RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 7. detsember 2019

Laupäevased pildid


Allikas: Facebook

Read more...

KUUM: Helsingi tõrvikurongkäigus plahvatas pomm, polisei võttis kinni üle 10 inimese

Helsingi tõrvikurongkäigus 6.12 plahvatas tänase iseseisvuspäeva õhtul paukpomm, politsei võttis kinni üle 10 inimese.
Kokku oli rongkäigus üle 1000 inimese. Seda üritati politsei info kohaselt takistada.

Read more...

Järvik ja Helme juhivad tähelepanu poliitikute pealtkuulamisele

EKRE ministrite tutvustus. Pildil on Martin Helme, Marti Kuusik, Rene Kokk ja Mart Järvik. Foto: Scanpix
Nüüdseks juba endine maaeluminister Mart Järvik avaldas, et leidis oma kabinetist pealtkuulamisseadme. Seda, et poliitikuid kuulatakse pealt ning loetakse nende kirjavahetust, väitis äsja ka rahandusminister Martin Helme.

Valitsusest lahkuma sunnitud EKRE poliitik Mart Järvik rääkis Pärnumaal valijatega kohtudes, et leidis maaeluministri kabinetist laest pealtkuulamisseadme, vahendab ERR.
“Kui palju neid on, ma ei tea. Ma sain Henn Põlluaasalt aparaadi, mis näitab neid,” rääkis eksminister. “Saatsin ametliku kirja [siseminister] Mart ­Helmele, et seal majas tehtaks lutikatõrje.”
Sel nädalal nentis EKRE aseesimees Martin Helme portaalile Uued Uudised, et korduma on hakanud muster, et ametnikud kaebavad neile ebasobiva ministri prokuratuuri, kes algatab kriminaalasja.
“Ja miks nad seda teevad? Kriminaalasja algatamise järel on võimalik poliitikuid hakata pealt kuulama, nende kirjavahetust lugema ja loomulikult lekitama kõike ka meedias, et püsti panna süüdistusi korruptsioonis mingisugustes mõjuvõimuga kauplemistes jne. Ja see on banaanivabariik,” rääkis Helme fabritseeritud kaebustest ja väljamõeldistest.

Juba 2018. aasta veebruaris ütles Martin Helme raadiosaates “Räägime asjast”, et riigivõim nuhkis aastaid ka tema tagant, kuulates pealt telefoni ja lugedes kirjavahetust.
“”Pealtnägijas” tuldi tohutu suure paljastusega lagedale – minu kohviku pankrot 2008. aastal, millele järgnes – üllatus-üllatus – mulle teadmata kriminaalasja algatamine. Mind tehti kahtlustatavaks ja ma olin kolm aastat järjest kriminaaluurimise all, nii et ma isegi ei teadnud seda. Kogu selle aja jooksul mind jälgiti – kuulati pealt, loeti meile jne,” rääkis Martin Helme ning andis mõista, et kogutud infot võidi kasutada tema poliitiliste konkurentide huvides.

“Mis juhtus 2009. aastal? Ohoo, 2009. aastal olid europarlamendi valimised, kus ma olin üksikkandidaat… Need olid valimised, kus oli tohutu protestimeelsus suletud nimekirjade vastu ja üksikkandidaadid said väga häid hääli. Ja ma vaatasin, et kuidas Indrek Tarandi kampaania põhimõtteliselt teeb enne seda, kui mina ära teen, asju, mille mina olin välja mõelnud, oma sõpradega, meeskonnaga läbi arutanud… Ta teeb nädal varem need ära. Samm ees kogu aeg. Aga näe, kuidagi oli nii andekas inimene.”

Toimetas Veiko Vihuri

Allikas: https://objektiiv.ee/jarvik-ja-helme-juhivad-tahelepanu-poliitikute-pealtkuulamisele/

Read more...

reede, 6. detsember 2019

MATTI ILVES: Uuring: Rahvuslik Tõeliste Soomlaste Partei suurim partei Soomes

Tõeline soomlaste partei, rahvuslik populistlik partei, mis on kriitiline Euroopa Liidu, massilise rände ja lääne islamiseerimise suhtes, on nüüd Soome suurim erakond, selgus uuest uuringust.
Soome ajalehe Helsingin Sanomat korraldatud uuring näitas, et kui täna korraldataks valimised, saaksid tõelised soomlased rohkem kui 22,4 protsenti häältest, tehes neist riigi suurima partei.

Uurimisandmed näitavad, et tõelistel soomlastel on kogu Soomes laialdane toetus, mis hõlmab erinevaid rahvastikurühmi ja vanuseid. Partei saab meestelt siiski oluliselt rohkem tuge kui naised, väidab Susanna Ginman, kes on Soome ühe suurima ajalehe Hufvudstadsbladet juhtiv kirjanik.
Nagu teisedki kogu Euroopas tegutsevad populistlikud parteid, on ka tõelised soomlased positsioneerinud end ainsaks tõeliseks alternatiiviks globalistlikele nägemustele, mida järgivad traditsioonilised paremtsentristlikud ja vasaktsentristlikud parteid.

Küsitlusest selgus ka, et aprilli parlamendivalimised väikese häälteenamusega võitnud sotsiaaldemokraadid libisesid riigi tsentristliku koalitsioonipartei järel riigi populaarsuselt kolmandaks.
Eelmise kuu alguses Yle korraldatud eraldi uuring näitas sotsiaaldemokraate Soome suuruselt neljanda parteina.
Uuringu tulemused selgusid alles mõni nädal pärast seda, kui Rootsis korraldatud küsitlus näitas, et rahvuslikud populistlikud Rootsi demokraadid on nüüd Rootsi populaarseim partei, mida toetab 24 protsenti riigi valijaskonnast.

Vaatamata peavoolumeedia pidevatele katsetustele neid radikaalse parempoolse parteina mustata, on tõeliste soomlaste toetus ainult laienenud.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

( : ) kivisildnik: Ametnike nuhtlus ja võika probleemi humaanne lahendus

Jultunud ametnikud on probleem ja nendest vabanemine näib olevat kas just ilmvõimatu või siis teostatav ainult kodanikeallumatuse eskadronide abil. Kodanikuallumatus on meil põhiseadusesse kirjutatud, eks ole. Aga enne eskadronide ellukutsumist on mul sama tõhus vahend vastikute ametnike elimineerimiseks.
Iga minister ja lihtne lehelugeja saab aru, et kontorimööblisse juurdunud parasiidid tuleb saata tootvale tööle, võimalusel töölaagritesse või kutsekoolidesse või kuidagi teisiti sotsialiseerida. Näib aga, et asju alustatakse valest otsast. Sageli uus minister ei alusta peade veeretamist, vaid jääb ootama, millal parasiidid ta elavalt ribadeks kisuvad.

See ei ole mõistlik tegevus. Nutikamad ministrid üritavad kabajantsikuid nende seaduserikkumiste või alatuste eest vallandada. See on libe tee, elukutseline lurjus on oma sulitempudes nii osav, et neid vahele võtta on liiga keeruline ja töömahukas, see on nõks, millega nad on arvestanud.
Neid tuleb lüüa allapoole vööd, seapeete ei tule kottida mitte kuritegevuse eest, vaid nende igapäevase töö eest, täpsemalt nende igapäevase töö eest, mida nad ei ole kunagi teinud.
Võin tuua konkreetsed näited. Kunagi reklaamikontoris igavledes lugesin ma ametnike seaduses sätestatud tööülesandeid. Mida see volask seal kontoris peaks tegema, mille eest ma talle maksan?
Leidsin kultuuriministeeriumist ametniku, kelle töö oli kirjanduselu situatsiooni analüüs ja vastavalt analüüsile kas arengukavade või soovituste tegemine, mõistlik. Mul kui kirjanikul tekkis kohe huvi, meilisin, vastust ei tulnud. Meilisin uuesti, ähvardasin sanktsioonidega. Sain siis vastuse, nii ja naa, meil kadus teie kiri ära, aga meil on meeles, et tahtsite teada seda ja seda.

Olge rahulikud, meie teile mingeid loomingulisi ettekirjutusi ei tee, kirjutage mida tahate, umbes nii. Tule till taevast alla, kus on kirjanduse olukorra analüüs, kus on arengukavad, kus on suunised? Selgub, et neid ei ole, midagi ei ole tehtud ja ei kavatsetagi tegema hakata. Olgu ma rahulik, keegi minu alaga ei tegele ja tegelema ei hakkagi.
Leidsin siis kuskilt miski kantsleri, kes pidi meediat monitoorima ja tegema uuringuid. Küsisin uuringuid näha, ikka parem, kui ise lehti lugeda. Minutitega tuli vastus: lolliks oled läinud või? Kas sa tead, mis uuringud maksavad? Mul pole uuringuteks sentigi. Aus vastus, tore inimene, ühtegi halba sõna ei ütle ja eks ta sai oma jalahoobid hiljem kätte ka muidugi.
Aga töö on tegemata. Mis tehakse loodritega, kes oma tööd ei tee? Esiteks sõimatakse ja alandatakse, siis sunnitakse tööle ja kui tulemuslikku tööd ikka ei tule, siis vallandatakse. Nii lihtne see ongi. Ma esitasin kaks pistelist küsimust mind huvitavatel teemadel, ja mõlemal korral oli tulemuseks ümmargune null.

Kogu see kadjakate ja loodrite polk tuleb tööle panna, ametijuhendid on neil meetri pikkused, hakkame aga näpuga rida ajama ja tulemusi nõudma, kus on see, kus on see? Ja kui neid tulemusi ei ole aastakümnetega tulnud, kas nad siis hommegi vaakumist välja kargavad. Hoiatus, noomitus, king. Hoiatus, noomitus, king.
Pole vaja oodata sõda, sõda tuleb vältida, juhtpositsioonid kontoris tuleb haarata ilma totaalse nägude sisselöömiseta – seaduslikult, intelligentselt, vastavalt tööjuhendile ja protestantlikult tööeetikale. Kui on töö 24/7, siis ehk nii väga ei tahagi enam tooli polstrisse klammerduda, ehk tekivad mõtted uusi väljakutseid otsida. Vikerkaar vajab luulekriitikuid, Vilja Kiisler kasutas võimalust.
Mida rohkem tööd, seda vähem jääb jõudu ja aega intrigeerimiseks, meediaga suhtlemiseks ja korrumpeerumiseks. Ja neid ametijuhendeid saab ju pikemaks ka kirjutada, failis on ruumi küll. Me oleme tuhandeid euroettekirjutusi südameasjaks võtnud ja anaalseadusi teinud, meil kehtivad rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid. Ja kes neid peab ellu viima ja nende rakendamist jälgima? Puškin või?

Kui nendest euroseadustest ja rahvusvahelistest kohustustest muud kasu ei ole, siis ametnikulimukate lömastamiseks ja hulluks ajamiseks sobivad nad ideaalselt. Kõik on väga lihtne, kes töötab globalistliku agenda järgi, vallandada selle eest, et on jätnud LKGB+ prioriteedid hooletusse, kes üldse ei tööta, tuleb sundida mõistusevastast globalismi ellu viima ja siis ikkagi vallandada, ei saanud hakkama.
Ega sunnitöölaagrid ei olnud niisama, need olid inimeste hävitamiseks, mõttetu raske töö – see murrab vaimu ja inimene variseb kokku. Äraproovitud, kindel, tõhus, tappev. Kuu aega rasket direktiivi ellu rakendamist, siis kuu aega vastupidise direktiivi ellu rakendamist jne jne.
Kui ametnik ei tööta ennast ribadeks, siis kisub ta ülemuse lõhki, isegi kõige leebem ülemus peab ellujäämiseks kasutama ebainimlikult julmi vahendeid – tööd, tööd ja veel kord tööd. Alluva võimetel on alati piir ja tööd peab tal olema üle selle piiri, parem kui on kaks-kolm korda üle piiri – lurjusel ei tohi olla mingit võimalust. Ta töökoht säilib ainult tänu ministri armulikkusele, õiglane vallandamine võib nadikaela tabada iga kell.

Töö peab sööma hinge seest, tekitama õudusunenägusid, alluv peab kontori hoone nägemisel värisema hakkama ja sealt pääsedes silmapilkselt jooma kukkuma – muidu on ülemus läbikukkunud ja võib vabatahtlikult ise töötukassa poole jalutama hakata. See on sõda elu ja surma peale, siin on ainult ellujääjad ja laibad, kolmandat võimalust ei ole.

(:) kivisildnik
05.12.2019
Pärnus, vandenõulaste peakorteri lähistel

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/kivisildnik-ametnike-nuhtlus-ja-voika-probleemi-humaanne-lahendus/

Read more...

Fookuses: vilepuhujate sõnul on OPCW Süüria-raportid teadlikult moonutatud



Mitmete ekspertidest vilepuhujate paljastuste kohaselt on OPCW teadlikult ja tahtlikult oma raportites moonutatud 2018. aasta aprillis Süürias, Douma linnas väidetavalt toimunud keemiarünnaku kohta kogutud andmeid, jättes raportitest välja olulisi fakte, mis lükkavad ümber Süüria vastu esitatud süüdistused, toonitavad seekordses saates “Fookuses” Markus Järvi ja Varro Vooglaid. Portaali Objektiiv videoproduktsioon.

Read more...

neljapäev, 5. detsember 2019

TULE KAASA MÕTLEMA!

Laupäeval, 14. detsembril kell 13:00
Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond korraldab Tartus konverentsi:
EESTI VALIK: DEMOKRAATIA VÕI DEMOKRATUUR?

Akkikas: Merike Lumi, Facebook

Read more...

Martin Helme: Täna on Postimehes järjekordse libauudisega üles võetud uus rünnak meie erakonna vastu

Saadan selle kohta varsti pikema selgituse ka, aga mõned asjad teeks kohe selgeks. Postimees leierdab sisuliselt sama plaati, mida Järviku ajal: pahad poliitikud kiusavad vaeseid õilsaid ja tublisi ametnikke. See on täiesti väärastunud probleemipüstitus. Tegelikult kiusavad Eestis ametnikud ettevõtjaid ja mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest.

