Henn Põlluaas | Immigrantide vastuvõtmine tähendab maksutõuse
Henn Põlluaas, EKRE fraktsiooni aseesimees, väliskomisjoni liige
Euroopa demograafiline kaart näitab, et Euroopa ei suuda üle elada jätkuva illegaalse immigratsiooni
tagajärgi, ükskõik kui positiivses võtmes seda ei kajastataks.
Demograafiline kriis, peamiselt islamimaadest hoogustuv massiline sisseränne ja immigrantide suur sündimus võib Euroopa põliselanikud muuta vähemuseks juba mõnekümne aasta jooksul.
Eestis on välispäritolu rahvastiku osakaal ca 30%,
edasine eestlaste osakaalu vähendamine ületaks rahvuse ja
rahvusriikluse säilimise mõttes kriitilise piiri. Kuid nagu näha, ei
maksa see ELi
silmis midagi ja meie võimulolijad ei julge seda argumenti isegi
kasutada. Meile määratud kvoodid on suuremad kui Lätil, Leedul ja Soomel
ning kümme korda suuremad kui on Eesti osakaal ELi SKPs ja rahvaarvus.
Maksutõus pagulaste toetuseks?
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus sätestab pagulastele riigieelarvest makstavad toetused: üürikulu umbes kolm eurot ruutmeetri kohta kahe aasta vältel; munitsipaalkorteri remondikulu ca 120 eurot ruutmeetri kohta; munitsipaalkorteri sisustamise kulu ca 1200 eurot inimese kohta; eesti keele õppe kulu ca 1100 eurot kahe aasta vältel; tõlketeenuse kulu ca 70 eurot kuus kahe aasta vältel. Taotluse alusel võib perioodi pikendada ja toetust suurendada kuni 20 protsenti.
Kaitse saajal on õigus saada ka riiklikku pensioni, peretoetusi,
tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi ja muud abi, nagu
Eesti elanikul. Ehk lisaks kõigele töötuabiraha, haigekassa teenust, toimetulekutoetust, omavalitsuse
pakutavaid toetusi jne. Kõike kokku on raske arvestada, kuid räägime
vähemalt 1000 eurost kuus. Peale selle kulud tugiisikutele, kes aitavad
teabeotsingutel, eluaseme leidmisel, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste,
haridus- ja kutseõppeteenuste saamisel ning argipäevategevustes, nagu
panga-, ostu- jm toimingutes.
Immigrantidel on õigus tuua kvoodivabalt järele oma
pereliikmeid. Soomest on näide, kuidas varjupaiga saanu tõi riiki üle
kolmekümne „lapse“. On olemas ka Euroopa Kohtu pretsedent, kus
muslimimehele anti õigus tuua järgi oma neli naist lastega.
Tagasihoidliku arvestuse järgi tuleb kvoote korrutada vähemalt neljaga.
Seega saaksime 1064 immigrandi asemel hoopiski umbes 4200, mis teeb
42 000 kümne aastaga. Hullumeelsus? Loomulikult, kuid kui Eesti ei
keeldu pealesurutavast massiimmigratsioonist, siis on see võimalik.
Makstes neljale tuhandele pagulasele tuhat eurot
kuus kahe aasta vältel, on summa 98,4 miljonit. Kolmekümnele tuhandele
984 miljonit. ELi lubatud toetus on selle kõrval olematu, kattes vaid
mõne kuu kulud. Isegi kui maksaksime poole vähem, oleks summad 49,2 ja
492 miljonit.
Kas me oleme sellise abi andmiseks võimelised?
Kindlasti mitte, eriti fakti taustal, et veerand eesti rahvast elab
vaesuses, lapsed näevad nälga ja meie pensionid, lastetoetused ja palgad
ei ole kõnealuste toetustega võrreldavadki. See on ebamoraalne ja meie
enda inimeste suhtes kuritegelik. Milliseid makse kavatsetakse veel
tõsta, et toetada immigratsiooni?
Peatada immigratsioon!
Kui otsustusõigus immigratsiooniküsimuses antakse
Brüsselile, kasvavad arvud, nagu suurenevad ka põgenikevood Vahemerel,
kus EL tegeleb mitte illegaalse immigratsiooni takistamise, vaid selle
õhutamisega.
Mida rohkem EL pagulasi vastu võtab, seda enam neid
tuleb, kuigi nende abistamine lähteriikides oleks mitu korda lihtsam ja
efektiivsem. Ükskõik kui palju Euroopa neid vastu ei võtaks, see on vaid
tilk ookeanist. Illegaalne immigratsioon tuleb peatada ja tegelda tuleb
selle põhjustega, mitte tagajärgede ümberjagamisega.
Enamik immigrantidest ei integreeru Euroopa kultuuri
ega eluviisiga. Põhjus on keeleoskamatuses, religioonis, erinevas
arusaamises, kultuuritaustas ja madalas haridustasemes. Tänapäeval ei
ole kuigi palju töid, mida oleks neile võimalik pakkuda. Ajad, kui eesti
pagulased tegid kirve ja saega Rootsis metsatöid, on möödas. Nüüdisajal tehakse ka Eestis metsatöid kallite ja keeruliste masinatega.
Meil kurdetakse, et Eesti inimeste kvalifikatsioon
on madal, haridus ja kutseõpe tuleb viia vastavusse tööturu vajadustega
ning kui me tahame olla konkurentsivõimeline ja arenev ühiskond, peame majanduse
ümber struktureerima vähem töökäsi vajavatele innovaatilistele aladele.
Samas kavatsetakse sisse tuua väheharitud tööjõudu, mille tagajärjeks
on veelgi vähem lisandväärtust loov majandus, veelgi väiksemad palgad,
süvenev töötus ja vaesus.
Kui me ei suuda integreerida aastakümneid siin
elanud ja sündinud inimesi, kuidas suudame hakkama saada sisserändega
täiesti võõrast kultuuriruumist? Kui see on võimalik, siis miks ei ole
sellega Euroopas hakkama saadud? Prantsusmaal,
Inglismaal, Rootsis ja mujal on immigratsiooni negatiivse küljena
kaasnenud põletamised, rüüstamised, vägistamised ja islamiterrorism, mis
on muutumas juba igapäevaelu osaks. Praegu on Eesti seisukoht kvootide
suhtes eitav, kui vaid valitsusringkonnad ei nõustu "vabatahtliku"
vastuvõtmisega.
0 kommentaari:
Postita kommentaar