RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 31. jaanuar 2020

Fookuses: Eesti poliitikutel tasuks kuulata Trumpi sõnumit, et iga sündimata lapse elu on püha



Saates "Fookuses" kommenteerivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi eelmisel nädalal aset leidnud Washingtoni elumarssi, mida ERR ootuspäraselt ei kajastanud, hoolimata sellest, et esimest korda elumarsi ajaloos astus sellel selge elupooldava sõnumiga üles USA president Donald Trump.

Read more...

Ivan Makarov: Eesti jaoks ekstentsiaalse kaaluga küsimus

Allikas:Facebook

Read more...

Jürgen Ligi valetas praegu Postimehe otsestuudios nii et suu suitses.

1. II sammas vähendab I samba pensione, sest 4% vahendeid sellest on pandud fondidesse.
2. Vastavalt kasvavad pensionid ka indekseerimise tulemusel igaaastaselt vähem, sest vahendid on ära võetud.
3. 50% fondidesse kogutud rahast kuulub praegu 20%le kõige rikkamatele.
4. Tähendab, KUI fondides raha hulk suurenebki ja kui pärast haldustasude mahaarvamist mingi kasv järele jääb (2018 OECD hinnangul olid Eesti penisonifondid -1,3%-lise reaaltootlusega), siis kasu on sellest KÕIGE RIKKAMATEL, kes saavad sellest allesjäänud potist proportsionaalselt oma palkadega pensionilisa.
5. Neivelt räägib matemaatilist tõtt. Väikesepalgaline, 75% inimestest, saab kogumise tõttu väiksemaks kujunenud I samba pensionile heal juhul pensionile minnes lisaks maksimaalselt kuni 12-25 eurot.
KAS TASUB ÄRA??? ÜKSKORD TULEB TÕTT RÄÄKIMA HAKATA NIIKUINII.

Neiveltil soovitus isand Ligile:
"Jürgen Ligi võiks minna kaubanduskeskusesse koos lipsustatud poistega pensioni II sammast müüma. Ainult et ilusate kiiresti kasvavate graafikute asemel tuleks näidata rahandusministeeriumi tabelit ja kolmveerandile inimestest öelda, et "andke meile iga kuu kaks protsenti oma palgast ära, riik paneb neli juurde ja seitsmeteistkümne aasta pärast saate iga kuu kuni kakskümmend viis eurot rohkem pensioni."

Allikas: Jüri Bõhm, Facebook

Read more...

neljapäev, 30. jaanuar 2020

MATTI ILVES: Rahvas ei ole rahul demokraatiaga?

"Vikerraadio" jagas eile mitmes uudistesaates reipalt valeinfot, nagu ei oleks rahvas rahul demokraatiaga. Seepeale kirjutasin nende kommentaariumi väikse teate:
"Matti Ilves
Rahvas ei ole rahul "demokraatiaga", tegelikult ei olda rahul teie liberaaldemokraatiaga, olge ikka täpsed!"
Muidugi kustutati see teade kohe ära.
Sellist infot jagatakse siis meile riiklikust raadiojaamast.

Read more...

Puust ja punaseks: vastu võetud pensionireform toob inimesele täiendavaid valikuvõimalusi

Riigikogu kiitis kogumispensioni reformi eelnõu kolmapäeva hilisõhtul toimunud lõpphääletusel heaks. Seadusega muudetakse kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks ja luuakse pensionikogujatele täiendavaid valikuvõimalusi.
Pensionireformi jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on – kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemaksed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kehtima jäävad samba senised maksemäärad: kaks protsenti inimese brutopalgast ja neli protsenti tema sotsiaalmaksust. Uue võimalusena saavad inimesed oma teise sambasse kogutud vahendeid ise edasi investeerida. Selleks tuleb esitada vahetamise avaldus, millega tehakse teise samba fondiosakud rahaks ja kantakse see pangas inimesele avatud pensioni investeerimiskontole.
Pensioni investeerimiskontole saab kanda nii seni kogutud pensioniraha kui suunata sinna uued teise samba sissemaksed – muud raha sinna kanda ei saa. Raha väljavõtmine pensioni investeerimiskontolt toimub samadel tingimustel kui pensionifondist. See tähendab, et üldiselt tuleb oodata pensionieani, kuid vajadusel saab teisest sambast koos rahaga välja astuda ka varem.

Sarnaselt fondide vahetamisele võib inimene liigutada oma raha pensioni investeerimiskonto ja teise samba fondide vahel. Näiteks investeerida mõnda aega iseseisvalt, jõuda järeldusele, et see pole tema jaoks ehk parim lahendus ning pöörduda siis tagasi mõnda fondi.
Pensioni investeerimiskonto vahendeid saab investeerida sarnaselt tavapärase investeerimiskontoga – näiteks väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse.
Pensioniikka jõudes on iga inimese enda valida, kas võtta kogu raha korraga välja või teha seda tähtajalise või eluaegse pensionina. Kui teisest sambast võetakse raha kasutusse eluaegse pensionina või pika tähtajalise pensionina, kus raha on jaotatud vähemalt inimesel keskmiselt elada jäänud aastatele, siis sellistelt väljamaksetelt tulumaksu tasuma ei pea.

Lühema tähtajalise pensioni puhul ja kogu raha pensionieas korraga välja võttes tuleb sellelt tulumaksu tasuda vähem kui raha varem välja võttes – kiümme protsenti tavapärase 20 protsendi asemel. Väljamaksed ei mõjuta inimese maksuvaba tulu arvestust.
Võrreldes kehtiva korraga saavad soovijad pärast eelnõu seadusena jõustumist pensioni kogumise teises sambas lõpetada. Seda on võimalik teha kahel viisil: peatada maksed teise sambasse ja jätta kogutud raha sinna edasi kasvama või võtta kogutud raha välja, millega lõpeb ka maksete tegemine teise sambasse.
Kui inimene on sambast lahkunud, ükskõik, kas peatanud ainult maksed või võtnud kogutud raha ka välja, on tal võimalik sambaga 10 aasta möödumisel uuesti liituda. Peale seda on tal 10 aasta möödudes veel üks kord võimalik sambast lahkuda – lõpetada lihtsalt maksed teise sambasse või võtta välja ka kogunenud raha.

Kui inimene on sambast teist korda lahkunud, siis uuesti liituda ja makseid teha ta enam ei saa. Seega ei kogune inimesele teise sambasse enam raha ja pensionieas jääb talle üksnes esimese samba pension.
Raha väljavõtmisel sambast lahkumisel tuleb arvestada sellega, et väljamakse tehakse ühes osas ja välja makstakse kogu raha, mis inimesel teise sambasse kogunenud on. Väljamakselt tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu, kuid maksuvaba tulu arvestust teise samba väljamakse ei mõjuta.
Inimesed, kes liituvad vabatahtlikult teise sambaga esmakordselt, saavad raha esimest korda sambast välja võtta või maksete tegemise lihtsalt lõpetada siis, kui liitumisest on möödunud vähemalt 10 aastat.

Teisest sambast võivad soovi korral lahkuda ka tänased teise samba pensionärid. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele avaldused fondipensioni lõpetamiseks ja ühekordse väljamakse saamiseks või kindlustusandjale sõlmitud pensionilepingu ülesütlemiseks. Väljamakselt, mis teise samba pensionäridele sambast lahkumisel tehakse, tuleb: tasuda tulumaks 10 protsenti.
Raha makstakse teisest sambast välja ja maksete tegemine saab alata või lõppeda kolmel korral aastas – jaanuaris, mais ja septembris. Sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021. Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, realiseeritakse septembris 2021.
Pensionifondid saavad sambast lahkumisest ette teada vähemalt viis kuud. Pikem raha väljavõtmisest etteteatamine aitab pensionifondi investeeringuid paremini juhtida. Raha väljamaksmisega pensionifondile kaasnevate riskide maandamiseks tõstab eelnõu ka pensionifondi arvel laenu võtmise piirmäära seniselt 10 protsendilt 25 protsendile.

Kogutud raha pensionifondist pensioni investeerimiskontole kandmiseks saab avaldusi esitama hakata 1. aprillist 2021. Nagu pensionifondi osakute vahetamise puhulgi, toimub raha pensioni investeerimiskontole kandmine 1. septembril, kui vahetamise avaldus esitatakse hiljemalt 31. juulil 2021. Kui avaldus esitatakse järgmises tsüklis, leiab vahetustehing aset 3. jaanuaril 2022.
Teise samba maksed saab pensioni investeerimiskontole suunata samuti septembrist 2021. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele uus valikuavaldus. Maksed suunatakse ümber hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.
Allikas: BNS

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/puust-ja-punaseks-vastu-voetud-pensionireform-toob-inimesele-taiendavaid-valikuvoimalusi/

Read more...

Eestis kogutakse raha ja allkirju vabadusvõitleja Tiit Madissoni tänumedali jaoks

Eesti Leegioni Sõprade Klubi on algatanud korjanduse ning toetusallkirjade kogumise, et autasustada vabadusvõitlejat Tiit Madissoni Eesti Rahva Tänumedaliga.
Medal asutati 2008 aastal Ain Saare poolt ning anti sama aasta oktoobris üle Harald Nugiseksile Tori kirikus 19 oktoobril 2008.

Tänumedali valmistamiseks saab teha omapoolse annetuse. Medali valmistamist toetanud isikute nimed kantakse köidetud raamatusse ja antakse ühes medaliga üle Madissonile.

Annetus tuleks teha Eesti Leegioni Sõprade Klubi arvele LHV pangas (EESTI LEEGIONI SÕPRADE KLUBI MTÜ, EE827700771004386677, selgituseks ER TÄNUMEDAL).
Eesti Rahva Tänumedalile saab anda ka toetusallkirja Eesti Leegioni Sõprade kodulehel https://www.elsk.ee/eesti-rahva-taenumedal

Read more...

kolmapäev, 29. jaanuar 2020

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” jaanuarinumber

Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                           
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                   
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

Artikli näide jaanuarikuu "Rahvuslikust Teatajast"

Jennifer Jaynes – vaktsineerimisvastane kirjanik ja bestsellerite autor, tapeti kahe lasuga pähe
 USA Today bestsellerite autor ja vaktsineerimise vastane Jennifer Jaynes tapeti 25. novembril (2019) kahe lasuga pähe. Jennifer oli bestselleri „Malice“ autor, kus ta miljonitele lugejatele ilukirjanduslikus vormis selgitas süvariigi mõrvarlikku vaktsineerimistegevust.
Romaan esitab kuritegelikku maailma, laste sugulist kuritarvitamist ja farmaatsiatööstuse pettust. Jennifer kirjutas samuti lasteraamatuid, et juba kõige nooremaid teha tuttavaks tervisliku eluviisiga.
See oli liig, mis liig. Hukkamisest paistab välja Suure-Farmaatsia käekiri. Saatuse iroonia on aga see, et kuritegelik vaktsiinitööstus ongi selline, nagu ta sellest kirjutas. Viimase kolme aasta jooksul on surnud äärmiselt kahtlastel asjaoludel terve rida alternatiivset meditsiini kasutanud arste. Erin Elizabeth on nende kohta rohkesti teavet kogunud. Selliseid juhtumeid on olnud 99. Üllatus! Jennifer Jayne on täpselt sajas. Kohutav! „USA Today kõige paremini müüv autor, kes kirjutas korruptsioonist vaktsiinitööstuses leiti surnuna kahe kuuli haavaga peas, tuleb välja nii, valid vaktsiinid, valid surma. Kui Sa valid võitluse vaktsiinide vastu. Oled ...“
Surmapõhjust avalikuks ei tehtud. See avalikustati alles siis, kui kuuldused hakkasid levima. Politsei asja ei uurinud, vaid teatas, et surma oli isik ise põhjustanud.  Väga kummaline, miks peaks kirjanik, kes on oma karjääri tipul, kelle raamatuid loevad miljonid lugejad, kes võib jõukalt elada, vaid oma kirjatööst, kellel on kaks kümne aastast poega ja mees, kellega ilmselt oli õnnelikult abielus, endale pähe laskma kuuli. Vabandust! Kaks kuuli!

                                                                                                                                                                              Koostas ja eestindas toimetus
                                             
  Allikas: legitim.ch

Jennifer Jaynesi kirjutatud raamatud   Allikas: Vikipeeda
                                                                                                                                             

Read more...

Saksa autori suur paljastusraamat

Allikas: Facebook
Raamat on saadaval: https://www.rahvaraamat.ee/p/salajane-migratsiooniplaan/1251135/en

Read more...

Kersti Kracht: ametnikest, majandusest, korruptsioonist ja neljandast võimust

Ametnikud, poliitikud, ettevõtjad - kõik nad on juba aastaid tegutsenud erinevatel "sagedustel". Kui ikka ametnik või poliitik või ka ajakirjanik ei ole kunagi päevagi ettevõtjana tegutsenud, siis ta lihtsalt ei saagi aru, kuidas majandus ja ettevõtlus riigi vereringena toimima peaksid, kirjutab Kersti Kracht.

Paradigma muutus, see oli see mõte, kui me möödunud aasta kevadel valimiste järel uue meeskonnana rahandusministeeriumisse tööle läksime. Eesmärgiks sai seatud pöörata ennast näoga inimeste poole, ettevõtjate poole, sest nii tuleb riigieelarvesse rohkem raha, millega Eesti inimeste elu paremaks teha.

Aastaid on ettevõtjaid kujutatud justkui külakurnajatena, kellele tuleb kättemaksuks pidevalt pöidlakruvisid peale keerata ja siis kord aastas tunnustatakse nende kannatusi riiklikult kuskil ettevõtlusgalal. Järgmisel päeval keeratakse aga järgmine vint peale!

Nõnda ei olnudki üllatav, kui Eesti Tööandjate Keskliidu uuring teatas, et riigi majanduspoliitikaga on rahul 5 protsenti ettevõtjatest ja rahulolematuid on 49 protsenti. Vahe on kümnekordne!

On selleks põhjuseks siis ajakirjanike madalad palgad või mis, aga ka meedias kohtab igapäevaselt ettevõtjate vaenamist. Sageli on probleem selles, et kellelgi läheb võib-olla liiga hästi. Ometigi on kodanikuõpetuse ABC see, et riigi majandusel saab minna ainult nii hästi, kui läheb selle riigi ettevõtetel.

Seega on olnud täiesti arusaamatud kõik need kriitilised noodid, mis on lastud lendu valitsuse ja eriti rahandusministeeriumi suunal, sest seal üritatakse ettevõtjaid lõpuks mõista ja aidata.

Selleks, et mitte jääda üldsõnaliseks, tuleb tuua näiteid elust enesest.

Transpordisektori tapmine

Viis aastat tagasi ahvatles kütuse maailmaturuhindade madalseis Eesti poliitikuid ja ametnikke jõuliselt kütuseaktsiise tõstma. Mõeldi - miks ka mitte, kuna sisendhind on langenud, siis rahvas kannatab ära ka kõrgemad maksud. Hea võimalus ju eelarvesse rohkem raha tuua! Nii tõstetigi aktsiise, lootuses kolme aastaga sada miljonit eurot riigile täiendavat maksutulu kokku korjata.

Tulemus? Maailmaturu hinnad jõudsid paari aastaga kahekordistuda, unistus sajast miljonist jäigi unistuseks ning nüüd on kütuse hind Eestis väga kõrge ja võrreldav Euroopa rikaste riikidega.

Rahvusvaheliste vedude sektor Eestis on ettevõtlusharuna hääbumas. Needki vähesed autod, mis on Eesti registris, tangivad rohkem kui pool oma kütusest piiri taga, sest Lätis ja Leedus on see palju odavam. Lühinägeliku ahnuse tulemusena ei kaotanud Eesti mitte ainult makse kütuselt, kaotasime ka tööjõumaksud, töökohad ja omanikutulu. Kaotasime nn välisvedajatele ka meie siseriiklikud veod.

Kui eelmise aasta lõpus uuris konjunktuuriinstituut 300 transpordiettevõtjalt, et kuidas neil läheb ja mida nad arvavad diisliaktsiisi langetamise mõttest, siis küsisid ettevõtjad, et kus te siiani olite!? Nüüd olevat juba hilja sektorit taastada.