Ja jah, ma olengi ministrina ettevõtjate liitlane! Ma olen kohtunud mitte ainult Sõnajalgadega vaid ka teiste taastuvenergiaettevõtjatega. Olen kohtunud transpordiettevõtjatega ja nende esindusorganisatsioonidega. Olen kohtunud finantssektori inimestega ja pankuritega. Olen kohtunud ka proviisorite ja apteekritega. Olen kohtunud isegi õpetajate ja teadlastega. Miks ma ei peaks? Neil kõigil on probleeme riigiga asjaajamisel ja kõik nad räägivad, et mitte keegi ei taha neid isegi mitte ära kuulata, hea tahtega appi tulemisest rääkimata.
Mind huvitab Eesti majanduse hea käekäik. Huvitab nii üldisemalt, et meie kõigi elu oleks parem, kui konkreetsemalt, et riigieelarvesse ikka midagi laekuks ka. Ma näen iga päev, kuidas väga suurt osa avalikku sektorit ja ka poliitikuid see ilmselgelt ei huvita.
Ja mis puutub Aidusse, siis vabandust, kas ma tõesti ei peaks olema mures 120 miljoni euro suurusest kahjunõudest riigi vastu? Kes siis veel peaks?

Skandaal on skandaal ainult siis, kui kõik seda skandaalina tunnistavad. Postimehe tänane lugu ei ole skandaal mitte mulle. Kui seal üldse mingit skandaali on, siis on see lugu sellest, kuidas Eesti riik käitub ettevõtjatega. Skandaal on ka see, et näeme mustrit, kuidas ministrite kohtumisi ametnikega kasutatakse ära selleks, et teha selle järel "uurimisorganitesse" kaebus, kes siis kaebust ettekäändeks kasutades asuvad ministreid pealt kuulama ja nende kirjavahetust lugema. Tänaseks on selge, et seda on tehtud nii minu, Järviku kui Kingo suhtes. Aga see meediat ei sega ega opositsiooni ei huvita. See ei ole kellelegi probleem. Süvariiki ei eksisteeri!

Selle tõttu ei kavatse ma hakata nende libanarratiivi rohkem kommenteerima, kui ütlen: mingit salajast nurga taga asjaajamist pole olnud. On olnud terve hulk kohtumisi, kus laua taga on olnud väga lai ring inimesi, muu hulgas lisaks minule Taavi Aas, Jüri Luik, Rene Kokk, Kert Kingo, terve rida ametnikke, ettevõtjad ja omavalitsused. Nendel koosolekutel räägitu on ilusti protokollitud. Kas seda ka ei tohi teha, et otsida lahendust probleemidele? Mida siis üks valitsus üldse võib teha? Peenhäälestada?
Ma ei kavatse küll sellega leppida.

Allikas: Monika Helme, Facebook

Read more...

Kuidas anda reeturlik surmahoop eestlusele – TÜ õppeprorektor Aune Valk õpetab

Aune Valk esitas ERR-is otsese üleskutse venestamiseks ja eestlaste assimileerimiseks.

Lugedes ERR-ist Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valki juttu “Mul on unistus, unistus koosõppivast Eesti koolist”, läbib külm juga ilmselt iga eestlase südame – see on venestamise algatus.
Nii räiget multikultipropagandat pole Eestis ammu kuulda olnud – uskumatu, et rahvusriigis üldse midagi sellist kostab. Millised on siis Valki seisukohad?

Esiteks – taas on kõiges süüdi eestlased, põlisrahvas, kes tahab oma maal oma keelt ja kultuuri hoida. Kuidas muidu mõista sõnu: “Suhete tasandil on seniste uuringute põhjal suurim takistaja eestlaste vähene avatus”?
Valk jätkab president Kaljulaidi stiilis: “Kultuurimuutuse peamiseks sisuks on eesti keele õpe, aga ka Eesti kultuuris oluliste vähemusrahvuste esindajate parem esiletoomine ehk n-ö enam maa- ja vähem etnosepõhine eesti kultuuri esitlus.” Ehk siis vähem eesti etnilist kultuuri ja rohkem multikultuursust – eestlased jäägu varju, teised aga esiplaanile. Mis rahvusriigist me enam räägime?
“Kõige keerukam ja samas kõige kesksem ja paljude muude aspektidega seotud on identiteedimuutus. Ühelt poolt peaks muutuma Eesti riigiidentiteet avatumaks ja vähem etniliste eestlaste keskseks. See tähendaks ühiskonnaõpetuse, aga vahest ka ajalooõpetuse mõnede aspektide üle vaatamist,” kirjutab Valk.

Taas vähem eestlust, riik ei tohi eestlust toetada ja ajalugugi tuleb ümber kirjutada. Kuidas kujutab Valk ette “ajalooõpetuse mõnede aspektide üle vaatamist”? Teatame 22. septembril, et see päev on Tallinna vabastamise aastapäev? Viime Aljoša jalamile pärjad “tänulikult eesti rahvalt”? Lõhume maha Sinimägede mälestuskivid, sest need on SS-lastele ega meeldi venelastele?
Valki luuludes ongi kõige ohtlikum ja mõistmatum ajaloo käsitluse küsimus. Siinsete venelaste jaoks on Suur Isamaasõda püha, eestlaste jaoks verise okupatsiooni algus. Kuidas seda koolides ühitada? Kuidas hakkavad eesti ja vene õpilased rääkima Teisest maailmasõjast, Vabadussõjast, Nõukogude Liidust ja pronksiööst? Valki jutust kumab läbi see, et aluseks tuleb võtta venelaste maailmavaateline käsitlus.

Eestlaste ja venelaste mõttemaailm on ääretult erinevad – Huntington on öelnud, et Venemaa on omaette tsivilisatsioon. Isegi Kohtla-Järve eesti kooli ümber puhkenud arutelus oli jutuks see, et kui eesti ja vene noored õpivad ühes koolis, ja eestlased on vähemuses, algab temperamentsemate vene noorte tugev psühholoogiline surve ja eesti noored lahkuvad sellistest koolidest.
Järgmine Valki soovitus: “Teisalt peaks muutuma siinsete vähemuste identiteet selgemaks ja positiivsemaks mitmikidentiteediks. Vaja oleks luua alus positiivsele eesti-vene (eesti-ukraina jne) identiteedile.” See on otsene üleskutse eestlaste assimileerimisele.

Kogu TÜ õppeprorektori ettepanekute jada on kõige julmem ja vihasem kallaletung rahvusriigile, eestlusele ja Eestile, ning seda teeb veel Eesti väärikaima ülikooli õppejõud! Iga päevaga leiab üha enam tõestust see, et ülikoolid muutuvad neomarksismi ja multikultuursuse pesadeks ning Helmede sõnad nende kohta tabavad üha täpsemalt märki.

Valk kirjutab: “Veelkord põhjendus, miks suhtun teemasse sama kirglikult, kui Martin Luther King oma unistusse…” Ehk õpiks Martin Luther Kingist ja Nelson Mandelast, kelle mõlema unistused osutusid utoopiaks – USA-s pole rassivaen vähimalgi määral sumbunud ja Lõuna-Aafrika Vabariigis ei näi samuti vikerkaareühiskonda tulevat, vaid asi kisub musta rassismi ja valgete väljaajamise suunas.

Inimesed eri rahvustest ja rassidest saavad koos eksisteerida, aga neid ei saa sunniga kokku liita mingiks üheks etnoseks – Aune Valk just seda üritabki, kuigi kaunite sõnade varjus. Kahjuks on see hoop ka meie oma rahvusülikooli pihta.

UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/kuidas-anda-reeturlik-surmahoop-eestlusele-tu-oppeprorektor-aune-valk-opetab/

Read more...

kolmapäev, 4. detsember 2019

Maapealsest paradiisist

Allikas: Facebook

Read more...

Valitsusvastane õõnestustöö jätkub: Martin Helmele heidetakse ette liiga tihedat koostööd ettevõtjatega

Rahandusminister Martin Helme.

Postimees kirjutab kolmapäeval, et Aidu tuulepargi ehitusel reegleid eiranud vennad Oleg ja Andres Sõnajalg ignoreerivad neid menetlevaid riigiameteid, eelistades asju ajada hoopis rahandusminister Martin Helme abil. Postimehe andmetel kutsuti tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) peadirektor Kaur Kajak sel sügisel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ministrite ette vaibale soovitusega ettevõtjaid soodsamalt kohelda.
Martin Helme kommenteerib  oma sotsiaalmeedias kogu lugu järgmiselt:
“Täna on Postimehes järjekordse libauudisega üles võetud uus rünnak meie erakonna vastu. Postimees leierdab sisuliselt sama plaati, mida Järviku ajal: pahad poliitikud kiusavad vaeseid õilsaid ja tublisi ametnikke. See on täiesti väärastunud probleemipüstitus. Tegelikult kiusavad Eestis ametnikud ettevõtjaid ja mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest.
Ja jah, ma olengi ministrina ettevõtjate liitlane! Ma olen kohtunud mitte ainult Sõnajalgadega, vaid ka teiste taastuvenergiaettevõtjatega. Olen kohtunud transpordiettevõtjatega ja nende esindusorganisatsioonidega. Olen kohtunud finantssektori inimestega ja pankuritega. Olen kohtunud ka proviisorite ja apteekritega. Olen kohtunud isegi õpetajate ja teadlastega. Miks ma ei peaks? Neil kõigil on probleeme riigiga asjaajamisel ja kõik nad räägivad, et mitte keegi ei taha neid isegi mitte ära kuulata, hea tahtega appi tulemisest rääkimata.

Mind huvitab Eesti majanduse hea käekäik. Huvitab nii üldisemalt, et meie kõigi elu oleks parem, kui konkreetsemalt, et riigieelarvesse ikka midagi laekuks ka. Ma näen iga päev, kuidas väga suurt osa avalikku sektorit ja ka poliitikuid see ilmselgelt ei huvita.
Ja mis puutub Aidusse, siis vabandust, kas ma tõesti ei peaks olema mures 120 miljoni euro suurusest kahjunõudest riigi vastu? Kes siis veel peaks?
Skandaal on skandaal ainult siis, kui kõik seda skandaalina tunnistavad. Postimehe tänane lugu ei ole skandaal mitte mulle. Kui seal üldse mingit skandaali on, siis on see lugu sellest, kuidas Eesti riik käitub ettevõtjatega.

Skandaal on ka see, et näeme mustrit, kuidas ministrite kohtumisi ametnikega kasutatakse ära selleks, et teha selle järel “uurimisorganitesse” kaebus, kes siis kaebust ettekäändeks kasutades asuvad ministreid pealt kuulama ja nende kirjavahetust lugema. Tänaseks on selge, et seda on tehtud nii minu, Järviku kui Kingo suhtes. Aga see meediat ei sega ega opositsiooni ei huvita. See ei ole kellelegi probleem. Süvariiki ei eksisteeri!

Selle tõttu ei kavatse ma hakata nende libanarratiivi rohkem kommenteerima, kui ütlen: mingit salajast nurga taga asjaajamist pole olnud. On olnud terve hulk kohtumisi, kus laua taga on olnud väga lai ring inimesi, muu hulgas lisaks minule Taavi Aas, Jüri Luik, Rene Kokk, Kert Kingo, terve rida ametnikke, ettevõtjad ja omavalitsused. Nendel koosolekutel räägitu on ilusti protokollitud. Kas seda ka ei tohi teha, et otsida lahendust probleemidele? Mida siis üks valitsus üldse võib teha? Peenhäälestada?
Ma ei kavatse küll sellega leppida.”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/valitsusvastane-oonestustoo-jatkub-martin-helmele-heidetakse-ette-liiga-tihedat-koostood-ettevotjatega/

Read more...

Toetage Objektiivi oma annetusega ja aidake meil hoida tõelist kodanikumeediat!



Seekordse jõulukampaania raames on meie eesmärgiks koguda Objektiivi edasikestmiseks ja arenguks vähemalt 40 000 eurot, millega saame katta kui mitte täielikult, siis vähemalt suure osa meie portaali järgmise poole aasta kulutustest. Et Objektiiv võiks edasi areneda ja selle ühiskondlik positsioon Eesti avaliku arvamuse väljal kinnistuks ja kasvaks, siis palun tehke selleks oma võimalikult helde annetus, kutsub üles Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.

Read more...

teisipäev, 3. detsember 2019

Soome valitsus on kiitnud heaks ISIS-e pruutide ja laste koju toomise, ka president on teadlik

Soome valitsus on kiitnud heaks plaani tuua Süüriast al-Holi laagrist koju seal olevad Soome kodanikest ISIS-e pruudid ja nende lapsed. Asjast on teadlikud ka president ja parlamendi väliskomisjon.
Teadaolevalt on välisminister Pekka Haavisto palganud eraldi inimese tegelema Soome kodanike koju toomisega. Sellel plaanil on ühtlasi õiguskantsleri Tuomas Pöysti toetus, vahendab Helsingin Sanomat.

Välisminister Pekka Haavisto ütles asja kommenteerides, et lapsi ilma vanemateta ära tuua ei saa, kuna laagrit valvavad Kurdi võimud ei annaks luba lapsi vanematest lahutada.

Soome valitsus on Kurdi võimudele andnud teada, et kui soomlased laagrist pääsevad, siis antakse neile dokumendid lähimast Euroopa Liidu esindusest. Lähim esindus on Rootsi esindus Erbilis Iraagi Kurdistanis. Soome välisministeerim on saatnud Erbilisse kaks Soome ametnikku al-Holist saabuvate soomlaste vastuvõtmisega tegelema.
Haavisto on varem öelnud, et Soome on andnud Kurdi võimudele teada, et soomlastel on õigus naasta Soome. Soome valitsus pole varem avalikult teada andnud sellest, et soomlaste tagasitoomisega tegeletakse aktiivselt.

 Al-Holi laagris olevate naiste ja laste tagasitoomine on olnud poliitiliselt raske teema, sest Soome kaitsepolitsei peab nii ISIS-e pruute kui lapsi Soomele julgeolekuohuks. Mitmetes teistes riikides on samuti pikalt kaalutud, mida teha Islami Kalifaadis elanud naiste ja lastega.

