RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 22. aprill 2019

“Räägime asjast” 21.04.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-21042019/
 

Read more...

Kaljulaid Vene meediale piirileppe kohta: Eesti valmis loobuma viitest Tartu rahule

President Kersti Kaljulaid ütles intervjuus Vene meediale, et Eesti on piirileppe puhul valmis loobuma viitest Tartu rahulepingule.

Kaljulaid ütles väljaandele Kommersant antud intervjuus Vene-Eesti piirileppe kohta, et Eesti on juba välja leppest võtnud preambula, milles oli viide Tartu rahulepingule.

Allikas: https://lounaeestlane.ee/kaljulaid-vene-meediale-piirileppe-kohta-eesti-valmis-loobuma-viitest-tartu-rahule/
____________
K.Kaljulaid on ikka täesti loll. Siin võtab ta endale õiguse kaubelda Eesti maaga ja Tartu rahulepinguga. Tal peks teada olema, et uus valitsus ja ka Riigikogu (kahtlen veidi siiski Keskerakonnas, siis laguneks see valitsus ja seda nad siiski vast ei taha) ei lähe kaasa sellise loovutusliku piirilepinguga.
Põhiseadus: § 122.  Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel.
Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.
M.I.

Read more...

Reporter: Soovahetusskandaal Rootsis! Teismelised tüdrukud muudetakse poisteks


Link: https://tv.postimees.ee/6572902/reporter-soovahetusskandaal-rootsis-teismelised-tudrukud-muudetakse-poisteks 
 ___________
"Euroopalikud väärtused" tungivad peale, ei ole midagi teha ja seda eriti riikides, mis on meile eeskujuks seatud. Loodame, et need Eestisse enam ei jõua uue valitsuse ajal.
M.I.

Read more...

pühapäev, 21. aprill 2019

Huvitavat pühapäevaks: Traditsioonidega perekond...

____________
EKRE sildistamine neonatsideks Rein Raua poolt ja Mihkel Raua poolt lausa "Kolmeraudses" terroristideks nimetatud, näitab nende poliitilist suhtumist konservatiividesse erti hästi.
M.I.

Read more...

Martin Helme: valitsuses hakkame kohe kokkulepitud plaane ellu viima



Uued Uudised   Published on Apr 18, 2019

Read more...

Aldo Roomere: Kui üks tillukeseks hääbunud rahvas on nii haigelt lõhki, kas meil on üldse mingit tulevikku?

Kui üks tillukeseks hääbunud rahvas on nii haigelt lõhki, meeletult õiglust vaenavat ja tõde tappa tahtvat kõntsa täis, siis kas meil on üldse mingit tulevikku? Peletislik bürokraatia, lõputult laristav võimumaffia ja teda ülistav libameedia, nutiseadmetesse uppunud noorus, kes ei oma enam vähimatki sidet reaalsusega, nagu meie president ja valitsuski.

Lauluväljakut mõnitav kiunujate kamp, kes väidavad end võitlevat vabaduse eest? Kelle vabaduse? Soovahetuse ja sooneutraalsusvabaduse? Idiootsuse, roppuse, kõigilekõigelubatavuse ja normaalsuse hävitamise ülimaks väärtuseks kuulutamise vabaduse eest? Rögisev reklaam, mis pressib peale mitte millekski sobilikku prahti, arvamusliidrid, kelle arvamus on kusagilt globaalkontorist puldiga juhitav ja kõrvulukustuseni võimendatav, kohalik, mannetult määgiv meedia, mis serveerib uudistena lausvalet ja meelelahutusena meelt muserdavat kõntsa. Ja kogu selle kaugelt ja kõrgelt suunatud müra taustal askeldavad usinalt siledaajulised seltsimehed meie endi hulgast - kuulekad, surveajupestud kitsed, kes on valmis üheainsa mittepoliitkorrektseks sildistatud sõna alusel sind vaikimisse küüditama.

Esialgu vaikimisse, aga varsti ilmselt ka uus-Siberisse, või kurat teab, kuidas neid eurogulaage nimetama hakatakse. Ma ei näe enam mingit tulevikku, sest kui nõnda jätkub, siis põleme kõik väga varsti nagu Notre Dame, ja vaevalt, et sealt niigi palju päästetakse, kui tollest ajaloolisest katedraalist.

Allikas: Facebook

Read more...

laupäev, 20. aprill 2019

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Fookuses eri: kõigi Eesti pole mitte kellegi Eesti



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Jüri Toomepuu: Uus valitsus – samm paremuse poole

Lootusrikas tulevik?
„Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade–“ need on kõige tähtsusrikkamad ja lootustandvamad sõnad kehtivas, muidu viletsas ja vigases Eesti Vabariigi põhiseaduses.

Kahjuks muutis esimene okupatsioonijärgne valitsus need lootustandvad sõnad tühipaljaks sõnakõlksuks, kui ta eiras Genfi konventsiooni nõuet, et okupandid lahkuks kui lõpeb okupatsioon. „Isamaa“ ei täitnud ühtegi oma suurepärastest valimislubadustest. Eesti rahvusele ja kultuurile veelgi hukatuslikumaks osutus see, et ta põlistas kõik pool miljonit okupanti koos nende järglastega alalisteks elanikeks ja seega tulevasteks kodanikeks. Sellega alustas rahvusluse sildi all pettusega võimule tõusnud valitsus eesti rahvuse ja kultuuri hävingut tagava riigi kindlustamist ja arendamist.
Järgnevad valitsused täitsid või üritasid täita vähemalt mõned oma valimislubadustest, aga põhiseaduse lootustandva nõude asemel on jätkunud eestlaste põlise kodumaa venestamine –järjest kiirenevas tempos.

Sõõm värsket õhku.

Uus, võimule tõusev valitsus on nagu suur sõõm värsket õhku eelkõige seetõttu, et nende koalitsioonilepe algab sõnadega: „Meie olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine,“ ja esimene lõik lõpeb sõnadega: „Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis sätestatust tagame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.“

Võib arvata, et need EKRE poolt nõutud sõnad Keskerakonna rõhuvale enamusele rõõmu ei valmista. Aga minu ja ma usun kõigi eestlaste rinnas, kes arvavad, et eestlastel on õigus jääda peremeesteks oma põlisel kodumaal, panevad need jälle hõõguma lootuse tule. Lootust annab ka fakt, et praegune Keskerakonna esimees Jüri Ratas on erinevalt eelmisest eestlane. Kuigi jäme ots Keskerakonnas püsib venelaste käes, on ta suutnud enamasti ignoreerida Savisaare poolt sõlmitud koostöö lepet Putini Eesti-vaenuliku Ühtse Venemaaga. Lootust annab ka see, et „Isamaa“ ministrikandidaatide hulgas on vähemalt üks tubli rahvuslane, Urmas Reinsalu, kes propageeris ja aitas realiseerida meie NATO liitlaste üksuste paigutamist Eestisse, kuigi ta pidi selle eest kannatama räiget Putini käsilaste kriitikat. Liitlaste kohalolek muutis NATO viienda „üks kõigi, kõik ühe eest“ lõigu vaevaltusutava bluffi asemel enam-vähem tõsiselt võetavaks riigikaitseks,

Erilist rõõmu teeb see, et tubli, andekas ja arukas rahvuslane Henn Põlluaas on valitud Riigikogu esimeheks. Põlluaas juhtis ühendust Eesti Demokraatlik Rahvuslike Jõudude Koostöökoda, oli Eesti Rahvusliku Liikumise asutajaliige liige ja esimees, on Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liige, Kaitseliidu Keila Malevkonna pealiku abi, endine edukas Saue linnapea, EKRE aseesimees ja selle aasta valimistel isiku mandaadiga (7392 häält) valitud Riigikogu liige. Ta on lahanud Eesti lähiajaloo probleeme lisaks arvukate ajakirjanduse avaldatud artiklitega ka hästi dokumenteeritud raamatutega "Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine?" "Lennart Meri, vabaduse valus valgus" ja käesoleval aastal avaldatud "Sotsid, interrinde teine tulemine".

Oht Eestile ja eestlusele.

Eestlaste põlise kodumaa püsimist riigina mida valitsevad eestlased ohustab järjest kasvav mitte-eestlaste osa „eestimaalastest“, kui kasutada okupantide lemmikterminit millega üritati lisada legitiimsuse maik Eesti ümberrahvustamisele.
Esimene okupatsioonijärgne, rahvusluse sildi all võimule tõusnud valitsus sooritades Eesti ajaloo kõigi aegade kõige suurema vea jätkas Eesti ümberrahvustamist. Mart Helme, EKRE esimees ja uue valitsuse siseministri kandidaat saab sellest probleemist õnneks hästi aru. Oma hiljutises intervjuus selgitas ta olukorda: "Räägitakse, et meil pole ju pagulasi. On küll! Probleem ennekõike, et tullakse siia illegaalselt tööd tegema. Hinnanguliselt 22 000 inimest aastas idast, küll renditööjõuna, küll sisserände eranditega." Ta arvab, et „tuleval aastal võib see number olla juba 33 000.“ Seesugune immigratsioon on tema sõnul „hävituslik, kuna lööb paigast ära demograafilise tasakaalu eesti- ja venekeelse rahvastiku osa kallal.“

Ametlikult asus Eestisse eelmise aasta jooksul elama 17 616 inimest ja Eestist lahkus 12 358 inimest. Saabujad tulevad peamiselt üle idapiiri ja lahkujad on kahjuks enamasti eestlased. Rahvastikuregistri ametlikku statistikat ei tasu eriti tõsiselt võtta – iga elanik võib seal endale määratleda mistahes rahvuse ja keegi ei tea täpselt kui palju oli neid saabujaid ja lahkujaid, kes endid kuskil ei registreeri.
On rõõm teada, et siseministrina saab Mart Helme leida lahendusi probleemile, mis ohustab kõige enam eestlaste põlise kodumaa püsimist riigina mida valitsevad eestlased.
Koalitsioonilepe näeb ette ka iseseisva piirivalve taastamise. Helme saab aru, et piirivalve „peaks olema võimeline olema esimene kaitsevall sõjalise konflikti puhul. Selleks tuleb tema sõnul ka viia piirivalve relvastus ja väljaõpe oluliselt kõrgemale tasemele.“ Kindlasti vajab Eesti idapiiri mis poleks enam füüsiliselt, riigikaitseliselt ja juriidiliselt auklik.

Tõrv uue valitsuse meepotis.
Uue valitsuse meepotis on kahjuks ka paar supilusikatäit tõrva. Teiseks Riigikogu aseesimeheks sai Siim Kallas kelle kapp on tulvil luukeredest. Ta kogus kurikuulsust juba okupatsioonivõimu nomenklatuuri liikmena ja hoiukassade juhina kui selle kontodest kadus suur hulk töörahva raske vaevaga kogutud säästudest.