"Nüüd on valitsusel plaan diisli aktsiisi vähendada, kuidas ja millal, selgub lähiajal."
Kus me olime!? Vaatasime pealt, kuidas ettevõtjaid Eestist minema tõrjuti. Nüüd on valitsusel plaan diisli aktsiisi vähendada, kuidas ja millal, selgub lähiajal.

Milline on ametnike, opositsiooni ja ajakirjanike suhtumine sellesse plaani? Kindlasti on siin korruptsioonihõng ju! Mõelda, valitsus teeb äkki midagi, mis on ettevõtjatele kasulik.

Tuuleparkide lämmatamine

Kandideerisin riigikogusse Ida-Virumaal. Kohtusime mitmeid kordi sealsete ettevõtjatega ja on täiesti üheselt selge, et sealne ettevõtluskeskkond on väga habras.

Eesti Energia koondab inimesi ja igasugune ettevõtlusinitsiatiiv peaks seal regioonis olema "kätel kantud". Mistahes lahendused põlevkivisektoris on kallid ja riskantsed. See tähendab, et nii sotsiaalsest- kui ka julgeolekuaspektist on tarvis Ida-Virumaale hajutada riske ning tekitada uus majandusmootor. Jutt tuhandete kaevurite ja energeetikute ümberõpetamisest turismikorraldajateks kuulub huumori valdkonda.
Tuulepargid, mida on tänu soodsale tuulekoridorile võimalik sinna rajada, peaksid olema riiklik prioriteet, eriti arvestades meie taastuvenergia eesmärke. Ma ei ole kunagi näinud sellist kangekaelsust ja kunstlike takistuste tekitamist, mida on loonud kaitseministeerium, et kogu tuuleparkide areng seisata. Küsimus ei ole ainult Aidu tuulepargis, mida on kõige rohkem ajakirjanduses kajastatud, vaid mitmetes teistes samuti.

Kohalikud omavalitsused annavad load, kõik kooskõlastavad (kaasa arvatud kaitseministeerium) ja mingil hetkel hakatakse otsima põhjuseid, kuidas peatada ehitusluba, survestatakse kohalikku omavalitsust, et loobuda hoonestusõigusest jne.

Loen dokumente ja mõtlen, et kui mõni uuriv ajakirjanik võtaks asja kätte ja hakkaks probleemi süvenema, siis tekiks palju, palju küsimusi, et millega siin tegu on? Kas korruptsiooniga? Kas ametnike omavoliga? Lihtsalt lollusega?

Aga ettevõtjate vaenamine on parajasti moodne. Mitte ükski riigi otsus ei tohi mingil juhul kellelegi kasulik olla, sellest on vaja nui neljaks välja lugeda korruptsioonikahtlus. See, et ettevõtlus on riigi rahandusele ja majandusele eluks tarvilik komponent, unustatakse ära.

SaareWind, hoopis vastupidises ilmakaares kui Ida-Virumaa, sai hoopis julgeolekuriski kahtlustuse külge, mis on otsekui pastakast välja imetud. Asi kohtuski käinud. Aidu tuulepargi omanikfirma oleks Ida-Virumaal käivitanud tootmise, loonud vähemalt 300 töökohta, see on praeguseks paraku lootusetult kustunud unistus.

Pool Ida-Virumaast jääks tuulikutele lukku ka pärast täiendava radari paigaldamist (1)
Veel mitmed tuuleparkide rajajad on käinud ministeeriumis jutul ja kuulame nagu fantastilisi seiklusjutte.

Minult küsis üks ajakirjanik, et kas see ei ole korruptsioon, kui ministeerium ettevõtjate asju ajab? Milline lühinägelikkus! Riigi asi on luua ja hoida keskkonda, mis majanduselu ja ettevõtlust toetaks ning elus hoiaks, mitte alla ei suruks ja ei lämmataks.

Miks ei taipa keegi küsida, et järsku on korruptsiooni hõngu hoopis teisel pool? Kelle huvides see jant tuuleparkide pidurdamisega käib? Kas kuskil on konkurendid, kellele neid tuuleparkide kohti tahetakse hoida? Kas kellelgi on mingid teised tuulikud, mida peaks ostma ja püstitama? Ka teistes riikides on radarid ja tuulepargid, kuidas seal radarid töötavad ja Eestis ei tööta?

Kalapüügipidur Peipsil

Või üks drastiline näide kalandusest. Peipsi koha, paljude eestimaalaste lemmik, kuid ilmselt ka paljudele rahaliselt üle jõu käivalt kallis kala. Filee maksab poes ka soodsamatel aegadel üle 20 euro kilo, aga meie söögilauale see ei jõua, sest seda püütakse kaks(!) korda aastas.

Siin on teile saladus, miks see nii on. 2019. aastal jäi "koha süü tõttu" välja püüdmata üle 35 protsendi kogu Peipsi kalakvoodist. Nimelt arvavad keskkonnaametnikud, et kõige parem püügiviis on olümpiapüük, kus püütakse võidu kogu eraldatud kvoot välja korraga. Isegi kvartalite vahel ei või kvooti jaotada. Nii püütigi eelmisel aastal septembri teises pooles kahe nädalaga kogu lubatud koha kogus Peipsist välja.

Aga edasi ei jää püüdmata mitte ainult koha. Kuna koha läheb ka kõikidesse teistesse võrkudesse, moodustades seal ca 20 protsenti saagist, siis ei saa enam püüda ka ahvenat, haugi, latikat ja teisi kalu.

Nii, 4000. tonnist jäi püüdmata 1600, mis pidi üle kanduma 2020. aastasse. Hästi, püük avati uuesti jaanuaris ja - oh imet! - terve poolaasta koha kvoot on tänaseks jälle välja püütud. Ning taas – teisi kalu ei saa ka enam püüda, sest koha läheks ka võrkudesse.

Nüüd on minu küsimus, et kelle huvides see on, kes saab kasu? Kas kokkuostjate huvides, kes saavad ühe korraga suures koguses välja püütud koha kätte 1.50 eurot kilo? Kas röövpüüdjate huvides, kes saavad rahulikult toimetada, kui siblimist järvel ei ole ja keskkonnainspektsioon puhkab jalga, sest püüki ju ei toimu? Või hoopis Venemaa, millel on kvoodid jaotatud ära püüdjate peale ja püük kestab kogu aasta?

Nii, kes saab kahju?

Eestimaalased, kes ei saa osta normaalse hinnaga kala, riigieelarve, sest ilmselgelt ei laekunud makse korralikult ei 2019. aasta neljandas kvartalis ega laeku ka järgneval viiel kuul sel aastal. Inimesed, kes on tööl ettevõtetes, kes seotud kalapüügiga, on nüüd kuni 1. juulini puhkusel?

Kuidas saab selline suhtumine ettevõtlusesse olla normaalne? Ettevõtja, kes mind selle probleemiga kurssi viis, oli riigikogu valimistel EKRE rahaline toetaja ja nüüd on jälle küsimus üleval, et kas mitte pole siin korruptsiooni maiku, kui poliitikud kalaprobleemiga tegelevad.
"Äraspidiselt hakatakse aga korruptsioonihõngu tundma hoopis sellest, kui keegi probleemi lahendada proovib."
Mulle tundub, et korruptsioonihõng on Peipsi kohal lehvinud juba aastaid ja sellega peaksid tegelema õiguskaitseorganid, sest riigil jääb suur hulk makse saamata. Äraspidiselt hakatakse aga korruptsioonihõngu tundma hoopis sellest, kui keegi probleemi lahendada proovib.

Kuueaastane litsentsipeitus

Eesti parandab igal aastal oma kohta korruptsioonitajumise tabelis, seega korruptsiooni nagu ei olekski, tegelikult tuleks püüda hinnata ka varjatud korruptsiooni.

Üks ettevõtja esitas meile dokumendid ülevaatamiseks, et kuidas üks ametkond Eesti Vabariigis ettevõtjat lollitab, justnimelt lollitab. Lühidalt – ettevõte töötas teadlaste abiga välja tehnoloogia, kuidas toota nafta- ja kütusejääkidest erinevate fraktsioonidega kütuseid. Selleks, et seda Eestis teha, peab taotlema litsentsi.

Taotlemine käis kuus(!) aastat, mille peale lõpuks ütles amet, kes vaatas kuus aastat läbi dokumente ja pidas kirjavahetust, et ametil ei olegi õigust tegelikult seda litsentsi väljastada.

Kuidas tundub? Nüüd veel üks fakt, et vahepeal oli seesama amet väljastanud kaks litsentsi teistele ettevõtetele. Mis asi see on? Riiklik maffia, nagu seda ettevõtjad omakeskis kutsuvad. Ja jälle saadeti ministeeriumisse ajakirjanik uurima, et kas see ei ole korruptiivne, kui lõpuks on jõudnud riigitüüri juurde inimesed, kes sellist jama tahavad välja juurida. Kuidas selline asi saab Eesti Vabariigis võimalik olla?

Neid näiteid on veel ja veel ning ära ei tehta mitte ainult ettevõtjatele vaid ka valitsusele. Näiteks kui valitsus otsustab, et hüdroelektrijaama ei seisata ja ei lammutata, kuid seejärel saadab ametnik hüdroelektrijaama omavale ettevõttele kirja, et palun esitada jaama lammutusplaan…

Pangakontota ettevõtted

Praegu on ettevõtjate seas muidugi kõige kuumem teema pangad. Ei lähe päevagi mööda, kui ei tule ministeeriumisse kirja arvelduskontode sulgemisest pankade poolt.

Seadusandlus on kõik need aastad soosinud pankade tegevust nii, et isegi ei pea põhjendama kontode sulgemist. Pangad pesid hoolega raha, panid kasumi tasku ja nüüd karistavad Eesti ettevõtjaid, sest –nagu on kombeks pankade poolt öelda –, riskiisu on ammendunud.

Muidugi pärsib see ettevõtlus- ja majanduskeskkonda. Ja meil ongi nüüd äriühinguid, millel pangaarve puudub. Huvitav, kuidas need ettevõtted makse maksavad?

"Poliitikud ja poliitilised nõunikud tulevad ja lähevad, kuid meie jääme," on ametnike deviis. Kui me tahame rikast riiki ja rikast rahvast, siis peab toimuma tõeline paradigma muutus nii ametnike kui ka poliitikute seas ja peas. Võtke siis parim kogemus igast koostööst, tunnistagem vigu ja tehkem asjad korda!

Allikas: https://www.err.ee/1028489/kersti-kracht-ametnikest-majandusest-korruptsioonist-ja-neljandast-voimust

Read more...

teisipäev, 28. jaanuar 2020

Avalik saladus, mida asjaosalised üritavad eitada: Rootsi heaoluriik on sügavas kriisis

2015. aasta. Migrandid saabuvad Malmösse.

Rootsi heaoluühiskonda on vasakpoolsed sageli eeskujuks toonud, sealhulgas ka Ameerikas. Pärast 2015. aasta rändekriisi, kui Süüria pagulased ujutasid Rootsi üle, seisab riik nüüd kriisi ees, mis ohustab kogu heaoluriigi mudelit.
Rootsis oli 2015. aastal 9,7 miljonit elanikku, seda enne, kui riik võttis vastu 162 000 varjupaigataotlejat. 70% neist olid pärit Süüriast, Afganistanist ja Iraagist, sama protsent neist varjupaigataotlejatest olid ka mehed. Rändekriis lõi jätkusuutmatu rahalise ja sotsiaalse olukorra, mis pani Rootsi poliitilise eliidi ümbermõtestama oma seisukohta varjupaigarände osas, mis seni oli olnud äärmiselt liberaalne.

Varjupaigaalane ränne on sellest hoolimata jätkunud. Aastatel 2016–2018 on Rootsis varjupaika taotlenud üle 70 000 täiendava migrandi ja üle 105 000 varjupaiga taotleja on saanud varjupaiga.
Rändel on suur demograafiline mõju, mis mõjutab Rootsi rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti, samuti hävitav majanduslik mõju Rootsi heaoluriigile.
Demograafiline mõju on näha sellistes linnades nagu Rootsi suuruselt suuruselt kolmas linn Malmö, kus välismaise taustaga inimeste osa (välismaal sündinud või mõlemad vanemad sündinud välismaal) on kasvanud 31,9 protsendilt 2002. aastal 45,9 protsendini täna.

2018. aastal oli Rootsis juba kolm omavalitsust, kus enamus elanikkonnast on välismaa taustaga: Botkyrka, Södertälje ja Haparanda. Seal tekib juba küsimus, kuidas integreerida välismaalasi, kui suurem osa linna inimestest on võõra taustaga. Malmö põhikooliõpilastest on 51% sündinud välismaal või on nende mõlemad vanemad võõrsil sündinud.
Põlvkonna jooksul on Rootsi suuruselt kolmandas linnas rahvastik muutumas välismaiseks enamuseks. Kuidas toimub sisserändajate integreerimine siis ja kes kellesse seal siis integreerub?
Sisserändajate integreerimine Rootsi ühiskonda on läbi kukkunud – sellega nõustuvad nii eksperdid kui ka poliitikud. 2018. aasta märtsis olid 58% registreeritud töötutest sündinud väljaspool Rootsit, ehkki rühma osatähtsus elanikkonnas on vaid 23%. 2018. aastal oli välismaal sündinud rootslaste töötuse määr 15,4%, Rootsis sündinud rootslaste töötuse määr 3,8%.

EBO seadus (Lagen om eget boende – “Iseseisva elu seadus”) lubab varjupaigataotlejatel asuda elama ükskõik kuhu. Sisserändajad asuvad sageli elama piirkondadesse, kuhu on juba ees teised sisserändajad, osalt madalate eluasemehindade tõttu nendes piirkondades ja osalt seetõttu, et sisserändajatel on seal lihtsam oma kogukonda elama asuda. See protsess tugevdab nii segregatsiooni kui ka loob sisserändajate enklaave Rootsis.
Suur ümberasujate sissevool koos ebaõnnestunud integratsioonipoliitikaga on tekitanud kultuurilised tagajärjed, kus Rootsi kultuur on nii kiirete muutuste surve all kui ka ise oma identiteedi kahtluse alla seadnud. Paljudes piirkondades, kus sisserändajaid on enamuses, pole Rootsi kultuuri säilimise võimalust, sest elanikkonna kultuur erineb selgelt Rootsi kultuurist. Selle tulemuseks on muu hulgas keele muutumine ja pühade avalikud tähistamised.
Mitu Rootsi väljakujunenud meediaväljaannet avaldasid mullu juunis artikleid, ülistades Eid-al-Fitrit – püha, mis lõpeb ramadaani islami paastukuu. Rootsi tuntud ettevõtted, näiteks Arla Foods, ICA ja COOP, avaldasid pühade jaoks oma veebisaitidel vastavad retseptid.
Mitu häält on juba soovitanud, et moslemi püha Eid-al-Fitr peaks Rootsis olema riiklik püha. Need hääled on tulnud sotsiaaldemokraatidelt ja Rootsi kirikult – kahelt institutsioonilt, millel on Rootsi ühiskonnas suur mõju. Ehkki Eid-al-Fitrist pole saanud riigipüha, otsustasid mitmed omavalitsused seda tähistada.

Kuni rootslased on rahvana eksisteerinud, on side oma esivanemate naabri Soomega olnud tugev ja soome keel on siin olnud populaarsuselt teine. 2018. aastal märkis keeleteadlane Mikael Parkvall, et araabia keel on nüüd Rootsi populaarsuselt teine keel. Samal ajal õpivad paljud Rootsis sündinud lapsed rootsi keelt nii halvasti, et ei oska seda õigesti rääkida, sest mõnes eelkoolis ja klassikoolis pole rootsi keelt piisavalt. See probleem süveneb kiiresti.
Mitte ainult Rootsi ühiskond ei näe kümne aasta pärast radikaalselt teistsugune välja – ka Rootsi heaoluriik, mis on olnud kogu maailmas tuntud Rootsi riigi tunnusjoonena, muutub või võib-olla isegi kaob järk-järgult.
Rootsi heaoluriigi aluseks olevad arvutused põhinevad eeldusel, et enamus täistööajaga töötavaid täiskasvanuid maksab riigile tulumaksu. See, mida riik saab, peab olema suurem kui see, mida ta maksab välja mitmesuguste hoolekandetoetuste ja abimaksetena. Kui suur hulk hoolekandetoetusi saavaid inimesi ei leia tööd või pole nõus töötama, tekib kriis. Just see on juhtunud Rootsis oma liberaalse sisserändepoliitika tõttu.
Rootsi meedias esile tõstetud näide on Filipstad, rohkem kui 10 000 elanikuga vald. Seal on välismaise taustaga elanike osakaal kasvanud 8,5% -lt 2002. aastal 22,7% -ni 2018. aastal. Aastatel 2012–2018 vähenes Rootsis sündinute grupp 640 inimese võrra, välismaal sündinute grupp aga kasvas 963 võrra. Filipstadist väljakolijad on Rootsi päritolu ja tööealised.