Kaitsepolitsei andmetel on Soomest läinud Süüria ja Iraagi konfliktipiirkonda vähemalt 80 inimest ja ainult osa neist on liitunud ISIS-ega. ISIS-e piirkonnast on Soome naasnud alates 2014. aastast paarkümmend inimest.
Al-Holi laagris on Islami Kalifaadis elanud soome naisi ja lapsi teadaolevalt 11. Nende hulgas on nii põliseid Soome kodanikke kui sisserändajaid. Koos naistega on laagris üle 30 lapse, kellest mõned on sündinud Süüarias.


Read more...

PUUST JA PUNASEKS: Martin Helme annab ülevaate, mida toob kaasa pensionireform

Riigikogus läbis esimese lugemise kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu, mille jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks.

Avaldame rahandusminister Martin Helme Riigikogule tehtud ülevaate: 

“Antud reformi peamine eesmärk on muuta kohustuslik teine sammas inimeste jaoks vabatahtlikuks ning sellega kaasnevalt anda teise samba kogujatele rohkem otsustusvabadust oma raha investeerimisel. Ma usun, et reform toob endaga muu hulgas kaasa ka inimeste suurema teadlikkuse ja vastutuse oma rahaasjade korraldamisel ning motiveerib ka pensioniteenuse pakkujaid tõsisemalt pingutama hea teenuse osutamise nimel.
Selles reformis on väga palju detaile ja küllaltki tehnilisi detaile, aga eelnõuga tehtavad olulisemad muudatused koondaksin nelja järgnevasse punkti.

Esiteks, inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha teise sambasse või mitte. See otsustusõigus tekib nii nendele, kes muudatuste jõustumisel on juba teise sambaga liitunud, kui ka nendele, kes ei ole veel liitunud.
Teiseks, pensionifondides raha kogumise kõrval saab hakata raha koguma ja investeerima ka pensioni investeerimiskonto kaudu, see on täiesti uus asi.
Kolmandaks, inimestel tekib õigus võtta teise sambasse kogutud raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal.
Neljandaks, pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

Nagu öeldud, muutuvad teise sambaga liitumine ja ka sambast lahkumine vabatahtlikuks. Oluline on silmas pidada, et kõik need, kes teises sambas juba raha koguvad ja soovivad seda teha ka peale reformi jõustumist, ei pea tegema midagi. Sama kehtib ka inimeste suhtes, kes ei ole praegu teises sambas ja ei soovi sellega tulevikus liituda, ka nemad ei pea tegema midagi. Alles jääb ka tänane üldreegel, et noored tööturule sisenejad liidetakse teise sambaga vaikimisi, kuid reformiga lisandub neile õigus see reegel ümber pöörata ehk mitte liituda.

Aktiivsust peaksid näitama üles aga kõik need inimesed, kes soovivad oma praegust staatust seoses teise sambaga muuta. Nii saavad inimesed, kes pole teise sambaga liitunud, nagu näiteks mina, õiguse esitada liitumisavaldus. Selliseid inimesi on Eestis potentsiaalselt umbes 100 000.
Inimesed, kes on teises sambas, aga ei soovi seda, saavad reformi käivitumisel õiguse teisest sambast lahkuda. Lahkuda on võimalik nii koos kogutud rahaga kui ka ilma selleta. Inimene, kes ei soovi teises sambas raha koguda, võib oma sissemaksed lihtsalt lõpetada ja jätta kogutud raha sambasse alles, ta võib aga lahkuda ka nii, et võtab oma kogutud raha fondist välja. Silmas tuleb pidada, et raha väljavõtmine lõpetab automaatselt ka teise samba sissemaksete tegemise.

Kui inimene on teisest sambast korra lahkunud, ükskõik kas rahaga või ilma, saab ta soovi korral hiljem uuesti koguma hakata. Selleks peab teisest sambast lahkumisest olema möödunud vähemalt kümme aastat. Seega on lahkumisotsus kaalukas ja see tuleb inimestel hoolikalt läbi mõelda.
Teise samba sissemakseid saab lõpetada ja raha välja võtta kuni kahel korral. Kui inimene on korra teisest sambast lahkunud ja siis kümne aasta möödumisel kogumisega uuesti alustanud, on tal üks kord veel võimalik ümber mõelda ja teisest sambast lahkuda. Selline õigus aga tekib, kui inimene on nüüd omakorda vähemalt kümme aastat teises sambas raha kogunud. Kui ta kasutab teist korda oma õigust sambast lahkuda, siis pärast seda enam sambasse tagasi tulla ei saa.

Avaldusi sambast lahkumiseks saab esitada kogu aeg. Avalduse esitamise tähtajad on samad, mis pensionifondi osakute vahetamisel, ehk siis novembri lõpp, märtsi lõpp ja juuli lõpp. Sissemaksete tegemine lõpeb vastavalt sellele, millal avaldus esitati, kas siis jaanuaris, mais või septembris.
Ka raha väljamaksmisel on mõned piirangud, millega tuleb arvestada. Välja saab võtta üksnes kogu raha. Kui kogutud summa ei ületa 10 000 eurot, makstakse see välja ühe osamaksena. Kui summa on suurem, siis ülejäänud osa laekub ühe või kahe järgmise osamaksena, väljamakseid tehakse jaanuaris, mais ja septembris. Kui teise samba raha võetakse kasutusele enne pensioniiga, tuleb sellelt tasuda tulumaks 20%.

Nagu viitasin, siis eelnõu pakub pensionifondide kõrvale võimalust juhtida oma teise samba investeeringuid ise. Selleks luuakse spetsiaalne n-ö teise samba sees olev pensioni investeerimiskonto. See on sarnane tavalisele investeerimiskontole, aga arvestab teise samba reegleid. Pensioni investeerimiskontole saab laekuda üksnes teise samba raha, võimalik on omada investeeringuid korraga nii pensionifondis kui investeerimiskontosüsteemis. Võimalik on kanda fondi kogutud raha kontole ja vastupidi. Investeerimiskonto kaudu kogutud raha kasutusele võtmisel kohalduvad samad teise samba reeglid nagu ka fondide puhul.
Kui inimene jõuab pensioniikka, saab ta ise otsustada, kuidas raha kasutada, kas võtta kogu raha korraga välja või eluaegse või tähtajalise pensionina. Teise samba pensionile saab jääda kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Inimesed, kes on juba pensionil, saavad vaikimisi oma teise samba pensionit edasi. Kui pensionil olev inimene ei soovi enam pensionit selliselt saada, on ka temal võimalik soovi korral oma raha korraga välja võtta. Seda nii juhul, kui pensionit saadakse fondist, kui ka juhul, kui seda maksab kindlustusselts.

Eelnõu näeb ette mehhanismid, kuidas tagada tänastele teise samba pensionäridele sujuv kohanemine uute võimalustega. Selleks, et motiveerida teise samba raha kasutust jätkuvalt eelkõige pensionina, näeb eelnõu ette maksusoodustused, kui raha võetakse kasutusele pensionieas. Nii ei tule eluaegse ja oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensioni puhul tulumaksu üldse maksta ning ülejäänud väljamaksete puhul on maksumäär 10%. Eelnõu lubab teisest sambast pensionile jääda ka puuduva töövõimega inimestel, sõltumata nende vanusest. Puuduva töövõimega inimesele tehtavaid väljamakseid ei maksustata tulumaksuga samuti.
Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks hakata esitama juba suvel 2020. Reformi rakendamine eeldab kindlasti muudatusi mitmete riigiasutuste ja erasektori ettevõtete IT-süsteemides. Kindlasti tuleb panustada ka sellesse, kuidas tutvustada ja selgitada inimestele reformiga kaasnevaid uusi võimalusi. Need tegevused saavad hoo sisse siis, kui reformi detailid on siin saalis lõplikult kokku lepitud.

Kokkuvõttes usun, et eelnõu ettevalmistamise käigus on valminud tasakaalustatud reformipakett, mis lisab tänasele süsteemile juurde paindlikkust ning arvestab erinevate inimeste huvidega, pidades siiski silmas pikajaalise pensionikogumise eesmärke.
Ja enne kui ma teie küsimustele vastan, siis ma loeksin teile ette ka mõned numbrid, et meil oleks taustsüsteem paremini mõistetav, milline see meie pensionipilt praegu on. Teise pensionisambaga on liitunud umbes 740 000 inimest, potentsiaalseid uusi liitunuid on kuni 100 000. Need on inimesed, kes ei ole liitunud, kuid on veel tööeas. Teise samba fondide maht praegusel ajal on 4,6 miljardit eurot. Keskmiselt on teise sambasse kogutud natuke üle 6000 euro, aga mediaan on 4500. Umbes 63% teise sambaga liitunutest teeb aktiivseid sissemakseid teise sambasse. 2019. aasta riigieelarves on riigipoolsed 4% sotsiaalmaksu kanded teise sambasse 316 miljonit eurot. Ennustame, et aastaks 2023 suurenevad need 400 miljoni piirini. Samba fondide keskmine nominaaltootlus on 3,8% ja reaaltootlus 0,8%. Keskmine valitsemistasu on ca 0,74% ja see tasapisi langeb. Oodatav protsent järgmisel aastal on 0,62 ja veel neli aastat tagasi oli see 1,4%. Käesoleval aastal on siis fondi valitsemistasude peale kulunud ligi 40 miljonit eurot. 2018. aasta lõpu seisuga on teisest sambast väljamakseid saanud kokku 32 500 inimest, õigus väljamakseid saada oli 41 000 inimesel ehk siis 22% ei ole veel soovinud oma väljamaksetega alustada. See tähendab, eelkõige on tegemist töötavate pensionäridega, kes veel ei ole soovinud teise pensionisamba väljamakseid alustada.

Ajavahemikus 2009–2018 on teisest sambast välja makstud kokku 63 miljonit eurot, sellest pensionilepingute alusel 16 miljonit, fondipensionina 35 miljonit ja ühekordsete väljamaksetena 12 miljonit. Ühekordsed on siis väljamaksed, mis on nii väikesed, et neid ei õnnestu pika aja peale ära jagada. Keskmine pensionilepingu väljamakse on 60 eurot ja fondipensioni väljamakse 50 eurot. Pensionilepinguid, ehk need on siis need, mis on kindlustusseltsidega sõlmitud, on kokku umbes 8000, nende lepingute kohustuste suurus on umbes 90 miljonit. Aastas makstakse pensioneid välja niimoodi 5 miljoni euro eest. Võrdluseks: Sotsiaalkindlustusamet maksab aastas vanaduspensione välja umbes 1,8 miljardi euro suuruses summas.
Reformiga võib kaasneda riigieelarvele pikaajaline tulu sissemaksete peatamisest maksimaalselt 400 miljoni euro ulatuses ja ühekordne tulu raha väljavõtmisest maksimaalselt 1 miljardi euro ulatuses, see on siis tulumaksu suurenemine ja käibemaksu suurenemine. Reformiga kaasnevad maksuameti ja Sotsiaalkindlustusameti IT-arendused, ühekordse kulu hinnanguline suurus on 7,1 miljonit eurot, millele tõenäoliselt lisanduvad siis hiljem jooksvad kulud, mida me praegu oskame hinnata umbes miljoniks euroks aastas.

Mõned numbrid ka kolmanda samba kohta. Kolmandas sambas kogub vabatahtlikult raha, kolmas sammas on tehtud 100 000 inimesel, aga reaalseid sissemakseid 2018. aastal tegi pisut üle 60 000 inimese, keskmine sissemakse on 3% isiku tulust. 2018. aastal tegi kolmandasse sambasse sissemakseid ka 111 tööandjat kokku 2000 töötaja eest, kogusummas 2,5 miljonit eurot. Kolmanda samba fondide maht 2018. aasta lõpul on 154 miljonit eurot ja kindlustuslepingu reservide kogumaht 234 miljonit eurot. Paneme siia kõrvale siis teise samba, kus on 4600 miljonit eurot. Tavalist investeerimiskontot, mis ei ole siis sama asi kui pensioni investeerimiskonto, kasutab vahelduva eduga 4000–5000 inimest, väärtpaberikontot omab Eestis umbes 30 000 inimest.”
Stenogrammi kogumispensioni seaduseelnõu arutelust Riigikogus saab lugeda SIIT!

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/puust-ja-punaseks-martin-helme-annab-ulevaate-mida-toob-kaasa-pensionireform/

Read more...

Peapiiskop Viilma kohtus Moskvas patriarh Kirilliga

EELK peapiiskop Urmas Viilma kohtus reedel Moskvas Vene Õigeusu Kiriku pea patriarh Kirilliga. Kohtumisel osalesid ka piiskop Tiit Salumäe ja Eesti Vabariigi suursaadik Margus Laidre.

"Kohtumine patriarh Kirilliga kulges soojas õhkkonnas ja oli mõlemalt poolt oodatud," lausus peapiiskop Urmas Viilma kohtumise järel. "Patriarh Kirill tunnustas kohtumisel luterliku kiriku tegevust ajaloos ning tänas ühiste väärtuste hoidmise eest. Mõlemad kirikud annavad omalt poolt kõik, et usuvabadus ja kristlikud põhiväärtused oleksid ühiskonnas arvestatud."

Urmas Viilma sõnul oli tal hea meel kuulda, et patriarh Kirill hoiatas sekularismi kui uue ideoloogia pealetungi eest. See on tendents, mida peapiiskop Viilma on märganud ka Eestis. "Kui sekularismist saab usuline maailmavaade, on riigi usuline neutraalsus ohus," märkis Viilma.
EELK peapiiskop kordas juba varem Eesti riigi poolt esitatud küllakutset Eestisse, mille patriarh ka rõõmuga vastu võttis.

Patriarh Kirill külastas Eestit viimati 2013. aastal ja kohtus toona ka EELK peapiiskop Andres Põderiga.
Pikemalt võib peapiiskop Viilma ja patriarh Kirilli kohtumise kohta lugeda EELK kodulehelt.
Moskva patriarhaadi video kohtumiselt.
Fotol: peapiiskop Urmas Viilma (autor: Illimar Toomet)

Allikas: http://www.meiekirik.net/index.php/uudised/1118-peapiiskop-viilma-kohtus-moskvas-patriarh-kirilliga 
_____________
Lisaks võite lugeda veel SIIT.

 

Read more...

esmaspäev, 2. detsember 2019

Pildid

Allikas: Facebook

Read more...

"Räägime asjast" 01.12.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-01122019/
 

Read more...

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” novembrinumber


„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                           
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                   
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.


Artikli näide novembrikuu Rahvuslikust Teatajast lisas
 
 NSV Liidu kangelane Jevgeni Nikonov oli Eesti naine!
 
Enne kui Jevgeni juurde minna, on vaja rääkida veidi tema kodumaast Valge-Venest. Olin sääl okupatsiooni ajal paaril korral ”põõsasnõupidamisel” (Eesti-Läti-Leedu-Valge-Vene) kokku umbes nädala. Minsk oli harukordselt puhas linn ja pätte peaaegu polnudki. Käisin õhtuti üksinda linna äärtes jalutamas. Keegi ei tulnud suitsu ega tuld küsima, rääkimata millegi vägivaldsest äravõtmisest.
 
Minski peatänav oli väga lai. Valitsuse hoone ees oli paarikümne meetrine kõnnitee. Kord lõuna ajal nägin seal seismas kolme miilitsat ja eemalt lähenevat tugevasti tuigerdavat joodikut. Olin kindel, et ta võetakse kinni ja viiakse kuhu vaja. Aga ei. Ta tuigerdas aeglaselt ja vaikselt miilitsatest mööda ja need ei reageerinud kuidagi.
Raamatupoodides oli ca 98% trükiseid venekeelsed. Aga ühes nurgas oli ka valge-vene keelseid raamatuid, mida keegi ei paistnud ostvat.
Ajaleheputkades oli 100% venekeelne kraam. Kui küsisin valgevenekeelset, siis öeldi, et raudteejaamas on. Kontrollisin üle ja tõesti oli.
Kõik rääkisid Minskis vene keelt, koolid pidid kõik venekeelsed olema. Ametiisikud ütlesid, et oskavad ka valgevene keelt, kuid räägivad seda ainult kolhoosis vanaemaga. Meile tehti ka ekskursioon fašistide poolt hävitatud Hatõni külla. Seal olid püsti ainult korstnad. Arvasime, et sellise nimega küla pidi maskeerima Kantõni metsa, kus Stalini käsul 1939. aastal tapeti 15000 Poola ohvitseri ja 10000 Poola ametnikku.
Punaarmee jalavägi oli sõja alguses 1941.a juunis täiesti võitlusvõimetu. Seepärast saadeti 
Stalini korraldusel loodud hävituspataljonid 10. juulil Märjamaale jõudnud saksa regulaarväega võitlema ja nad pidasid sääl viis nädalat edukalt vastu. Ja majade põletamine ja elanike tapmine jäi tegemata.
 
Tallinna reidil oli hulk sõjalaevu eesotsas ristleja S. M. Kiroviga. Kui hävituspataljonid Märjamaalt taganema löödi, siis võeti laevadelt madrused maha ja saadeti rindele. Sealhulgas ka Harku, kuhu sakslased veel polnud jõudnud.
Aastaid hiljem kui ehitati Õismäele Eesti kool ja nimetati see Jevgeni Nikonovi nimeliseks, toimusid seal igal aastal Nikonovi sünnipäeval pidulikud üritused, kuhu olid kutsutud ka Nikonovi võitluskaaslased. Koolis oli õppealajuhatajaks Tiia nimeline naine. Ta oli neli aastat liivakasti ääres tagunud kiilu töölis-talupoegade liidu vahele enne kui Beria ta koos vanematega päikesetõusu vaatama saatis. Tänu sellele oli ta omandanud suurepärase rahvaste sõpruse keele ja suhtlemine Nikonovi võitluskaaslasega jäeti põhiliselt temale. Loomulikult pandi külalisele ka joogid ette ja ta kasutas võimalust end tasuta täis juua. Kõvasti purjus võitluskaaslane hakkas rääkima: “Tütrekene ära nuta, Jevgeni on elus!” “Tütrekene” ei kavatsenudki nutta, kuna oli 10 aastat süütult Novosibirski oblastis viibinud.
Jevgeni võitluskaaslane rääkis, kuidas neid oli Harku saadetud, aga toitlustamist polnud organiseeritud. Jevgeni läinud külapeale süüa muretsema (röövima). Hommikul tulnud korraldus sadamasse laevale tagasi minna. Jevgenit aga ikka polnud. Teel tagasi näinud nad tamme külge seotud ja ära põletatud naist, kellel olnud hästi suured tissid. Politruk ütelnud, et see on Jevgeni. Sadamas kohtunud nad Jevgeniga ja rääkinud talle põletatud naisest ja politruki arvamusest. Jevgeni olnud väga hirmul ja läinud võõrasse laeva ning jõudnud Leningradi.
 
Kunagi sotsialismi ajal läksin Harkust sõnnikut tooma ja nägin lauda kõrval toru otsas ca A4 suurust plekktahvlit kirjaga: “Siin langes 19. augustil 1941.a kangelaslikult Jevgeni Nikonov”. Harku võisid sakslased jõuda kõige varem 24. augustil.
Kui 30 aastat tagasi hakkas ilmuma “Eesti Ekspress”, siis sõitsid ajakirjanikud Vladivostokki ja kohtusid sääl Nikonoviga. Kui nad sellest kirjutasid, siis nimetati seda “nõukogudevastaseks laimuks”. Jevgeni oli enda sõnul käinud Tallinnas ka enda mälestusmärki vaatamas. Valgevenesse ta tagasi ei julgenud minna, kartis, et KGB laseb ta maha.
 
Pärast taasiseseisvumist nägin Jevgeni Nikonovi nimega suurt graniitalust Nõmmel Rohelise tänava kandi hauakivide töökoja hoovil.
Minu arvates oleks olnud õigem Jevgeni sammas Kadriorgu jätta ja sinna kõrvale panna kivi või tahvel selgitusega, kuidas oli tegelikult “kangelastegu”.

Feliks Saarevet

Read more...

esmaspäev, 25. november 2019

"Räägime asjast" 24.11.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-24112019/
 

Read more...

pühapäev, 24. november 2019

Huvitavat pühapäevaks: MATTI ILVES: Saksamaa - massiline ränne suurendas kodutust

Ligi 678 000 inimest on Saksamaal koduta, samal ajal kui kümned tuhanded elavad tänavatel, selgusid ametlikest andmetest.

Hiljuti avaldas Saksamaa föderaalne töökogukond (BAG) raporti, millest selgus, et 2018. aastal oli vähemalt 678 000 püsiva eluruumita inimest, kellest valdav enamus, 440 000 on sisserändajad, kes elavad mingis kollektiivses elamus, vahendab Saksamaa päevaleht Bullo .

See arv tähistab 2017. aastaga võrreldes 4,2 protsendi kasvu, mis on umbes 30 000 kodutut, ja hõlmas 41 000 isikut, kes mitte ainult ei oma alalist eluruumi, vaid elavad tegelikult tänavatel.
BAGi kodutusabi osutades märgiti, et 2018. aastal oli ümberasujateta kodututest umbes 70 protsenti üksikud, 30 protsenti aga elukaaslased ja / või lapsed.

BAGi kodutute tegevdirektor Werena Rosenke ütles ajalehele Bild: “Sotsiaalkortereid ja taskukohast eluaset on liiga vähe. Olukord ei leevene järgmise paari kuu jooksul ja tõenäoliselt mitte järgmisel aastal. Täpne prognoos pole aga võimalik. Eriti suurtes linnades on olukord väga pingeline. ”
Rosenke märkis, et sageli on kodutuks jäämise ohus üksikvanemad ja noored täiskasvanud, lisades, et eriti murettekitav on põlvkond töötajaid, iseseisvalt tegutsevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja teisi vähem turvalistes töökohtades.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel lubas 2018. aastal kulutada 6,85 miljardit eurot mitmele meetmele, mis hõlmas sisserändajate sotsiaalkortereid.
Samal aastal kulutas Saksamaa föderaalvalitsus migrantidele 23 miljardit eurot, mis on 11 protsenti rohkem kui 2017. aastal.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

Palju kära eimillestki: Kaja Kallase räige juhtum osutus tühikargamiseks

1S14APR18D25

Kaja Kallase väidetav „räige tapmisähvardus“ ei jõudnud kuhugi, kui kõmunäljaste või reformierakonnameelsete portaalide peauudised välja arvata. Õige ruttu kadus sellekohane viide ka Kaja Kallase enese postitusest. Nagu kirjutas armastatud Shakespeare – palju kära eimillestki.
Kogu lugu päädis sellega, et Reformierakonna äpustunud esimees sai tule enda pealt korraks ära tõmmata ning kaastunnet lunida.

Politsei mingit asja selles räigeks nimetatud tapmisähvarduses ei näe ning kriminaalmenetlust ei alusta, sest reaalset ohtu lihtsalt ei ole, ega ole kusagilt ka võtta.
Nagu arvata võiski, sumbub asi sisinal, sest süütegu pole, kuigi kära tehti kõvasti. Nõnda nagu paljude asjadega meie väikeses konnatiigis.
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/palju-kara-eimillestki-kaja-kallase-raige-juhtum-osutus-tuhikargamiseks/

Read more...

Kole info: Helsingis peksti jõhkralt soome poisse, kästi lakkuda saapataldu

Sotsiaalmeedias levib info sellest, kuidas noorukite kamp peksis Helsingis soome poisse. Politsei uurib asja kui röövimist.
Juhtum oli reedel Helsingis Kannelmäki rajoonis. Poisid viidi kooli hoovist metsa, kuhu ilmus 8-liikmeline noorukite kamp. Poisse peksti ja ähvardati noaga ligi tund aega, vahendab Iltalehti.
 Poistelt võeti kõik ära, mis taskutes oli. Üks poistest pääses lõpuks põgenema, teise päästis ära üks möödakäija. Teadaolevalt oli kamba puhul tegemist araabia ja somaali päritolu noorukitega.

Praeguseks on postitus sotsiaalmeediast kustutatud, aga ema kirjutas, kuidas soome poistel kustutati ära telefonide sisu ning kästi lakkuda kamba liikmete saapataldu. Lubati noaga silmad välja torgata. Kästi öelda kodune aadress ja lubati ära tappa, kui kellelegi midagi räägitakse. Õnneks tuli üks möödakäija vahele ja päästis poisid hullemast.
Ema kirjutab teistele hoiatuseks, et kui keegi elab veel mingis mullis, siis aeg on ärgata. Ema küsib, kas see on turvaline Soome, kui Helsingis juhtuvad igapäevaselt sellised asjad?

Politsei kinnitas, et selline asi tõepoolest oli ja asjaga tegeletakse.

Read more...

laupäev, 23. november 2019

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Isegi Vilja Kiisler oli sunnitud tunnistama, et lõppev aasta on EKRE esiletõusu aasta

Mart ja Martin Helme

Eesti Päevalehe ajakirjanik Vilja Kiisler oli eile „Vikerhommikule“ antud intervjuus sunnitud tunnistama, et lõppev aasta suuresti olnud EKRE esiletõusu ja nende mõjuvõimu kasvamise aasta.
“EKRE esiletõus on kahtlemata poliitikat ja avalikku elu defineerinud ja kujundanud. Mismoodi keegi seda muudatust hindab, on tema isiklik asi. Kohustus järele mõelda selle üle, milline paradigmamuudatus Eesti poliitikas on toimunud, peaks olema meil kõigil, sest oleme ju valijad,” rääkis ta.

Saatejuht Märt Treier juhtis Kiisleri tähelepanu asjaolule, et mõjukate tabelis on nii neutraalseid kui ka teatud tonaalsust väljendavaid pealkirju ning küsis seepeale, kas toimetus esindab teatud maailmavaadet.
“Mulle ei tundu et meil oleks konkreetne maailmavaade ja et Eesti Päevaleht võtaks hoiakuid, et üks asi on parem või halvem,” vastas Kiisler. “See millele sa viitad on tõsiasi, et suur hulk ajakirjanikest kaldub liberaalset maailmavaadet toetama, aga samamoodi saavad sõna konservatiivse maailmavaate esindajad ja nad on ka toimetuses olemas.”

Teatavasti on Vilja Kiisler üks neist, kes evib tugevalt vasakliberaalset maailmavaadet ning näitab seda ka igal sammul oma töös välja.
Ekspress Meedia poolt koostatud mõjukate tabelis haarasid EKRE liidrid Mart ja Martin Helme 2. ja 4. koha.  Edetabelis paigutus esikohale ärimogul Margus Linnamäe.
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/isegi-vilja-kiisler-oli-sunnitud-tunnistama-et-loppev-aasta-on-ekre-esiletousu-aasta/

Read more...

Video: UUS MAAILMAKORD – DEFINITSIOON

Peeter Proos | Vanglaplaneet

Termin uus maailmakord tähistab globaalse finants- ja võimueliidi tegevuskava, mille eesmärgiks on moodustada ühtne maailmavalitsus ning lõpuks saavutada täielik kontroll kogu planeedi ja iga indiviidi elu üle.
Selle saavutamiseks on globalistidel tarvis lammutada vana ühiskonnakorraldus, et ehitada uus, mis sarnaneb Huxley ja Orwelli raamatutes kirjeldatuga. Demoraliseeritud, juurteta, segaduses ning täielikult kontrollitud, orjastatud ja ajupestud inimkond, kellel puuduvad traditsioonid ning ühtekuuluvustunne, mistõttu pole neil sellest düstoopiast väiksematki pääsemislootust, sest nad loodavad vaid võimule ja mitte iseendale.

Allikas: http://vanglaplaneet.ee/video-uus-maailmakord-definitsioon/

Read more...

reede, 22. november 2019

Riigikaitsesaade „Si Vis Pacem…“, 20.11.2019: Mart Helme



Ajakirjanik Erik Boltowski vestluskaaslane on siseminister Mart Helme, kellega räägitakse muu hulgas arengutest Eesti sisekaitse tugevdamisel, NATO kaitsevõimest ja Putini režiimist Venemaal. “Si Vis Pacem” on riigikaitse- ja julgeolekusaade, kus peale sõjalis-poliitiliste küsimuste arutame ka riigikaitsega haakuvaid küsimusi nagu majandus, haridus, iive ja migratsioon. “Si Vis Pacem…” on tuntud ladina sententsi – Si Vis Pacem, Para Bellum – kui tahad rahu, valmistu sõjaks, mõtte esimene pool: kui tahad rahu.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP