Kui me alustasime 2013. aasta kevadel allkirjade kogumist petitsioonile "Kaitskem üheskoos perekonda!",
siis kirjutasin petitsiooni kaaskirjas, et kooseluseaduse läbisurumise
püüdlused lähtuvad paljuski varjatud eesmärkidest ning et see samm
sillutab muu hulgas teed homopaaridele lapsendamise õiguse andmisele.
Sain
siis ja olen ka hiljem saanud homoaktivistidelt ja nende püüdlustele
kaasaaitavalt meedialt palju kriitikat, nagu levitaksime valeväiteid ja
alusetuid hirme. Paraku saime aga eilses saates “Ringvaade” kuulda, et nüüd ongi ka Eestis homoseksuaalsete paaride lapsendamisega ots lahti tehtud.
“Ringvaate” homoseksuaalidest saatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu,
kes igal argipäeva õhtul ETV vaatajate ette astuvad ja sageli kõiki
homoseksuaalsusega seonduvaid teemasid eranditult positiivses valguses
esitlevad, rääkisid tuntava õhinaga stuudiosse kutsutud homoseksuaalist
juristi Reimo Metsa kohtuvõitlusest, mille tulemusel saavutati ühele lesbipaarile vastastikuse lapsendamise võimalus.
Oluline
on aga tähele panna, mis on sellise sündmuse põhimõtteline tähendus
just perekonna ja vanemaks olemise tähenduse seisukohast.
Nimelt
on Eesti õigusruumis loodud (mittejõustunud) kooseluseadusele tuginedes
pretsedent, et lapsel võib õiguslikult olla kaks samast soost vanemat
ehk “kaks ema” või “kaks isa”.
Sellega
on homoaktivistid saavutanud väga olulise põhimõttelise võidu ning
edasi on küsimus vaid selles, kuidas antud põhimõtet üha laiemalt
kohaldada.
Juba
kõnealuses saates ütles Reimo Mets väga selgelt, et “neid kaasusi tuleb
veel ja veel” ning lisas, et “juba täna on teada, et 10 samasoolist
paari on esitanud maavalitsustele avaldused peresiseseks
lapsendamiseks.”
Samuti
ütles Mets välja sõnad, mis annavad kinnitust, et praegu saavutatud
võit oli vaid väikeseks osaks tunduvalt laiematest eesmärkidest, mille
saavutamise suunas püütakse järk-järgult edasi liikuda.
“See
oli üks võit pikast jadast, mida hetkel oli võimalik saavutada,”
kinnitas Mets, viidates selgelt ambitsioonidele püüelda selle poole, et
homoseksuaalidest paarid saaksid lõpuks täieliku lapsendamise õiguse,
mis oleks täpselt samasugune kui mehest ja naisest koosnevatel paaridel.
Ilmselt
on osaks sellest “pikast jadast” ka sõnade “ema” ja “isa”
väljatõrjumine ametlikust keelekasutusest ja koolide õppematerjalidest
ning nende asendamine sooneutraalsete asendussõndaga, nagu “vanemad”.
Kirjutasin sel teemal lähemalt oma kommentaaris meie portaalis "Objektiiv", mida saate lugeda allviidatud lingi vahendusel:
Kokkuvõttes
on antud lugu ühelt poolt kinnituseks selle kohta, millised on
homoliikumise vähem või rohkem varjatud eesmärgid, ent teiselt poolt
annab see ka kinnitust ka sellest, kui vajalik on mitte valvsust
minetada ning järjepidevalt jälgida, mida avalikkuse eest varjatuna ette
võetakse.
Teid tervitades ja ilusat kevade algust soovides,
Varro Vooglaid Juhatuse esimees SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
Uudisteportaal Delfi küsis oma lugejatelt, kellest peaks saama järgmine Eesti president. Küsitlusele vastas 9436 inimest, kellest enamik eelistab presidendina näha Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helmet.
Helme poolt hääletas
45% vastanutest, järgnesid Marina Kaljurand (20%) ja Siim Kallas (15%).
Ülejäänud nimede toetusprotsent jäi alla kümne. Konservatiivsel Rahvaerakonnal on kavas erakonna liikmetelt küsida, kas nad nad soovivad Mart Helme kandidatuuri esitamist. Vaata küsitluse tulemusi siit!
“Kahekõne rahvaga” on Konservatiivse Rahvaerakonna juhtide Mart Helme ja Martin Helme enam kui kuu kestev kõnekoosolekute sari, mille raames kohtutakse rahvaga ligi veerandsajas Eesti paigas. Üles astuvad ka teised Konservatiivse Rahvaerakonna liidrid (Henn Põlluaas, Jaak Madison). Kohtumistel käsitletakse põletavaid teemasid nagu immigratsioon, julgeolek, haldusreform, presidendivalimised jne. Tule ise ja võta sõber ka kaasa!
31.märtsil JÄRVAKANDI kultuurihalli väikses saalis kell 18 31.märtsil KOHILA Tohisoo mõisas kell 18 2.aprillil TARTUS hotell Londoni konverentsisaalis kell 18 5.aprillil RÄPINA loomemajas kell 18 5.aprillil PÕLVA kohvikus Aal kell 18 7.aprillil ELVA kultuurikeskuses Sinilind kell 18 7.aprillil KILINGI-NÕMMEL Kilingi-Nõmme klubis kell 18 8.aprillil VARBLA vallakeskuses kell 15 8.aprillil TÕSTAMAA kohvikus Cotze kell 17.30 12.aprillil VILJANDI raamatukogu saalis kell 17 12.aprillil PAIDE Vanalinna kohvikus kell 18 14.aprillil PALA vallakeskus kell 14 14.aprillil TALLINNAS Eesti Rahvusraamatukogus kell 18 15.aprillil VÄNDRA kultuurimajas kell 18 19.aprillil KOLGAS Kolgaküla rahvamajas kell 18 19.aprillil KEILA kultuurikeskuses kell 18 21.aprillil TÕRVA kultuurimajas kell 16.30 21.aprillil VALGA Puuetega Inimeste Kojas kell 17 26.aprillil VÄIKE-MAARJA seltsimajas kell 18 28.aprillil JÕHVI talupidajate liidu saalis kell 18 30.aprillil VÕRU kultuurimajas kell 11 3.mail HAAPSALUS Taksi pubis kell 18 5.mail KÄRDLA Rannapaargus kell 18 6.mail KURESSAARES Spa Hotellis Meri kell 16
„29. märts 2016 jääb
ajalukku päevana, mil pandi alus Eesti islamiseerimisele,“ ütles
Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme kommentaariks täna
Eestisse saabunud esimeste kvoodipagulaste kohta.
Helme möönab, et meil juba elab
moslemeid ja islamiriikidest pärit immigrante, kuid tema hinnangul on
valitsus lasknud kvoodipagulaste maaletoomisega pudelist välja lasknud
džinni, millest nad endale isegi aru ei anna.
„Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia või
Rootsi moslemigetod ei sündinud päevade või nädalatega. Nende kujunemine
võttis aastakümneid. Nii nagu täna Eestisse, saabusid ka neisse
riikidesse kõigepealt üksikud perekonnad, siis nende sugulased, seejärel
tuttavad. Täna kerkivad Euroopas mošeed ja plahvatavad pommid. Praeguse
valitsuse poliitika jätkudes võivad ka meil hakata kerkima mošeed ja
plahvatama pommid,“ ütles Helme.
„Õnnetuseks on meie riigi etteotsa
sattunud vähese elukogemuse ja puudulike teadmistega inimesed, kelle
ettenägemisvõime ja julgus hakata vastu oma peremeestele Brüsselis on
ümmargune null. Eesti valitsusel polnud vaja teha muud, kui öelda
Euroopa Komisjonile, et meie kvoot on null, nii nagu ütles Poola.“ Helme sõnul ei ole Konservatiivne
Rahvaerakond sõjapõgenike abistamise vastu. „Aga oleme korduvalt öelnud,
et sõjapõgenikke tuleb aidata kohapeal või naaberriikides.“ Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe
sõnul on Eesti inimestel õigus olla islami-immigrantide maalelubamise
peale nördinud. „Kutsun siiski üles mitte suunama oma pahameelt siia
saabuvate kvoodipagulaste vastu. Me peame hoopis näitama, mida me arvame
oma valitsusest, eelkõige Rõivasest, Tsahknast, Pevkurist ja
Kaljurannast, kelle mahitusel lükatakse tasahilju käima Eesti riiki ja
rahvast ohustavad protsessid,“ ütles Helme.
„Konservatiivne Rahvaerakond kavatseb
võimule saades lõpetada igasuguse immigrantide vastuvõtmise Euroopa
Liidu kehtestatud kvootide alusel. Ainus, mida me selleks vajame, on
mandaat Eesti rahvalt. Ma olen kindel, et järgmistel valimistel me selle
ka saame.“
Nüüd, kus Siim Kallas-Goldberg on teatanud kandideerimimaks Eesti järgmiseks presidendiks, on õige aeg tuletada meelde üht-teist tema tegemistest.
M.I.
MTÜ Eesti Vanemad, MTÜ Odini Sõdurid ja SA Euroopa
Rahvusrinne nõuavad avalikus kirjas Taavi Rõivasele viimase
tagasiastumist peaministri ametist ja koha vabastamist liidritele, kes
ei karda oma rahva huvide eest seista.
Avalik pöördumise täies mahus: Avalik kiri peaministrile (nõudmine tema tagasiastumiseks)
Härra Rõivas!
Teie hiljutine vastutustundetu käitumine ja komöödia-show’s väljaöeldud
alatu vale on mõjunud hingesülitamisena ja saanud paljude inimeste
jaoks viimaseks piisaks nende kannatusekarikas. Оn täiesti ilmne, et
Euroopas kogub hoogu sõda siinse põliselanikkonna, kristliku kultuuri ja
üldse valge rassi vastu. Теrroriaktid toimuvad meile üha lähemal ning
on välja kuulutatud, et ka meie, Eesti, kuulume terroristide sihtmärkide
nimekirja. Teie aga ilmutate taktitust ja esinete vahetult pärast
terroriakti komöödia-show’s. Nagu näha, ei ole teile see žanr ja eriti valetamine, võõrad.
Palun lubage meil esitada teile avalikult mõned lihtsad küsimused, et
mõnes asjas selgust saada. Kuid eelnevalt lubage meenutada teie
valitsuskabineti poolt läbi viidud Eesti rahvusriigi hävitamise
kronoloogiat:
9.10.2014: võeti vastu kooseluseadus, kuulutades sellega väärastumuse normiks.
19.11.2014: võeti vastu Norra mudeli alusel loodud “lastekaitse”
seadus, mille põhimõtete vastu avaldasid 2016. aasta jaanuaris meelt
kümned tuhanded vanemad 30 riigis ja neljal mandril.
19.11.2014: võeti vastu tööhõiveseadus, millega sunnitakse invaliide toetuse saamiseks töötama.
29.01.2015: tehti otsus lubada alaealistel neidudel teha aborti nende
vanemaid teavitamata, kõrvaldades takistused alaealiste rikkumiseks.
9.12.2015: viidi läbi erakooliseaduse muutmise seaduse esimene
lugemine, millega erakoolid kaotavad kohalike omavalitsuste toe oma
tegevusele.
2015. aastal hävitati Venemaa vastu suunatud majandussanktsioonidega
meie talumajandus. Veel sel aastal võivad 400 Eesti farmi igaveseks
uksed sulgeda.
2016. aastast alates on Eestis lubatud GMO-de kasvatamine, millest 19 Euroopa Liidu riiki on otsustanud ettenägelikult keelduda.
2017. aastal on kavas hävitada üks neist vähestest väärtustest, mis
meil veel alles on: lõhkuda mõttetu reformiga meie lasteaedade
haridussüsteem.
Aastatel 2016–17 tahate vastu võtta seaduse, mille alusel võib iga
valitsusele vastumeelset seisukohta määratleda “vihaõhutamisena” (nagu
keskajal!) ja võtta selle esitaja kriminaalvastutusele.
Aastatel 2015–2016 võtate rahva tahte vastaselt vastu põgenikke
Lähis-Idast, kelle seas on kõikjale Euroopasse imbunud ka ISISe
võitlejaid.
31.12.2015: Kiitsite heaks otsuse tuua riiki veel rohkem NATO
jõudusid, mille eest tuleb Eesti rahval maksta veel täiendavalt
miljoneid eurosid (sealjuures on meil tuhandeid alatoitumuses lapsi),
kusjuures kõikide nende hullumeelsete kulutuste juures ei tee NATO
mõistetamatutel põhjustel midagi, et kaitsta Euroopat terroristide eest.
2016: Keeldute võitlemast islamiriigi vastu?! Meie riigis ei ole
ühtki inimest, kes ei taipaks, et islamiterrorism on Euroopas ja kogu
maailmas probleem number üks. Аga teie keeldute inimesi otsese ohu eest
kaitsmast!
Seoses kõige sellega on meile teile mõned lühikesed küsimused, millele rahvas sooviks vastust saada:
Palun öelge, kelle huvides te tegutsete (on ilmne, et mitte oma rahva huvides)?
2. Millega te põhjendate enda täielikku soovimatust kaitsta Eesti rahvast ISISe eest?
3. Palun selgitage, kus on siin loogika, et Euroopas valitseva
islamiohu ajal kulutatakse vahendeid riigi tagaseina (Eesti-Vene
piiri) kindlustamiseks, pöörates end seljaga ründaja poole?
Arvestades eelpoolöeldut, nõuame, et astuksite viivitamatult
tagasi ja vabastaksite oma koha liidritele, kes austavad meie riiki ning
ei karda oma rahvast ja tema huvisid kaitsta! MTÜ Odini Sõdurid, SA Euroopa Rahvusrinne, MTÜ Eesti Vanemad
Arvata võib, et homod ei ole head ja usaldusväärsed töötajad. Toon vaid paar näidet loetud raamatutest.
Leonid Mletšin "KGB", kirjatus "Varrak":
"Ilmselt taipasid nõukogud luure värbajad esimestena, kui mugav on leida agente homoseksualistide seast. Esiteks oskasid nood saladusi hoida, kuna olid sunnitud elama kaksikelu. Teiseks, mad leidsid oma homoseksuaalsest vennaskonnast kergesti inimesi, kes luurele huvi pakkusid: voodis oli võimalik saada teada mis tahes saladusi. Kolmandaks, just homode hulgas olid sotsialistlikud ideed küllalti levinud. 1930. nimetati Inglismaal vasakpoolsete vaadetega homoseksualistlike kooslusi koguni Homiterniks."
"Nõukogude luure veteranid on südamest solvunud, kui Philbyst ja tema sõpradest ei räägita suurima vaimustusega. ... Kuid Nõukogude välisluure olevad originaaldokumendid ei näita Philbyt ja tema sõpru [olid homoseksuaalid M.I.] mitte kõige paremast küljest. Neil olid sügavad kompleksid, põhjuseks seksuaalsed hälbed, süüfilis, mis oli tol ajal raskesti ravitav, perekonnaprobeelmid, solvumistunne kogu maailma vastu ... Soovimata tõele silma vaadata, leidis kogu seltskond rahulolu mõttest, et nad teenivad üllast üritust."
Heinrich Himmler: "Homoseksuaalsusest", kirjastus "Haamer":
"Nõunik, nimetame teda lihtsalt X, on homoseksuaal ega vali enda valitsusbüroosse kaasistujaid heade omaduste põhjal. Ta ei vali parimat juristi, kel on head tulemused ja pikk töökogemus ning veelgi enam kes näeb rassilt hea välja ja on ideoloogiliselt meelestatud. Ei, ta ei palka kõrgelt kvalitseeritud hea väljanägemisega kaasistujat, vaid otsib pigem kedagi, kes on samuti homoseksuaal. Piisab vaid ühest pilgust, et sellised inimesed üksteist ära tunneksid. Kui peol on 500 meest, siis on homoseksuaalidel juba poole tunniga selge millistel peol viibivatel meestest on nendega sarnased kalduvused. Normaalsete inimestena ei suuda me ette kujutada, kuidas nad seda teevad.
Nõunik otsib välja halvimate tulemustega ning ideoloogiliselt korrast ära kaasistuja. Ta soovitab seda kaasistujat oma ministeeriumi juhatajale, pärimata midagi antud kaasistuja sooritusvõime kohta. Ta kiidab teda ning põhjendab vägagi detailselt miks just see kaasistuja on antud ametikohale parim. Kaasistuja saabki palgatud, sest ministeeriumi juhatajale ei tule hetkekski pähe küsida üksikasjalisi täpsustusi kandidaadi sobivuse ja palkamismehhanismide kohta, sest vana kogenud ametnikuna eeldab ta, et nõuniku soovitus baseerub kandidaadi isikuomadustel. Normaalsele inimesele ei tule pähe mõte, et kaasistuja sai soovitatud vaid nõuniku ja kaasistuja vahelise sarnase seksuaalse orientatsiooni tõttu. Kõik ei lõppe nende kahega, sest seesama kaasistuja, kes on nüüd valitsuse ametnik, talitab sama põhimõtte järgi."
Tänapäeval, kus moraalitust homoideoloogiast on läbiimbunud terve ühiskond, kaasaarvatud koolid ja lasteaiad, ei saa ennustada tervele läänemaailmale ja meile lubatud vaba ning helget tulevikku. Selliste "vabaduste" tulemusel on ajaloos lagunenud riigid ja terved impeeriumid. See on terve Lääne tsivilisatsiooni allakäik, sest ka ristiusu väljatõrjumine ühiskonnast käib täistuuridel. Vaadates tänapäevaseid arenguid võib ütelda, et Euroopas ja Põhja-Ameerikas saab valitsema islamiusk ja see aga on hoopis teine tsivilisatsioon. Arvan, et Lääne-Euroopat ei päästa sellest ka Euroopa Liidu kiire lagunemine.
Read more...
Terve rida Hollywoodi kompaniisid ja näitlejaid ähvardavad
Georgia osariiki boikotiga, kui osariigi kuberner ei lükka tagasi
usuvabadust tagavat seadust, mida oponendid peavad geide õiguste
piiramiseks ja “sanktsioneeritud sallimatuseks”.
Ameerika Ühendriikide Georgia osariigi seadus annab nimelt usulisel
alusel tegutsevatele organisatsioonidele ja ettevõtetele õiguse keelduda
teenindamast isikuid, kes lähevad vastuollu nende usupõhimõtetega.
Seaduse peab välja kuulutama osariigi kuberner, kellel on selleks aega
3. maini.
Oponentide sõnul annab seadus võimaluse diskrimineerida seksuaalvähemusi.
Viimasel ajal on USA-s esinenud intsidente,
kus näiteks kristlaste juhitud pagariärid ei ole soovinud valmistada
“homopulma” jaoks pulmatorti, ehkki möödunud aasta juunis muutis USA
ülemkohus abielu kogu riigis “sooneutraalseks”.
Meelelahutustööstuse boikott tabaks Georgia osariiki valusalt, sest
maksusoodustuste tõttu toodetakse seal hulgaliselt filme ja telesarju.
Tõenäoliselt võib boikotist tingitud kahju ulatuda miljarditesse
dollaritesse.
Georgia osariiki ähvardavad boikotiga kompaniid nagu Walt Disney,
Times Warner, 21st Century Fox, Sony Pictures, Viacom, AMC, Discovery,
Lionsgate, Starz ja The Weinstein Company. Viimane nimetas usuvabadust
kaitsvat seadust “sanktsioneeritud sallimatuseks”.
Lisaks neile on eelnõud kritiseerinud ka Coca-Cola, Delta Air Lines, Google, Apple, Verizon ja teised.
Näitlejatest on lubanud boikotiga ühineda Anne Hathaway, Julianne Moore, Aaron Sorkin, Kristin Chenoweth, Seth MacFarlane ja Harvey Weinstein.
Möödunud aastal ähvardasid Hollywoodi kompaniid ja staarid
boikoteerida Indiana osariiki, kus võeti samuti vastu usuvabaduse
taastamise seadus.
USAs elav Eesti muusik
Brad Jurjens pidi vabariigi aastapäeval Estonia kontserdisaalis esitama
Eesti hümni, kuid loobus pärast seda, kui riiklikult rahastatud ETV lasi
eetrisse “Tujurikkuja” loo “Ei ole üksi ükski maa” paroodia. Intervjuus
Uutele Uudistele avab Jurjens oma suhtumise tagamaid ning tõmbab
ühtlasi vee peale nii Eesti kui ka Euroopa rändepoliitikale ja
riigijuhtidele.
Oled väljendanud oma pettumust
seoses “Tujurikkuja” klipiga, mis lõhestas enam-vähem kogu Eesti kahte
leeri. Kust Sinu jaoks läheb piir, mida on kohane parodeerida ja mida
mitte?
Parodeerimine on lahe. Nalja võib teha
põhimõtteliselt kõige üle, kui muidugi tegemist pole kellegi vaimse või
kehalise alaarenguga. Tujurikkuja klipp oli tegelikult ka naljakas, aga
tagamõte oli väga halb. Eesti rahvas olekski nagu sunnitud alaarengusse,
kus Kalevipojad peavad välismaal tööl käima, et oma peresid üleval
pidada ja normaalselt teenida, pensionärid saavad just parasjagu
pensionit, et nad päris nälga ei kõngeks, aga võõramaalaste poputamiseks
paistab pappi küll olevat. Siis tuleb Eesti riigitelevisioon ja teeb
sellise satiiri oma inimeste arvelt. Nad oleks võinud vähemalt uue laulu
kirjutada, selle asemel et vana head asja lörtsima hakata, siis oleks
see minu jaoks okei olnud. Aga nad tahtsid vist meelega konnasilma peale
astuda.
Kui palju Sa end Eesti eluga kursis hoiad ja kui palju see sulle korda läheb?
Niipalju kui võimalik ikka loen netist
Eesti lehti ja portaale. Kusjuures naljakas on see, et kunagine nn
kollane sopaleht Õhtuleht on minu arust praegu ainus suurem väljaanne,
mis rohkem rahva enamusele kirjutab. Postimehes, mis ilmselgelt hetkel
valitsuse käpa all on, ilmub nii valusat “arvamusliidrite” jama, et
vahel on täitsa imelik lugeda, millised ulmemõtted pealtnäha täitsa
normaalsete inimeste peas keerlevad. Need Lobjakad ja muud lontrused,
kes teil seal on. Ja muidugi see, et Delfi ja Postimees osadel asjadel
kommentaarid kinni keerasid, on parajalt stalinistlik lahenemine.
Mida oleks Eestil USA-lt õppida?
Ütleme, et mitte ainult Eestil, vaid
kogu Euroopal. Ma ei kujuta ette, et tulevad illegaalsed lõunanaabrid ja
hakkavad politseinikke kividega pilduma, naisi massiliselt käperdama ja
vägistama, mingeid soodustusi või raha nõudma, lennujaamade õhku
laskmisest rääkimata. Mitte et neid illegaalseid naabreid ei tuleks, aga
Ameerikas nad teavad, et seadust rikkudes neid siin niimoodi ei
nunnutata kui liberaalses Euroopas. Teine asi on sõnavabadus, paistab,
et seda on Euroopas päris korralikult piirama hakatud. Ameerikas selline
jama läbi ei laheks.
Kui tihedalt Los Angelese eestlased omavahel suhtlevad?
Vanemad olijad suhtlevad rohkem,
nooremad ja uuemad vähem, kuna tänapäeval ei pea teineteisega
suhtlemiseks enam ilmtingimata koos käima. On ju Facebook ja Skype jne.
Aga Eesti Majas ikka tegeldakse, vahel isegi jauran seal.
USAs selguvad varsti presidendikandidaadid. Keda tulevase presidendina näed?
Ma pole ei vabariiklane ega demokraat,
sest mõlemad pooled ju tegelikult teenivad sama saatanat. Sellepärast
ongi tore, et praegu on kaks meest, Trump ja Sanders, kellel on sellest
kõigest savi ja nad maksavad ise oma kampaaniate eest, mitte ei kasuta
Wall Street’i, Sorose, Kochi vendade ega kellegi teise sponsorraha. Ja
räägivad asjadest nii, nagu nad on. Ma tõesti loodan, et üks nendest
presidendiks ka saab. Bushide ja Clintonite maffiast on siin kõigil kopp
ees. Hillary Clinton on patoloogiline valevorst ehk tüüpiline
karjääripoliitik, pealegi on Merkel ehe näide sellest, et üks poolhull
vanaeit ei sobi suuriiki valitsema.
Mida peaks Eesti valitsus tegema, et elu Eestis paremaks läheks?
Näiteks võiks alustada elamisväärsete
pensionite maksmisega. Aga ilmselgelt pole see ega Eesti rahva tahe
üleüldiselt nende jaoks eriline prioriteet, seega peale tagasiastumise
ei oskagi neile midagi tarka soovitada.
Millega praegu tegeled?
Panen sooloplaati kokku. Tulin paar
nädalat tagasi Miamist, kus Yngwie Malmsteen pani kokku ühe laheda
kitarrifestivali nimega “Guitar Gods”, kus ka minul oli koos tema enda,
Steve Vai, Gus G ja Nicko McBrain’iga au samal laval üles astuda.
Niisiis töiselt.
Tumeroheline, keskmine IQ 97...108
Roheline 88...97
Kollane 82...88
Pruun 69...88
Punane 59...69
Seega tervest Aafrikast ja Lähis-Idast ei sobi immigrante ja nn. tööjõudu vastu võtta. Veelgi vähem sobivad taolised madala IQ-ga (intellikensuskvoot) tegelased meie rahvst ja valget rassi parandama!
Millised on Inimõigused Saudi-Araabias, millist usku seal viljeletakse ja miks kogu maailm, ka "demiokratlikud" usa ja Euroopa vaikivad Saudi - Araabias, ehk õigema nimega saudi - barbaaris toimuvast. Saudi kuningas ja tema alluvad, just alluvad, kelle üle kunigas ainuisikuliselt seal valitseb, on sunniidid, kuid täpsemalt just äärmusideoloogia wahhabismi pooldajad. Enamus läänemaailmast ei tea tegelikkuses kogu maailmas ärakeelatud fašismist mitmeid kordi jõhkramast ja ebainimlikumast wahhabismist paraku mitte midagi, sest sellest ei räägi eales ka mitte ükski massuudistekanal. Ka suur osa islamimaailmast ei pea aga saudide wahhabiitlikku äärmusislamit millekski muuks, kui saudie äramoonutatud tõdedega sadistlikuks ideoloogiaks. Just saudid on need, kelle käes on paljud pühapaigad ja kuhjaga naftadollareid. Just saudi printsid on oma sõnavõttudes rõhutanud, et kõikidel islami vaenlastel tuleb kõrid läbi lõigata ja nende kolp puruks taguda. Sellise sadistliku monarhia on aga kogu euroliit ja nato, nagu ka Meie käpiknukud siin aga kuulutanud Meie liitlaseks!?
Tasub teada ka seda, et kuniks maamunal on selline riik nagu saudi barbaaria, Euroopa islamiseerumine ei raugegi, vaid jõuab saudide poolt kavandatud tasemeni, kogu Euroopa islamiseerumiseni ning ka praegused miljonitesse ulatuvad põgenike massid ja juba aastakümnete eest Euroopasse suundunud araablastest väljarändajad, on osa saudide ülimahukast kogu maailma islamiseerimise kavast ning just nemad on viimase 22 aasta jooksul kulutanud üle 100 miljardi (!!!) dollari Euroopasse moseede rajamiseks, sinna islamistlike koolide, imaamide, kirjanduse ja kõige islamisusulistele eluks vajaliku koheletoimetamiseks, on ostnud kuuleuma euroriikide valitsuse ja teinud neid ülisuuri väljaminekuid just selleks, et islam kogu Euroopas ja ka usa-s igaveseks kanda kinnitaks.
See saudide poolt äramoonutatud islam - sunniitlik wahhabism ei ole tegelikkuses omas vägivalduses ja selgatükkimises enam üldse mingi islam, vaid see on tõeline värdideoloogia, mida saudid ohtralt, algsest äramoonutatud sisuga piiblite levitamise kaudu, kogu islamistlikule maailmale peale suruvad. Saudidel on raha ja nendel, maailma kõige ebainimlikumate seadustega riigil on vaatamata kõigele millegipärast vankumatu usa, nato ja euroliidu toetus ning laitmatu maine end demokraatlikeks maadeks nimetatavate riikide seas. Kuidas aga selline asi üldse võimalik siis on? Näete et on jah, sest rahad, millega väga paljusid valitsusi kinni makstakse, on ülisuured ja kõik, kogu see "demokraatlik" euroopa, koos Meie valitsusega on lihtsalt saudide poolt kas ära ostetud või äraostetute poolt kuulekalt edasiantud sendikeste eest käske täitma sunnitud.
Kuna araabiakeelne piibel pole olnud kõikidele erinevatest rahvustest moslemitele algselt arusaadav, on seda mitmeid sadu kordi tõlgitud ja imaamide poolt sama palju kordi oma nägemise järgi ümber toimetatud ning "ära kohandatud". Nii on väidetavalt koraan olnud algselt üldse vägivallatu ja erinenud suures osas selle praegusest sunniitlikust väljaandest ning seal polnud näiteks ka sellist käsku mis käseb karistusena naisi kividega loopida ega ka paljusid muid vägivaldseid sätteid.
Medinas (Saudi-Araabia) trükitakse praegu igal aastal üle 10 miljoni äramoonutataud wahhabiitliku "piibli", milles muuseas on ära toodud ka käsk hävitada ära kõik uskumatud ja valeusulised, täpsustatud seejuures sõnadega - judaistid ja kristlased ning seal on nüüd ära trükitud ka lause, milliste relvadega täpsemalt seda teha tuleks ning on ära mainitud et seda peaks tegema kõikide saadavalolevate relvadega - ka püsside, tankide, lennukitega. Kas keegi Teist sai aga seda lugedes aru, kuidas sattusid seitsmendal sajandil elanud Muhhamedi käsikirjadesse need kaasaja relvad? Aga see pole ju veel kõik, ning see piibel käseb igal allahisulasel elada põhimõte järgi "imbu sisse, paljune ja võta üle", sest kuna kogu maa siin planeedil olevatki allah just wahhabistiele andnud. Ja kas Te teate, mida teevad moslemid Euroopas? Just sünnitavadki, 6-8 last, nautides rikkalikke sotsiaalhüvesid ja oodates lihtsalt seda aega, mil islamiusulised täiesti seaduslikult Euroopaa põlisrahvastest suuremas arvukuses kõik seadused oma šariaadi järgi paika panevad. Ajal, mil see kõik aga jõustuma peaks, kaob kogu Euroopast ära ka mõiste sõnavabadusest, demokraatiast ja Inimõigustest, sest saudidel pole slliseid sõnu oma piiblisse üldse ju sisse trükitudki! Tuleb vaid mõista, et hetkel liigub kogu Euroopa just sinnasuunas ning see kõik on juba saudide poolt ammu kinni makstud!
Ma loodan, väga loodan, et mõnigi praeguse valitsuse igipõline toetaja ja kõikesalliv kodanik seda lugedes, wahhabismi kohta kõike põhjalikumalt ise uurima hakkab ning selle väga ohtliku ideoloogia, millel pole islamiusuga enam mingitki pistmist, täielikult hukka mõistaks, sellest kõikjal ja kõikidele rääkima hakkab. Ma loodan, et iga mõtlemisvõimleine Inimene on juba ammu siin aru saamas, mida kogu Euroopas ja kelle poolt tegelikkuses täna üldse korda saadetakse ja mil moel see kogu Meie rahvuse ja kogu valge Inimese hävinguni tervikuna see kõik tegelikkuses juba järgmise põlvkonna jooksul välja peaks viima. Kuid tasub ka teada, et Meil kõikidel on üheskoos võimalik seda kõike veel muuta! On vaja vaid seda enesele teadvustada ja koheselt enese rahvust, isamaad ja kultuuriruumi iga hinna eest kaitsma asuda ja seda Me ju tegema hakkamegi.
"Vikerraadios" esines üks koalitsiooni ja IRL-i juhtpoliitik Marko Mihkelson, tema jutt oli äärmiselt ajuvaba. Terrorismist kõneldes märkis ta, et me peame lihtsalt olukorraga harjuma!
Mihkelsoni meelest on globaliseeruv maailm lihtsalt tõsiasi mida ei ole võimalik muuta ja terrorism sellega kaasaskäiv pahe. Olgu aga öeldud, et globaliseerumisest saavad kõige suuremat kasu miljardärid-suurärimehed, tavaline inimene sellest praktiliselt mingit kasu ei saa. Globaliseerumise propaganda inimestele on vaid mitte eriti märkimisväärselt vabam liikumine. Vabalt sai liikuda ka varem ja viisa hankimine ja piiridel dokumentide kontroll ei olnud liikumist piiravaks takistuseks.
Enne esimest maailmasõda oli globaliseerumine isegi suurem kui praegu, aga suurema osa ajaloost on inimesed elanud mitte globaliseerunud, vaid iseseisvate riikide maailmas ja saavad elama ka hiljem, kui see buum lõppeb ja selles võib kindel olla.
Kummaline on see, et Mihkelson ei rääkinud sõnagi piiride sulgemisest, ega ebaseaduslike immigrantide väljasaatmisest, väites, et muidu me lämbume (huvitav, kuidas inimesed üldse varem elada said) suletuses! Riigipiiride sulgemine pole muidugi veendunud globalistidele ja vasakpooletele liberaalidele meelepärane. Elu on juba näidanud, et kurikuulus multikulti on täielikult läbi kukkunud ja võõrad rassid ning usundid ei sulandu Euroopa kristlikku kultuuri, see jääb vaid liberaaldemokraatide unistuseks, samuti ei õnnestu hävitada rahvusriike ja rahvaid.
Meie propagandaraadio jahvatab aga endiselt terroristide ümberkasvatamisest(!), selline on juba tuntud vasakpoolsete utoopia.
Möödunud
sajandi üheksakümnendate keskel olin ma sõltumatu päevalehe Post
töötaja ja mäletan, et sai kirjutatud Tartus Hiinalinnas juhtunud
õudusest, kus koerad puresid lapse surnuks. Tegemist oli vaimselt
ebastabiilse vanamuti koerakarjaga, kelle eideke oli tänavalt üles
korjanud – suur loomaarmastaja, nagu ta oli. Armastus ajas üle ääre, aga
toita ta oma peletisi kas ei viitsinud või ei jõudnud, ja nii ta siis
näljutas kiskjakarja suurest armastusest niikaua, kuni need ogaraks
läksid ja lapse maha murdsid. Kahju hinnati siis 2000 krooni midagi,
uues okupatsioonivääringus 150 euro tuuris.
Loomaaed on see suur armastus, öeldakse ühes
klassikalises filmis. Loomad on lahti, ütleb üks laulusalm. Paraku on
eurooplased oma sõgedas ja pimedas armastuses barbaarsete hõimukommete
vastu korraldanud palju hirmsamaid veretöid kui Hiinalinna vanamutt.
Euroopa poologarad eidekesed ja eidestunud onud on mahitanud lõputu
hulga hirmutegusid ja tapatalguid. Nimetan vaid esimesena meenuvaid:
Pariis 1, Pariis 2, Köln, Malmö 1-131, nüüd siis natuke Brüsselit
takkaotsa.
Arvamusliidrid, propagandamaod, korrumpeerunud
lojused ja progressiivsed tattnokad soiuvad teadagi üksikjuhtumitest,
mis ei ole üldse seotud immigrantidega. Köln ka ei olnud, mäletate kõiki
neid Saksa ja Eesti tolguseid, kes Kölni uudise järel manasid: ei ole
seotud, ei ole seotud. Tsahknagi on lõpuks suure armastuse mantra
selgeks saanud: ei maksa mehaaniliselt siduda, ei maksa mehaaniliselt
siduda.
Juhin
tähelepanu sellele, et Eesti meediatarbija ees ei ole ükski Kölni
valetaja veel vabandanud, samuti ei ole ükski meediaväljaanne Kölni
valede asjus avaldanud õiendust. Sellised need valetajad on: jultunud ja
karistamatud. Mul ei ole midagi valede vastu, aga kui need toovad kaasa
ühe massimõrva teise järel, tuleb tahtmine rahureligioon vabatahtlikult
vastu võtta, et saaks lõpuks ometi rahu.
Pime armastus tuleb kriminaliseerida
Meil räägitakse vihakõne kriminaliseerimise
vajadusest. Seda muidugi siis, kui minusuguseid on vaja vaikima sundida.
Totrus. Ma ütlen teile, et pime ja sõge armastus tuleb kriminaliseerida
ja probleemid kaovad nagu võluväel. Kõik, mis tapab, on kriminaalne;
kõik, mis vägistab, on kriminaalne; ja kõik, mis toob kaasa massimõrvad,
terrori ja massivägistamised, on kriminaalne.
Sotsilimukate ja liberaalmolluskite armulugu
on lõppenud verises sogas, nagu me seda Foks Kraimi kanalil iga päev
näha võime. Aeg on kriminaalne armusoig lõpetada ja kuriteo õhutajad
ning kaasosalised vastutusele võtta. Ma ei näe vahet sõjapropagandal ja
lillaroosade armusoiul – tulemus on verine kaos, tulemus on
inimsusevastane roim. Need kuriteod ei aegu. See on Brüsselis näha nagu
peo peal ja mina pole selles süüdi, et ma vihkan roimareid ja roima
õigustajaid, vihkan ka roima kaasosalisi ja kuriteo kinnimätsijaid.
Vihkan, põlgan, jälestan.
Ma ei saa nendest mõrvarikaltsudest aru. Eriti
nendest, kes lasevad bandiidid maale, ega nendest, kes lasevad oma
niinimetatud kodanikud ISISe pealõikajate juurde päid lõikama, lasevad
nad siis karistamatult Euroopasse tagasi, lasevad neil organiseeruda,
lasevad neil Pariisis tapatalguid korraldada, püüavad siis peamehe kinni
ja lasevad siis peamehe jälle lahti ja siis sõdivad Brüsseli getos
getomeestega, kes haaravad relva, et pealõikajate peameest politsei eest
kaitsta. Absurd.
Kus näed eurooplust – näita ust
Euroopa on meile vaenulik katkupesa,
põlisvaenlane orduaegadest peale ja surmava ohu allikas ning selle
jälkusega tuleb kõik suhted kohe katkestada. Euroopa diplomaadid välja
saata, Euroopa kapital riigistada, Euroopa vastikud seadused ja lepingud
silmapilkselt tühistada. Need, kes oma pealinna lasevad maha põletada,
ei ole meie liitlased, need on idioodid. Uroodid, nagu ütleb väga
austatud Kaur Kender.
Kas tahate, et teie lapsed maha tapetakse, ära
vägistatakse või orjadeks müüakse? Kui ei taha, siis Euroopa uks
pauguga kinni. Euroopa ahvikari ei ole enam inimkonna ega
tsivilisatsiooniga kuidagi seotud. Brüsseli vaimunõder seltskond on
inimkonnale jäädavalt kadunud. Aitab vaimuhaigete märatsushoost. Päästku
end, kes saab!
Eesti vajab restarti, euroopameelne seltskond
tuleb saata Euroopa avarustele multikultuuri rõõme, terrorit ja
pagulasestaatust nautima. Euroreeturite peamehed tuleb muidugi anda
kohtu alla, aga tavalised kaasajooksikud jooksku oma pealõikajatega
kaasa seal, mitte siin. Meil on olnud jüriöö, meil on olnud madisepäev,
meil on olnud küüditamine ja Sinimäed – meie jaoks on terror läbitud
etapp ja sellest meil enam midagi õppida ei ole. Aitab.
Võime Euroopat aidata, aga ei pea
Euroopa on niivõrd väärastunud, loll ja
mandunud, et seda pole enam võimalik päästa. Ainus mõistlik lahendus on
sellest sadomaso- ja enesetapjate klubist välja astuda, kuni hing veel
sees. See ei tähenda, et me ei võiks aidata Euroopal mõõduka tasu eest
nende agooniat pikendada. Miks mitte.
Meil on tubli palgaarmee, me võime raiuda maha
iga käe, mis tõuseb Euroopa vastu, me võime desarmeerida ja sulgeda
Euroopa mošeed – Prantsusmaa on selles küsimuses näidanud kiiduväärset
eeskuju, mida Belgia töllid ei ole osanud vääriliselt hinnata. Me võime
küüditada ja hukata välikohtu korras Euroopa terroriste ja muid
sisevaenlasi, me võime kaitsta Euroopa piire – massihävitusrelvaga, kui
vajalik – aga mis põhiline: me võime eurooplastele õpetada väärikust,
iseseisvat mõtlemist ja relvakasutamist. Andke meile seaduslik alus,
olge alandlikud, makske ette ja me aitame.
Meil on suurepärased itimehed, me võime
jälitada ja paljastada terroristide võrgustikke ja nende sidet segada.
Eurooplased ei ole ju võimelised isegi illegaalide telefonidest
pealaõikamise videoid kätte saama. Ka siin saame aidata, ja siin pole
isegi itimehi vaja, saadame töötud peale. Ma saame Euroopas teha kõike
seda, mida me oleme väga hästi teinud Iraagis ja Afganistanis.
Piinamises vajame aga endiselt Ameerika liitlaste abi, kuid midagi saab
siin ka ise ära teha. Lootust ei maksa kaotada. Me oleme ju start-up’i
maa, headest mõtetest puudust ei ole.
Euroopa meie miljonit vaest aidanud ei ole,
aga meie pole selle pärast pahased. Võime ka Kaitseliidu appi saata.
Eelkõige aga saame aidata teadmistega ning jagada oma kogemust: meil on
vaesusesse surnud 30 000 inimest ja kas meil on terrorismi? Ei ole. Kas
on fundamentalismi? Ei ole. Kas homoabielud tulevad? Ei tule. Me võime
Euroopa sotsiaalsfääri Eesti vägagi toimiva mudeli järgi ümber kujundada
ja ma tagan selle, et terroriste pole õige pea enam vaja troika
otsusega maha lasta, sest nad kõngevad ise.
Näljast koera saab toita, kurja koera saab
ketti panna ja hullu koera saab magama panna. Aga seda ei saa teha
naabri koerale vägisi, Euroopa naabrimees peab ise tahtma positiivset
lahendust. Hetkel ta ei taha ja sellise naabriga pole ühelgi endast
lugupidaval riigil ega rahval vaja tegemist teha.
Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja
Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM
LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM in memorial JÜRI KUKK
Vabadusvõitleja ja märter Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Õppis
ja töötas keemikuna Tartu Ülikoolis aastatel 1958-1979. Aastatel
1975-1976 stažeeris erialaselt Prantsusmaal Bellevues. Rahvusliku
meelsuse ja okupatsioonivastaste väljaastumiste eest vallandati dotsent
Jüri Kukk 1979. aastal oma seniselt töökohalt Tartu Ülikoolis, millele
aitasid kaasa kohalikud KGBlased, tolleaegsed kolleegid ja isegi mõned
üliõpilased. 13. märtsil 1980 teadlane ja õppejõud arreteeriti.
Kohtulavastusel ENSV Ülemkohtus 5.-8. jaanuaril 1981 mõisteti talle
2-aastane vabadusekaotuslik karistus.
Nagu sovetlikus kohtupraktikas tavaks, polnud N Liidu poliitilistel
protsessidel jälgegi objektiivsusest – nn kohtuotsused olid kas kuskilt
dikteeritud või juba ette ära otsustatud. Protestiks justiitsterrori
vastu pidasid nii Jüri Kukk kui ka kaaskohtualune Mart-Olav Niklus
kestvat näljastreiki, lugedes endale alandavaks õigusemõistmise
paroodiast osa võtta.
1981. aasta alguses saadeti Jüri Kukk Tallinnast eluohtlikus seisundis
kandma karistust Venemaal. Surm saabus Vologda tapivanglas 27. märtsil
1981 kl 2.20. Põhjus: alandatud ja kurnatud poliitvangi ebainimlik
kohtlemine, lämbumine tõenäoliselt ebaprofessionaalselt teostatud
kunstliku toitmise tagajärjel.
Jüri Kuke justiitsmõnitamise vastu protesteeris vaba maailma avalikkus,
teiste hulgas kümned keemikud Prantsusmaal, kellega ta alles hiljuti oli
koos töötanud. Aasta pärast Jüri Kuke hukkumist võõrsil tegi
Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (14. 12. 1931 – 27. 01. 2015)
Vabadusraadios ettepaneku hakata 27. märtsi, Jüri Kuke surma-aastapäeva,
igal aastal tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana. Taasiseisvunud
Eesti Vabariigi praegune administratsioon pole kahjuks tänaseni seda
ettepanekut riikliku tähtpäevana aktsepteerinud.
Langenud Vabadusvõitleja Päeva esimene aulakonverents korraldati Tartu
Ülikooli peahoones 27. märtsil 1997, avas selle rektor professor Peeter
Tulviste.
Tänavune Langenud Vabadusvõitleja Päeva aulakonverents on arvult juba
kahekümnes. See korraldatakse Tartu Ülikoolis 27. märtsil kell 12.
Käsitlusele tulevad muu hulgas praeguseks täielikult rehabiliteeritud
Jüri Kuke ahistamise ja võõrsil hukkumise asjaolud.
Vahel on huvitav sattuda Facebooki lehele "Salliv Eesti/Tolerant Estonia", kus on kena vasakpoolsete pesa ja käib konkreetne viha ning raevu õhutamine. Ilus pärl on eilne postitus, kus kiidetakse ja hõisatakse asjaolu üle, et Hollandi Vabaduspartei esimees Geert Wilders läheb kohtu alla, sest teda süüdistatakse rassismis ja veel mitmes surmapatus, mis pole sobiv äärmusliberaalsele klikile ja nomenklatuurile.
Lihtsalt teadmiseks, et sealne Vabaduspartei on ainus tõsiseltvõetav alternatiiv liberaalidele ning seda tõestab ka nende kolmas koht populaarsuselt. Kergelt arusaamatuks jääb aga Salliva Eesti hõige, et keda konkreetselt peetakse silmas ja soovitatakse kohtu alla anda ning elimineerida, sarnaselt Wildersiga? Sellist üleskutset, kus kiidetakse kellegi tagakiusamist, kes ei nõustu vasakpoolsete ideoloogiaga ning mida soovitakse rakendada ka Eestis mingite "paremäärmuslaste" suhtes, tolereerib ka Facebook lahkelt.
Kui aga Mart Sander postitab pildi, mis näitab ajaloo kordumist ja selle traagikat massiimmigratsiooni puhul, kehtestatakse tsensuur ja võetakse lihtsalt maha kui sobimatu sotsiaalmeediasse. Kui sallivad inimesed teevad üleskutseid kellegi, kelle nime ei julgeta (tüüpiline argus vasakpoolsetel) nimetada, türmi panekuks, siis kui kaugel me oleme vasakdiktatuurist ja totalitaarsest tsensuurist?
"Olin Nõmme keskuse poes, valmistoodete leti taga ja ootasin oma järjekorda. minu eest oli umbes 75-80 aastane mutike. Kui järjekord temani jõudis siis küsis ta ühele sooduspakkumises olevale keeduvorstile osutades - kui palju maksab 300 grammi seda toodet. Müüja vastas: " Umbes 1,20 euri". "See on liiga kallis minu jaoks..." vastas mutike.
See äratas minu tähelepanu. Järgmisena võttis mutike ühe sooduspakkumises oleva grillkanakintsu ja arutles omaette, et kui ta selle kõrvale riisi keedab, siis peaks kõhu täis saama küll. Kui ma olin omad tellimused kätte saanud ja letist eemaldunud, asusin mutikest jälitama. Leidnud sobiva momendi, küsisin: "Kas teil on rahaga väga kitsas?" Ta vaatas mulle otsa ja ütles:"Mul on pensionipäevani jäänud umbes 10 päeva ja 20 eurot." Selle peale võtsin ma rahakotist 10-eurose ja ulatasin temale. Ja teate mis? Ta keeldus! Ta vaatas mulle otse silma ja ütles järgmised sõnad:
"Ma pole elus laenanud ega kerjanud! Kogu oma elu olen ma tööd teinud. Ma tänan, et teil jätkub kaastunnet minu jaoks, kuid ma ei saa seda vastu võtta! Ma tänan!" Ta läks kassasse ja maksis arve metallrahas. Ma vaatasin talle järele ja tundsin uhkust. Uhkust selle üle, millised vanaemad meie maal on. Õhtul ma nutsin patja, mina - 42 aastane mees, selle üle, kuidas meie riik neid mõnitab. Solidaarsus Kreekaga? Itaaliaga? MINGE P….E, ORAVAD!!!"
Lugesin seda ja mul on häbi! Häbi oma riigi ja poliitikute pärast. Krt!
Allikas: Facebook
_________________
Need on kõrgkoolide poolt meile imporditud neegrid, kellest ainult 20% pidid üldse hariduse poolest olema võimelised õppima kõrgkoolides.
M.I.
Tegu on iraaklase Ammar Alziadyga, kes väidetavalt pani toime kodumaal mitmeid sõjakuritegusid, muuhulgas raius maha vastaste päid, millega siis hiljem poseeris ja pildid internetti üles riputas. Eelmisel aastal saabus Ammar Alziady nn. pagulasena Soome ja ei unustanud netti ülespanemast pilte õnnelikust reisist uuele kodumaale. Kuidagi sai sellest harrastusest teada Soome sisserändevastane mvlehti.net, kuhu siis mõlemad pildid üles pandi. Kui pilte oli vaadatud 200 000 korda hakkasid Soome ametivõimud „armsa pagulasega“ tegelema.
Siinkirjutaja vahendusel jõudsid ka pildid Eestisse. Kohus nimega „Pirkanmaan käräjäoikeus“ mõistis mehele 17. märtsil (2016) aasta ja nelja kuu pikkuse tingimisi karistuse sõjakuriteo eest. Rootsi „irtopää miehet“ said seevastu eluaegsed vangistused. Neil oli muidugi video, kus nad päid maha lõikasid. Mees oli läbi tõlgi kohtus väitnud, et olevat „irtopää“ vaid leidnud ja see olevat kuulunud ISIS-e enesetapu terroristile, kes end ise õhku lasi. Iraagis on ta kuulutatud sõjakuritegude pärast tagaotsitavaks ja ilmselt on seal üht-teist muudki kui maharaiutud peade üleskorjamine. Loomulikult ei huvitanud see mainitud kohut ega ei tekkinud mõtetki „armast pagulast“ maalt välja saata.
Huvitav, kui ta „rikastab“ soome kultuuri edasi ja järgmine kord poseerib juba mõne soomlase „irtopää“-ga, kas siis saab kohtus natuke rohkem või ikka tingimisi? Paistab, et globaalsele terrorismile, globaalsele vandenõule, globaalsele majanduskriisile, globaalsele kuritegevusele, globaalsele rändekriisile on lisandunud GLOBAALNE HUUMOR ja see on ka ainus, millele Eesti võiks olla avatud.
Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto Allikas: mvlehti.net
Read more...
Kui
moslemiterroristid ründasid Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetust
ja tapsid hulga inimesi, kuulutasid Euroopa riigipead, et ei lase
terroristidel ennast hirmutada ja et Euroopa väärtused jäävad
vankumatult püsima. Sama kordus Pariisi järgmise veresauna järel. Sama
kordub ka nüüd, kui terroristid tapsid enam kui kolmkümmend inimest
Brüsselis.
Euroopa väärtused on pühad! Me ei lase ennast hirmutada! Mina olen Charlie Hebdo! Me kõik oleme belglased!
Õõnsad loosungid
Vabandust:
see kõik on õõnes, kulunud, hambutu, silmakirjalik. Sest järgmised
terrorirünnakud on juba planeeritud – ja ka neile järgnevad ilmselt
samasugused euroföderalistide vastastikused kaastundeavaldused ja
teatraalsetes poosides esitatud deklamatsioonid, mille mõju Euroopat
haaranud allakäigukeerisele on tegelikkuses nullilähedane.
Miks?
Sest Euroopa keskpärastest poliitbroileritest koosnev bürokraatlik
„eliit“ ei saa tunnistada, et on lühinägelikult, vastutustundetult ja
saamahimuliselt juhtinud meie kontinendi tsivilisatsioonide vahelisse
sõtta, milleks pole valmis ei Euroopa rahvad ega nende juhid, milleks on
aga vägagi valmis mitme põlvkonna vältel enesetaputerrorismi
harrastanud moslemid.
Nii ei jäägi viimastel kümnenditel täielikult
kuldvasika kummardamisele pühendunud euroliidritel muud üle, kui
korrutada vanu, reaalsusega üha räigemas vastuolus olevaid mantraid ja
otsida süüdlasi paremäärmuslasteks, rassistideks ja Kremli käsilasteks
ristitud oponentide hulgast.
Jah, ma mõistan Junckeri, Merkeli, Hollande`i ja teiste dilemmat. Õigupoolest ongi neil ainult kaks valikut.
Esiteks: tunnistada, et senise poliitikaga on
täielikult ummikusse jõutud ja teha kannapööre ning alustada kogu
Euroopa ühisjõududega võitlust massiimmigratsiooni vastu, kehtestada
olukorra kontrolli alla saamiseks Euroopas ranged liikumispiirangud,
turvakontrollid ja surmanuhtlus vägistajatele, marodööridele ning
terroristidele.
Või teiseks: tagasi astuda ja lasta võimule
poliitikud, kes ei põe valehäbi „euroopalike väärtuste“ kõrvaleheitmise
pärast ja teadvustavad nii endale kui ka oma rahvale, et tegemist on
meie kontinendi rahvuste võitlusega elu ja surma peale.
Must stsenaarium
Euroopa praegune poliitiline „eliit“ ei tee
muidugi kumbagi. Bürokraatliku mõtteviisi kandjatena keevitatakse
endiselt kokku mingeid ajutisi lahendusi ja püütakse kontrollitava
propagandamasina abil ühiskondi edasi manipuleerida. Resultaadid on
muidugi üha kesisemad.
Tulemuseks on kaose süvenemine, terroristide
jätkuvad kaitsetute inimeste tapatalgud ja ühiskonna kiirenev
radikaliseerumine, mis ühel hetkel viib klassikalise revolutsioonilise
situatsioonini, kus alamkihid ei taha enam vanaviisi ja ülemkihid ei saa
enam vanaviisi elada. Toimub plahvatus. Ning selle käigus pühib
kannatuse kaotanud rahvas minema abituks osutunud ja selle tõttu
delegitimeerunud võimu. Ent mitte ainult.
Süütute inimeste süstemaatilisi tapatalguid
korraldanud moslemid satuvad liikuma läinud massi erilise raevu
objektiks. Moslemite getod pühitakse maa pealt ära. Nagu ajaloost teame,
ei halastata niisugustel puhkudel ka naistele ja lastele. Stiihial pole
silmi, stiihia ainsaks tundeks on viha.
Selles hävitustöös osalevad muide mõnuga ka
politsei ja sõjavägi, kes seni on olnud sunnitud hambaid kiristades
täitma poliitkorrektseid ettekirjutusi ning moslemite ja teiste
immigrantide ülbitsemise ees silmad sulgenud. Teame ju – ükskord
prahvatab vimm, mis kogunend salaja. Leiab aset uus mauride
väljaajamine.
Ah et Euroopas pole see võimalik? On.
Kakskümmend aastat tagasi nägime seda Balkani sõdades, oleme seda näinud
Põhja-Iirimaal, nägime seda äsja Ida-Ukrainas. Ajaloos võib seda
nimetada klassikaks.
Lõpetamegi seepärast klassikaga. Robert
Stevensoni surematus „Aarete saares“ ütleb mereröövel Israeli Hands
laevapoiss Jim Hawkinsile, keda ta tappa üritab: „Surnud ei hammusta“.
Praegu on see eurooplasi tapvate moslemite lipukiri. Juncker, Merkel ja
kõik need teised võivad oma arulageda ja Euroopa Liitu kõige kiiremini
lammutava poliitikaga muuta selle ühel hetkel aga ka kättemaksu ihkavate
eurooplaste lipukirjaks.
On lihtsalt nii, et kui poliitikud ei arvesta
rahvaga, ei arvesta rahvas lõpuks ka poliitikutega. Ja siis läheb
poliitika valitsuskabinettidest ja parlamendisaalidest tänavatele.
Kui kaos lõpuks korrastub, avastavad
Euroopa rahvad aga, et neid juhivad nende endi keskelt võrsunud
diktaatorid, kellel seisab ees Euroopas uute tasakaalude valuline
paikanihutamine, sest masse ei ohjelda demokraatlike protseduuridega.
See on siiski juba Euroopa ajaloo uus peatükk.
Austraalia telesaade 60 minutit käis uurimas, kuidas edeneb elu progressiivses Rootsis, kuhu voolab sadade tuhandete kaupa asendamatut tööjõudu ja õnnetuid desertööre Süüriast Eritreani...
Neid rünnati kaks korda, niipea, kui jõudsid kaamerad välja võtta. Ikka teeneliste kultuuritoojate poolt, jalahoopidega. Uus Põhjamaa oma parimal kujul. Rõivase valitsus võiks Rinkebys väljasõiduistungit pidada, just nagu Narvas. Ilma paarkümne turvameheta nad oma paleuste ühiskonnast klantspilti ei saa...
Allikas: Facebook
Read more...
Rikas Saksamaa on immigratsiooniga seoses sattunud tõsisesse rahahätta. Üldiselt ei ole isegi Saksamaal olukord midagi kiita, sest riigivõlg on kasvanud juba üle 80 % SKP-st, kunagi EL-i poolt lubatud maksimaalse 60 % asemel. Suurtes võlagades on pea kõik Euroopa Liidu osariigid.
Nüüd teatas rahandusminister Wolfgang Schäuble koalitsioonipartneritele, et kogu eelarve üeljääk 13 000 000 000 € on kulunud immigrantide peale. Lisaks veel on isegi valitsuse paljud projektid, mida oli lubatud koalitsioonileppes peatatud. Raske on nüüd väita, et immigratsioon toob riigile vaid kasu. Seda veel siis, kui Saksa Ettevõtjate Liidu juht Mario Ohoven ütles, et vaid 10 protsenti Saksamaale jõudnud pagulastest saab kaasata tööturule.
Partnerid näevad olukorada erinevalt, eriti optimistlik on Sotsiaaldemokraatide juht ja asekantsler Sigmar Gabriel, kes tahab käivitada sisserännanutele veelgi rohkem programme kui on praeguses eelarves.
Minister Schäuble soovis isegi võtta raha pikaajalistelt töötutelt, et maksta hilisimmgrantidele. Kuid see ei läinud läbi sest kardetakse, et see on laskemoon AfD-le (Alternative für Deutschland).
Raha napib igale poole.
Justiitsminister Heiko Maas´i (sots) sooviks on umbes 20 miljonit eurot, et harida sisserändajaid teemal "tarbjakaitse". Siseminister Thomas de Maiziere soovib veel lisaks eraldtule pool miljarit eurot, et rahastada ületöötanud ja ülepinge alla vaevlevat Saksa föderaalset politseid. Transpordiminister Alexander Dobrindt ütleb, et vaja on täiendavat raha infrastruktuuri, teedele-sildadele ja raudteedele. Samuti vajaks tema ministeerium hüvitust immigrantide üle riigi tasuta transportimise eest bussides ja reisirongides. Ainuüksi Saksa raudteele on immigrantide tasuta sõidutamine maksma läinud kümneid miljoneid eurosid.
Sotsiaaldemokraatide juht ja asekantsler Sigmar Gabriel on teatanud, et nad lükkavad tagasi eelarve, kui nende nõudmisi planeeritud programmide osas ei täideta. Sellest kuuleme juba täna-homme, sest eelarve esitamise tähtaeg on 23. märts. Kui uut eelarvet ei kinnitata, võib see kaasa tuua kaose, sest Saksa niigi kurnatud sotsiaalsüsteem ei ole võimeline toime tulema sellise sisserändajate tulvaga.
Nii võib isegi toimuda umbusaldushääletus kantsler Merkel´ile.
IRL'i väljasuremine ajab osasid selle liikmeid lausmarru. Loomulikult on kõik teised idioodid. Pole midagi parata, aga eesti rahvas ei toeta IRL kava "Isamaa 2.0", milles nähakse ette pea miljoni immigrandi toomist Eestisse. Eks selliseid suremise korinaid kuuleme veel.
Nõmme TV:
Mis järgmiseks? Palju pole puudu, et uuskommunistid hakkavad väitma, et terroriakti panigi toime EKRE rakuke Brüsselis ning EKRE vastutab terrorirünnaku eest.
Rassism Eestis tekkis hetkel, mil meie riigi valitsejad selle Eestisse tõid, asudes tervet rahvast üleöö rassismis süüdistama. Ja seda miski ühe Tartu päti pärast, kui ma õigesti mäletan. Reaalne probleem Eestis ja Euroopas on aga täiesti teine kui rassism - see on meie kristliku tausta ja migrantide varjamatu, kohati agressiivse islami kokkupõrge, mida aga meie valitsejad kas ei oska või ei julge või ei taha endale teadvustada. Sellest oskamatusest või tahtmatusest siis ka rahva süüdistamised rassismis.
Mõistan - see on hea piits, sest see on miskit, mis süüdistatavat alavääristab, teda madaldab ja halvustab. Ja see on ka midagi, millest süüdistajad ise aru saavad. Lõpuks on see hea propagandistlik tempel, mida kellele tahes otsa ette kleepida. Et asi on täiesti muus ja märksa sügavam - on kristluse ja islami sobimatuses - sellest meil vaikitakse. On see oskamatus seda vastandumist näha, on see tavaline harimatus, on see teadlik reaalsuse varjamine... ma ei tea. Et aga asi pole kellegi pelgas nahavärvis - noh, see on vist selge igale eestimaalasele. Rassismi süüdistuste mõte on selge ja lihtne - tampida kõik, kes on migratsiooni vastu, murust madalamaks. Rassismi kaigas on selleks igati sobiv vahend.
Mis võiks olla rahva mõjus vastuargument nendele rassismi leiutajatele? On olemas üks ja lõplik argument, mille vastu ei saa ükski süüdistaja mitte ühegi oma väitega. See argument on nende rassismi otsijate ja rassismi leidjate väljanaermine. NAER. Kui sinu üle naerdakse, siis pole sul selle naeruga võimalik argumenteerida. Niisiis, säilitades oma head tuju ja optimismi - vastakem nende süüdistustele naeruga. Ega selline algeline ja oskamatu poliitpropaganda muud kui väljanaermist ei väärigi.
Tänaste Brüsseli sündmuste valgel - pommiplahvatused ja tapetud - on raske naerda. Euroopa südames toimub taas otsene ja julm islami vägivald. Ometi, needsamad tänased Brüsseli sündmused muudavad kogu selle meie võimude kavandatud aktsiooni veel kordi naeruväärsemaks kui see niigi on. Eks lugege seda punast loosungit. See ütleb, et meie oleme rassistidest, et meie oleme vägivallatsejad - meile ju seda miitingut korraldatakse. Tänased sündmused Brüsselis räägivad täiesti muud.
NB! YT-ist saate enam-vähem arusaadava eestikeelse teksti: kõigepealt klikkige klahvil CC, siis hammasratta kujulisel klahvil, edasi German (a-g) ja siis auto-translate, ning valige eesti keel.
_________________
Meie peaminister T.Rõivas on arvatavasti ka juudi päritolu!
Ajaloolane Jaak Valge pidamas ettekannet konverentsil "Kas Eesti on demokraatiaks valmis?" Foto: SAPTK Ajaloolase Jaak Valge sõnul ongi lühike mõtlemine üks
esindusdemokraatia puudusi, mida rahvaalgatusega kompenseerida saaks.
Rahvaalgatuse taaskehtestamisega saab kindlaks teha, kas olemegi rahul
olukorraga, mis meid hääbumiseni viib.
Postimehe ajakirjanikud leidsid mõni aeg tagasi asjakohaselt või
vähemalt täpses suunas mõeldes, et Eestit viimastel aastatel kõige enam
mõjutanud inimene on Swedbank Grupi tegevjuht Michael Wolf.
Nüüd süüdistati seda inimest Swedbanki nõukogu poolt kahtlastes
tehingutes, sellele kuritegudes süüdistavale isikule maksti 23 miljonit
Rootsi krooni ehk 2,45 miljonit eurot valurahaks ja tagandati.
Väidetavasti uurimine käib, aga ma ei oleks üldse kindel, et me teada
saame, mida too Eesti mõjukaim inimene aastatel 2009–2015, mil ta selles
ametis oli, valesti tegi.
Kui me katsuksime uurida selle suure juhi – sest kuidas seda
mõjukaimat Eesti inimest ikka teisiti nimetada – poliitilisi vaateid või
ka eraelulisi andmeid, siis ei saaks me suure tõenäosusega teada mitte
midagi – muidugi välja arvatud juhul, kui Wolf ise otsustab end
reklaamida. Nii et me ei tea, kes see meie suur juht on. Ilmselt pole
põhjust lisada, et meil pole olnud vähimatki pistmist ei tema ega ka
tema järeltulijate valimisega – veel enam, me ei saa isegi kuidagi
mõjutada nende valimist, ning mis peamine, nende tegevust.
Niimoodi see elu meil globaliseerumisajal käib. Aga kui te toksite
Google’i otsingumootorisse sisse “demokraatia” ja “definitsioon”, siis
saate kõige esimese vastusena Merriam Websteri ilmavõrguentsüklopeedia
määratluse, mille kohaselt demokraatia on valitsusvorm, kus inimesed
valivad liidrid hääletamise teel. Cambridge’i online-sõnaraamat
pakub pisut täpsemat definitsiooni: demokraatia on usk vabadusse ja
inimestevahelisse võrdsusesse või valitsussüsteem, mis põhineb sellel
veendel ja milles võim on kas valitud esindajate või otseselt rahva enda
käes.
Demokraatia tähendust on varem siiski eri aegadel ja kohtades
mõistetud eri moodi. Väga üldiselt võib öelda, et kuni 1930. aastateni
mõisteti demokraatia all tõepoolest rahva tahet, ent kalduti arvama, et
kõik rahvad ei ole demokraatiaks kohased. 1930. aastast peale tekkis aga
ka teine tendents – autokraatlikud valitsejad hakkasid püüdma
demokraatia mõistet ümber sõnastada. Ka Eesti kultuuriruumis oli siis
esimene kord, mil valitsejad püüdsid väita, et demokraatia ei ole rahva
tahe. Päts hakkas korrutama – ja mõni usub seda
siiamaani –, et ta kehtestas oma autoritaarrežiimi demokraatia
toetuseks. Mõni võib-olla usub ka seda, mida Leonid Brežnev
veel hiljem rahvale ilmutas, et just Nõukogude Liidus on arenenud
sotsialistlik demokraatia. Tõesti, Nõukogude konstitutsiooni kohaselt
oli kodanikel sõnavabadus, meelsusvabadus, demonstratsioonide vabadus,
käidi ka valimistel jne, ent neid vabadusi sai tegelikus elus kasutada
ainult sellesama režiimi kinnistamiseks, mitte poliitika suunamuutmiseks
rahva tahte kohaselt. Ma tahaks väga eksida, aga mulle tundub, et
tasahilju oleme me uuesti sellise demokraatia mõistmise poole teel.
Pätsi argumendid aga, et rahvas ei oska otsustada, kuna on liiga elevil, palavikus, korra nimetas ka, et on haige jne, et poliitilisi küsimusi saavad ikkagi otsustada elukutselised poliitikud ja eksperdid, mitte rahvas, kes pole veel küps, on mu arvates taolise retoorika klassika, kust võiksid praeguse rahvaalgatuse vastased samuti malli võtta. Niisiis annan hea vihje, ühiskonna enamuse arvamuse kriitikud, ärge raisake aega, ärge leiutage jalgratast, lugege Pätsi kõnesid! See kõik on juba olnud!
Miks siis taolised argumendid uuesti päevakorrale kerkinud on – olukorras, kus ühiskonna haridustase ja informeeritus on kindlasti kasvanud? Tegelikult on see sama küsimus, miks meil taas otsedemokraatiat vaja on.
Need põhjused ei ole samad, mis Pätsi ajal. Ning ka demokraatiast loobumine ei saa tänapäeval käia nii, nagu Päts-Laidoner kokkuleppel sotsiaaldemokraatidega seda tegid, s.t riigipöördega.
See on globaliseerumine, võimu koondumine selle võimu mõjust mujale.
Sotsiaalteadlased nimetavad seda hellitavalt demokraatia defitsiidiks globaliseerumise tingimustes.
Esimese põhjuse ma juba ütlesin selle näitega, mille alguses tõin. See on globaliseerumine, võimu koondumine selle võimu mõjust mujale. Ma ei ole üldsegi originaalne selle tendentsi väljatoomisel, sotsiaalteadlased nimetavad seda hellitavalt demokraatia defitsiidiks globaliseerumise tingimustes. Ning suurt pilti vaadates näeme veel, et tänapäeva maailm muutub aina problemaatilisemaks, ebademokraatlikud riigid Hiina ja Venemaa muutuvad üha mõjukamateks ning meie enda poliiteliidi käsitlus demokraatiast üha ebamäärasemaseks. Samal ajal anname järjest käest oma riigi iseotsustusõigust. Kui me leiame, et iseseisvuse kaotusele 1940. aastal viis ka demokraatia puudumine Eestis, peaksime ajaloost õppima.
Teine põhjus on esimesega seotud ja selleks on poliitikute võõrandumine oma ühiskonnast – me ei ole kindlad, kas meie valitud poliitikud tegutsevad oma ühiskonna või kellegi teise juhtnööride järgi ja kulutavad meie riigimakse, mis nad saavad erakondade riikliku rahastamise kaudu, lihtsalt selleks, et oma tegevust õigustada. Imelikul kombel tekivad poliitilisse päevakorda küsimused, mis seni ühiskonda erutanud ei ole, ning neid, kes kinnisilmi poliiteliidi argumentidega nõus ei ole, sildistatakse erinevate äärmuste, natsismi ja Putini pooldajateks. Nagu oleks tagasi tulnud stalinliku nõiajahi ajad, mil neid, keda kahtlustati ebalojaalsuses režiimile, süüdistati ühtaegu nii Saksamaa, USA, Inglismaa ja Jaapani spiooniks olemises, ehkki nende riigid olid omavahel vaenujalal. Valikuid ei arutata, kuna poliitiline korrektsus eeldab, et neid ei ole olemas. Valitseva ortodoksia kohaselt on lihtsalt vale ja diskrimineeriv oletada, et näiteks migratsioon võiks põhjustada meie riigile soovimatuid tagajärgi, kirjutas minu hea kolleeg
Soome Teaduste Akadeemia liige professor Timo Vihavainen juba seitse aastat tagasi.
Jah, mulle tundub, et praegu on tegemist sõnavabaduse piiramise katsetega, liiga palju on meie riigis sellekohaseid näiteid.
Jah, mulle tundub, et praegu on tegemist sõnavabaduse piiramise katsetega, liiga palju on meie riigis sellekohaseid näiteid. Kellele meist meeldiks, kui teda sõimatakse, ent selles olukorras, kus pole usaldust poliitikute vastu, mõjub nn vihakõne kui raskesti defineeritava nähtuse juurutamine meie karistusõigusesse küll sõnavabaduse piiramisena. Uskuge, et ma ei tunne vähimatki sümpaatiat ei Saksa natsiideoloogia ega ka suurvene šovinismi vastu, sest kuidas saaks üks eesti rahvuslane seda tundagi. Küll aga tunnen sümpaatiat Voltaire’ile omistatava mõtte vastu: “Ma ei pruugi nõus olla ühegi sõnaga, mis te ütlesite, aga ma olen kindlasti valmis kaitsma teie õigust seda öelda.” Kui meie konstitutsioonis on kirjas südametunnistuse-, usu- ja mõtte- ja sõnavabadus ning õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele, siis see peaks minu arusaamise järgi kehtima ühtemoodi kõikide, nii natside kui vene šovinistide puhul.
Ma tean, et see mu arvamus ei ole populaarne, aga ma pean ikkagi ütlema, et mind häiris nii Risto Teinoneni Eesti riigist väljasaatmine kui ka Päästeameti rühmapealiku Sergei Menkovi vallandamine töölt, kuna ta kommenteeris mõnitavalt aastapäevaparaadi.
Seejuures polnud tema iroonia lõikavam, kui näiteks “Tujurikkuja” sketši oma. Kas on tõesti nii, et ühiskonna enamuse arvamust võib kritiseerida, aga riigi institutsioone mitte? Minu arvates on meil õigus kõike kritiseerida. Võib-olla on nii, et kui me need sammud täna vaikides heaks kiidame, siis kiidame heaks ka poliitilise korrektsuse raamid, mis võivad ükskord kääridena kinni laksatada ka meie endi puhul. Peame olema siin väga valvsad.
See valvsus muutub aga üha raskemaks, sest salastamine laieneb kõigisse eluvaldkondadesse, riigisaladuse, ärisaladuse või isikuandmete kaitse sildi all. Demokraatlik ühiskond on avatud, transparentne. Riigikogu komisjonide salvestiste hävitamise plaan on üks näide liikumisest teises suunas, mis mulle kui ajaloolasele on eriti arusaamatu. Kui enne soovitasin ühiskonna arvamuse alahindajatel kasutada Pätsi autoritaaraja propagandaargumente, siis salvestiste hävitamise puhul ma seda enam soovitada ei saa: siin on meie poliiteliit oma kitsendustega lihtsalt Pätsi autoritaarajast ette jõudnud.
Kolmas – aga mitte tähtsuselt kolmas – on minu arvates meie identiteediküsimused. Meil pole enam selge, kes me oleme, milleks me oleme, mis on meie eesmärk, missugusena tahame näha oma tulevikku. President on kasutanud head kujundit – mis tõi meid siia, ei vii meid edasi. Võimalik, et see nii on – aga esmase asjana peaksime ikka teadma, kuhu edasi, s.t mis on meie eesmärgid. Meetodid, need, mis meid edasi või eesmärgini viivad, sõltuvad eesmärgist, ühe eesmärgi puhul kasutame ühtesid meetodeid, teise puhul teisi ja mingit mõtet pole rääkida ainult meetoditest, eesmärki sõnastamata.
Rahvaalgatusõigus, mida me tahame, ei ole mitte eelistus ühele või teisele ideoloogiale, vaid platvorm erinevate vaadete ausaks konkurentsiks, selleks, et saavutada parem tulemus.
Siinkohal pean uuesti üle kordama, et rahvaalgatusõigus, mida me tahame, ei ole mitte eelistus ühele või teisele ideoloogiale, vaid platvorm erinevate vaadete ausaks konkurentsiks, selleks, et saavutada parem tulemus. Aktsiooni algatajad on kõik erinevate poliitiliste vaadetega. Me kõik oleme kritiseerinud poliiteliidi praktikat, mil hea ettepanek lükatakse tagasi seepärast, et see ettepanek tuli n-ö valest kohast. Mõned aastad tagasi kirjutasin ise küll kohe Harta 12 üleskutsele alla, sellest hoolimata, et nägin, et algatajad ei esindanud sama poliitilist ideoloogiat, mida mina. Kahjuks need harta inimesed, kelle poole pöördusime, meiega praegu ei ühinenud. Ma siiralt loodan, et veel ühinevad.
Otsedemokraatia tähendab ka vastandumist poliitilistele intriigidele ning vastutustundlikke otsuseid ise, vaid ka sellega seotud poliitilise eetika taseme tõusu. Meie algatust on võrreldud või kohati samastatud vabadussõjalaste liikumisega. Minu arvates on vabadussõjalaste hinnang Eesti ühiskonnas küll põhjendamatult kriitiline, kuid vähemalt ühe poliitilise vea tegid nad ka küll: nad vastandasid oma kampaaniates end liiga teravalt elukutselistele poliitikutele ja erakondadele. Ehkki meil pole täna põhjust karta sellist riigipööret, nagu 1934. aastal – see ei ole läänemaailmas lihtsalt vähemalt täna kuidagi võimalik –, peaksime meie seda viga küll vältima ja – vastupidi – koos töötama kõigi nendega, kes neid eesmärke aktsepteerivad.
Oleme oma algatusgrupiga arutanud, et meie esmane ja ainus eesmärk otsedemokraatias olekski põhiseaduse ja alamate õigusaktide muutmine niimoodi, et meil oleks võimalik algatada siduvaid rahvahääletusi. Pärast seda võib algatusgrupp loodetavasti sõpradena laiali minna. Rahvaalgatus ei tohi olla karikatuur – see, mis tuli välja Harta liikumise käigus tehtud ettepanekutest. Rahvaalgatus peab tähendama seda, et rahval on tõepoolest võimalik seadusi teha ja muuta. Algatusi ei saa lubada poliitikute poolt n-ö rajalt maha võtta. Teisalt ei tohi see olla ka mehhanism, mis destabiliseeriks poliitilist süsteemi. On selge, et päris kõiki küsimusi ei saa rahvahääletusele panna, aga see loetelu ei tohi olla pikk ega ka mitmetitõlgendatavalt sõnastatud.
Minule isiklikult meeldib 1920. aasta konstitutsiooni ja seaduste süsteem, ning mu arvates võiks selle ka täna edasiste aruka tasakaalu otsingute aluseks võtta.
Aga nüüd tulen veel tagasi selle juurde, mida rahvaalgatuse sisseviimine Eestis muuta võiks. Kõigepealt saab just rahvaalgatusega tasakaalustada globaliseerumisest tingitud dedemokratiseerumist.
Aga nüüd tulen veel tagasi selle juurde, mida rahvaalgatuse sisseviimine Eestis muuta võiks. Kõigepealt saab just rahvaalgatusega tasakaalustada globaliseerumisest tingitud dedemokratiseerumist. Me ei pruugi varsti enam Venemaa vastu saada oma parema elatustasemega – veel enam, julgen arvata, et SRÜ-sse kuuludes oleks Eesti isegi praegu SKT tasemes jõukam. Aga arvan, et suurem osa meist ei tahaks ikkagi sellises Eestis elada. Me eristume Venemaast oma kodususe, oma paindlikkuse ja oma demokraatiaga. Venemaa autoritaarsusele ei tule vastu hakata sellega sarnastudes, lastes endale ühel või teisel moel peale suruda autoritaarset mõtlemist ja väärtusi, vaid vastupidi, rohkema demokraatiaga, julgelt oma ühiskonna demokraatlikku sidusust suurendades. Et muuhulgas ka Eestis elavad vene inimesed näeksid iseotsustusõiguses kontrasti meie ja Venemaa vahel, ning see kaalukeel peaks kalduks väga selgelt meie kasuks.
Meie riigis peaks kodanik end tundma kodanikuna, kes riigi põhiotsuste tegemisel kaasa räägib, mitte riigialamana, kelle osaks jääb riigiisade otsustele kuulekalt järele kiita. Ka Euroopa Liidu probleemide lahenduseks ei ole minu arvates küll tsentralism ja suurem autokraatia, kuidas me seda ka ei nimetaks või põhjendaks, vaid rohkem demokraatiat selle mõiste ehedas tähenduses.
Teiseks toob rahvaalgatus meie enda poliitikud meile lähemale: juba see teadmine, et nende poolt kehtestatud seadused on rahvaalgatuse korras muudetavad, distsiplineerib poliiteliiti. Meenutagem taas, kui kaua on räägitud valimisseaduse muutmise vajadusest, erakondade riikliku rahastamise lõpetamisest või vähemalt tasakaalustamisest ja parlamendi liikmete kuluhüvitistest – viimane, tõsi küll, on väike asi, aga demonstreerib poliiteliidi võõrandumise ulatust. Ning rahvaalgatuse kaudu saaks tõsta poliitilisse päevakorda tõesti need küsimused, mis ühiskonna enamikku või vähemalt suurt osa muretsema panevad, nagu näiteks Eesti rahvastikukriis.
Kolmas ja peamine muutus minu arvates oleks aga – nagu enne märkisin – võimalus meie identiteedi ja eesmärkide klaarimiseks.
Kolmas ja peamine muutus minu arvates oleks aga – nagu enne märkisin – võimalus meie identiteedi ja eesmärkide klaarimiseks. Peatun siinkohal sel pisut pikemalt ja võtan taas vabandades näitlikustamiseks appi ühe mõttekäigu meie presidendi viimasest kõnest. Nimelt väidab president meie julgeolekuküsimuste kontekstis, et arusaam, et “Eesti saaks olla mini-Šveits Venemaa külje all, kuulub juba absurdi rubriiki. Kuidas on üldse võimalik seesuguse enesepettuseni jõuda?” Loomulikult olen presidendiga nõus, et Venemaa on meile täna oht. Aga asi, mis mind isiklikult tema mõttekäigu juures häirib, on lühike ajahorisont, lühike, mõne aasta sisse mahtuv mõtlemine, ning nende agressiivne hukkamõist, kes strateegilisemalt mõtlevad. Meenutagem, et alles mõned aastad tagasi rääkisid meie juhtpoliitikud sõbralikust Venemaast ja nimetasid russofoobideks kõiki neid, kes nägid Venemaas ohtu. Selline lühike mõtlemine ei vaja tõesti eesmärke, vaid ainult meetodeid, et oma praegust olekut tagada. Strateegilise mõtlemise puhul ei naeruvääristaks me sellist soovi, sest Venemaa jääb ju meie kõrvale alatiseks, ning meie kui väikeriigi ideaal peakski olema neutraalsus, ning kui me maailma saame kusagile poole tüürida, siis peaks see olema just rahu.
Selline lühike mõtlemine ongi minu arvates üks esindusdemokraatia puudusi, mida rahvaalgatusega kompenseerida saaks. Rahvaalgatuse taaskehtestamisega saame me kindlaks teha, kas olemegi rahul olukorraga, mis meid hääbumiseni viib. Kui oleme, siis teame, et oleme selle otsuse teinud tõesti meie ise, mitte Michael Wolf või keegi, kelle nimegi me ei tea.
