EUROOPA LIIDU STRUKTUUR

Hiljuti käisin läbi kõik Euroopa Liidu institutsioonid. Nad asuvad väga suurtes hoonetes ja nende ülalpidamine on tohutult kallis.

Euroopa Komisjon on üks põhilisemaid EL-i institutsioone. Sinna kuulub 20 inimest ja seda juhib president. Praegune president on Romano Prodi, kes on rahvuselt itaallane. Iga komisjoniliige vastutab teatud valdkonna eest. Üks liige tegeleb näiteks finantsküsimustega, teine välissuhetega, kolmas EL-i laienemisega. Nad saavad kokku iga kolmapäeva hommikul Breydeli hoone kaheteistkümnendal korrusel Brüsselis ja võtavad vastu otsuseid, mis kontrollivad seda kontinenti. Kõik komisjoni liikmed määratakse ametisse. Mingisuguseid valimisi ei toimu. Seega, kui astute Euroopa Liitu, siis te mitte ainult pole nõustunud 83.000 lehekülje mahus ettekirjutustega, vaid olete ka nõus asetama end 20-liikmelise organi valitsuse alla, kes teeb otsuseid teie eest teid praktiliselt ära kuulamata.

Teine institutsioon on Ministrite Nõukogu, mis on väga salajane organ. Komisjon ise on juba suhteliselt salajane, kuid Nõukogu on seda veel rohkem. Ministrite Nõukogu kasutuses on suur hoone Brüsselis Schumani väljaku juures, mis on EL-i keskmeks ja südameks. Nõukogu juures saavad kokku iga riigi valitsuskabineti liikmed. Kui näiteks arutatakse julgeoleku küsimusi, siis tulevad sellesse hoonesse kokku liikmesriikide kaitseministrid. Nii toimub see igas valdkonnas. Ministrite Nõukogus toimub seega kõigi riikide esindajate kohtumine. Riikide presidendid ise seal kuigi sageli ei käi, nii et enamasti tegutsetakse ministrite tasandil. Näiteks julgeolekuministrid arutavad, missuguse kuju võtab Euroopa Liidu armee. Ministrite Nõukogu juhtorgani moodustavad 15 liikmesriigi juhid. Nad saavad kokku iga kuue kuu tagant ja vahel sagedamini. Kokkutulekuid korraldab eesistujamaa oma pealinnas. Iga kuue kuu järel eesistujamaa vahetub. Praegusel hetkel pole Euroopa Liidul presidenti kui sellist veel olemas, aga aastaks 2005 peaks ta plaani järgi juba ametis olema. Euroopa Liidu konstitutsioon plaanitakse valmis saada 2003. aasta lõpuks.

Kolmandaks tähtsamaks EL-i institutsiooniks on Euroopa Parlament. Hoone, milles see asub, maksis üle miljardi dollari. Kui kõndisin ühe parlamendiliikmega mööda hoonet, ütles ta, et see tavatu hoone ehitati ainult selleks, et pakkuda mingisugust konkurentsi Ameerika Ühendriikidele. Euroopa Liidu eesmärgiks on oma hääl maailma mastaabis kuuldavaks teha. Nad tahavad oma armeed ja oma välispoliitikat. Nad tahavad ise otsuseid langetada ja olla  jõuks, mida maailmas arvestatakse. Üks nende taktikaid on iseseisvad riigid maha suruda ja panna nad end tähtsusetutena tundma. Te pole siis enam eestlased ega lätlased, te olete eurooplased.
Euroopa Parlamendis on iga liikmesriik esindatud vastavalt oma rahvaarvule. Euroopa Parlament ei ole teie Riigikogu sarnane. Te peate seda mõistma, sest Euroopa Parlament ei ole demokraatlik institutsioon. Selle liikmed ei saa ise algatada diskussioone, vaid teemad antakse neile kätte. Nad võtavad vastu vaid väga üksikuid seadusandlikke akte. Tegelikult on parlamendil väga vähe võimu. Nende tegevus seisneb ainult arvamuse avaldamises teiste institutsioonide tegevuse üle. Näiteks olin ühel Euroopa Parlamendi koosolekul, kus arutati kalastamist. Iga rahva esindajad tulevad sinna koosolekule kokku ja hääletavad oma rahvuslikke huve silmas pidades. Siin pole mingit pistmist sellega, et püütakse ühisel nõul leida kõigi osapoolte huvisid arvestav lahendus. Kalanduse alal on kõik piirkonnad juba ära jagatud põhja- ja lõunariikide vahel. Kui laienemisprotsess jätkub, saab olema palju vaidlusi ja arutelusid lääne- ja idariikide vahel. Juba käivad arutelud väikeste ja suurte riikide vahel ning rikaste ja vaeste riikide vahel. Euroopa Parlament avaldab aga ainult arvamust. Iga parlamendis tehtud otsuse võib Euroopa Komisjon veto alla panna.

Seadusandluse töötab tegelikult välja 40 isikust koosnev grupp Ministrite Nõukogus, mida nimetatakse alaliseks esinduseks. Sellesse kuuluvad ka 15 liikmesriikide saadikut Ministrite Nõukogu juures. Kõik seadused algatab Euroopa Komisjon. Euroopa Parlament arutab need läbi, kuid neil pole praktiliselt mingit võimu midagi muuta. Tegelikult kehtestab kõik seadused Ministrite Nõukogu – need 40 inimest. Kogu selle protsessi aluseks on teatud lepingud, mis on väga segadusseajavad ja täiesti mõttetud. Põhileping on paks 800-leheküljeline raamat. Kui selliseid lepinguid tuleb iga aastaga juurde, siis ei tea varsti enam keegi, mis toimub. Ühe parlamendiliikme laual  oli enne hääletust kõrge virn pabereid. Ta ütles mulle: “Me hääletame kõik need asjad täna läbi. On absoluutselt võimatu, et inimesed teaksid kõike, mida hääletusele pannakse.” Euroopa Parlamendis võid olla terve aasta ja sulle antakse ainult üks minut, et midagi ütelda.

Raamatust: KAS TÕESTI “JAH!” EUROOPA LIIDULE? - John Rood

Allikas: https://justpaste.it/euroopa-komisjon-salaselts