Harri Kingo: Armas näitleja ja meeldiv laulja, aga temast kui arvamusliidrist pole ma enne tänast päeva veel midagi kuulnud
KOMMENTAAR:
Ta on kena naine, armas näitleja ja meeldiv laulja, aga temast kui arvamusliidrist pole ma enne tänast päeva veel midagi kuulnud. Millal ta selleks saada jõudis? Ma olen vist midagi maha maganud... Kas nüüd on tõesti kõik meie näitlejad, lauljad ja muud meelelahutajad ühtlasi ka suured arvamusliidrid?
Tõsi, Postimees avaldas mõni päev tagasi Evelin Võigemasti pika teksti, kus ta vaatles eesti rahvast üksnes läbi eesti rahvale väidetavalt omase hirmu... Paraku, see kirjatükk näitas mulle ehk vaid autori enese meeleseisundit ja prismat, millisena tema ise eesti rahvast ja seda maailma näeb. See vaatenurk ei öelnud oma sellise alusetuse ja varjamatu subjektiivsusega meie reaalse olukorra kohta tegelikult midagi. Halvem veel - sellele väidetavale eestlaste totaalsele hirmule seadis Evelin Võigemast vastu hirmu vastandi - julguse. Paraku, see "julgus" oli Evelin Võigemasti käsitlustes 1:1 samane kui meie võimude ametlik valimatut multikultit ja tolerastiat propageeriv ideoloogia. Ehk siis puhas postmodrenistlik väärtuseline kaos.
Kust sellised "arvamusliidrid" tegelikult aga kerkivad? Eks PR-gurud teavad hästi, et rahvas ihkab endale seda arhetüüpi - puhast, rikkumata, siirast, noort neitsit, kes tuleb ja ütleb tõtt. Ema Maria on selle kujundi algne prototüüp, edasi tuli Jeanne d'Arc. Eestis leiti selline "süüta neitsi" alguses Siiri Sisaski näol, kes küsis: "Mis maa see on?" Edasi täitis sama rolli näitleja Mari-Liis Lill oma küsimusega "Mis on sellel pildil valesti?" Nüüd siis uus selle vana arhetüübi esitaja Evelin Võigemasti näol... Ju see pakend siis poliitikute ja PR-gurude meelest töötab. Ma ei tea - ehk töötabki.
Nojah. Rahvas tahab kedagi/midagi puhast ja rikkumatut, keda uskuda. Lapsesuud poliitikas kasutada ei saa - ikka liiga rumaluke veel. Puhas, rikkumata neitsi, noor valutava südamega ema - see on hea kujund. Ja rahvale tuleb seda ka pakkuda. Eks siis pakutakse.
Paraku, kui sellest pakutust vaatab mulle vastu 1:1 samane ideoloogiline propa, mida ma võin ka presidendi ja peaministri suust kuulda ja igast peavoolumeedia lehe toimetajaveerust lugeda, siis ei usu ma enam seda arhetüüpset pakendit, milles mulle seda vana kaupa petuga pakutakse.
Kahju on natuke neist noortest, keda näib olevat väga kerge panna just neid rolle täitma, mis PR-gurud ja poliitikud on neile oma tagatubades ette kirjutanud.
Allikas: Facebook
0 kommentaari:
Postita kommentaar