Samal ajal on Filipstadi linnajuht Claes Hultgren mures, et äsja saabunud migrantidel pole tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi. Tagajärjeks sellistele omavalitsustele nagu Filipstad on see, et nad peavad seejärel kärpima hoolekandeteenuseid, mida omavalitsus osutab.
Filipstad pole ainus omavalitsus, kes kannatab eelarvekärbete all. Rootsi omavalitsuste ja piirkondade ühingu (SKR) raporti kohaselt on 2023. aastal omavalitsuste ja piirkondlike eelarvete defitsiit 43 miljardit Rootsi krooni (umbes 4,6 miljardit dollarit), kui kulud suurenevad vastavalt rahvaarvu kasvule ja riigile ei teki lisaks rohkem ressursse kui juba kavandatud.

11 699 elanikuga Rootsi omavalitsuses Strömsundis asuv sotsiaaldemokraatide munitsipaalvolinik hoiatas: “Kõik kulud kannavad omavalitsused. Kuigi põliselanike seas pole meil vallas kunagi olnud nii madalat töötust, oleme siiski põlvili ja seletus on, et ka välismaal sündinute seas ei olnud meil kunagi nii kõrge tööpuudus. Ja nad jääva riigitoele elama, mis praegu on paljudele eluaegne tugi. ”
Jönköpingi rahvusvahelise ärikooli majandusprofessor Charlotta Mellander märkis omavalitsuste majanduskriisi kohta järgmist:
“See ei ole midagi, mis juhtus üleöö, kuid omavalitsuste rahandust on pikka aega koormatud. Kuid olukorda on mõjutanud 2015. aasta pagulaste vastuvõtt, kus algusest peale kõige rohkem vastu võtnud omavalitsustel olid tingimused tööturu ja integratsiooni osas kehvad. Ja see on olukorra veelgi raskemaks muutnud. ”
Selle uue kümnendi alguses seisab Rootsi liigse rände ja ebaõnnestunud integratsioonipoliitikaga radikaalsete kultuuriliste ja majanduslike muutustega silmitsi, selliste muutustega, mis muudavad riigi põhjalikult.

Rootsi regioonides toimub islamiseerimine pidevalt ja seda, kui palju see mõjutab Rootsi ühiskonda, panevad paika 2020. aastate jooksul tehtavad poliitilised otsused.
Kas moslemiriikidest sisseränne Rootsi jätkub? Kas Rootsi võimud jätkavad islami kultuuri toetamist maksurahadega? Kas immigrandid võtavad omaks Rootsi kultuuri või jätkub ebaõnnestunud integratsioonipoliiitika ja rootslased võtavad üha enam omaks islami kultuuri?
Nende kahe kultuuri vahel on suured konfliktid, nii et islami kultuuri laienemine Rootsis tekitab kahtlemata mitmesuguseid rahutusi. Tänapäeval on islamikultuuri ja Rootsi kultuuri vahel rohkem vastuolusid kui sarnasusi. Segregatsioon on tugev ja mošeed on islami ja Rootsi väärtuste vaheliste kultuurikonfliktide tõttu korduvalt skandaalidesse sattunud.
Uus kümnend on seetõttu Rootsi jaoks nii ebastabiilne kui ka otsustav ning sisaldab paratamatult toimuvaid suuri poliitilisi, kultuurilisi ja majanduslikke muutusi.

Selle loo autor Nima Gholam Ali Pour on Rootsi Malmö valla Rootsi Demokraatide poliitiline nõunik. Ta on Rootsi raamatute “Därför är mångkultur förtryck” (“Miks multikultuursus on rõhumine”) ja “Allah bestämmer inte i Sverige” (“Allah ei otsusta Rootsis”) autor. 

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/avalik-saladus-mida-asjaosalised-uritavad-eitada-rootsi-heaoluriik-on-sugavas-kriisis/

Read more...

Miks vaikib ERR elumarsi maha, kui neil on Washingtonis oma korrespondent?

USA president Donald J. Trump tervitamas 24. jaanuaril 2020 juba 47. korda Washingtonis toimunud Elumarsile kogunenud sadu tuhandeid inimesi. Foto: Juri Gripas, CNP/AdMedia/Scanpix

Kuigi Eesti Rahvusringhäälingul (ERR) on USAs Maria-Ann Rohemäe isikus oma korrespondent, ei kajastatud USA poliitikas vaieldamatult väga suurt tähtsust omavat elumarssi poole sõnagagi, just nagu pole seda tehtud ka varasematel aastatel, osutab Varro Vooglaid, heites ERRile ette ideoloogilist ja poliitilist kallutatust.

Kui nn naiste marsil oli USA-s veel natuke minekut ehk kui see üritus ei olnud oma nilbuste ja vulgaarsustega end veel lõplikult blameerinud ning sellisena ülimalt piinlikuks muutunud, siis kajastas ERR seda õhinal – olulises osas kindlasti seetõttu, et nn naiste marsi üheks peamiseks mõtteks oli panustada Trumpi mahavõtmisse.

Veel sündimata laste eluõiguse eest seismiseks korraldatav elumarss on aga pikka aega olnud palju suurem ning mõõtmatult väärikam ja ilusam ettevõtmine, ent seda ei kajasta ERR poole sõnagagi. Ei kajastanud ka eile, kui Washingtoni olid taas kogunenud sajad tuhanded inimesed, kelle ette tuli esmakordselt kõnet pidama ka USA president isiklikult. ...

Edasi lugege SIIT.

Read more...

KUUM: Hiina blokeerib välismaalaste evakueerimist viiruse koldest, inimesed on lõksus

Hiina blokeerib välismaalaste evakueerimist viiruse koldest Wuhani linnast, mistõttu on inimesed jäänud lõksu.
USA, Prtantsusmaa ja Suurbritannia tahavad oma kodanikud ära tuua, aga Hiina võimud ei anna selleks luba. Briti välisministeeriumi allikate võib linna jäämine tähendada inimeste jaoks surma, vahendab Daily Mail.

 Wuhani jäänud välismaalased on edastanud palveid, et nad ära toodaks, aga seni pole selleks leitud võimalusi. Inimesed paluvad valitsustel nad maksku mis maksab sealt ära tuua.


Read more...

esmaspäev, 27. jaanuar 2020

"Räägime asjast" 26.01.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-26012020/
 

Read more...

"Serviti," 23.01.2020: Kas Eesti põlevkivist võiks hakata tootma bensiini?



Ajakirjanik Andres Raidi vestluskaaslane on ettevõtja Teet Raatsin, kes töötab selle nimel, et meie põlevkivi ei aetaks mitte ahju, vaid et sellest hakataks tootma bensiini. Praegu on olemas tehnoloogia, mis võimaldab juba kolmest tonnist põlevkivist saada ligi tonnijagu bensiinilaadset toodet.

Read more...

Martin Helme Brüsselis: Eesti ei ole nõus loobuma maksusuveräänsusest

Eesti ei toeta globaalset ettevõtte tulumaksu loomist, ütles rahandusminister Martin Helme teisipäeval Brüsselis toimunud majandus- ja rahandusnõukogu kohtumisel, kus arutati ühe küsimusena Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) toimuva digitaalse majanduse maksustamise üleilmse lahenduse väljatöötamise hetkeseisu.
OECD kaasava raamistiku formaadis arutatakse teemat jaanuari lõpus, kus on kavas otsustada maksureformi põhimõtted. Selle aasta juuniks soovitakse välja töötada detailid, et aasta lõpuks üleilmses maksureeglite muutmises kokkulepe saavutada.

„Eesti ei ole nõus loobuma maksusuveräänsusest ega saa toetada globaalset ettevõtte tulumaksu loomist, mille tingimused ja määr pole meie määrata. Maksustamine on iga riigi võimalus leida parim viis oma majandust edendada ja rahvusvahelises konkurentsis oma eeliseid leida, see peab jääma iga riigi enda otsuseks,“ ütles Helme.

Euroopa Komisjon tutvustas ministritele ka Euroopa rohelise kokkuleppe teatist. Selles tuuakse välja tegevused ja suunad, kuidas EL aastaks 2050 kliimaneutraalsuse poole liigub. Tegevused puudutavad investeeringute soodustamist, eelarvemeetmeid EL-i ja liikmesriikide tasandil, samuti meetmeid maksupoliitikas ning kasvuhoonegaaside heite üle piiri kandumise ohu vältimiseks.
„Eesti on samuti ühinenud Euroopa Liidu (EL) kliimaneutraalsuse eesmärgiga, kuid selleni jõudmisel tuleb arvestada liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone, samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus emissioonide vähendamise üle otsustamisel,“ ütles Helme. „Õiglase ülemineku fondi loomine on tervitatav, kuid hetkel on põlevkivisektori rahastamise jaotusvõti diskrimineeriv võrreldes teiste fossiilsete sektoritega.”
BNS

Allikas: https://uueduudised.ee/majandus/martin-helme-brusselis-eesti-ei-ole-nous-loobuma-maksusuveraansusest/

Read more...

pühapäev, 26. jaanuar 2020

Markus Järvi: vot ei oskagi nagu öelda, Agnes...



Maarja Vaino pani oma artikliga “Mis meist saab, Gabriel?” mõtlema professor Rein Taagepera hoiatavate märkuste peale. Eesti rahval suurt muud võimalust vist enam polegi, kui hüljata oma vaimuväiksus, saada hingelt suureks ja asuda tegusõna tulevikuvormi puudumisest hoolimata oma tuleviku peale mõtlema. Vastasel korral me tõenäoliselt hävineme, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.

Read more...

STASI ja KGB: Angela Merkel on Adolf Hitleri tütar - dokumendid


Read more...

Kliimamuutustega seotud kelmused on kokku kukkunud.

"Äsja avaldati laastav uurimistööde seeria, mis näitas, et inimtegevus võib põhjustada ainult 0,01 ° C globaalse temperatuuri tõusu, mis tähendab, et kogu inimtegevus, millele on suunatud radikaalsete kliimamuutuste häiretundjad - sisepõlemismootorid, lennukite lennud, diiseltraktorid - sellel pole praktiliselt mingit mõõdetavat mõju planeedi temperatuurile.
Soome teadlaste uuring tõestas, et pole eksperimentaalseid tõendeid olulise inimtekkeliste kliimamuutuste kohta .

Tegelikult oli NASA sunnitud hiljuti tunnistama, et süsinikdioksiid toetab massiliselt vihmametsade, puude ja rohumaade kasvu. Vaadake neid kaarte, mis näitavad rohelise taime eluea suurenemist tänu CO2 suurenemisele.

Ajaleht Science Daily teatas, et see viitab sellele, et kosmiliste kiirte suurenemisega kaasnes madala pilvekatte suurenemine, pilvede vihmavarju efekt jahutas mandrit ja Siberi kõrge õhurõhk tugevnes. Lisatud geograafilise pöörde ajal muudele nähtustele - tõendid aasta keskmise temperatuuri languse kohta 2–3 kraadi Celsiuse järgi ja aastase temperatuuri tõusu ulatub Osaka lahe settest - see uus avastus talviste mussoonide kohta annab täiendava tõestuse kliimamuutuste kohta on põhjustatud pilve vihmavarju efektist.

See kõik on massiivne, kooskõlastatud pettus ja peavoolumeedia valetab avalikkusele teadlikult kliimamuutustest, et suruda sisse vabaturgude skeeme, mis hävitaksid USA majanduse, kandes samal ajal sõna otseses mõttes triljoneid dollareid jõukate globalistide taskudesse osana „ süsinikumaks ”.

Kuid süsinik pole üldse probleem. Ja „süsinikusõda” on rumal ja mõttetu poliitika, mille on loonud idioodid, arvestades, et inimesed on süsinikupõhised eluvormid , mis tähendab, et igasugune „süsinikusõda” on sõda inimkonnale."
https://www.naturalnews.com/2019-07-12-climate-change-hoax-collapses-new-science-cloud-cover.html

Allikas: Eve Raid, Facebook

Read more...

laupäev, 25. jaanuar 2020

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

HOIATUS LAPSEVANEMATELE, KELLE LAPSED KASUTAVAD ROBLOXI MÄNGUKESKKONDA!

Roblox on mängukeskkond alates seitsme aasta vanustele lastele, kus on võimalik luua oma minimänge ja virtuaalseid maailmasid. Üks lapsevanem märkas õudusega, et tema seitsme aasta vanuse lapse mängutegelaskuju grupivägistati virtuaalmaailmas julmalt. Perverdid on keskkonna avastanud ja hakanud seal oma äärmuslikke fantaasiaid virtualsel kujul täide viima.

Kui kirjutada Youtube keskonnas otsungusse märksõna "Roblox sex", tuleb esile hulgaliselt jõhkraid videosid, mida on sadu tuhandeid kordi vaadatud. Videodes on näha genitaalid, jõhker seks ja grupiorgiad. Palun hoidke oma lastel silm peal ja veenduge, et nende mängukeskkond oleks ohutu!
https://www.thesun.co.uk/tech/6702517/youtube-porn-videos-roblox-sex-games-watch-online/

Allikas: Ei Eesti laste seksualiseerimisele, Facebook

Read more...

Walter Austa: PAUL MAITLA, EESTLASTE RAHVUSKANGELANE.

(Mulle isiklikult suur eeskuju.)

"....Kui Tammsaare laseb Vargamäe Pearul öelda, et see on üks kange sugu sääl Vargamäel, siis on see ju öeldud kõigi eestlaste kohta, et see on üks kange sugu sääl Balti mere kaldasopis. Meie võitleme seni, kuni oleme saanud tagasi kadunud vabaduse ja kaitseme seda viimse meheni. Need on eestlased!"

Allikas: Facebook

Read more...

reede, 24. jaanuar 2020

Valitsuse pressikonverents, 23. jaanuar 2020



Valitsuse pressikonverentsil osalevad ja ajakirjanike küsimustele vastavad peaministri ülesannetes siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja riigihalduse minister Jaak Aab.

Read more...

Peeter Espak: opositsioonipoliitik Kersti Kaljulaid ei saa põhiseadusest aru

Eesti president Kersti Kaljulaid ei saa Peeter Espaki sõnul põhiseadusest hästi aru. Foto: Scanpix

Peeter Espaki sõnul tsiteerib ja tõlgendab Kersti Kaljulaid põhiseadust valesti.

Espaki sõnul pole Kaljulaid võimeline hindama, milline on presidendi põhiseaduslik funktsioon ja on “omistanud meie põhiseadusele revolutsioonilisi ja osade teiste riikide põhiseadustes sätestatud aspekte, mida meie riigis ei eksisteeri”, räägib Espak Kuku raadio nädalakommentaaris.
Espaki ajendab Kaljulaidi funktsionaalse lugemisoskuse võimekuses kahtlema endise euroametniku Postimehes ilmunud aastalõpuintervjuu, milles ta nimetas valitsust ohuks Eesti julgeolekule, kuna ministrid ei pea, nagu nõuab Kaljulaidi arust põhiseaduse 12. paragrahv, kõiki inimesi võrdseks.
Espak viitab, et mainitud põhiseaduse paragrahv räägib hoopis, et “kõik inimesed on seaduse ees võrdsed”. Seadused “… ei peagi garanteerima kõikide inimeste „võrdsust“ juhul, kui selle võrdsuse taganõudmine on ebaratsionaalne ning hoopiski takistab teiste põhiseaduslike või seaduslike õiguste ning vabaduste olemasolu ja tagamist,” leiab Espak. (Toimetaja kaldkirjas rõhutus.)

Tema sõnul astub Kaljulaid samasse vääritimõistmiste ja lauslapsikuste ämbrisse, nagu seda on teinud sotsiaalministeerium oma käimasoleva “#samapaljuinimene” võrdsuskampaaniaga ja sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna nõunik Agnes Einman oma hiljutises arvamusloos. Viidatud arvamuses “aetakse täiesti lootusetult ja infantiilselt segamini kõikide võrdsed õigused seaduse ees ja vähemuste väidetavad õigused või õigemini soovid,” kurjustab Espak ministeeriumiametniku võhiklikkusega.
Espak juhib tähelepanu, et “kõikide inimeste võrdsuse teema tõi esimesena laialt käibele maailmaajaloo üks verisemaid massimõrvareid Maximilien Robespierre 1790. aasta lõpus ühes oma kõnes”.

Orientalisti sõnul on Prantsuse Revolutsiooni loosung “vabadus, võrdsus, vendlus” kõlanud hiljemgi ja kõik lääne ühiskonnad tunnistavad inimeste võrdsust seaduse ees, kuid “eri indiviidide poolt saavutatu või tehtu võrdsus ei ole lihtsalt võimalik”. Inimesed ei ole võrdselt andekad, töökad ja edasipüüdlikud. Selles, mis inimestega juhtub, mängib suurt osa juhus ehk saatus ja nõuda saatuselt kõigi inimeste võrdset kohtlemist on “ülim absurd ja võimatus”.
“Kõikide inimeste võrdsust absoluudina saaks seega saavutada ainult juhul, kui vähemvõimekatele või ka vähem õnne omanutele teha järeleandmisi ja soodustusi ning võimekatelt ning rohkem õnne omanutelt omakorda võtta sunniviisiliselt nende töö ja arengu jooksul saavutatu ära,” räägib sumerite uurija õudustest, mis sunniviisilise võrdsuse kehtestamisega kaasas käiksid. “Ühiskond, mis taotleb sunniviisiliselt kõikide võrdsust, ei ole enam vaba ega ka vennalik, vaid eelkõige kõikide inimeste vaba eneseteostust allasuruv diktatuur. … Sellist diktatuuri aga saab üleval hoida ainult kitsas eliit või nomenklatuur jõuvõtteid ja repressioone kasutades.”
Espak heidab Kaljulaidile ette, et sellel on küll olemas avalike suhete-, vabakonna- ja kliimanõunikud – mis on valdkonnad, millel pole presidendi tegelike ülesannetega midagi pistmist –, kuid pole peale kolme ameti-aastat õigusnõunikku, mida põhiseadusliku korra järele valvav institutsioon tingimata vajab.

“Võimalik, et just seetõttu ongi tekkinud olukord, kus president polegi võimeline hindama, milline on tema enda põhiseaduslik funktsioon ning ka asjaolu, et presidendi institutsioonist on tänaseks saanud opositsiooniline poliitiline jõud,” leiab Espak lõpetuseks.
Facebookis oma võrdsuse teemalist sõnavõttu kommenteerides soovitab Espak, et Kaljulaidile oleks edaspidi abiks põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, millest ta enne põhiseaduse kohta arvamuse avaldamist võiks vastava peatüki läbi lugeda.

Toimetas Karol Kallas

Allikas: https://objektiiv.ee/peeter-espak-opositsioonipoliitik-kersti-kaljulaid-ei-saa-pohiseadusest-aru/

Read more...

Khaan Šig-Alei Vastseliina lähedal

Kui teaks täpset kellaega, mil khaan Šig-Alei Vastseliina lähedal täna 462 aastat tagasi piiri ületas, saaks vaat et kellajalise täpsusega paika panna "Suure nutu aja" alguse Eestis...

Õudus, millesarnast pole ei varem ega hiljem siin Läänemere idakaldal nähtud. 1558. aastal alanud Liivi sõja ning Poola-Rootsi jätkusõja esimese perioodi (1600–1611) aegse vaenutegevuse ning nn. väikesest jääajast tingitud ikalduste ja näljahädade tagajärjel hukkus suur osa Eesti elanikkonnast.

Allikas: Mauri Kiudsoo, Facebook

Read more...

neljapäev, 23. jaanuar 2020

MATTI ILVES: George Soros on nimetatud Ukraina 2. mõjukaimaks tegelaseks

Ukraina silmapaistev uudisteorganisatsioon on nimetanud vasakpoolsust toetava, üleilmastumist toetava Avatud Ühiskonna Fondi taga asuvat meest George Sorost teiseks mõjukaimaks tegelaseks Ukrainas, otse riigi riigipea Volodõmõr Zelenski järel.
Kiievis asuv ajaleht Vesti nimetas oma hiljutises teoses „100 kõige mõjuvõimsamat inimest ja sündmust Ukrainas” valimisel Ungari-Ameerika miljardäri finantseerija ja ühiskonnainsener George Sorose riigis  teisele kohale.

Ukraina uudisteväljaanne seostab globalistliku miljardäri positsiooni nimekirjas tema erakordsel mõjul kogu riigis toimuvatele sündmustele kümnete tema rahastatavate poliitiliste organisatsioonide, aga ka tema toetatavate ministrite kabineti poliitikute kaudu.
Soros on Ukraina poliitikasse sekkunud ligi kaks aastakümmet, kaitstes niinimetatud “universaalseid väärtusi”, millel puudub “riiklik jurisdiktsioon”.

Uudisteväljaandes märgiti, et Sorose Avatud Ühiskonna Fond rahastas Gruusia endist presidenti ja Odessa piirkonna endist administratsiooni juhti Mikheil Saakašvilit, president Zelensky nõunikku Svetlana Zalatšukki ja mõjukat EL-i pooldavat ajakirjanikku Mustafa Nayyemit, meest, kes nimetati hiljuti Ukraina kaitseettevõtte Ukroboronprom peadirektori asetäitjaks.

Värskes intervjuus New York Timesile ütles George Soros, et natsionalistid-populistid, nagu Donald Trump, Itaalia Matteo Salvini ja Ungari Viktor Orban, on ajutised hälbed ning globalism hävitab lähiajal natsionalismi.

Natsonalistid-rahvuslased ei ole sugugi ajutised, vaid globalism ja globaistide võim on ajutine nähtus, nüüd on see juba täiesti selgelt näha. Niipalju arvan vastukaaluks Sorosele.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

Soome peaminister naiste valitsuse eeliste kohta: saab minna koos sauna

Soome peaminister Sanna Marin andis enne Davosi majandusfoorumit intervjuu väljaandele Time ja ütles naiste valitsuse eeliste kohta, et saab koos sauna minna.
Teatavasti tehakse Soomes kõik olulisemad otsused saunalaval ning nüüd on seda lihtsam teha, kui viis tähtsat valitsuse liiget on naised.
 Artiklis on toodud välja Marini üleskasvamine vikerkaareperes ning tema töölisperekonna taust. Marin ei unistanud väiksena peaministri ametist ja poliitika vastu hakkas huvi tundma alles ülikoolis.

Marin rääkis, et läks poliitikasse, kuna nägi, et vanem põlvkond ei tee piisavalt ära tuleviku heaks. Ta tundis, et peab tegutsema ja ei saa seda jätta niisama saatuse hooleks.
Marin peab end idealistiks, kes on samas „küllalt pragmaatiline”. Ta peab oma töös tähtsaks koosmeele leidmist, mitte niivõrd oma kire rahuldamist. Peaminister peab end tavaliseks soomlaseks, kes naaseb igal nädalavahetusel pere juurde Tamperesse ja käib tavalises toidupoes. Ta peab tähtsaks, et saab elada nagu tavaline inimene. Selline tavalisus on võimalik ainult tänu sellele, et ta elab Soomes.

Read more...

Tõime tänavaile oma #samapaljuinimene loosungid

Lgp Matti Ilves!

Annan Teile teada, et alates esmaspäevast jooksevad mitmetel Tallinna ja Tartu tänavatel paiknevatel suurtel digiekraanidel ka Objektiivi klipid, millega anname oma panuse sotsiaalministeeriumi poolt algatatud ja hashtagi #samapaljuinimene kandvasse kampaaniasse “Kõik on erinevad, aga sama palju inimesed”.

Nagu me Objektiivi eelmise nädala juhtkirjas nentisime, on sotsiaalministeerium oma kampaanias maha vaikinud ainsa inimgrupi, kelle inimsust tõepoolest süstemaatiliselt eiratakse ja jalge alla tallatakse – veel sündimata lapsed.

Selle puudujäägi korvamiseks tellisimegi Objektiiv omalt poolt tänavatele sotsiaalministeeriumi kampaaniat täiendavad ja ministeeriumi kampaaniaga stilistiliselt harmoneeruvad klipid, mis toovad esile, et kuigi pisikesed ja kaitsetud, on ka veel sündimata lapsed sama palju inimesed.

Teiste hulgas jooksevad Objektiivi klipid Tallinnas Foorumi keskuse fassaadil ja Tartus Kvartali keskuse fassaadil olevatel digiekraanidel.

Meie klippi saate näha siit:


Ja kaadreid nendest klippidest Tallinna kesklinnas näeb siit:


Sotsiaalministeeriumi manipulatiivse kampaania kohta oleme Objektiivis avaldanud terve rea käsitlusi, mis on koondatud sel lehel:


Viimati käsitlesime teemat päris põhjalikult koos Markus Järviga meie saates "Fookuses":


Palun aidake meie kampaanias kõlama pandud sõnumi levikule kaasa, jagades asjakohast infot oma sõprade ja tuttavatega.

Lugupidamisega

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Read more...

kolmapäev, 22. jaanuar 2020

On hilja

Allikas: Facebook

Read more...

Sattusin seda uudist lugema

Sattusin seda uudist lugema mõnda aega tagasi ja kuidagi ei andnud rahu küsimus, millena meile hakatakse serveerima Kersti puhkusereisi Antarktikasse.
Tõesti - üle 18 tuhande kuus palka ja tagatisi saav ametnik reisib riigi raha eest, kuigi riigi elanikel just kõige paremini ei lähe.

Reis pole ju odav ning iga sendi kulutamine riigis, kus suur hulk rahvast elab alla vaesuspiiri, peaks olema meile otseselt või kaudselt kasulik!?
Ja siis, justkui oleks keegi mu palveid kuulnud, sattusin "Ringvaates" nägema saatelõiku, kus Kaljulaiu tseremooniameister Taavi Linnamäe rääkis Reikopile, miks reis on "Eestile vajalik ja kasulik".

Eesmärke olla kolm:
Esiteks läheb Kaljulaid Antarktikaase "Eesti lugu rääkima". Kahjuks jäi vähimagi selguseta, kes seda lugu kuulama hakkavad? Antarktika avastamisest saadik seal märkimisväärseid rahvakogunemisi korraldatud pole, ju nüüd asjad muutuvad. Suuremad sealsed kogukonnad moodustavad pingviinid ja loivalised; näis, äkki siis neile?
Teine eesmärk olla "ID-kaardi tutvustamine". Antarktikas on see kindlasti väga vajalik; kujutan ette, et seal võib ID-kaardiga soojem olla küll.
Kolmas eesmärk olevat "kliimaprobleemide tutvustamine Antarktikale".

Seda viimast, nagu ka kogu eelnevat jama, on nii keeruline kommenteerida, et ma ei hakka üritamagi.
Maksumaksja rahast on lihtsalt kahju...

Allikas: Kaarel Hansberk, Facebook

Read more...

Head eestlased, head rahvuslased! Kutsun Teid kõiki liituma aktsiooniga - EESTI RAHVA TÄNUMEDAL II

Autasustame kodanikualgatuse korras Vabadusvõitlejat, TIIT MADISSONI ja hindame tema elutööd EESTI RAHVA TÄNUMEDALIGA!

Nagu me kõik teame ei ole Eesti Riik Vabadusvõitleja, Tiit Madissoni elutööd vääriliselt hinnanud, teda ei ole mitte kordagi(!) riiklikult tunnustatud, kuigi teeneid riigi ees on ette näidata küll ja veel!

Arvan, et siin on koht, kus me peame üksmeelt RAHVA TAHET üles näitama.

Poolehoidu saate üles näidata kahel moel, mõlemad aspektid on vajalikud ja tähtsad:
1. Saate anda oma toetusallkirja ELSK.EE kodulehel või voldikule
2.Medali valmistamiseks ootame Teie annetusi, mida saate teha spetsiaalselt selleks ettenähtud arveldus arvele:
EESTI LEEGIONI SÕPRADE KLUBI MTÜ
EE827700771004386677
Selgitusse: ER TÄNUMEDAL

Kõikide toetusallkirjade andjate ja kõikide annetajate nimed eraldi kantakse köidetud Tänuraamatusse, mis antakse üle koos Tänumedaliga.

Allikas: Facebook

Read more...

teisipäev, 21. jaanuar 2020

Tõrvikurongkäik

Allikas: Facebook

Read more...

Ülo Vooglaid: valetamisele tuleb lõpp teha



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Riik on loonud surnud ringi, kust võlglastel ei ole võimalik välja rabeleda

Ettevõtja Evelin Liiva kirjutas oma Facebooki seinale mõned mõtted seoses Delfis ilmunud artikliga “Võlgnike elu muutub kibedamaks: seadusemuudatus lubab nüüd arestida ka osa miinimumpalgast“, milles kohtutäiturite sõnul on Eestis on tekkinud olukord, kus võlgnike kaitse on tugevam, kui sissenõudjate oma. Evelin Liiva leiab aga, et riik peaks tekitama olukorra, et selliseid võlgnevusi ei tekikski. Kas sina oled tema mõtetega nõus või kuidas peaks sinu arvates seda olukorda lahendama?

Tööandjana näen ma, kuidas meil on riigis teadlikult loodud surnud ring.
Ring, kust võlglasel ei ole paljudel juhtudel üldse võimalik välja rabeleda.
Toon lihtsa näite. Kaks noort saavad kokku ja loovad pere. Sünnib järjest kaks last. Võetakse elu alustamiseks laenud ja järelmaksud. Ühel hetkel aga pere laguneb. Näiteks ema jääb kahe lapsega üksi ja isa kaob maailma avarustesse. Ema nimel on üürikorter või mõni järelmaksudest.
Ta kukub hoobilt sügavale auku, kust välja rabeleda suudavad vaid tugevamad.
Jaa, enamus ütleks nüüd, et kes see tegi, ise tegi.Olen nõus, ise tehaksegi kõik otsused, aga minu mõte on hoopis laiem.

Meie riigis on veatult ja halastamatult loodud süsteem, kuidas maksusid korjatakse, kuidas inimesed peavad oma kohustusi täitma ja kohtutäituritele tuleb aina võimu juurde.
Justkui hästi toimiv riik, eks.
Aga ei ole. Hea riik on see, kes hoolitseb oma kodanike eest ka ennetuse korras.
Võlaorjuse ennetamine, narkomaania ennetamine, alkoholismi ennetamine jne jne.
Iga inimene ei peaks saama kõiki laenutooteid nii kergekäeliselt tarbida. Meil peaks olema, nii väike riik, nagu me oleme, ühtne laenuregister.

Ühtsed ranged reeglid laenutoodete saamiseks ja just selleks, et hoida ära massiliselt inimeste vajumist põhjatusse auku, kust välja rabeleda on paljudel võimatu.
Maksmata laenud ja pere toitmine tekitavad tohutu stressi – seda leevendatakse näiteks alkoholiga – edasi tekivad terviseprobleemid – sealt edasi kehv töövõimekus – sealt edasi juba kellel alkoholism, kellel sügav depressioon. Lapsed kasvavad vaesuses ja meeletu stressi keskel, suureks saades ei oskagi nad muudmoodi mõelda, kui nii, et elu ongi üks pidev kannatuste rada.
Ma mõistan, et igaüks vastutab ise oma tegude ja otsuste eest, aga kui meil on väga heal tasemel välja töötatud kõige kogumise süsteemid, siis peaks olema ka ennetussüsteemid.
Kui maksaks õige (võlgadese sattumise) ennetustöötajatele sama palju tasu, kui näiteks kohtutäituritele?

Mis te arvate, kas leiduks motiveeritud tegijaid ja kas meie ühiskond võiks selle läbi oluliselt parema pöörde teha? Meie järeltulevad põlved näeks maailma ehk hoopis helgema nurga alt?

Evelin Liiva, ettevõtja

Allikas: Evelin Liiva Facebook
Foto: Shutterstock

Alliks: https://www.telegram.ee/arvamus/riik-loonud-surnud-ringi-kust-volglastel-ei-ole-voimalik-valja-rabeleda

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP