgu jäänud
inimeste kaitsja. Nüüd hakati rääkima, et inimesed ei hääletanud Edgar
Savisaare poolt, kuna ta lubas juba eelnevalt Brüsselisse mitte minna.
Sellel võis olla mõju, kuid mitte otsustav. Umbkeelse
„tinglasnamäelaseni" see peensus vaevalt et jõudis. Kui jõudiski, siis
pole Savisaare valijate jaoks sellel suurt tähtsust. Nad on „Savisaare
usku", kellele antakse hääl igal juhul. Küll „vana/batka" juba ise teab,
mida nendega teha. Kuidas ning kellele jagada. Senini on Keskerakonnas
kogu aeg niimoodi olnud ja häda pole midagi.
Lõpuks
haarati Savisaare ausa kaotuse õigustamiseks viimasest õlekõrrest.
Nimelt koosnevat Savisaare poolehoidjad Lasnamäel eelkõige vene
kodanikest ja nn „hallipassimeestest". Paraku murdis selle oletuse kerge
vaevaga Yana Toom. Tema sai kohalikel valimistel 5000 häält. Temast
õhkub vene keelt ja meelt. Ilmselt olid tema valijad oma enamuses
venekeelsed ja venemeelsed. Vene või hall pass. Kust ilmusid äkki välja
25 000 Yana Toomi armastavat Eesti vabariigi kodanikku, kes hülgasid
Edgari ja valisid Yana? Seejuures said mõlemad erakordselt vähe e-hääli.
Näib, et kuri käsi asendas Edgari hääled Yana
häältega. Juba kolm kuud tagasi oli teada, et meie naaberriik teeb kõik
endast oleneva, et Euroopa Parlamenti pääseksid Yana Toom või Mihhail
Stalnuhhin. Veel parem, mõlemad korraga. Nad said oma tahtmise. Paraku
Savisaare poliitilise ohverdamise hinnaga. Keskerakond seda asja üles ei
võta, kuna tegemist on nn „peretüliga", kus mõned läbematud pärijad on
asunud pärandvara salamahti kõrvale panema juba enne vanemate surma.
Probleemiks jääb tõsiasi, et hääli näpati ilmselt ka teiste kandidaatide
tagant.
Meie ühiskond seisab ilmselt järjekordse
suurpettumuse lävel. Kohe-kohe saame lõplikult teada, et Eesti Pank ei
olnud 1990. aastatel ausate härrasmeeste seltskond, vaid omakasupüüdlik
rühmitus, kes venelaste (Venemaa) abiga riisus 32,2 mln dollarit
ettevõtjate raha. Nad kinnitasid aastaid erilise visadusega, et Venemaa
on kõiges süüdi. Venemaa vaikib. Ilmselt seda raha nendega ka jagati
ning ühine sulitemp liidab inimesi tänini. Tuletagem meelde, et tegemist
oli ajastuga, kus Eesti Panga usaldusväärsus rahva silmis oli oluliselt
kõrgem kui valitsusel, riigikogul, kaitsejõududel ja politseil. Selle
usalduse varjus need tehingud sündisid.
Kahtlane paberhääletus
Tõenäoliselt tuleb meil varsti tunnistada, et
Eesti pabervalimisüsteem ei ole turvaline ja võimaldab ulatuslikke
kuritarvitusi. Demokraatia ja vabadus on asjad, mille korrashoiu eest
tuleb kogu aeg valvsalt hoolt kanda. Kui jätta hooldustööd ja valvsus
unarusse, algab demokraatia põllul võsastumine, leivavili asendub
umbrohu või koguni Sosnovski karuputkega. Kõik see on kaugel viljakast
demokraatiast ja ausatest valimistest, millesse senini oleme uskunud.
Ilmselt on suuremal või vähemal määral sobi
tehtud ka varasematel valimistel. Kuid senine karistamatus on nüüdseteks
valimisteks viinud asja täiesti üle võlli. Õli valab tulle vabariigi
valimiskomisjoni seisukoht, milles keeldutakse kasutamata sedelite
ülelugemisest. Peatumata valimismoonete erinevatel peensustel on
võtmeküsimuseks kasutamata sedelite hulk ning kõrvaliste materjalide
sedastamine valimiskastides. Vabariigi valimiskomisjon soovitas
protestijatel vaadelda häälte ülelugemist valimisjärgsel päeval maakonna
valimiskomisjonides. Tegemist ei ole pädeva soovitusega. Nimelt
vabariigi valimiskomisjoni enda juhise järgi ei loeta kasutamata
sedeleid enam maakonnakomisjonis üle. Viimane koht on valimisjaoskond.
Vaatlejad ei saa esitada maakonnakomisjonis taotlusi ega ettepanekuid.
Vastupidi, nad peavad alluma valimiskomisjoni liikmete suulistele
korraldustele. Vaatlejad ei saa vaadelda toiminguid, mida pole ette
nähtud.
Selline hoiak on õõnestanud usaldust, mille
taastamiseks peab vabariigi valimiskomisjon oma hoiakut muutma. Nüüdseks
tuleb üle lugeda ka vabariigi valimiskomisjoni enese käsutuses olevate
kasutamata sedelite hulk. Selleks, et välistada eraviisiline abi mõnele
valimisjaoskonnale.
Valed valimised
Võltsimiskahtlust kinnitab veel üks kaudne,
kuid oluline nähtus – arvamusküsitlused. Ukrainas suudeti Porošenko
võitu ennustada kümnendikprotsendi täpsusega. Meie arvamisküsitlused
olid kõik sisuliselt õhku paugutamine, kus valimiste võimalikud
tulemused polnud üldse aimatavad.
Mõistagi on võimalus, et meie
arvamusküsitlejad on maha käinud ja neist pole mingisugust kasu.
Võimalik, et arvamusküsitlustel pole enam pidet tegelikkusega. Nad on
muutunud osaks valimispropagandast, mida tehakse tellija materjalist ehk
tellija ostab lihtsalt soovitud tulemused. Sellepärast võlgnevad ka
arvamusküsitlejad avalikkusele kohase seletuse, miks vähegi
usaldusväärset tulemust ei saavutatud. Selgitus ei saa piirduda
heietustega metodoloogilistest ja metoodilistest eripäradest. Vast saame
selgust – ehk on hoopis arvamusuurijatel õigus, kuid valimised on
valed?
Nüüd mõtiskleb lugeja, kuidas suhtuda Andrus
Ansipi erakordselt edukasse valimistulemusse? Paljud küsivad, kes teab
kedagi, kes teab kedagi, kes tema poolt hääletas? Pangem tähele, et
Andrus Ansip ja teised reformierakondlased said silmapaistvalt palju
e-hääli.
Paraku on turvalisuse müüdi murdmine või kinnitamine tuleviku asi.
0 kommentaari:
Postita kommentaar