Samas peab tunnistama, et Kallas on üliosav igasugustest afääridest väljapugeja. Isegi Moskvast võltsimisi ja raha kadumist uurima saadetud revidendid ei suutnud Kallast trellide taha panna, sest talle pakkus katust tolleaegne kommunistliku partei ministrite nõukogu esimees Bruno Saul isiklikult.
Kui Kallase allkirjaga läks Eesti Pangast kaduma10 miljonit dollarit maksumaksjate raha, mõistis ta koalitsioonikaaslase Juhan Partsi tolleaegne abikaasa, linnakohtu kohtunik Merle Parts ta õigeks. Kuigi Ringkonnakohus leidis, et see otsus oli väär ja tühistas selle, otsustas sõbralik Linnakohus Kallase uuesti õigeks mõista. Tolleaegsele riigi peaprokurörile suutis keegi selgeks teha, et juba varem kõrgema kohtu poolt vääraks tunnistatud otsust pole vaja edasi kaevata. Oleks huvitav teada kas seoses sellega kasvas ka peaprokuröri jõukus. Sama osavalt suutis Kallas karistusest hoiduda kui ta Brüsseli kolleegid väitsid, et ajal kui ta oli Euroopa Kontrollkoja liige oli too asutus “lükanud kalevi alla” Euroopa Liidu rahade väärtarvitamise juhtumeid ja harrastanud "kriitika leevendamise aga ka täieliku kõrvaldamise praktikat” kahtlaste finantstehingute kohta.

Kallas oli seotud ka nn VEB fondi afääriga, mida uuriv ajakirjanik Toomas Kümmel nimetas oma aastal 2004 avaldatud raamatus „Isamaa rüüstajad“ suurimaks pangarööviks tänapäeva Eestis. Raha, 32,3 miljonit dollarit, maksti välja Eesti Panga tegelaste poolt valmistatud võltsdokumentide alusel vene viinavabrikandile Aleksander Matile, kes oli ilmselt nende tankist. Sellest kuhu kadus võltsdokumentidega välja võetud VEB fondi raha Riigikogu uurimiskomisjon selgust ei saanud, aga ega see vist pelgalt kokkusattumus polnud, et pärast seda kui raha tankistile maksti, loodi hästi finantseeritud Reformi partei ja kasvas ka Kallase jõukus.

Kui Kallas kandideeris presidendiks ja kinnitas, et ta on sünnilt Eesti kodanik, oli põhjust selles kahelda. Ajakirjanduses on avaldatud andmeid, et ta sündis juudi soost Läti kodakondsusega Goldbergide perekonda. Lapsendamine Kallase perekonda võis küll muuta Simeon Goldbergi Siim Kallaseks, aga uuesti ta ei sündinud. Kahjuks keeldusid kõik tolleaegse valitsuse ametkonnad sellekohastele arupärimistele vastamast.
Oma esimeses kõnes uues Riigikogus 15 aprillil väitis Kallas, et tulevane valitsus on oma koalitsioonileppese näpanud kõik Reformikate head mõtted. Varem ta kinnitas, et uue koalitsiooni kavades midagi head ei olegi! Jääb ainult loota, et Kallas maksumaksjate rahale liiga lähedale ei pääse ja et tal olulisi otsuseid ei lasta teha.

On ainult õiglane möönda, et isa patud ta tütre Kaja kaela ei lange. Kaja väites, et ta pole sündinud hõbe lusikas suus, pole samuti põhjust kahelda. Lusikas oli pigem kullast.
Kahjuks on ka kaks „Isamaa“ ministri kandidaati kahtlase minevikuga. Kaitseministri kandidaat Jüri Luik, sünninimega Gavrilov, aitas Lennart „Nikolajev“ Merel Moskvas juulileppeid sõlmida. Need põlistasid Eestisse umbes 20 000 Punaarmeelast ja 2000 julgeoleku agenti, koos perekondadega umbes 100 000 eriti Eesti-vaenulikku venelast ja kohustasid Eesti maksumaksjaid oma endiste rõhujate, kes kasseerivad ka oma Punaarmee pensioni, sotsiaalkindlustuse eest maksma. Ministrina tõmbas Luik Keri saare läheduses merepiiri 12 miili pealt 4 miili peale. Teatavasti asusid seal paesel merepõhjal tollal Vene allveelaevade sidevahendid. Mu sellekohasele arupärimisele Riigikogus vastas ta, et riiki olevat kergem kaitsta kui vaenlane lähedale lasta! See on päris kindlasti kõige totram vastus mida ükski kaitseminister on kunagi andnud.

Saame vaid loota, et Luige kunagise USA presidendikandidaadi, praegust presidendi, rumalaks, sõgedaks ja harimatuks sõimamine ei kahjusta meie suhteid Eesti kõige tähtsama liitlasega. Kui Luik süüdistas Trumpi ka Kremli huvide kaitsmises võib arvata, et ta tegi seda eesmärgil hajutada kahtlusi ta enda suhtes.

„Isamaa“ justiitsministri kandidaat Raivo Aeg, endine kapo ülem, oli „endine“ ka okupatsiooni päevist, mil ta oli kommunistliku partei Kingissepa rajooni siseasjade osakonna ülema asetäitja poliitilise kasvatuse alal. Selle Eesti julgeolekule tähtsa fakti on ta kiivalt oma ametlikust elulookirjeldusest välja jätnud. Ta kaasaegsed väidavad ka, et ta oli eriti agar KGB informeerija, nagu tublile kommunismi poliitilisele kasvatajale kohane.

Peavoolumeedia vihapurse.

Kui Reformierakondlastele selgus, et nad uuesti võimule ei pääse, vallandus ennekuulmatu uue valitsuse koalitsiooni ja selle üksikliikmete materdamine. Näib, et 17 aastat võimul olnud Reformierakond on suutnud lülitada oma toiduahelasse enamiku Eesti peavoolumeediast. Eesti valimiste suur võitja saab tavaliselt võimule vähem kui viiendiku valijate häältega. Võib arvata, et umbes sama palju on neid kes on kas otseselt või kaudselt sõltuvad võimuparteist. Lisaks sellele, et EKRE liikmeid natsideks sõimatakse avaldavad “ajakirjanikud” pahameelt isegi nende suhtes kellele meeldib talvel kaabuga pead katta. Mõni, nagu Putini sõiduvees hulpija, vasem-äärmuslasest Raadio 2 saatejuht Ahto Lobjakas sõimab EKRE-t saastaks.

Eesti ajakirjanduses levinud vihapurse on väga sarnane USA peavoolumeedia räigelt Trumpi vastu kallutatud reportaažile ja arvamusartiklitele. Harvardi ülikooli, Media Research Center ja Media Tenor uurimused näitavad, et peavoolu meedia hinnangulised väited Trumpi kohta on olnud rohkem kui 90 protsenti negatiivsed. Trump on õigustatult ja edukalt kritiseerinud oma kriitikuid – eelmise aasta Knight Foundation ja Gallup küsitlused leidsid, et rahva enamik on kaotanud viimaste aastate jooksul usalduse ajakirjanduse suhtes.

Eestis pole kahjuks valimiste-järgset küsitlust rahva arvamuse kohta peavoolumeediast tehtud, aga kuna uus koalitsioon sai valimistel enamuse rahva häältest, võib arvata, et rahva enamik kaotab või on juba kaotanud usu peavoolumeedia erapooletusse. Delfi kommentaariumist võib lugeda hulgaliselt kommentaare mis seda kinnitavad, nagu näiteks: “Lihtsalt hämmastav, kui kauaks jätkub Päevaprahil viha ja jonni. Ikka täielik laste liivakast, mitte ajakirjandus.“ „Kui sarnased juhtkirjad veel paar kuud sama sagedusega ilmuvad, siis kaotab meedia igasuguse usutavuse.“
Selline uue koalitsiooni materdamine võib hakata pikapeale materdama ka ajakirjandust – mõjutama tellijate ja vaatajate arvu ning ajakirjanduse majanduslikku olukorda.

Võib ka karta, et Eesti tohutu suur ametnike parmas, mis on per kapita kordades suurem kui ametnikkonnad näiteks Soomes või teistes rohkem arenenud riikides, uue valitsuse poliitikat ega programmi innustusega ei toeta. Mõned ehk üritavad seda isegi saboteerida. See oleks jälle sarnane USA riigi kõrgetele ametnikele, kes seadust rikkudes töötasid aktiivselt Trumpi valimiste vastu ja hiljem üritasid välja mõelda ja tekitada põhjuseid Trumpi võimult eemaldamiseks.

Parim antud olukorras.
Tänapäeva Eestis ilma Keskerakonnata valitsust luua ei saa – ilma Reformierakonnata ilmselt saab. Uus valitsus pole kaugeltki ideaalne. Kahjuks pole see ka üksmeelne koalitsioonileppe kõige tähendusrikkamates sõnade suhtes: „Meie olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine“ ja „Tagame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, nagu nõuab Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul.“

Hüved kaaluvad aga kindlasti üles puudujäägid. Uuel valitsusel on võimalik oma kõige olulisemat ülesannet täita ja lõpetada senini järjest kiirenev eestlaste põlise kodumaa ümberrahvustamine.
Uus valitsus on kõige parem mis on antud olukorras võimalik. Võrreldes eelnevate valitsustega on Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon suur samm paremuse poole. Uus valitsus pälvib poolehoidu kõigilt kelle südames põleb eestluse tuli.

Allikas: https://www.eesti.ca/juri-toomepuu-uus-valitsus-samm-paremuse-poole/article53474A

Read more...

reede, 19. aprill 2019

Taani pealinn Kopenhaagen muutus nädalavahetusel moslemirahutuste tõttu rindelinnaks

Kopenhaagen on siiani tules.

Multikultuurses Euroopas kasvab konfliktide oht, sest sisserändajad toovad kaasa oma kombed, üritades neid rände sihtriikidele peale suruda.

Pühapäeva õhtul puhkesid Taani pealinna Kopenhaageni Nørrebro linnaosas moslemite rahutused, milles põletati kümneid autosid ja tänavatele ehitati põlevaid barrikaade, samuti peksti puruks ärihoonete ja majade aknaid.

Õhtul pidi Kopenhaageni politsei kutsuma kõik vabad politseiametnikud tööle, et linnas kord taastada. Politsei on vahistanud vähemalt 23 inimest. Rahutused jätkusid ka nädala algul. Pealinna elanike sõnul meenutab Kopenhaagen rindelinna.

Väidetavalt hakkasid moslemid mässama väikese immigratsioonivastase erakonna Stram Kurs meeleavalduse järel, millel olevat erakonna liider Rasmus Paludan nende sõnul põletanud koraani.
Mässavate moslemite seas on nähtud Islamiriigi embleemidega isikuid.
 Allikad: PT-Media, Yle

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/taani-pealinn-kopenhaagen-muutus-nadalavahetusel-moslemirahutuste-tottu-rindelinnaks/ 
 ______________
Veel üks  Hans Kammler´ilt saadud pilt rõõmustvaest moslemitest Taanis, kes jälgivad neid rahutusi.
 https://mobile.twitter.com/liekev/status/1117467903220244480
M.I.

Read more...

Aastaga rünnatud ja kahjustatud Prantsusmaa kirikud

Allikas: Anti Poolamets, Facebook
______________
Jaa, pole mingi ime, et Pariisi Jumalaema kirik tõenäoliselt süüdati. Moslemid nüüd rõõmustvad!
M.I.

Read more...

Mart Helme: olen kriitiline meie eriteenistuste suhtes. Nad täidavad poliitilist tellimust

Foto: Rauno Volma. 

Mart Helme peab meile nii majanduslikuks kui ka demograafiliseks ohuks odavat tööjõudu, mis surub palgad maha, jätab maksud riigile tihti maksmata ja toob põhiliselt uut kontingenti venekeelset elanikkonda.

• Siseministri ametikohale astuv EKRE esimees Mart Helme loodab eriteenistused kontrolli alla võtta.
• Ta otsib võimalusi Venemaa propagandat tõkestada ja riigisaladust hoidvaid venelasi tugevamalt kontrollida.
• Idufirmadele lubab ta, et arenenud maailmast tööjõu toomisega probleeme ei teki.

* Olete juba üsna eakas. Kas peate vastu, kui ministrina on vaja teha nädalate kaupa 12-tunniseid tööpäevi?

Juba mitu kuud on läinud vähemalt kümnetunniste tööpäevadega nii valimiskampaania kui ka koalitsioonikonsultatsioonide ajal. Erakonna juhtimine, suhtlemine – ei saa kurta, et vastupidamisega oleks probleeme.

* Olete praeguseks aru saanud, kas kaitsepolitseiamet allub Eesti vabariigile või Euroopa Komisjonile?
Luureasjad on keerulised. Küsimus on esitatud irooniaga, aga tegelikkuses on siseministeeriumi valdkonnas mitte ainult kaitsepolitsei, vaid ka kriminaalpolitsei, politsei- ja piirivalveamet laiemas plaanis ikkagi osa suurest üleeuroopalisest ja rahvusvahelisest võrgustikust, kus käib väga tihe, kohati ka väga salastatud infovahetus, mis ei saagi jõuda laiema avalikkuseni.

Loomulikult on kõik need teenistused Eesti teenistused, aga loomulikult arvestavad kõik need teenistused laiema pildi, koostöövajaduse ja teinekord koostöö kaudu tulnud suunistega.

* Kuidas te selgitaksite oma varasemat väidet, et Eesti eriteenistused töötavad Euroopa Komisjoni heaks?

Olen tegelikult öelnud, et nad töötavad lähtudes Euroopa Komisjoni ainuõigeks kuulutatud, poliitilise liinina järgitavast ideoloogiast. Selle järgi on igasugused rahvuslikud jõud ohumärgiga märgistatud. Sellega meie eriteenistused ei peaks tegelema. Nad ei peaks tegelema poliitikaga, aga me näeme, et kõiki liberaalse demokraatia dogmasid peab järgima ja kui neile oponeerida, oled kohe dissident. Niisugust nõiajahti, inimeste lahterdamist, ühiskonna lõhestamist, nagu näeme viimasel ajal, ei mäleta ma ka kaugest nõukogude ajast, mida ma kaugeltki ei idealiseeri. Vastupidi, vihkasin nõukogude korda kogu südamest. See, mis toimub Euroopas, vihakõne kriminaliseerimise katsed, inimeste jaotamine õigeteks ja valedeks poliitiliste eelistuste põhjal on hirmuäratav, õõvastav, sellega ei saa nõus olla. See on koht, kus suhtun meie eriteenistustesse kriitiliselt. Nad paraku täidavad poliitilist tellimust. See on teema, mis minu ministriks olemise ajal tuleb kindlasti lauale.

* Millised eriteenistused?

Mis me täpsustama hakkame.

* Kaitsepolitsei, välisluureamet?

Küll me töö käigus vaatame. Välisluure ei allu siseministeeriumile, vaid kaitseministeeriumile.

* Kuidas kapo poliitikasse sekkub?

See on provotseeriv küsimus. Lugege raamatutest, kuidas eriteenistused läbi aegade on töötanud. Kuidas ehitatakse üles ja kasutatakse agentuuri, kuidas kasutatakse agentuuri poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Lugege tarku raamatuid ja siis võite deduktiivset meetodit kasutades teha järeldusi selle kohta, kuidas meil ja Euroopas laiemalt eriteenistused töötavad, tuginedes vanadele, järeleproovitud stampidele. Tänapäeval on lisandunud elektroonilised võimalused, mis muudavad inimeste jälgimise palju kergemaks.

* Kritiseerite väga teravalt kapot, mis on teie haldusalas...

Olen kritiseerinud. Kui saan ministriks, kohtun inimestega, vestlen nendega, teen neile selgeks, mida arvan ühest, teisest või kolmandast asjast. Kuulan ära nende selgitused ja siis vaatame, kuidas meie koostöö edasi kulgema hakkab.

* Olete öelnud, et eriteenistustel on agente poliitikas, ajakirjanduses ja avalikus sektoris. Kes need agendid on?

Kui ma oleksin näinud töölepinguid või tasustamisdokumente, saaksin sajaprotsendilise kindlusega väita. Praegu saan tugineda vaid oma visuaalsele vaatlusele, mis ulatub päris pikkade aastate taha. See visuaalne vaatlus on mulle jätnud mulje nii mõnestki inimesest nii poliitikute kui ka ajakirjanike hulgas. Kui keegi arvab, et see on vandenõuteooria, siis lugege tarku raamatuid, kus kirjeldatakse, mismoodi värvatakse agente, mõjuagente, kuidas apelleeritakse inimeste edevusele, ahnusele ja naiivsusele, et kasutada neid ära mingite eesmärkide saavutamiseks. Eriteenistus, millel ei ole võrgustikke, ei ole eriteenistus. On arusaadav, et igal eriteenistusel peab olema informaatorite võrgustik, võimalikult ulatuslik informatsioon kõigest, mis ühiskonnas toimub ja mis võib ühiskonnale kujutada ohtu. Täiesti ilmselge, et need võrgustikud on olemas, aga need on salastatud.

* Kas arvate, et ministrina leiate kaitsepolitsei majast kaustad agentide toimikutega, kus on paberid kaastööga nõustumise kohta, agendinimed, rahastamisdokumendid?

Loomulikult on sellised asjad olemas. Mitte ainult kaustikud. Ma arvan, et elektroonilised andmebaasid on ka nende kohta, kes ei ole otsesed kaastöölised, vaid kahtlusalused, jälgitavad, võimalike ohuallikatena tuvastatud. See ongi nende töö. Kui nad seda ei tee, siis milleks me neile maksame? Kurja juur pole mitte selles, et neil on võrgustikud, et nad jälgivad inimesi ja on kursis sellega, mis toimub, tihti isegi inimeste peas, vaid selles, kui seda hakatakse kasutama mingite poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, riigi sise- ja välispoliitika mõjutamiseks. See ei ole ühelegi eriteenistusele lubatud. Nende volituste hulka ei kuulu poliitika kujundamine. Ma tahan selgusele jõuda, loodetavasti ka jõuan, et nad ei tee seda. Mul on ainult väga hea meel, kui ministrina saan sajaprotsendilise kindluse, et nad sellega ei tegele.

* Kas arvate, et kapol võivad olla oma salajased kaastöötajad erakondades, sh EKRE-s?

Loomulikult. See on nende elementaarne tööülesanne.

* Kui EKRE-s võivad olla salajased kaastöötajad, siis kas olete EKRE-s tegelenud ka vastuluurega?

Meil ei ole luuret ega vastuluuret, pole oma relvaüksusi, pole oma löömameeste üksusi, pole midagi sellist, milles meedia on proovinud meid süüdistada. Erakond ei ole ju ka nii suur, et erakonnas aktiivselt tegutsevate inimeste puhul teinekord mingid asjaolud silma ei jääks.

* Mida peaks EPL-i peatoimetaja vaatama, kui ta kahtlustab, et mõni alluv on hoopis kapo kaastöötaja? Kas on mingi muster?

On jah. Üsna tüüpiline. Korduvate juhtumite puhul on väga selgelt näha, kuidas kõik algab ja milleni kõik viib. Jah, muster on olemas, olen seda elus mitu korda kogenud, ka erakonna töös korduvalt, aga ma ei hakka teile seda mustrit ütlema. Nuputage ise.

* Peate äkki ka mind kapo kaastöötajaks?

Äkki olete, kust mina tean.

* Kas teie poliitilised konkurendid saavad olla kindlad, et te ei kasuta kurjasti kogu seda eriteenistust, võimu ja infot?

Nad võivad olla selles kindlad. Ma ei kasuta seda kurjasti, nagu ei ole ma kurjasti kasutanud võimalust laimata oma poliitilisi oponente nii, nagu poliitilised oponendid laimavad mind ja meie erakonda. Me ei ole laimanud, me oleme süüdistanud neid konkreetsetes pahategudes, rumalustes ja selles, et nemad kuritarvitavad nende käes olevat infot.

* Teie veebiportaal Uued Uudised on üsna kurja sõnakasutusega. Olete kindel, et portaal pole kunagi läinud mõne teie poliitilise oponendi suhtes üle piiri?

Mida võtame üle piiri minekuna? Võib-olla mõne krõbedama sõna kasutuse mõttes jah, aga mitte sõnaväänamise ja laimamise asjus, mida teeb igapäevaselt ka teie meediagrupp.

* Koalitsioonileppes on kirjas, et majandusele kasulikku migratsiooni ei piirata. Kes on majandusele kasulik migrant?

Isegi mitte migrant, vaid spetsialist. Ma spetsialiste ei nimetaks migrantideks, sest inimesed, kes on valdkonna spetsialistid ja tulevad siia ametlikult seda rada pidi, mida seadusandlus ette näeb, on täiesti aktsepteeritavad. Nende inimeste arv ei ole Eestile ka demograafiliselt ohtlik.

Oleme kriitilised odavtööjõu massilise sisserände suhtes. Kõrgelt kvalifitseeritud inimesed on teretulnud, sest nad aitavad kaasa sellele majandusmudelile, mida tahame näha – kõrgtehnoloogiline, kõrgetasemelist lisandväärtust tootev majandus.

* Kas välisspetsialistidest sõltuvad idufirmad võivad olla kindlad, et nende ärimudel ei kannata, sest nad ei saa tuua vajalikke spetsialiste?

Nad saavad ju tuua. Palun väga, Euroopa Liidus on tööjõu vaba liikumine. Meil on tööjõu vaba liikumine ka Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia, Jaapani puhul. Sealt kõrgelt kvalifitseeritud inimesi leida peaks idufirmade jaoks olema täiesti võimalik. Oht meile nii majanduslikult kui ka demograafiliselt on odav tööjõud, mis surub palgad maha, jätab maksud riigile tihti maksmata ja toob põhiliselt uut kontingenti venekeelset elanikkonda.

* Koalitsioonilepingus on punkt vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamise kohta. Milline see mõjutustegevus on ja kuidas seda tõkestada?

Vaenulik mõjutustegevus on näiteks ühe naaberriigi telekanalid, kus päevast päeva räägitakse meie riigist ja eesti rahvast valet, ässitatakse siinseid venelasi. See teema oli arutlusel. Konkreetsed sammud mõjutustegevuse piiramiseks tulevad töö käigus.

* Kas nüüd, kui olete siseminister, tuleb venelastest riigisaladuse hoidjatele karmim turvakontroll, nagu te sügisel lubasite?

Siseminister päris üksi ei saa, me peame koalitsioonis sel teemal saavutama konsensuse. Nagu näitab ka viimane arreteerimine – endine kaitsepolitseinik, jällegi venekeelne inimene, kes lahkus teenistusest, sest ta ei olnud võimeline või tahteline eesti keelt ära õppima.

Järjekordne näide sellest, et üks vene keelt emakeelena kõnelev inimene on osutunud Eestile ebalojaalseks. Probleem kui niisugune on olemas. Kuidas me sellega tegeleme, kuidas selle lahendame – selles asjas tuleb koalitsioonis saavutada kokkulepe.


Allikas: https://epl.delfi.ee/news/eesti/mart-helme-olen-kriitiline-meie-eriteenistuste-suhtes-nad-taidavad-poliitilist-tellimust?id=85946319

Read more...

neljapäev, 18. aprill 2019

MATTI ILVES: EL VAJAB AVALIK-ÕIGUSLIKKU RINGHÄÄLINGUT?

Ungari sotsiaalteadlane Istvan Teplan (Sorose käsilane) kutsub Euroopa ajakirjandusfirmat asutama külaliste artiklis Austria päevalehele Die Presse.

Kesk-Euroopa ülikooli endise asepresidendi sõnul ründatakse ajakirjandusvabadust mitmes Euroopa riigis, näiteks Ungaris, kus „meedia pluralism on kadunud”. Teplan kirjutab, et ühe keskse meediagrupi loomisega, mis ei allu majandusliku konkurentsi reeglitele, on Ungaris vaba ajakirjandus täiesti kadunud.

Sotsiaalteadlane lisab, et Euroopa rahvusmeedia on täis ELi-vastast propagandat ja võltsitud uudiseid ning probleem on liiga suur, et seda riiklikul tasandil lahendada. Teplan rõhutas, et EL-il on suur vastutus ja see peaks looma Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu ja uue teenuse (EPBNS).

Ta ütles, et Euroopa võitleb identiteedikriisist ja Euroopa avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon pakuks suurt võimalust tugevdada Euroopa kultuuri ja identiteeti. Teplani sõnul on EPBNSi loomine ELi jaoks ülemaailmse tähtsuse tugevdamiseks hädavajalik.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

Eesti EKRE juht õnnitles põlissoomlaste juhti valimisedu puhul, tihendatakse koostööd

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme õnnitles telefonitsi põlissoomlaste erakonna esimeest Jussi Halla-ahot tema erakonna võimsa valimistulemuse puhul.
Vestluses leppisid kahe rahvusliku erakonna juhid kokku, et kui EKRE ja põlissoomlased saavad eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel sinna oma esinduse, siis hakatakse tegema koostööd rahvusriikide fraktsioonis, vahendab Uued Uudised.

 Ühtlasi hakkavad põlissoomlaste ja EKRE liidrid kohtuma siis, kui Mart Helme satub Helsingisse või Jussi Halla-aho Tallinnasse.

Jussi Halla-aho sai Helsingis 30 527 häält, lüües sellega praeguse presidendi Sauli Niinistö 1999. aasta rekordit, mis oli 30 450 häält. 2014. aastal valiti Põlissoomlaste esimees europarlamenti.
Soome parlamendivalimistel sai kõige rohkem hääli Sotsiaaldemokraatlik Partei – 17,7 protsenti ja 40 saadikukohta. Teiseks jäid põlissoomlased 17,5 protsendi ja 39 saadikukohaga.

Read more...

EKRE samahästi kui valitsuses!

Riigikogu hääletusel sai Ratase valitsuse moodustmine kinnituse häältega poolt 55 ja vastu 44 häält.

Kui mitte arvastada varasemsemat ülejooksikut Keskerakonnast Raimond Kaljulaidi, kes on isapoolne poolvend praegusele globalistist presidendile Kersti Kaljulaidile, siis läks kaduma vaid 1 hääl ja see oli Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaast.

Ladõnskaja tuli poliitikasse alles 2015. aastal, Riigikogu valimistel IRLi nimekirjas. Isamaa nüüd peaks Ladõnskaja-Kubitsa välja viskama erakonnast, sest ei saa kunagi kindel olla selles kuidas ta edaspidi hääletab.

M.I.

Read more...

kolmapäev, 17. aprill 2019

Igor Gräzin Objektiivile: Euroopa Parlamendis peab seisma rahvusriikide iseseisvuse säilimise eest!



Igor Gräzin rääkis Brüsselis Objektiivile antud intervjuus, et Euroopa Parlamendis on hädavajalik seista rahvusriikide huvide kaitsel ja takistada euroföderalistide ambitsioone. Rahvuslikult meelestatud jõud on peagi toimuvate europarlamendi valimiste eel selgelt tõusuteel, mistõttu valitseb euroföderalistide seas juba praegu omamoodi leinameeleolu. Intervjuu on salvestatud 10. aprillil 2019 Brüsselis, Euroopa Parlamendis.

Read more...

Kolumn: Toompea kevad 2019

Stenbocki maja kevadel. Foto: Bigstockphoto

EKRE on Eesti poliitikas esitanud väljakutse senisele nomenklatuurile ja Brüsseli domineerimisele. Võib mõista pettunuid. Samamoodi olid pettunud ka NSVL-i lagunemise ajal need, kes pidid oma peaga mõtlema hakkama ning nutsid taga „stabiilsust“ ja „arengut helgesse tulevikku,“ kirjutab Roland Tõnisson.

20. märts on ametlik, kalendaarne talve lõpuaeg. Algab taas ringkäiguline looduse tärkamise periood. Hiljuti on ilma peal näha olnud mitmeid kevadeid, nagu Araabia kevaded Tuneesias, Egiptuses ja Liibüas. Enam me isegi ei mäleta neid, ent nende käigus anti uus hoog protsessidele, mis panid Euroopa ägama.
Kevadelaadsed sündmused Iraagis, Afganistanis … Me ei räägi enam ka Frontexist, Euroopa piiriorganisatsioonist, mille Vahemere-äärsed üksused olid ja on sisuliselt Aafrika ja Aasia migrantidele turismibürooks.

Ukraina kevadest maaliti meile pilt kui rahva õiglasest vihast presidendist oligarhi, Kremli käpiku Janukovitši vastu – pidi algama uus lehekülg Ukraina ajaloos. Nüüdseks on muutunud vaid see, et rooli juures on need oligarhid, kes enne Janukovitšit kadestasid, Euroopa tööturg on täis ujutatud ukrainlastega ja keskmine pension on jätkuvalt umbes 60 eurot. Seda Baltikumile mitte alla jääva hindade taseme juures. Kogu küsimus on Ukraina puhul olnud selles, et haarata suur regioon kümnete miljonite inimestega ühest mõjusfäärist ära ja suunata nende tööjõud ning tarbimisharjumused uutesse rööbastesse. Keskmine ukrainlane ei ole sellest aga võitnud midagi. Peale terrorivastase operatsiooni riigi idaosas.

Keegi ei viitsi mõelda enam sellelegi, et araablastele ja ukrainlastele jagati identseid voldikuid nõuannetega, kuidas tänavatel paremini mässata, kuidas käepäraste vahenditega rünnata korrakatsejõude ja kaitsta ennast. Kokkusattumus? Vaid naiivne inimene võib arvata, et üleriigilised, üheaegsed ja ideoloogiliselt samal põhjal olevad meeleavaldused on „rahva stiihiline väljaastumine oma rõhujate vastu.“
Samasugust nõuannet said ameeriklasedki, kes ei olnud nõus Trumpi valimisega presidendiks. Nii araablastele, ukrainlastele kui ameeriklastele oli see võimalus ka teenimiseks. Keskmine ukrainlane ei saa oma sissetulekutega nädalate kaupa elada tänavatel. Seda saab lubada inimene, kellel jookseb samal ajal sissetulek. Trumpi vastastel meeleavaldustel maksti tunnitasuna 15-18 dollarit, lisaks ületunnitasu ja boonused (vaata fotot). Nõudmised kandidaadile ei olnud kõrged. Varasem kogemus ei olnud vajalik, „töötada“ võis kas hommikuses või õhtuses vahetuses täis- või osalise ajaga.

Soome meedias käis samasugune materdamine Põlissoomlaste erakonna suhtes, kuni selle juht Timo Soini välisministriametiga ära osteti ja vaikima pandi. Sinnamaani võis aga lugeda Helsingi Sanomates, kuulata riigiraadios ja vaadata riigitelevisioonis praktiliselt iga päev sellest, kuidas soomlased ohustavad maailmarahu oma kitsarinnalisusega. „Kui põlissoomlased saaksid võimule, siis suretaksid nad ka metsloomad välja!“ jagas Sanomate allväljaanne „Metro“ kellegi lugeja karjatust esimesel siselehel kui „rahva“ mure väljendajat.

Mida arvata praegusest poliitkevadest Eestis? Sisuliselt on tõesti tegemist „kevadelaadsete“ meeleoludega. Tegelikult hüsteeriaga nende poolt, kes tunnevad oma maailma ohustatuna.
Nad kutsuvad barrikaadidele, sest nad ei ole kapriissete lastena rahul käimasoleva kolmikliidu sünniga. Kapriisne laps viskab end poe põrandale kõhuli ja röögib nii kaua, kuni ta saab kaupluseriiulilt selle asja, mida himustab. Ja teiste inimeste arvamus ei maksa talle midagi. Kapriisne laps poliitikas on „katkine kahur“, mis teeb pauku ootamatult, sageli iseenda pihta.

Minu jaoks jääb suureks müstikaks see, kuidas on võimalik inimesel selliseks areneda? Samasugust nõutust jagas üks mu tuttav kirjavahetuses, mida tema loal siin tsiteerin:
„25 sõpra on siiamaani selle valge südame pannud … Päris mitu lähedast inimest, tegelikult, nende hulgas. Aga ma tean ammu, et nad on 110% tolerastid, abortide poolt, illegaalsete migrantide poolt, samas pole nad isegi ühega neist nahaalsetest migrantidest samas lauaski kunagi istunud ja kardavad lapsi sülle võtta. Kurb, et niipalju on lühinägelikke ja ükskõikseid. Ainuke asi, millega ma ennast lohutan on see, et nad on suhteliselt jõuetud ja arad. See tähendab, et nende niinimetatud revolutsioon lõpeb õnneks selle malbe südamekesega. Iga kord kui me poliitikast vms räägime, siis on neil suu vett täis ja iga kord kui mainin EKREt, nad võpatavad. Samas, miks ma nüüd lõpuks otsustasin, et aitab, on nende lühinägelik suhtumine maailma … Enamik neist on emme-issi rahade peal, või meeste-armukeste ülalpeetavad. Loomulikult on siis hea olla rumal ja lühinägelik. Ise ei ole nad midagi saavutanud. Ja siis on hea samal rasval edasi elada, kui oravad riiki juhivad. Nende jaoks pole oluline, kas majandus kasvab või mitte, nemad imevad ikka ema rinda.“
See tsitaat ühtib tõdemusega Ühendriikidest: „Clintoni jaoks läks hääletamine päeva alguses päris hästi, aga siis said Trumpi toetajad töölt vabaks.“
Viimaste parlamendivalimistega on Eestis alanud hoopis teistsugune kevad. Reformierakonnaga ja sotsidega on kõik selge – meil on olnud liiga pikk poliittalv, ent lõpuks hakkab välja sulama see roe, mida on nahaalselt poetatud Eestimaa pinnale. See on saamas kõigile nähtavaks.
Ma ei tea, millist mängu mängib selles Keskerakond, võib olla ta rakendab mupot, et saasta tekitanud selle ise kokku korjaksid. Küllap ta on piisavalt kaval, et ka oma „äka“ teistesse, orava- ja punase lille pildiga kotikestesse poetada.

Ometigi peab väga olulisena nägema potentsiaalse kolmikliidu rolli Eesti poliitilise kultuuri arengus. EKRE on toonud Eesti poliitikasse väljakutse senisele nomenklatuurile ja Brüsseli domineerimisele. Võib mõista pettunuid. Samamoodi olid pettunud ka NSVL lagunemise ajal need, kes pidid oma peaga mõtlema hakkama ning nutsid taga „stabiilsust“ ja „arengut helgesse tulevikku.“
Poliitilise naiivsuse ja rahva eksistentsiaalse kriisi aeg peab lõppema. Globalistlikule-marksistlikule katkulevikule tuleb teha lõpp. Lapsetapp peab lõppema. Genotsiid eesti rahva vastu peab lõppema. Eesti rahva pagendamine vaesusse ja eksiili peab lõppema. Selles osas on tärganud Eestis lootus ja võimalused 2019 aasta kevadel. Sellest peab saama kuum, pikk ja töörohke suvi EKRE, Isamaa ja Keskerakonna kolmikliidule.

Allikas: http://objektiiv.ee/kolumn-toompea-kevad-2019/

Read more...

Pariisi Jumalaema kiriku põleng ei pruugi sugugi olla vaid inimlik hooletus

Jumalaema kiriku põleng andis suure hoobi maailmakultuurile.

Kogu maailma vapustas Pariisi Jumalaema kiriku põleng, mis on suur hoop maailmakultuurile.
Uued Uudised ei võta julgust väita, et tegu oli tahtliku süütamisega, kuid ärevaid momente on küllaga. Esiteks – kuidas nii olulisel objektil on nii kehv tuletõrjesüsteem, et hoone sai kiiresti leekidesse mattuda?

Teiseks – nagu kirjutab Objektiiv, langes Prantsusmaal ainuüksi ühe nädala jooksul vandaalide rünnakute alla kaksteist katoliku kirikut. Kirikujuhid on avalikkuse tähelepanu vältimiseks juhtumitest vaikinud, lootes, et politsei uurimistöö toob lahenduse.
Möödunud pühapäeval, vaid natuke peale keskpäevamissat, süütasid marodöörid Saint-Sulpice kiriku Pariisis – ühe pealinna suurima ja tähtsaima katoliikliku pühakoja, kirjutab Breitbart. Politsei sõnul oli tegemist tahtliku süütamisega ja algatatud on kriminaalmenetlus.
Prantsusmaa Siseminsteerium registreeris 2018. aastal 1063 kristlaste vastu suunatud väärtegu, selle kõrval 541 antisemiitliku ja 100 moslemite vastast väärtegu.

Pärast kaksiktornide ründamist 2001. aastal võttis Prantsusmaa politsei erilise tähelepanu alla Eiffeli torni, sest tollal imbus läbi info, nagu tahaks islamiterroristid hävitada selle droonide abiga, ja just seetõttu, et tegu on Prantsusmaa sümboliga. Notre Dame on kristliku Prantsusmaa sümbol.
Hoiatav on ka Õhtulehe vahendatud uudis: Türgi president Erdogan teatas, et kaalub Hagia Sophia muutmist mošeeks. See kaunis hoone Istanbulis on ajaloo vältel olnud kasutusel nii ortodoksse kui katoliku kirikuna ja mošeena. Tänapäeval nähakse muistset pühamut kui ehitist, mis ühtaegu ühendab religioone, kuid on samas ka uskudeülene. 2018. aasta märtsis põhjustas Türgi president rahvusvahelise pahameele, kui luges religioonide mitmekesisuse sümboliks saanud hoones islamipalvet.

Erdogani samm näitab islami survet teistele kultuuridele. Katoliikliku pühakoja mahapõletamine võib olla teadlik hoop, sest sellise kultuurimälestise kadumine on kui killukese äravõtmine kristliku kultuuri mosaiigist. Mäletatavasti tegi Islamiriik sedasama maailmapärandi kallal Palmyras.
“Pariisi Jumalaema kirikuga põles maha üks Euroopa ristiusu olulisemaid kultuuripärandeid,” tõdes 20 aastat Prantsusmaal elanud eestlane, poliitikavaatleja ja kolumnist Martin Kala ERR-ile. Ehk ongi selles karm tõde – Euroopa kultuuripärandi hävitamine, mis toob sama suurt kahju kui omaaegne Aleksandria raamatukogu mahapõletamine.

Ilmselt näitab uurimine, kas Notre Dame`i katedraali põlengu taga on kuri käsi või mitte. Kahjuks on Euroopa kristlik kultuur löögi all nii euroopaliku ateistliku neomarksismi kui ka Vanasse maailma üha jõulisemalt siseneva islami poolelt.
Kui see põleng peakski süütamiseks osutuma, siis vaevalt poliitkorrektne Macron tagajärgi kartes seda enne europarlamendi valimisi avalikustada lubab – pigem pannaks ametlikuks versiooniks, et Quasimodo ja Esmeralda mängisid tikkudega.
Ja lõpetuseks pilt Pariisi moslemitest põleva kiriku taustal.
 Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/pariisi-jumalaema-kiriku-poleng-ei-pruugi-sugugi-olla-vaid-inimlik-hooletus/

Read more...

teisipäev, 16. aprill 2019

Matteo Salvini pöördumine Martin Helme ja EKRE poole



Matteo Salvini on Itaalia asepeaminister ja riigi populaarseim poliitik.

Read more...

Kas Kõigi Eesti lauluürituse pilt oli võltsing?

Kujutis: Facebook/ Maido Parv

Tallinna lauluväljaku väravate juures eile toimunud Kõigi Eesti lauluürituse pildilt võib välja lugeda, et kohal oli ligi 10 000 inimest ja sama numbrit kajastasid ka meediaväljaanded.

Tegelikkuses oli aga osavõtjaid mitu korda vähem ning arvatakse, et pilti on võltsitud.
Sotsiaalmeedias on ilmunud ka droonifoto, kust on näha, et rahvast oli hõredalt ja kõige enam paar tuhat inimest.
Allikas: Lõunaeestlane.ee

Allikas: http://rahvuslane.ee/kas-eilne-koigi-eesti-lauluurituse-pilt-oli-voltsing/

Read more...

Kommentaar: Soome parlamendivalimistel tõusid põlissoomlased sotsialistide kannule

Oma erakonnad peaaegu võrdse valimistulemuseni tüürinud põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho ja sotsialistide esimees Antti Rinne. Foto: Scanpix

Kuigi pühapäeval toimunud Soome parlamendivalimistel keegi seda sõna ei kasutanud, oli paljudel Timo Soini poolt vermitud termin tõenäoliselt kuklas tuksumas: põlissoomlaste tõus 17,5 protsendiga vaid 17,7 protsendi tulemusega valimised võitnud sotsiaaldemokraatide kannule oli jytky mis jytky, kirjutab Markus Järvi. 

Eile võis Soome rahvusringhäälingu Yleisradio kommentaatorite nägudel märgata nõutust. Sotsiaaldemokraatide esimees Antti Rinne oli kampaaniaperioodil välistanud valitsusvastutuse kandmise ühes põlissoomlastega, ent numbrid rääkisid keelt, mis asetab vaid 0,2 protsendiühikuga põlissoomlasi võitnud sotsialistid valitsuse moodustamisel täbarasse olukorda.
Valimistulemuse võttis kokku juba aastast 1975 Soome parlamenti esimest korda jõudud koonderakonna veteranpoliitik Ilkka Kanerva, kes oma taaskordset parlamenti pääsemist ja isegi võimalikku ministriportfelli kontempleerides lausus YLE reporterile: “Seda pole veel nähtud, et valimiste võitja saavutab nii napi eelise tagant tulevate erakondade ees.”
Tõepoolest. Kui Soome parlamendivalimistel on harjutud sellega, et vähemalt üks erakond võtab selge liidrirolli – saavutades enam kui 20 protsendilise tulemuse – ning alustab valituskõnelusi autoriteedina, siis pühapäevaste valimiste järel sotsiaaldemokraatidel sellist positsiooni saavutada ei õnnestunud.

Selgitamaks välja esikolmikut, oli pühapäeval vaja süüvida protsendiarvu komakohtadesse. Sotsialistide tulemuseks on 17,7 protsenti häältest ja 40 kohta 200-kohalises Soome parlamendis. Neile hingavad kuklasse põlissoomlased 17,5 protsendiga ning 39 parlamendikohaga. Valitsuse koosseisu kuulunud koonderakond suutis endalt enne valimisi maha pesta üha ebapopulaarsema keskerakonna patud ning saavutada 17-protsendise häältesaagiga kolmanda tulemuse ja 38 kohta parlamendis.

Esikolmikule järgneb keskerakonna tulemus, mida YLE eetris iseloomustati mahlaka sõnaga “rökäletappio” ehk korralik koosa, totaalne häving.
Soome endisele peaministriparteile sai Juha Sipilä juhtimisel osaks rahva ebasoosing: 13,8 protsendiline häältesaak ja 18 kaotatud tooli parlamendis räägivad keskerakonna valija pettumusest ning seda isegi endise maameeste partei peamises kantsis Kesk-Soomes ja Häme maakonnas.
Takkiin tuli,” kostis Sipilä neid numbreid kommenteerides. Sai kitli peale ehk “tuli korralikult pintsakusse”, nagu kõlab põhjanaabrite kõnekäänd.
 Soome parlamendivalimiste tulemused. Sotsiaaldemokraadid 17,7% (40 kohta), põlissoomlased 17,5% (39 kohta), koonderakond 17,0% (38 kohta), keskerakond 13.8% (31 kohta), rohelised 11.5% (20 kohta), vasakliit 8.2% (16 kohta), Rootsi Rahvapartei 4.5% (9 kohta), kristlik-demokraadid 3.9% (5 kohta). Kuvatõmmis: Helsingin Sanomat

 Väga väikesed vahed kolme esimese erakonna tulemustes on pannud paljud valitsuskõneluste analüütikud pead kratsima. Kuna keskerakonna valimistulemus on kehv, pole palju neid, kes julgeksid oodata Soome ajaloos juba oma terminiga kodeeritud “punamulla” valitsust ehk sotsiaaldemokraatide ja keskerakonna koalitsiooni.
Sotsiaaldemokraatide ja koonderakonna koalitsioon kannab Soome poliitikas nime “sinipuna” valitsus ja kuigi see on Soome ajaloos harvemini esinev nähtus, on paljud pööranud pilgu nende “valgete jõudude” poole, kes võiksid paari väiksema erakonnaga täiendatuna tõrjuda eemale põlissoomlaste kaasamise valitsusse.

Põlissoomlaste tulemus Soome parlamendivalimistel on aga märkimisväärne, eriti arvestades seda, et vähem kui paar aastat tagasi, 2017. aasta suvel lagunes partei kaheks ning Timo Soini moodustas Soome välisministri toolile istudes uue partei Sinine tulevik.
Kuigi pühapäeval keegi seda sõna ei kasutanud, oli Timo Soini poolt vermitud mõiste paljudel kuklas tuksumas: veel mõned kuud enne valimisi gallupites nigelaid tulemusi näidanud põlissoomlaste muljetavaldav tõus võidujooksu viimastel meetritel sotsiaaldemokraatide kannule ja riigi teiseks erakonnaks oli jytky mis jytky.
Ilmselt pole aga olemas hoiatavamat näidet konservatiividele kui Timo Soini oma, kes ministritoolile istudes loobus mitmetest oma põhimõtetest, lõi uue erakonna ja võttis valitsusse erakonna uuest fraktsioonist kaasa mh Sampo Terho.

Kui keskerakond peaministriparteina sai eilsetel valimistel kitli peale, siis Sinine tulevik sooritas avaliku harakiri. Erakond ei saanud parlamendivalimistel mitte ühtegi kohta. Vanameister Timo Soini ei hakanud halli rebasena isegi mitte enam pingutama. Mees keeldus valimistel kandideerimast. Sinise tuleviku sarnasus Eesti Vabaerakonna hukuga on ilmne.
On selge, et konservatiivsele poliitikale on isegi Soomes nõudlust ning ka sealsed konservatiivsusesse kalduvad valijad ei soovi end esindama pooliku väärtusmaailmaga kompromissialteid karjeriste.
Soome eilsed valimised on siiski ühes valdkonnas väga märgilised. Põlissoomlaste tõusu varjus ei saa märkimata jätta ka ideoloogilise vastaspoole radikaalsema tiiva head tulemust.

Soome sotse võib vaadata pigem põhjamaise heaoluühiskonna peavooluna, kes tõsi küll, pooldavad kõike seda, mida sotsialistlik internatsionaal igal pool Euroopas ja ka meie Maarjamaal pooldab. Ent tegu on siiski Soome poliitika ajaloolise mänguriga, mis loodi aastal 1899 ja mille juured ulatuvad seega 120 aasta tagustesse võitlustesse. Sotsialistide seast pärinevad soometumise maailmameistrid nagu Mauno Koivisto, Martti Ahtisaari ja Tarja Halonen. Ühesõnaga, Soome sotsialistide teiseks nimeks on etableerunud poliitiline klann.

Nendel valimistel võime aga näha, kuidas läänemaise kultuuri tuumiklõhed ilmnevad suurenenud toetuses ühelt poolt põlissoomlastele, ent samas ka rohelistele ja vasakliidule, kes said parlamendis vastavalt 20 ja 16 kohta. Eriti märgiline on see, et Helsingi valimisringkonnas tegid parima tulemuse just rohelised, keda usaldas 23,5 protsenti pealinna ja selle ümbruskonna valijatest.
Maailmavaateliselt märgiline on ka üleriigiliste häältemagnetite esinelik. Suurima häältesaagi kogus Helsingis kandideerinud põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho 30527 häälega, ent tema järel tuleb Turu piirkonnas ehk Varsinais-Suomi valimisringkonnas kandideerinud vasakliidu esinaine Li Andersson 24404 häälega. Tuntud roheliste esimees Pekka Haavisto saagiks jäi 20159 häält. Mõnekümne häälega edastas teda seltskonna ainus noor, edukas ja tubli koonderakonna esindaja Antti Häkkinen (20231).

Soomes tõotavad tulla huvitavad ajad, kuna harjumatult tasavägise tulemuse tõttu istuvad kolm erakonda valitsuskõneluste laua taha praktiliselt võrdses positsioonis.
Sotsiaaldemokraatidel võib tekkida kiusatus oma sõnu süüa ning põlissoomlastega silmast silma valitsusvastutuse teemal mõtteid vahetada. Eks saame näha, kas võimalik koalitsiooni minek toob kaasa põlissoomlaste järjekordse soinistumise või suudetakse valitsuses enda ideed, mille hulka kuulub terav kriitika immigratsiooni aadressil, maksma panna oma nägu ja nime kaotamata.

Allikas: http://objektiiv.ee/kommentaar-soome-parlamendivalimistel-tousid-polissoomlased-sotsialistide-kannule/

Read more...

esmaspäev, 15. aprill 2019

MATTI ILVES: VAHEMREL SISSERÄNDAJATEGA TÄIDETUD LAEV, ITAALIA ÜTLEB MINE SAKSAMAALE

Sea-Eye'i laev Alan Kurdi päästis sisserändajad kolmapäeval Liibüa lähedal. Aga Itaalia siseminister Matteo Salvini ütles kolmapäeval resoluutselt, et Itaalia ei võta sisserändajaid vastu ja et Saksamaa laev peaks „Hamburgisse minema”.

Alan Kurdi laev on nime saanud kolmeaastase kurdi poisi järgi, kes uppus merel 2015. aastal, kui ta ja tema perekond põgenesid Süürias sõjast. Tema väikese elutu keha, mis paisati maale, tekitas kaastunnet rändajate olukorra vastu.

Sellegipoolest on Euroopa meeleolu sellest ajast peale pöördunud taoliste teekondade vastu. Praegu on Alan Kurdi ainus Vahemere piirkonnas tegutsev humanitaarlaev, sest mõned valitsused on keelanud abilaevadel tegutseda.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Euroopat on ootamas ees jälle uus immigrantide laine, seekord demokraatia nimel hävitatud korralikust ja jõukast Gaddafi riigist Liibüast. Seal pole siiani ühtset valitsust ja kaks grupeeringut võitlevad seal teineteisga võimu nimel, üks neist tahab vallutada pealinna Tripoli.
Neid immigrante muidugi Itaalia vastu ei võta ja eks nad veetakse Prantsusmaale ja Hispaaniasse.

Read more...

"Räägime asjast" 14.04.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-14042019/
 

Read more...

Rassistlik tõde!

Rassistlik tõde ookeanide saastamisest: 90% ookeanides leiduvast plastiksaastast satub sinna mittevalgete riikide jõgedest.
http://newobserveronline.com/90-of-ocean-plastic-disaster-caused-by-third-world-pollution/

Allikas: Aare Tamm, Facebook

Read more...

pühapäev, 14. aprill 2019

Huvitavat pühapäevaks: Tehtud siis täna uue solkkütusega experiment

Tehtud siis täna uue solkkütusega experiment. Eesmärgiks 95 sisse segatud etanooli eemaldamine. Täiesti teostatav viisil kus lisatakse koguse kohta ca 10% puhast vett ning loksutatakse tõhusalt, pääle mida lastakse selgida kuni vesi põhja läheb koos ahnelt seotud alkoholiga ning seejärel sifoonida pealejääv bensiin või teostada nõus, kus saab sette altpoolt eemaldada. Ainus viga, mis tekkis- doseeritud 10 liitri "kütuse" kohta jäi bensiini järele mitte 9,4 liitrit nagu kirjade järele olema peaks, vaid kõigest 8,6 liitrit. See näitab seda, et selle uue solkkütuse sisse on segatud seda etanooliläga mitte 6,4%, vaid kaugelt üle 12%.

Nõnda et- hoidke sest saastast parem eemale kui auto eluiga armas, ja samuti kui mingeid aiamasinaid või mootorsaage tankida!
Pääle selle- kui sellest "kütusest" välja võtta küllaltki detonatsioonikindel etanool, siis järelejääv bensiin võib jääda tunduvalt madalama detonatsioonikindlusega lisaainete puudumise tõttu, sest neid "ei ole põhjust" lisada. Elementaarsed arvestused mahtude järele jätavad selle detonatsioonikindluse numbri ehk oktaaniarvu kuskile 88-92 vahele, mis vanematele sõidukitele, samuti aiamasinatele ei tohiks midagi teha, sest sääl arvestatud minimaalseks oktaaniarvuks alates 87 kuni 91-ni. Aga rängema koormuse all ja uuemad, seal targem see 98 kuniks see solkimata. Soomes on ka see 98 solgitud- 5% etanooli hulgas. Siin loodetavasti veel mitte.

Allikas: Kuldar Pärt, Facebook

Read more...

Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meedia­tööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“

Suurendamiseks klikkige pildil.

Ühele EKRE juhile kuulub üleriiklik raadiojaamade kett.
Keskerakond valitseb munitsipaalmeediat.
Isamaa jõukaim liige omab Postimehe gruppi.

Ametlik väljund EKRE propagandamasinale on veebiportaal Uued Uudised. See kuulub erakonnale ja on olemuselt klassikaline poliitiline hääletoru.

Uued Uudised ei suska salakavalalt selja tagant, vaid lajatab maamehelikult otse. Kaja Kallas asub looma lillat kiusuvalitsust. Kersti ­Kaljulaid on Brüsseli asehaldur Eestis. Liia Hänni esindab poliitikuid, kelle arvates on rahvas loll ja tuleb võimu juurest eemal hoida. Jne.

Säärane stiil tundub liiga labane? Pole ta midagi, kui arvestada, et sotside endine liider Sven Mikser saatis Henn Põlluaasa (EKRE) karu perse ja oravate raudvara Jürgen Ligi soovitas kord ajakirjanik ­Kalle Muulil tarvitada Statoili stardipaketti (s.t bensiin + tikud ehk pane ennast põlema).
Aga kui varem olid need erandlikud ütlemised, siis EKRE puhul on tegemist tavalise stiiliga.

„Probleem pole mitte EKRE räiguses, vaid ühiskonna muutumises lillelasteks, kes ei taha millestki halvast kuulda ja kaitsevad ennast solvumisega,“ kuulutas Uued Uudised hiljuti.

EKRE meediaaparaat tavaliselt vabandust ei palu. Küll aga on partei bossid nõudnud, et teised vabandaksid nende ees. Näiteks partei juhatuse liige, tulevane rahandusminister Martin Helme avaldas arvamust, et Toompeal toimunud meeleavalduse segamise eest peaks vabandust paluma Indrek Tarand. Mis sest, et eurosaadik seal ise kere peale sai.

SOPALEHT JA SOPALOOD

EKRE portaali suhted tavameediaga pole parimate killast. Tüüpilised toimetused, sh Eesti Ekspressi oma, on ju poliitilistelt hoiakutelt kirjud. Uued Uudised seevastu teenib üht suunda.

Erilise põlguse on viimasel ajal pälvinud Postimees. Kui läinud nädalal kinnitati lehe peatoimetajaks Peeter Helme, soovis Uued Uudised talle jõudu „sopalehe Potimees muutmisel sõltumatuks Postimeheks!“. Ei pehmendanud seda arvamust isegi asjaolu, et uus peatoimetaja on EKRE esimehe Mart Helme vennapoeg.

Tuupi saab ka ERR. Viimati avaldas Uued Uudised loo, et ETV „Esimese stuudio“ saatejuht Anna Pihl noris Henn Põlluaasaga, sotside pealiku Jevgeni Ossinovskiga käitus aga nagu „oma jopega“. Pihli nimetati pahatahtlikuks ja kallutatuks.

Aga kõik väljaanded võivad ka kii­tuse ära teenida: lugude eest, mis lähevad EKRE joonega kokku. Näiteks läinud nädalal leidis tunnustust Ekspressi usutlus Parvel Pruunsillaga. Ettevõtja kiitis, et „usub uude loodavasse valitsusse ja EKREsse“.

Samas numbris avaldasime ka loo ühe EKRE tuntuma liikme ­Ruuben Kaalepi juudipõlgusest. Uued Uudised hoiatas juba enne selle ilmumist: „Ettevaatust! Eesti Ekspress otsib natse maa alt ja maa pealt ning poogib nad omatahtsi EKRE külge.“ Mart Helme nimetas artiklit „pastakast välja imetud sopalooks“.

VÄIKE LÖÖGIRUSIKAS

Uute Uudiste tegevtoimetaja on Jüri Kukk. Ta töötas varem ajalehes Sakala ja kirjutas selliseid artikleid nagu „Euroopa islamiseerumine on reaalne oht“ ja „Islamikalifaat pole vaid Kesk-Ida mure“.

Kukk ei ole partei liige, kuid selgelt EKRE-usku. Ta on ise enda kohta öelnud, et võib-olla on ta „isegi ülearu räige“ rahvuskonservatiiv.

Kukk selgitas Ekspressile, et „erinevalt erameediast ei ole meie eesmärk raha teenida. Me ei pea võitlema klikkide pärast ja seepärast ei pea me olema punnitatult äkilised ja ründavad.[---] Meil on väga selge toimetuse poliitika: valeuudiseid me ei levita, kui 1. aprilli naljad välja arvata. Kui keegi leiab, et oleme ekslikult avaldanud valeinfo, siis oleme valmis lugejalt vabandust paluma.“

Kukk viitas TNS Metrixi andmetele, et nädalas loeb Uusi Uudiseid 30 000–60 000 lugejat (valimiste nädalal isegi ligi 80 000). Ta märkis, et portaali rahastab EKRE, „kuid meie eesmärk on kasvada rahvuskonservatiivse suunitlusega väljaandeks, mille autorite ringi seob eelkõige maailmavaade, mitte parteiline kuuluvus“.

Vastutav toimetaja on Urmas ­Espenberg. EKRE juhatusse kuuluv Espenberg pälvis kümmekond aastat tagasi Ekspressi tähelepanu, sest propageeris oma kirjatöödes anaalseksi. EKRE on esitlenud Espenbergi korduvalt kultuuriministri kandidaadina.

Uusi Uudiseid aitab teha ka Hol­ger Berg – Delfi ja Raadio Vaba Euroopa kogemustega mees, kes vastutab partei pressisuhete eest.

Iga paari kuu tagant ilmub ka ajaleht Konservatiivide Vaba Sõna. Seda on levitatud ka Õhtulehe ja Maalehe vahele panduna.

HÄSTI INFORMEERITUD RAADIOSAADE

EKRE-meedia teise osa moodustab TRE Raadio. Just see raadiojaamade kett toodab saadet „Räägime asjast“. Saadet juhivad Martin ja Mart Helme isiklikult ehk nad saavad seal rääkida täpselt seda, mida ise tahavad.

Varem ei pööranud avalikkus neile eriti palju tähelepanu. Nüüd aga istuvad Helmed valitsuses ning üldsus jälgib „kaabude“ sõnavõtte suure huviga. Tavameedia võtab sealt ägedamad osad ja trükib äragi.

Martin Helme nimetas hiljuti oma saadet Eesti kõige informeeritumaks poliitikasaateks. Mida see ka on, sest ühegi konkureeriva saate tegijatel pole valitsuse koostamise kohta nii palju siseinfot nagu temal oma isaga.

Eelmisel pühapäeval eetris olnud saates lubas Martin Helme näidata „millised jälgid, kahepalgelised, valelikud saastad on vasakpoolsed, ja eriti jälgid on vasakpoolsed ideoloogiatöötajad, kes ennast esitlevad tänasel päeval aina sagedamini ajakirjanikena“. Selline ongi uue Eesti stiil.

Saates „Räägime asjast“ võttis Martin Helme kaks nädalat tagasi kasutusele ka uudissõna „meediatööstuskompleks“. Varem nimetati suuremaid ajalehti ning raadio- ja telekanaleid õukonnameediaks. Väitega, et nad täitsid pikalt valitsenud Reformierakonna soove ning ilustasid elu Eesti Vabariigis. Kui Keskerakond võimule pääses ja kriitika tema aadressil jätkus, hakati kõnelema peavoolumeediast.

Nüüd lisas Helme meediatööstuskompleksi. Ta tarvitas seda uudis­sõna kokkuvõtvalt ERRi, Postimehe ja Ekspress Grupi kohta. Kõik nad on olnud mingit pidi EKRE juhtidele pinnuks silmas.

Samas kasutavad isa ja poeg Helmed põlatud „meediatööstuskompleksi“ oskuslikult enda huvides ära. Seal esinemistega kaasneb kära, nad saavad suurema auditooriumi kui oma meediakanalites ning ajakirjanike rünnakud aitavad EKRE poolehoidjaid mobiliseerida. Parteivastased rünnakud üksnes tugevdavad EKREt.

TRE Raadio omanik on Siim Pohlak, kes valiti läinud nädalal partei Riigikogu fraktsiooni aseesimeheks.

TRE Raadio on eeskätt äriline ettevõtmine. Ta pakub kohalikku infot kohalikele inimestele. Hinnad lasevad reklaami osta ka väikefirmadel. Asi ei piirdu üksnes raadioga, firma pakub ka reklaami kaupluste sisetelevisioonis, välireklaami, veebireklaami ning annab välja Kesk-Eesti suurima tiraažiga ajakirja TRE+. See kõik meenutab oma olekult ja ülesehituselt tavalist „peavoolumeediat“.

Pohlak hoiab äri ja poliitika lahus. „Tegemist on minu raadiojaamadega, mitte erakonna kanaliga ja see, et ma olen erakonna liige ei mõjuta jaamade tegevust,“ selgitas ta Ekspressile. „TRE raadiotes on ühes või teises piirkonnas oma saateid teinud mitmed Eestis tegutsevad erakonnad, sama on ka valimisreklaamiga.“

Saade „Räägime asjast“ jõudis Pohlaku sõnul eetrisse seetõttu, et teised parteid olid erinevate saadetega TRE eetris olnud. EKRE otsis sügisel 2015 lisaväljundeid ajalehe „Vaba sõna“ kõrval. Siis sündiski idee oma saatest. Enamasti salvestavad Helmed saate ette (reedel või laupäeval), otsesaadet teevad nad poliitiliselt kiiretel ja pingelistel aegadel.

Harjumaalt pärit Pohlak lõi läbi diskori ja pidude-kontsertide korraldajana. Ta tegi neid kõikjal üle Eesti ega põlanud ära ka väiksemaid kohti. Seetõttu teab ta Eesti elu ning inimeste meelsust läbi ja lõhki. Siim Pohlak kuulub ka 24. veebruaril toimuva EKRE tõrvikurongkäigu korraldajate sekka.

TRE Raadio sai alguse veebis. Seejärel hankis Pohlak sagedusloa Raplamaal ja avas „päris“ jaama. Kui Päikeseraadio Pärnus hingusele läks, võttis Pohlak üle selle laineala. Paides neelas ta alla Kuma raadio. Ring FMi omandamisega sai sagedused mitmes kohas üle riigi, sealhulgas Tallinnas ja Harjumaal. Hiljuti omandas Pohlak Valgas tegutseva Ruut FMi.

EKRE SÕBRAD ANNAVAD TULD

EKRE meediamasina kolmas osa on muidugi sotsiaalmeedia. Partei enda Facebooki-leht, mida haldavad Uute Uudiste tegijad, meeldib enam kui 17 000 inimesele. Veelgi olulisemad on aga toetusgrupid, mis ühendavad fänne ja mida partei sageli ei soovi ega suudagi kontrollida. Need ei vaja regulaarset sisuga täitmist nagu ajalehed või raadiosaated, vaid nende liikmed toodavad ise sisu. Nad viitavad üksteisele ja jagavad üksteise materjale. Neid ühendavad EKRE, marurahvuslus, viha pederastide vastu ja muu säärane. See pole mingi roosa löga, kui tarvitada Mart Helme sõnapruuki saatest „Räägime asjast“. Nende kogukondade armastus naljade ja trollimise vastu kõnetab ka noori. EKRE ongi noorte seas väga popp.
Facebookis on 7436 liikmega kinnine grupp EKRE Sõprade Klubi. Sellega liitumiseks tuleb anda seletus, miks sa seda taotled, ning nimetada soovitajad. Klubis tehakse ööpäevas 150 postituse ringis. Üks grupi eestvedajaid on Urmas Espenberg. Administraatorite sekka kuuluvad Jaak Madison ja ­Moonika Helme.

Üks viimase nädalavahetuse teemasid oli „kas seda postimeest kuidagi likvideerida ei annaks ? suht üle visanud juba nede lapsikud viha artiklid ekre suunal“. See päädis aruteluga, mille olemuse ja stiili saab kokku võtta kommentaaridega „Postimees on nagu perselahtisus“ ja „KÄIGE PUTSI HOMOD!“.

Leidub ka 768 liikmega alam­grupp „EKRE sõprade kaubad ja teenused“, mis aitab toetajaid omavahel veelgi tihedamalt liita.

SISSERÄNDAJATE VASTASED AVALDAVAD TOETUST

Teine Facebooki kinnine grupp on 2623 liikmega „EI immigratsioonile“. Seda juhib Vabaerakonnast rassismi tõttu välja visatud ning pärast seda EKREsse astunud Georg Kirsberg. Grupi eesmärk on vältida massiimmigratsiooni ja islamiseerumist ning põhiliselt käibki jutt just neil teemadel, kuid loomulikult puudutatakse ka sisepoliitikat.
Vaated on selgelt EKRE-likud. Kui riigikogu liige Raimond Kaljulaid teatas, et hakkab uuele kolmikliidule vastu töötama, märkis Kirsberg: „Plika tujutseb jälle. Aga seda on väga nilbe vaadata, kuidas eestlane venelaste ees vene keeles koogutab ja nende toetusele loodab – kui see ei ole putinist ja Kremli käsilane, siis kes veel oleks?“ Teine kord, kui Delfi teavitas lugejaid, et juudi kogukond muretseb EKRE võimule tuleku pärast, kuulutas Kirsberg, et EKRE on „ainus erakond, kes avalikult islamistidele vastu seisab, kes ennekõike juute ohustavad“.

Grupi administraatorite sekka kuulub Maria Kaljuste, EKRE eksliige, kes korraldas mullu sügisel Tallinnas Vabaduse väljakul vastumeeleavalduse ÜRO rändepaktile.

Üle 20 000 inimese on laikinud gruppi „EI pagulastele“. Sealgi arutatakse sisepoliitikat. Raimond Kalju­laidi puhul mainitakse, et tema „reeturlikkus on suurem kui arvasime“ ning mõnuga leiab jagamist uudis, et üks sots kirjutas parteist välja astudes Jevgeni Ossinovskile: „Hale tüüp oled ikka!“

Rohkem kui 10 000 inimesele meeldib Facebooki-sein „Isamaalisus ei ole rassism“. Sealgi jagati põhiteema kõrval koalitsioonilepingut, aga ka uudiseid uue valitsuse kokku panemisest. Samuti sarjati „peavoolumeediat“, levitades nagu teisteski sarnastes gruppides karikatuuri, kus ema tõreleb tütrega: „Kallis laps, kui sa koolis üldse ei õpi, siis saab sinust tulevikus Delfi või Postimehe ajakirjanik!“

Grupp „Isamaalisus ei ole rassism“ on seotud küljega rahvuslane.ee, mis nimetab end alternatiivseks uudisteportaaliks (Facebookis üle 4500 liikme). Portaal avastas nädalavahetusel, et ÜRO pagulas­amet toetas 2400 dollariga ETV ­uuriva ajakirjanduse saadet „Pealtnägija“. Siit tuli järeldus, et ERRist „on saanud äraostetav propagandaaparaat. „Pealtnägija“ saade võttis ÜRO-lt altkäemaksu!“

Rahvuslane.ee deklareerib, et tema loojad ei kuulu ühtegi erakonda: „Meil ei ole seljataga suuri sponsoreid, ning veame seda oma rahadega eraelu ja töö kõrvalt.“ Samas näitab äriregister, et ühe eestvedajana esinev Reimo Sillamaa on veebruarist erakonna Rahva Tahe liige.

Olemas on ka nn vana meedia osa: Tallinna Rahvuslaste klubi annab korra kuus välja ajalehte Rahvuslik Teataja. Tartus levitab seda Meelis Kaldalu, kes tegi ettepaneku lubada Piirissaarel kanepit kasvatada. Ta istus ERRile tehtud pommiähvarduse tõttu isegi vangis.

KATOLIIKLIK ABIKÄSI

Rahvuslane.ee esiküljelt saab kuulata kaabude saadet „Räägime asjast“ ja minna abordivastasele veebiküljele. Abort.ee taga on Varro Vooglaid ja Ko ehk sama seltskond, kes on koondunud sihtasutusse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) ning portaali objektiiv.ee.

Nad moodustavad olulise osa EKREt toetavast meediamasinast, liiguvad ideoloogiliselt samal lainel. EKRE juhid kutsusid Varro Vooglaidi ja tema lähimat võitluskaaslast Markus Järvit mullu ka erakonda, kuid mõlemad ütlesid ei. See lubab neil jätkata kompromissitut võitlust katoliiklike ideaalide nimel. Poliitikat tehes peaksid nad liiga palju kompromisse tegema ja see ei sobi. Seetõttu ei säästa objektiiv.ee mõnikord EKREtki. Märtsi keskel põrutas portaal: „EKRE taganes lubadusest seista valikabortide riikliku rahastamise lõpetamise eest.“

Objektiiv.ee on tõstatanud täiesti asjalikke ja huvitavaid teemasid. Näiteks küsimuse, kas Kersti Kaljulaidil sobib iseseisva riigi presidendina võtta Euroopa Liidult vastu hüvitist, mis on suurem ta ametipal­gast. (Seda makstakse tema eelmise töö eest Euroopa Kontrollikojas.)

Kui rahvuslased peidavad end sageli ja tarvitavad varjunimesid, siis Vooglaiul ega Järvil sääraseid probleeme pole. Nemad esinevad mõnuga ja julgelt. Nad paistavad silma moodsa meediakasutuse poolest, tarvitades rohkelt veebitelevisiooni.

EKREt kaudselt toetavaks võib pidada ka Nõmme Raadiot ja Nõmme televisiooni, uue nimega Infox.Live. Needki on sinimustvalgelt meelestatud. Omanik Harry ­Raudvere ei kuulu aga EKREsse. Keskerakonnast astus ta välja aastaid tagasi. Eurovalimistel osaleb üksikkandidaadina.

Gruppe ja grupikesi leidub veel ja veel. Saadet „Räägime asjast“ kannab üle isegi kristlik Pereraadio.

Siia patta võib tinglikult panna ka kirjastuse Grenader, mis avaldab peamiselt militaarteemalisi teoseid. Aga on välja lasknud ka Isamaa auesimehe Mart Laari kokaraamatu ja Henn Põlluaasa „Sotsid. Interrinde teine tulemine“, mille kirjutamiseks andis autori sõnul tõuke Jevgeni Ossinovski jutt, et rahvuslased on „ksenofoobne okse“.

EKRE KODUSTAS ISEGI TALLINNA TV

Keskerakonna meediatööstuskompleks paistab EKRE oma kõrval hoopis lihtsam. Kuid tal on päris lai kandepind ning mis eriti oluline: korralik rahastus munitsipaaleelarvest.

Keskerakonna meediast on räägitud hiiglama palju. Ikka seetõttu, et lisaks parteilehe ja -portaali Kesknädal väljaandmisele tarvitab partei oma huvides ära ka linnameediat. Maksumaksjad plekivad kinni Tallinna Televisiooni, Pealinna, Stolitsa ja linnaosade ajalehed, mis esitlevad keskerakondlastest linnajuhtide mõtteid ja saavutusi. Riigikontroll leidis mullu avaldatud aruandes omavalitsuste teavitustöö kohta, et kõige rohkem probleemseid artikleid esines just Tallinnas (ja Loksal), kus on võimul Keskerakond.

Hämmastav on siinjuures asja­olu, et EKRE bossid oskasid ka „keskmeediat“ enda tarbeks rakendada. Raimond Kaljulaid kurjustaski kaks aastat tagasi Päevalehes, kuidas osalt on just Tallinna TV teene, et EKRE toetus kasvab, eeskätt väljaspool pealinna.

Asi oli selles, et teiste erakondade esindajad boikoteerisid Tallinna TVd, EKRE omad mitte. Mart ja Martin Helmest said püsiesinejad saates „Vaba Mõtte Klubi“. EKRE sõna levis. Üks saatejuhtidest, endine Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits astus lõpuks EKREsse. Parteiga liitus ka tihti saates esinenud Leo Kunnas. Mõlemad on praegu riigikogu saadikud.

Eraldi teema on venekeelne meedia. Keskerakond on ammusest ajast venelaste poliitiline valik number üks. Pervõi Baltiiski Kanalis näidatavad saated ja reklaamid aitavad seda mõju hoida. Hiljuti ei võtnud PBK eetrisse isegi uue koalitsiooni suhtes kriitilisi reklaame Raimond Kaljulaidilt ja liikumiselt Kõigi Eesti. See näitab, et raha pole alati kõige olulisem.

LINNAMÄE RAHASTAS UUE KOALITSIOONI SÜNDI

Oma meediastruktuur on ka väikseimal valitsusparteil Isamaal. Eestiuudised.ee on Isamaa vaste EKRE Uutele Uudistele. Seegi on igati moodne veebikülg, isegi oma telesaatega „Luik grillib“, mida juhib Postimehe endine pealik Mart Luik. Eesti Uudistes eksisteerib Ekspressist tuntuks saanud rubriik „Sahinad“ ning vihjete saatmise nurgake.

Märksa suuremat meediapotentsiaali valdab partei rikkaim ­liige Margus Linnamäe. Talle kuuluvad ajaleht Postimees (riigi suuruselt teine tiraaž Õhtulehe järel), mitu telekanalit (2, 11, 12 jt), raadiojaamad ja kuulutuste portaalid. Viimased on ta küll müüki pannud, küsides nende eest 200 miljonit eurot.

Kui Linnamäe meediaärisse sisenes, teatas ta Postimehele antud intervjuus, et on Isamaas „väga passiivne liige“ ning ei näe vajadust erakonnast lahkuda. Ka lehe sisu lubas ta rahule jätte.

Kuid mullu hakati rääkima, et Linnamäe soovib muuta Postimeest konservatiivsemaks. Lehte siginesid omaniku tahtel „Meie Eesti“ küljed, mille tegijaid ei leia toimetuse kontaktide seast. Ka Peeter Helme valimine peatoimetajaks on osa Postimehe uuest joonest.

Isamaa oli veel mõni kuu enne riigikogu valimisi nõrk nagu hinge vaakuv kronu. Juba küsiti avalikult, kas tal ongi riigikogusse asja. Möödunud aasta lõpus annetas aga Margus Linnamäe parteile 50 000 eurot. Tema vend lisas sama palju. 50 000 andis ka reklaamiettevõtja, endine rahvasaadik Reet Roos.

Partei alustas peagi võimast reklaamikampaaniat ja tegi parema tulemuse kui sotsid. Linnamägede rahasüst oli küll pisku võrreldes kampaania koguhinnaga, mis mõningatel andmetel võis ulatuda kahe miljoni euroni. Aga avalikkus ei tea veel, kas ja kui palju raha andsid vennad parteile tänavu. Või kui palju panustas Parvel Pruunsild. Igatahes peetakse neid poliitikute kõrval praeguse koalitsiooni alusepanijateks.

Esmapäevases juhtkirjas teataski Postimees, et „kui otsida uuest valitsusest ja koalitsioonileppest positiivset, siis võib öelda, et selles on vähe EKREt ja vähe Keskerakonda“.

UUS REAALSUS

Osa Eesti venekeelsest elanikkonnast elab juba ammu teistsuguses meediaruumis kui ülejäänud riik. Neid mõjutavad eeskätt venekeelsed ja Kremli-meelsed telekanalid. Riiklikus propagandaaparaadis hakati sääraste inimeste kohta nende elukoha järgi kasutama mõistet Ida-Lasnamäe.

Praegu on tekkimas olukord, kus ka üha rohkem eestlasi hangib infot teistsugusest inforuumist. See on meedia, mis kannab edasi protestivaimu ning tunneb sümpaatiat marurahvusluse vastu. See ongi uus „õukonnameedia“.

Sõltuvalt lugeja poliitilisest eelis­tusest võib selle kaudu maailmapildi kujundamist pidada vooruseks, aga ka ohuks.

Allikas: https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP