RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 28. mai 2020

Fookuses: kuidas saaks riik edendada tõelise kodanikuühiskonna toimimist?



Saates "Fookuses" arutlevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid, milliste meetmetega saaks riik aidata kaasa tõelise kodanikuühiskonna tegevusele. Kuigi praeguseks pole meil välja töötatud lõplikke ettepanekute paketti, on siiski vaja mõtiskleda sellel teemal üldiste printsiipide ja tähelepanekute tasandil.

Read more...

EL-i tippdiplomaat: koroonaviirus on võimas ajaloo kiirendaja

Euroopa Liidu kõrge välisesindaja, Hispaania sotsialist Josep Borrell. Foto: Scanpix
 Euroopa Liidu tippdiplomaat leiab, et koroonaviirus kiirendab “Ameerika juhitud maailmakorra lõppu ja Aasia sajandi saabumist.”

Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell ärgitab Euroopa Liidu liikmesriike üheskoos looma “kollektiivse kindlaksmääratud korra”, millega luuakse Hiinaga suhtlemiseks “hulga jõulisem strateegia,” vahendab LifeSiteNews.
Borell käis sellised mõtted välja esmaspäeval toimunud Saksamaa saadikute konverentsil.
Borell kirjeldas koroonaviirust kui “ajaloo võimast kiirendajat.” Järgnevalt väitis ta oma kõnes, et “Ameerika juhitud maailmakorra lõpp ja Aasia sajandi saabumine … on täna lahti rullumas meie silmade ees.”

“Kui 21. sajand saab olema Aasia oma, nagu 20. sajand kuulus Ameerikale, siis pandeemiat hakatakse mäletama kui selle protsessi pöördepunkti,” väitis tippdiplomaat.
Borelli sõnul tähendab suurenev Hiina ja USA vastasseis, et “surve poole valimiseks kasvab,” kuid EL peaks järgima “enda huvisid ja väärtuseid ning hoiduma ühe või teise poole poolt ärakasutamise eest.”
Ametnik rõhutas, et Ameerika Ühendriikide ja Hiina suhted on “multilateraalsele süsteemile halvava mõjuga” ja “globaliseerumise mudel on surve all” ning “maailma juhivad üha rohkem [üksikud] riigid.”

Ta leidis, et 27 EL-i liikmesriiki peaksid koostama Hiinaga läbikäimiseks “kollektiivse kindlaksmääratud korra” lisades, et Hiina ja EL-i vahelised suhted ei põhine alati “usaldusel, läbipaistvusel ja vastastikusel tasakaalul.”
Borrelli sõnul on vaja “Tiim Euroopana tõelist strateegilist ühiskultuuri” ja avaldas kahetsust, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei suuda leida tihti üksmeelt, kuna “liikmesriigid klammerduvad oma rahvuslike huvide külge mõistmata, et on olemas suuremad ühishuvid.”

Toimetas Karol Kallas

Allikas: https://objektiiv.ee/el-i-tippdiplomaat-koroonaviirus-on-voimas-ajaloo-kiirendaja/

Read more...

kolmapäev, 27. mai 2020

Jaak Madison: Merkeli ja Macroni ühisvõla plaan on Eestile igas mõttes halb

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison.
Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison kirjutab sotsiaalmeedias, et Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhtide ehk Merkeli ja Macroni plaan ühisvõla (summas 500 miljardit eurot) võtmiseks Euroopa Liidus on halb igas mõttes ning vastuvõetamatu peab see olema ka Eestile.
Selle plaani kolm põhilist probleemi on eurosaadiku hinnangul järgmised:

“Kuna praegu eskaleeruva majanduskriisi ajal ei saa rahvusvahelistelt turgudelt mõistlikel tingimustel laenu riigid, kes on juba end varem laenudega ära poonud, siis peaksime meie võtma kaasvastutuse laenu võtmisel, kuna pole lasknud end laenudesse mässida. Seega anname signaali Euroopa Liidus, et halva finantsdistsipliiniga riigid saavad premeeritud ja kannatama peavad riigid, kes on olnud fiskaalpoliitikas konservatiivsed ja ettevaatlikud.
Sellise laenu võtmine, kus Euroopa Liit võtab ühiselt ja kõik vastutavad selle eest, viiks mitme pika penikoorma sammuga Euroopa Liidu föderatsiooni suunas. Selleks pole meil aga mandaati rahvalt ja see võib rikkuda ka põhiseaduse mõtet. Seega tähendaks selline föderatsiooni suunas liikumine vajadust uue referendumi järele. Euroopa Liidu föderalistid on aastaid rääkinud, kuidas meil on vaja ka maksupoliitika viia Euroopa Liidu tasemele ja loovutada riikide iseotsustusõigust. Kõike selle pärast väidetavalt, et meil on ju ühisraha, kuid pole ühtset maksupoliitikat, mis seda ühisraha aitaks vee peal hoida. Sellisel juhul pigem uppugu see ühisraha.

Tegemist on eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa huvides oleva ettepanekuga. Tuletagem meelde poolnalja, et prantslaste ideed Euroopa Liidus viiakse ellu sakslaste rahaga. Sakslaste raha tuleb aga peamiselt Euroopa Liidu ühisturust, millest on neil ka kõige rohkem võita. Seega kui see ühisturg hakkab kokku kukkuma, siis kelle majandus saaks kõige valusama hoobi? Sellest tulenevalt on ka nemad nüüd surumas seda ühisvõla ideed, kus aga meil, Eestil on palju kaotada. Miks? Sest seda laenu hakataks tagasi maksma tõenäoliselt järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi rahastusest, mis tähendaks väiksemaid otsetoetusi ka meile. See oleks aga vastuvõetamatu, et näiteks meie põllumehed, kes saavad niigi lõuna-eurooplastest ligi kaks korda vähem toetusi, peavad veelgi vähem saama.”

Jaak Madison toonitab, et Euroopa ühislaen vajab mandaati rahvahääletuselt, sest see ületab 2003. aastal Euroopa Liiduga liitumiseks antud mandaadi piire. “Meil ei ole mandaati selleks, et suuremat otsustusõigust anda Euroopa Liidu tasemele maksupoliitikas, ühise laenu võtmises, selleks on sellisel juhul vaja meile uut, värskemat mandaati.”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/jaak-madison-merkeli-ja-macroni-uhisvola-plaan-on-eestile-igas-mottes-halb/

Read more...

Soome töötute tööotsijate arv kahekordistus aprillis

Soome tööbüroodes oli aprilli lõpu seisuga arvel 433 100 töötut tööotsijat. Seda on 203 400 võrra enam kui aasta tagasi. Võrreldes eelneva kuuga kasvas töötute tööotsijate arv 124 000 võrra.
Töötute tööotsijate kiire kasv tuli koroonaepideemiaga seotud piirangutest. Soomes oli aprilli lõpu seisuga sundpuhkusel 184 000 isikut, mida on 166 600 võrra enam kui aasta tagasi. Täisajaga sundpuhkusele saadetuid oli 163 700, mida on 152 100 võrra enam kui eelmise aasta aprillis.
 Pikaajalisi töötuid oli 67 400, mida on 4300 võrra enam kui aasta tagasi. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 141 500 ehk 53 900 võrra enam kui aasta varem.

Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 27 800 võrra enam kui eelmise aasta aprillis ehk kokku 56 300.
Uute vabade töökohtade arv oli aprillis 50 100 ehk 18 700 võrra vähem kui aasta tagasi. Kokku oli tööbüroodes aprillis 113 300 vaba töökohta, mida on 31 400 võrra vähem kui aasta tagasi.

Statistikaameti andmetel on töötavaid inimesi aprillis 56 000 võrra vähem kui aasta tagasi. Tööhõive oli 70,1 protsenti, mis on 1,1 protsendipunkti võrra madalam tase kui eelmise aasta aprillis. Töötuid oli statistikaameti andmetel 217 000, mida on 2000 võrra vähem kui aasta tagasi. Registreeritud töötus oli Soomes 8,1 protsenti ehk 0,1 protsendipunkti kõrgem kui aasta tagasi.

Read more...

teisipäev, 26. mai 2020

Martin Helme: “Mina seisan Eesti inimeste eest, mitte nende epideemiat tagasi toovate ukrainlaste sisseveo eest orjatööjõuna.“

Martin Helme
 Mõnede maasikakasvatajate kaebekirjad ministrile, sõim ajakirjanduses valitsuse aadressil ja üldine hädakisa teemal, et kui ukrainlasi põllule ei lasta, mädanevad Eesti rahvale eluliselt tähtsad maasikad põllule, on juba tüütuks muutuv teema, kuid siin on veel olulisi momente, millele rõhutades peaksid need kaeblejad tõsiselt enda tegevusele mõtlema.
„Kui meil on ühel pool paarkümmend maasikakasvatajat, kes ei taha inimestele palka maksta ja pakuvad mustalt tegevatele inimestele 19. sajandi tingimustes tööd, teisel pool aga kümned tuhanded tööta jäänud Eesti inimesed, siis mina küll tean, kelle poolt mina seisan. Ma seisan Eesti inimeste eest, mitte nende epideemiat tagasi toovate ukrainlaste sisseveo eest ojatööjõuna,“ rääkis EKRE aseesimees Martin Helme raadiosaates „Räägime asjast“, lisades, et siin ei olegi millegi üle arutada.

Tema sõnu kinnitavad faktid: silmitsedes Eesti Maasikakasvatajate Liidu liikmete käibeid ja töötajate arvu, ei vaata kusagilt vastu tuhanded töötajad, keda peaks ilmtingimata väljastpoolt Eestit sisse tooma.
Enamik kasvatajatest kasutab kõrghooajal kümme kuni kakskümmend ning väljaspool seda hoitakse palgal üks kuni kolm töötajat, mõne erandina välja arvatud.
Kui uskuda maasikakasvatajate juttu, siis ilma nendeta jääb saak korjamata. Selle loogika järgi jääb vaid oletada, et hooajal kasutavad mitmed maasikakasvatajad odavat võõrtööjõudu mustalt, jättes sel moel ka riigile maksud maksmata.
Seega on need ukrainlasi põllule nõudvad maasikakasvatajad oma võttest ise selili lennanud ja paljudel neist jääb nüüd värisedes maksuametnikke oodata.
Võib arvata, et see muster kordub ka muude tegevuste puhul ja seda mitte ainult põllumajanduses, vaid ka mujal.

Martin Helme: „Hooajaliselt ei näita enamus, et neil oleks palju töötajaid, ka tööjõumaksud on väga-väga väikesed, et mitte öelda olematud. Ma küsin mis tööjõud? Vastus on väga lihtne – illegaalne tööjõud.“
Ta rääkis, et mustalt tööd tegevate ukrainlaste pealt makse ei maksta, nende töötingimused on iseloomulikud 19. sajandile, nad teevad 18-tunniseid tööpäevi ja siis räägivad mõned maasikakasvatajad, kuidas Eesti inimene neile tööle ei tule.
„Muidugi ei tule, kui neile ei maksta ametlikku palka ja kui neile ei pakuta euroopalikke töötingimusi, pakutakse tööd ilma sotsiaalsete garantiideta ja ainult mõneks kuuks, siis loomulikult ei tule,“ rääkis Helme..

Tänases raadiosaates „Räägime asjast“ tõid Mart ja Martin Helme välja terviseriski momendi, mille võõrtöölised meil praeguses koroonakriisis tekitavad, sest just Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes on pandeemia kontrolli alt väljas.
„Meil on mingi seltskond, kes nui neljaks, täiesti kriisates nõuavad, et me peame võõrtööjõudu sisse tooma,“ rääkis Martin Helme raadiosaates, lisades irooniliselt, et ta lausa tervitab seda diskussiooni, sest see näitab mõnegi seltskonna tegelikke motiive ja kahepalgelisust.
Helme märkis, et kahtlemata on meil ka tublisid maasikakasvatajaid ja laiemalt vaadates on maasikakasvatus põllumajanduses väga väike sektor.
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/martin-helme-mina-seisan-eesti-inimeste-eest-mitte-nende-epideemiat-tagasi-toovate-ukrainlaste-sisseveo-eest-orjatoojouna/

Read more...

Soome ajakirjanik: alles koroonakriisi ajal sain aru, et Eesti on välismaa

Eestist uudiseid vahendav Soome Yle ajakirjanik Silja Massa kirjutab arvamusloos, et alles koroonakriisi ajal sai ta aru, et Eesti on välismaa.
Järgneb Silja Massa arvamuslugu.

 Olen suhtunud seni Helsingi ja Tallinna vahel käivatesse alustesse nagu lähirongidesse. Laeva peale on hea hüpata siis, kui on vaja minna hambaarstile, pittu või tuttava juuksuri juurde Helsingisse. Kaks tundi merel kulub tööd tehes kiiresti. Sageli ei mõtlegi sellele, et lähed ühest riigist teise.
 Tallinn on Helsingile geograafiliselt nii lähedal, et kaks linna on nagu üks piirkond. Helsingi ja Tallinna piirkond on riikide bränditöögruppide lemmik, maailmas ainulaadne kaksikpealinn, mille kohta kasutatakse selliseid nimetusi nagu Talsinki ja Hellinn.
Tallinnas elavad soomlased kutsuvad kodulinna naljatades ka Lõuna-Helsingiks. Bränditöögruppides kujutatakse ette, et tulevikus hakkavad inimesed, ideed, tooted ja teenused veelgi kergemini ja kiiremini liikuma ühest riigist teise, kui kahe linna vaheline veealune tunnel valmis saab.

Elu aga muutus täielikult, kui Eesti ja Soome otsustasid märtsikuus piiri sulgeda, et piirata viiruse levikut. Minusugused kahepaiksed pidid otsustama, kuhu nad jäävad. Ühtäkki sain aru, et elan tegelikult välismaal. Ei saanud enam minna Soome, et sõpradega kokku saada või tuua ära Helsingisse ununenud jalgratast.
Kuigi laevaliiklus on pärast pikka pausi taastunud, on kahe riigi vaheline liikumine vabast veel kaugel. Piiril oodatakse passijärjekorras nagu 1990ndatel aastatel, ning piiriületuse puhul peab seda põhjendama. Selleks on näiteks üle piiri asuv töö või kool või pereliige.

Piiriametkondade reeglid pole kõigile arusaadavad. Eesti on saatnud vahemikus 14.–22. maini piirilt tagasi 72 soomlast, kellel polnud täidetud vajalikke tingimusi riiki sisenemiseks, räägib Soome lahe merevalve ülema asetäitja Mikko Simola.
Soome ja Eesti vahel pendeldas regulaarselt kümneid tuhandeid inimesi. Valdav enamus neist on eestlased, kel on töökoht Soomes, aga pere ja muu elu Eestis. Neile tähendas piiride sulgemine rasket valikut töö ja pere vahel. Raskete valikute ees olid ka meedias vähem kajastamist leidnud Eestis elavad soomlased.

Statistika järgi elab Eestis ligi 8000 soomlast. Tegelikku numbrit on raske öelda, sest registreeritud tohib olla vaid ühes riigis korraga, seda isegi siis, kui jagad end kahe riigi vahel. Mõned soomlased registreerivad end Eestisse, kuna neil on Eestis teine elamine või suvila. Statistika järgi elavad nad Eestis, kuigi nad võivad Eestisse sattuda juhuslikult. Teised on elanud aastaid Eestis, aga on registreeritud Soomes ja neile laieneb Soome sotsiaalkindlustus. Nemad Eesti statistikas ei kajastu.
Eestis elavate soomlaste Facebooki grupis on koroona ajal küsitud mitmesugust infot: kas keegi saab ära tuua teisele poole piiri jäänud asju? Kas ärikohtumine on piisav põhjus, et saaks Soomest Eestisse tulla?
 Sellised küsimused annavad märku sellest, kui mitmetahuliselt on Eesti ja Soome omavahel seotud. Ühendust peavad diplomaadid, ametnikud ja riigibrändi töögrupid, aga eelkõige tavalised inimesed. Kuigi Helsingi ja Tallinna vahel on nüüd pendeldamist palju vähem, ei kaota koroona Soome ja Eesti lähedasi suhteid. Olen kindel, et kui järgmine kord Soomes käin, siis on laevareis eksootilisem kui kunagi varem.

Read more...

Kriisi kaks palet: USA miljardäride kasvav rikkus ning töötajate kaotused

 USA miljardärid suurendasid oma vara koroonaviiruse pandeemia kahe kuu jooksul 15% võrra, selgub analüüsifirmade Americans for Tax Fairness (ATF) ja Institute for Policy Studies uuringust, mis toob välja kriisi kaks erinevat palet: ühelt poolt miljardärid ning teiselt poolt töölised, kes tunnevad oma nahal pandeemia kogu valu ja raskust.

Analüüsis on arvestatud inimeste rikkuse muutust 18. märtsist kuni 19.maini ning kasutatud selleks Forbesi andmeid.
Selle aja jooksul suurendasid miljardärid oma vara kokku 434 miljardi dollari võrra, varasemalt 2,948 triljonilt dollarilt 3,384 triljonile dollarile.
Viiendik kogu kasvust langes viie maailma kõige rikkama inimese - Amazoni juhi Jeff Bezose, Microsofti ühe asutaja Bill Gatesi, Facebooki asutaja Mark Zuckerbergi , Berkshire Hathaway juhi Warren Buffetti ning Oracle’i asutaja Larry Ellisoni- arvele.
Bezose vara kasvas kahe kuuga 34,6 miljardi dollari ehk 30,6% võrra, Gatesil 8 miljardi dollari ehk 8,2% võrra, Zuckerbergil 25,3 miljardi dollari ehk 46,2% võrra.
Buffetti vara kasvas 564 miljoni dollari ehk 0,8% võrra ning Ellison kasvatas enda vara 7 miljardi dollari ehk 11,9% võrra.

USA miljardäride TOP30sse kuulujatest kasvatas oma vara protsentuaalselt kõige rohkem ehk 62,8% võrra Menardsi omanik John Menard Jr. Absoluutnumbrites oli kasv 7,2 miljardi dollari võrra 18,7 miljardi dollarini. Talle järgnes 48% kasvuga Elon Musk, kelle vara kosus 11,8 miljardi dollari võrra kokku 36,4 miljardi dollarini.
Kahe koroonapandeemia kuuga suurenes ka miljardäride üldarv. Kui märtsis oli neid 614, siis mais juba 630. Uustulijana tuuakse välja muusikaprodutsent Kanye West, kelle vara väärtus oli mais 1,3 miljardit dollarit.

Ebavõrdsus kasvab
Uuringus märgitakse, et samal aja jooksul kaotas töö enam kui 38 miljonit ameeriklast, ligi 1,5 miljonit haigestus viirusesse ning enam kui 90 000 inimest suri viiruse tagajärjel.
Covid-19 pandeemia ohvriteks on ka enam kui 16 miljonit ameeriklast, kes on kaotanud tööandja pakutud tervisekindlustuse. Madalapalgalised töötajad, mitte valge nahavärviga ehk segarassidest inimesed ning naised on uuringu kohaselt on praeguses tervise- ning majanduskriisis ebaproportsionaalselt kõige rohkem kannatanud. Samas toovad uuringu läbiviijad välja, et miljardärid on valdavalt valged mehed.
„Aastakümneid kestnud maksukärped on toitnud miljardäride arvu kasvu ning nende rikkuse suurenemist,“ märgitakse uuringus.
„Pandeemia on teravalt välja toonud Ameerika üha suureneva varandusliku lõhe surmavad tagajärjed ning miljardärid on selle majandusliku ebavõrdsuse ere ja silmatorkav sümbol,“ lausus ATFi tegevjuht Frank Clemente.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/kriisi-kaks-palet-usa-miljardaride-kasvav-rikkus-ning-tootajate-kaotused?id=89941415

Read more...

esmaspäev, 25. mai 2020

"Räägime asjast" 24.05.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-24052020/
 

Read more...

Soomes on merevesi erakordselt puhas ja randa ujusid delfiinid – kas põhjuseks on koroonaviirus?

Soomes on tänavu merevesi erakordselt puhas ja see võib olla üks põhjusi, miks randa ujusid delfiinid. Soomes on merevesi nii puhas, et inimesed hõõruvad lausa silmi. Spekuleeritakse, et puhta vee põhjuseks on koroonaviirus.
Soome keskkonnakeskuse teadur Seppo Knuuttila ütles, et puhta vee põhjuseks võib olla mitte niivõrd koroonaviirus kui erakordselt mahe talv, vahendab MTV.

 Kuivõrd lund ei olnud, siis tulvavett ei tulnud. Sademeid on olnud vähe ja jõgede tasemed on madalad. Seetõttu on merevesi väga puhas. Maikuus vahepeal plankton õitses ja siis oli vesi hägune, aga nüüd on uuesti selge.

Koroonaviirus on siiski veidi merevett mõjutanud. Nimelt laevaliiklust on vähem ja see on vähendanud mere saastamist.
Käesoleval nädalal oli harukordne sündmus, kus Turu külje all Taalintehdase juures nähti meres delfiini.
Delfiinide tulek pole siiski seotud puhta veega. Delfiine ja Läänemeres esinevaid väiksemaid vaalu on aeg-ajalt Soome rannikul nähtud, aga see on olnud juhuslik. See ei sõltu merevee kvaliteedist.e. Varem on delfiine Soomes nähtud vaid kahel korral, aastatel 1905 ja 1953.


Read more...

pühapäev, 24. mai 2020

Igaühel on õigus rääkida

Allikas: Facebook

Read more...

Põlluaas põllumeestele: teie enda valik on, kas panete uksed kinni või hakkate inimestele normaalset töötasu pakkuma

 Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) kirjutab sotsiaalmeedias, et eestlased said maasikate korjamisega enne Ukraina võõrtöölisi väga hästi hakkama.

„Kuidas eestlased mõnede aastate eest maasikakorjamisega hakkama said, kui ukrainlasi veel polnud? Väga hästi said. Suurepäraselt! Täna olevat aga nii abitud ja oskamatud, et ei saa enam millegagi hakkama ja ainus väljapääs on võõrtööjõud. Ei pea paika! Selliste valede kultiveerimine ja hüsteeria üleskütmine on äärmiselt vastutustundetu. Eriti tänase kriisi ajal, kui meil on 50 000 töötut ja nende arv kasvab," kirjutas Põlluaas.

Riigikogu esimehe sõnul on nendel tööandjatel, kes pakuvad normaalseid töötingimusi ja palka, huviliste järjekord ukse taga. „Äkki võiksid suure kisa tegijad hoopiski peeglisse vaadata ja ausalt tõdeda, et odavale orjatööle üles ehitatud ärimudeli aeg on läbi," leidis ta. „On teie enda valik, kas panete uksed kinni või hakkate inimestele normaalset töötasu ja töötingimusi pakkuma. Eesti inimesed ei soovi kambakesi ühes toas naridel elada ja 12-tunniseid puhkepäevadeta vahetusi teha. Eesti ei ole alaarenenud odavtööjõu maa. Me oleme Euroopa riik, kus inimesed väärivad töö eest ka euroopalikku tasu."
Põlluaas jätkas, et nende, kes vinguvad ja valitsust süüdistavad, asemel tulevad tulevikus ettevõtjad, kes ukrainlasteta praegu hakkama saavad.

Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets, Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pöördusid üleeile avaliku kirjaga maaeluministri Arvo Alleri (EKRE) poole, milles ütlesid, ligi 800 hektaril valmib tänavu umbes 2000 tonni maasikaid. Aga vastutustundetud poliitikud ei taha, et 1500 tublit ukrainlast aitaks selle saagi ära koristada ja Eesti tarbijateni toimetada.
Aller vastas samuti avaliku kirjaga ja ütles, et tema hinnangul pole võõrtööjõud imeravim, mis lahendab maaelu probleemid. „Ukrainlased võivad olla head töömehed, nagu te märgite, aga riik peab esmajoones hoolitsema selle eest, et saaksime tööle rakendada oma inimesi," vastas minister.
Täna võtsid põllumehed taas sõna ja ütlesid, et soovivad Alleriga kohtumist, kus leida iga päevaga põletavamaks muutuvale tööjõukriisile lahendus.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/polluaas-pollumeestele-teie-enda-valik-on-kas-panete-uksed-kinni-voi-hakkate-inimestele-normaalset-tootasu-pakkuma?id=89942991

Read more...

Lastel läheks ju juhe kokku

Lastel läheks ju juhe kokku, kui nad teaks, et CO2 on vajalik taimede kasvuks ja nüüd läheme terve kooliga CO2 vastu streikima.

Süsihappegaasi enam Soome õpikutes pole! Kliimaidiootsus on nüüd nii kaugele jõudnud , et lastele hakatakse koolis valetama! Süsihappegaas on oma olemuselt nii jube ja kole, et kogu maailma kliimaaktivistid nutavad silmad peos ja palvetavad! Varsti keelatakse see sõna ka ära vanglaähvardusel! Elu muutub lõbusamaks elu muutub paremaks!

Allikas: Monika Helme, Facebook

Read more...

laupäev, 23. mai 2020

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Markus Järvi: erameedia on muu hulgas kaldu riigi rahakoti poole



Piisas mõnest nädalast kriisist, et endast kui sõltumatust valvekoerast laulnud erameedia tõttaks sülekoera kombel hüsteeriliselt vihatud "EKRE-ikke" rüppe, paludes meedia enda sõnul peninukkide ja koerakoonlaste legitimeerimisega tegelevalt valitsuselt neljanda võimu veergudele miljonite eest propagandat. See on hale läbikukkumine, toonitab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.

Read more...

Vasakliberaalsed meemimeistrid põrutasid oma rõvedustega täielikult puusse

Alatasa tsenseeriv Facebook selliseid meeme kõrvaldama ei kipu. Pilt on illustratiivne.

Sotsiaalmeedias levitatakse üht rõvedat meemi, mille looja pole tegelikult süvenenud sõnumi vastuolulisusesse.
Pildil küsib väike tüdruk emalt, et kas anaalseksist on võimalik rasedaks jääda. Ema vastab, et loomulikult, nii olevat sündinud ju EKRE valijad.

Paraku on EKRE ainus erakond, kes toetab sajaprotsendiliselt ainult normaalset suhet mehe ja naise vahel, kus intiimseks läheduseks kasutatakse looduse poolt kaasa antud võimalusi, mille tagajärjel sünnivad ka väikesed imed – lapsed.
Teised erakonnad on asunud toetama ka üht seksuaalset suunitlust, kus antakse täielik voli fantaasiatele, seda ka anaalses võtmes, sest looduslikku võimalust neil pole.
Seega, kui lapsed sünnivad mingil ebardlikul moel, siis ilmselt ikkagi kooseluseaduslikus ringkonnas, kus liiguvad ringi ka reformarid, sotsid, kahesajatajad ja teised tegelased.
Eriti ebamoraalseks teeb meemi see, et sisuliselt viiendik valijatest väidetakse olevat sündinud mingil ebardlikul moel – kuigi nemad on kõige normaalsema ja looduslähedasema intiimsuse elushoidjad.
Allikas: https://uueduudised.ee/varia/vasakliberaalsed-meemimeistrid-porutasid-oma-rovedustega-taielikult-puusse/

Read more...

reede, 22. mai 2020

Martin Helme: võitleme rahapesuga jõulisemalt kui varasemad valitsused, kuid ei anna otsustusõigust Brüsselile!

Eesti meedia on üles noppinud Reutersi uudise, mis on tõenäoliselt alguse saanud rahulolematute Brüsseli ametnike infost ja mis püüab jätta muljet, nagu oleks Eesti koos Ungari ja Tšehhiga vastu Euroopa Liidu plaanile tugevdada rahapesuvastast võitlust. Tegemist on muidugi ülimalt tendentsliku, et mitte öelda libauudisega.

Eesti tänane valitsus tegeleb rahapesuvastase võitlusega sisulisemalt ja jõulisemalt kui ükski varasem valitsus Eestis. Me toetame ka tervet hulka ettepanekuid, mis on välja käidud euroliidu riikide vahel rahapesuvastase infovahetuse ja koostöö parandamiseks.

Teatavasti on aga Brüsseli lahendus igale probleemile “rohkem võimu EL-ile”. See tähendab, et soovitakse ka rahapesuvastase võitluse egiidi all luua uus euroagentuur ning võtta liikmesriikidest selle kätte tervet hulka otsustusõigust, regulatsiooni kehtestamise võimu ja aruandluse kohustust.
Seda ma ei toeta ja hakka ka toetama. Elu on näidanud, et otsustamise ja regulatsiooni ära andmine kõrgemale ja kaugemale ei ole sugugi parim viis lahendada probleeme. Seega, Brüsseli poolt välja käidud rahapesuvastase võitluse tõhustamise plaanile oleme vastu ainult ühes aspektis ja see on küsimus suveräänsusest ning subsidiaarsusest, mitte rahapesust.

Martin Helme
rahandusminister

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/martin-helme-voitleme-rahapesuga-joulisemalt-kui-varasemad-valitsused-kuid-ei-anna-otsustusoigust-brusselile/

Read more...

PILTUUDIS: Venemaal lööb laineid koroonaõde, kes kandis kaitseülikonna all ainult aluspesu

Venemaal lööb lained Moskva-lähedase Tuula linna medõde, kes kandis koroonapatsientide juuresolekul kilest kaitseülikonna all ainult aluspesu.
Medõde, kes ütles, et tal oli palav oli saanud liiga paljastava käitumise eest noomida, aga patsiente tema välimus ei häirinud. Pildi temast tegi üks meespatsient, kes märkis, et mingeid kaebusi kellelgi polnud.

 Medõe ülemused aga nii leebed polnud ja tegid meedikule noomituse tööle mittevastava rõivastuse kandmise eest. 20ndates eluaastates meedik oli öelnud, et tal oli tavaliste haiglariietega liiga palav. Naine ütles, et ei pannud tähele, et kaitseülikond oli nii läbipaistev.

Algul märgiti, et naisel oli seljas aluspesu, aga siis täpsustati, et tal olid ujumisriided. Kohalikud inimesed aga kiitsid medõde: vähemalt kellelgi on huumorimeel säilinud. Üks teine inimene märkis, et tüdrukul oli lihtsalt palav. Samuti lisati, et ta tõstis sellega patsientidel tuju. Üks inimene märkis, et milleks karistada, teda peaks hoopis tunnustama, sest pärast sellise asja nägemist ei taha keegi surra.
Venemaal on kokku tuvastatud 308 705 koroonaviirusega nakatumist ja 2972 koroonasurma. Tuulas on tuvastatud 2637 nakatumist ja 19 koroonasurma.

Read more...

neljapäev, 21. mai 2020

Fookuses: koroonakriisi kultuurilistest tagajärgedest ja SAPTK tulevikuplaanidest



Saates "Fookuses" arutavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi koroonakriisi poolt tingitud kultuuriliste ja vaimsete tagajärgede teemal ning heidavad pilgu Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tulevikuplaanidele.

Read more...

Harri Kingo: Aaviksoo on pettunud?

Loen ERR-i portaalist, et Aaviksoo on pettunud: "Loomulikult ma olen ka pettunud, et et viiest inimesest, kes kinnitasid, et nad on kindlalt minu taga, ilmselt kaks tükki vähemalt vahetasid poolt."
Minu meelest on mistahes valimistel väga kindel reegel, et iga valija on absoluutselt vaba oma valikutes. Ning kui tulemus kellelegi pärast ei meeldi, siis pole mitte midagi teha - selline oli kokkuvõtvalt nende inimeste tahe. See on kõige elementaarsem valimiste põhimõte - valija on oma otsustes vaba. Selle põhimõtteta poleks valimistel mingit mõtet.
Aaviksoo maailm näib mulle aga olevat teistsugune. See on miski skeemitamiste, salajaste kokkulepete ja diilide maailm. Ta ju räägib otsesõnu inimestest, kes olid kindlalt tema taga. Ma ei oska seda lausejuppi teisiti lahti mõtestada, kui et Aaviksool olid nende inimestega mingid jutuajamised, mingid kokkulepped, mingid valimistele eelnenud diilid tehtud, et kes ja kuidas valimistel hääletab. Ja see pole mitte vaid Aaviksoo maailm - see on ka nende maailm, kes Aaviksooga selliseid kokkuleppeid sõlmisid. Mis vabadest valimistest me sellistes tingimustes saame rääkida?

On võimalik, et inimesed lubasid talle midagi, sest olid temast kui rektorist kas sõltuvad või mingil moel mõjutatud. Mul on heameel, et kaks neist olid siiski piisavalt julged ning otsustasid oma tahte, mitte Aaviksoo tahte kohaselt.
Kui midagi sellist tõesti oli, siis on hääletamise tulemus väga õige - Aaviksoo kui skeemitaja on Tehnikaülikoolis juurutanud mingi "omade poiste" ja nende kokkulepete süsteemi. Sellest süsteemist on vaja lahti saada. Ja esimene, kellest on vaja lahti saada on Aaviksoo.

Aaviksooga seostub minul mitu ebameeldivat seika. Esiteks tema mistahes vahenditega rektoriks pürgimine, mis oli kokkuvõttes inetu ja kaugel mingist akadeemilisusest. Siit minu kaugelt vaatekohalt näis mulle, et tegemist oli puhta võimuambitsiooniga. Teiseks see olematute töötundide juurdekirjutamine ja selle eest inimestele rahade maksmine. Ta väitis, et ta ei tea sellest midagi, aga miski sisetunne ütles mulle, et ta valetas - ta teadis.
Valetamisest: meenub, et just Aaviksoo oli aastaid tagasi see, kes pidas pika ettekande teemal, et riik ja tema ametnikud on õigustatud rahvale valetama. Just sellest ajast sai alguse minu isiklik negatiivne suhtumine temasse. Seda süvendas Aaviksoo soperdamine Vabaduse Platsi klaassambaga.  

Ma arvasin, et ta saab aegade ja rahadega skeemitamise eest ametist lahti, aga tal õnnestus see kinni mätsida ja sellest puhtalt välja ujuda. Kui ma loen nüüd tema kaotusest, siis jääb mul vaid öelda: õiglus võidutses siiski. Oleks pidanud varem võidutsema, aga... hea seegi.
Eks näis, mis ja kuidas edasi. Kuna Aaviksool on lisaks oma ametikohtadele ka poliitiline minevik ja ilmselt palju sidemeid, eks vaatame, milline on see soe koht, kuhu ta nüüd maandub.

Allikas: Facebook

Read more...

PILTUUDIS: julgeolekuteemat peavad oluliseks vaid EKRE saadikud

Saal hetkel, mil sõna võtsid fraktsioonide esindajad.

Tänasel Riigikogu täiskogul, kus peaminister Jüri Ratas andis ülevaade Eesti julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamisest, olid olulise teema käsitlusel kohal vaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud, lisaks ka mõni ükski rahvaasemik mõnest teisest erakonnast.
See näitab ilmekalt, kui vähetõsiselt võtavad poliitikud (peale EKRE) julgeoleku teemat. Opositsiooni ei huvita üldse miski peale selle, mis neid särades esile tooks. Riigi julgeolek on neile seega tähtsusetum kui enda asjaajamised.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/piltuudis-julgeolekuteemat-peavad-oluliseks-vaid-ekre-saadikud/

Read more...

kolmapäev, 20. mai 2020

Seisame vähemuse eest!

Allikas: Facebook

Read more...

Siim Pohlak: koroonakriis tõi esile vajaduse rahvusliku majanduse ja toimiva maaelu järele

EKRE fraktsiooni esimees Siim Pohlak
 Koroonakriisi ajal tulid ilmsiks viimaste kümnendite tormilise globaliseerumise miinused ning vajadus rahvusliku majanduse ja toimiva maaelu järele, ütles EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Siim Pohlak pärast peaminister Jüri Ratase poliitilist avaldust.
“Eriolukorra rakendamine ja meetmed õigustasid ennast. Eesti haiglad ei ummistunud ja surnuid ei loeta meil täna sadades või tuhandetes. Eesti inimesed olid ettevaatlikud ning järgisid juhiseid,” ütles Pohla

“Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt tänan kõiki kes eriolukorras reegleid järgisid ning kindlasti kõiki eesliinil töötajaid – meedikud, politseinikud, poemüüjad ja paljud-paljud teised, aitäh teile!”
Pohlaku sõnul on käimasolev kriis toonud välja ja tõenäoliselt paljastab ka edaspidi veel mitmed nõrgad kohad meie ühiskonnas ja riigistruktuurides.
“Samuti on tugevalt välja joonistumas viimaste kümnendite tormilise globaliseerumise miinused, ja vajadus rahvusliku majanduse ning toimiva maaelu järele. Võtame halvast välja seal peituva võimaluse, oleme jätkuvalt põhjamaa rahvale omaselt distsiplineeritud, ettevaatlikud. Teeme kriisis avalduvatest kitsaskohtadest järeldused, parandame need ning läheme edasi ühtse ja tugevama riigi ja rahvana.”

UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/siim-pohlak-koroonakriis-toi-esile-vajaduse-rahvusliku-majanduse-ja-toimiva-maaelu-jarele/


Read more...

INTERVJUU | Mart Helme: „Praegune valitsus peab oluliseks perekonda, kodumaad, rahvust ja keelt“

„Kui Reformierakonna ajal juhtisid ametnikud riiki tulenevalt eurodirektiividest ja eurokokkulepetest, siis nüüd on poliitiline suunis tõlgendada ja käsitleda kõike Euroopast tulevat Eesti huvides,“ ütleb EKRE esimees ja siseminister Mart Helme.
Intervjuus kõneleb Helme, milliseid esimese valitsemisaasta saavutusi peab ta kõige märkimisväärsemateks, miks mõnede valimislubaduste elluviimine võtab aega ning mida riik koroonakriisist õppima peaks.

EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus on olnud ametis veidi üle aasta. Mis on muutunud võrreldes eelmiste valitsustega?
Erinevus on tohutu. Reformierakonna ja sotside valitsused ajasid globalistlikku ja liberaalset poliitikat, mille eesmärk oli rahvusriikluse samm-sammuline likvideerimine, väärtuste ja väärtuspõhise käitumise muutmine.
Praegune valitsus on võtnud kahe konservatiivse osapoole pingutuse tulemusena teistsuguse suuna – peame oluliseks perekonda, kodumaad, rahvust, keelt. Tõsi, me ei ole kogu liberaalse agenda tagasipööramisega suutnud nii kiiresti edasi liikuda kui tahaksime, aga me ilmselgelt liigume. Meie erakond on tõmmanud pidurit abieluinstitutsiooni lammutamisele ja ümberdefineerimisele. Kultuurisõja rindel on hoopis teine atmosfäär.
Aga praktilise poole pealt… ütleksin, et majandusküsimustes on praegune valitsus käitunud väga pragmaatiliselt. Aktsiiside langetamine oli meie valimislubadus ja see on ellu viidud. Alkoholiaktsiisi langetamine tõi meile enne koroonakriisi Soome turistid tagasi, lõppes ära alkoralli Eesti ja Läti vahel, riigieelarvesse hakkas laekuma oluliselt rohkem raha.
Koroonakriisi ajal langetasime majanduse turgutamiseks ka diisli-, elektri- ja gaasiaktsiisi. Selle tulemusel jääb inimestele rohkem raha kätte ja seda saab kasutada mujal. Sotsialistide ja liberaalide ettekujutuses peaks valitsuse ülesanne olema „lollidelt raha ära võtmine“ ja siis „lollidele jupikaupa tagasi andmine“. Konservatiividel on teistsugune suhtumine. Meie leiame, et inimene on piisavalt arukas ja pragmaatiline, et ise oma rahaga mõistuspäraselt ümber käia. Ja sellepärast jätame me inimesele rohkem raha kätte. Inimene toob oma raha majandusse niikuinii.
Ja veel üks oluline detail, mis väljapoole ei paista. Kui Reformierakonna ajal juhtisid ametnikud riiki tulenevalt igasugustest eurodirektiividest, eurokokkulepetest ja euroraha kasutamise reeglitest, siis nüüd on poliitiline suunis tõlgendada ja käsitleda kõike Euroopast tulevat Eesti huvides.
Millised valimislubadused on ellu viidud?
Tohutu saavutus on endise maaleluministri Mart Järviku alustatud ja praeguse ministri Arvo Alleri jätkatud „Maale elama!“ programmi finantseerimine ning kriisi ajal sadade miljonite suunamine maaeluga seotud ettevõtete abistamiseks.
Keskkonnaministeeriumis oleme liikunud üha rohkem pragmaatilise ja mitte-ideologiseeritud keskkonnatingimuste parandamise ja looduskaitse poole. Varasem sotsialistlik roheagenda, mida fanfaaride saatel edendati, ei andnud mingit tulemust ei puhta vee, ei puhta õhu ega üleüldse puhtama keskkonna näol. Nüüdne keskkonnaminister Rene Kokk teeb oma tööd rahulikult, pildile trügimata, vastutustundlikult ja tulemuslikult.
Väga suur saavutus on see, et hiljuti võttis valitsus vastu otsuse vabastada tulumaksust erametsaomanike metsamüügist saadud tulu. Siiani oli see tulumaksuga maksustatud ja paljudele metsaomanikele tekitas see peaaegu vältimatu olukorra, kus metsa müüdi koos maaga. Nüüd tasub metsa müüa eraldi ja maa jätta endale. Sinna saab istutada uue metsa, et ka lapsed ja lapselapsed maa omanikena saaksid sellest metsast tulu. Selle muutusega oleme hakanud pidurdama maa sattumist välismaiste ettevõtete kätte. Eestlane peab olema peremees omal maal.
Rahandusministeeriumi haldusalast mainisin suure saavutusena aktsiisilangetusi, aga tegelikult on ka koroonakriisi-aegne lisaeelarve väga põhjalike ja Eesti majandusele kasulike otsuste tulemus.
IT-ministri haldusalas jätkub töö eesmärgiga likvideerida enne kohalike omavalitsuste valimisi e-valimistega seotud kitsaskohad. Uus väliskaubandus- ja IT-minister Raul Siem jätkab sealt, kust tublit tööd teinud endine minister Kert Kingo sügisel pooleli jäi. Kert viis läbi väga põhjaliku auditi seoses e-valimistega. Vahepeal selle auditiga kahjuks praktiliselt ei tegeletud.
Mis puutub siseministeeriumi haldusalasse, siis on hea meel, et õnnestus tõsta politseinike, päästjate ja teiste rindetöötajate palka. Alustatud on üle 40 objekti – päästekomandode, kordonite, politseijaoskondade – remondi- ja ehitustöid. Rindetöötajate töötingimused on oluliselt paranenud või paranemas.
Katuse alla on jõudmas sisekaitse reservi loomisega seotud tegevused. Jaanipäevaks on esimesed rühmavõitlejad olemas ja alustavad väljaõppega.
Mai teisel nädalal kirjutasime alla kagupiiri füüsilise väljaehitamise esimesele lepingule. Esimesed 23,5 km lähevad ehitusse, ehitatakse välja tara, teenindusteed, lisaks veel droonid, kaamerad, muud alarmsüsteemid. 2023. aastaks tahame olla sealmaal, et kagupiiril on valdavas osas infrastruktuur rajatud ja et selle piirilõigu valvamisel näeksime uut kvaliteeti.
Maikuus alustame ka politsei- ja piirivalveametis eraldiseisva struktuuri ja omaette eelarvega piirivalve loomist.
Oleme aktiivselt tegelenud ka rändeküsimustega. Kuigi meil pole õnnestunud koalitsioonipartnerite blokeeringutest päris läbi murda, on olemas kõik vajalikud eelnõud, et võtta parema kontrolli alla nii tööränne, õpiränne kui ka igasugune muu ränne.
Kaugel on otsedemokraatia seadustamine?
Otsedemokraatia pakett on edenenud oodatust mõnevõrra aeglasemalt. Esiteks ei suhtu meie koalitsioonipartnerid sellesse erilise entusiasmiga, ehkki koalitsioonilepingus see on ja ignoreerida nad seda ei saa. Teine asi on see, et koroonakriis lõi kaardid täiesti segamini. See võtab ära jõu tegeleda intensiivselt muude teemadega.
Aga kindlasti me rahvaalgatuse ja rahvahääletuse küsimustega jätkame. Riigikogus tegelevad nende teemaga aktiivselt Jaak Valge, Leo Kunnas ja Paul Puustusmaa. Tahame kohaliku omavalitsuste valimistel küsida rahva käest, kas abielu peaks olema mehe ja naise vaheline liit ja kas see peaks olema määratletud Eesti põhiseaduses. See on kultuurisõja tingimustes põhimõtteline samm, mille elluviimise nimel me jätkame võitlust.
Mis saab Rail Balticust?
Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et kui Euroopa Liidu rahastus jääb alla 81% objekti kogumaksumusest, siis tuleb Rail Balticu projekt peatada. Kui maksumus tuleb üle 81%, siis jätkab EKRE võitlust selle nimel, et Rail Baltic ei tuleks Eestit poolitavale trassile – ja see on Eesti siseasi ega puuduta rahastamist –, vaid rajataks põhiosas praegusele Tallinna-Pärnu trassile ja Pärnust edasi Riia suunas uuele trassile.
Paljud tahavad muutusi nüüd ja kohe. Miks võtavad poliitiliste otsused aega?
Põhjuseid on palju. Esiteks on meil kolmest osapoolest koosnev koalitsioon, mis tähendab, et enne, kui midagi saab ellu viia, tuleb jõuda kokkuleppele. Ka Isamaa ja Keskerakond ei saa ju kõike, mida nad tahavad, võtame või Keskerakonna kodakondsuse ja venekeelse hariduse teemad.
Me ei armasta üksteist, aga saame üksteisega hakkama. Ebakonstruktiivne oleks minna laupkokkupõrkesse. Koalitsioonivalitsuses peame arvestama sellega, et me liigume oma asjadega edasi mõnikord kukesammul, aga tähtis on, et me liigume. Kõike soovitut me nagunii ei saa, aga teeme niipalju kui suudame.
Viimased kaks kuud on valitsus keskendunud koroonakriisiga võitlemisele. Kuidas sellel rindel läheb?
Eks see kriis algas Hiinas juba eelmise aasta lõpukuudel ja siis tundus, et meid see ei puuduta. Igasugu SARS-id ja MERS-id ja muud tõved on Aasias varemgi levinud. Aga kui haigus hakkas Eestile ligemale tulema ning Itaaliast ja teistest eestlaste seas populaarsetest riikidest said haiguskolded, muutus teema aktuaalseks ka meil.
Kui haigus kohale jõudis, puhkes vaidlus põhimõttelisel teemal: kas peaksime kehtestama eriolukorra või reageerima kuidagi teistmoodi? Meie erakond oli see, kes nõudis eriolukorra kehtestamist. Meie valitsuspartnerid ei olnud sellest väga vaimustatud, aga Terviseamet ei saanud ilmselgelt olukorraga hakkama ja püüdis valitsust pikalt veenda, et kõik on kontrolli all ja kõigeks ollakse valmis ning et meil on piisavalt varustust, haiglakohti, meedikuid ja testimisvõimalusi. Järk-järgult selgus, et see kõik on bluff ja valitsusele aetakse puru silma – pole maske, kaitsevahendeid ega teste.
Muide, ka riigisekretär Taimar Peterkop ja õiguskantsler Ülle Madise olid seda meelt, et eriolukorda pole vaja ja kriisi saab juhtida teiste seaduste alusel. Aga pärast pikki ja tuliseid vaidlusi otsustas valitsus eriolukorra kasuks, tehes seda tegelikult viimasel minutil. Vaid seetõttu, et kehtestasime eriolukorra ja karantiini Saaremaal, millest kujunes reformierakondlaste ja Terviseameti vastutustundetu tegevuse tõttu peamine nakkuskolle, oleme saanud haiguse kontrolli alla.
Mündi teine pool on majandus. Julgen öelda, et suuresti tänu sellele, et rahandusministeerium on suutnud luua toimiva koostöö nii väliskaubandus- ja IT-ministri kui ka majandusministriga, on õnnestunud valitsuses kiita heaks mitu majandussurutist leevendavat abipaketti. Ettevalmistamisel on veel üks suur abipakett. Majanduskahju täielikult kompenseerida me ei suuda, aga arvan, et Eesti tuleb kriisist välja, muidugi eeldusel, et ka ülemaailmne konjunktuur jätkab paranemist.
Mida Eesti riik koroonakriisist õpib?
Koroonakriis tõestas muuhulgas seda, et Eestil on vaja piirivalvet. Kui valvasime piiri ja sisepiiri Saaremaaga, siis oli vaja kaasata abipolitseinikke, aga nende kaasamisega oli probleeme, kuni me võtsime vastu otsuse maksta neile tunnitasu. Ka kaitseliitlastega oli probleeme, sest inimesed pidid tegema seda oma töö kõrvalt. Ühel hetkel pidime hakkama rakendama sisekaitseakadeemia kadette, sest inimjõudu polnud piisavalt. Tuleb arvestada, et me peaaegu kahekordistasime patrullide arvu, et inimesed hoiaksid avalikus ruumis omavahelist distantsi. Hoidsime varus ka viitsadat politseinikku, et eesliini töötajate massilise nakatumise korral oleks võtta terveid inimesi. Au ja kiitus inimestele, kes sellega toime tulid.
Aga kõik see näitas, et meil on vaja piirivalvet. Järgmine kriis Eestis ei pruugi olla meditsiinikriis, vaid hoopis immigratsioonikriis, näiteks põgenetakse idanaabri juurest Eestisse. Või hoopis järjekordne Võru torm, mis toob ulatuslikud elektrikatkestused. Siseministeerium on vajadused ära kaardistanud, tegeleme muuhulgas elektrigeneraatorite hankimisega. Koroonakriis on näidanud, et peame olema valmis toimetulekuks kõikvõimalike kriisidega. Riigi valmisolek peab olema igakülgne.
Kuidas muudab kriis Eesti majandust?
Mu talvekasvuhoonel läks katuseplaat katki. Läksin Haapsalus ehituspoodi, tahtsin osta ehitusplaati, aga selgus, et sellist seal ei ole. Kirjas oli plaate kaheksa sorti, aga müügil oli ainult kahte. Selgus, et probleem on tarnetes – kaup ei jõua Eestisse. See pole ainult katuseplaatidega nii, ka mitmete teiste kaupade rahvusvahelised tarned on seisma jäänud.
Näeme praegu seda, et riigid püüavad orienteeruda seniselt globaalselt, piirideta ja tollideta rahvusvaheliselt kaubanduselt tagasi koduriikidesse. Sellega tegi algust juba Donald Trump, kes kohe võimule saades alustas kaubandussõda Hiinaga, et tuua tootmine tagasi koduriiki. Eesmärgiks ühtlasi see, et koduriigis oleksid tootmisvõimsused, mis suudavad rahuldada siseturuvajadusi, s.t oma riigi elanike varustamist kõige eluks tarvilikuga.
Kui mõtleme, mida kõike on Eestis toodetud – alates kilekottidest kuni ehituspaneelideni. Väga palju sellest tootmisest 1990ndatel haihtus, sest see ei tasunud enam ära. Turg Nõukogude Liidu avaruste näol kadus ära, mujalt maailmast tuli odavamat, parema disainiga, paremast materjalist kaupa ja Eesti ei olnud enam konkurentsivõimeline.
Praegu tundub, et ülemaailmne kaubandusvõitlus nihkub tagaplaanile ja esiplaanile tuleb see, et riik suudab ise toota, mitte see, et kusagilt mujalt saab sama asja odavamalt. Sest ühel hetkel ei pruugi me seda odavamat enam saada.
Ma usun, et rahvusvaheline majanduspraktika pikkamööda siiski taastub, aga riikide valitsused püüavad ilmselt seista rohkem selle eest, et nad kõige elulisemates valdkondades suudaksid olla isevarustavad.
Mis need valdkonnad tänases Eestis olla võiksid?
Inimesed vajavad kõigepealt süüa ja sooja. Eesti on võimeline end ise varustama toiduga, ehitusmaterjalidega, ka energiakandjatega nagu põlevkivi, põlevkiviõli, mets, puit, puidugraanulid, hake. Eesti on teinud edusamme ka taastuvenergia kandjate osas.
Selleks, et Eesti riik teeniks raha, on vaja muidugi vaadata avarama pilguga. Ma riskin nüüd väga ebapopulaarsete mõtete väljaütlemisega, aga peaksime arutama, mida me oma maavaradest veel väärindada saaksime. Kõigepealt on muidugi vaja ühiskonnas selgusele jõuda, kas oleme üldse valmis, 30 aastat pärast fosforiidisõda, selleteemalist arutelu pidama. Kas me peame vajalikuks kaevandada fosforiiti, väärindada kõiki neid haruldasi muldmetalle, sealhulgas uraani, mida meil on Eestis päris palju.
Nõukogude ajal olime kaevandamisele selgelt vastu, et vältida toorme väljavedu Nõukogude liidu avarustesse, keskkonna saastamist ja massiimmigratsiooni liiduvabariikidest. Tänasel päeval saaks tulu meie oma riik.
Eesti on maastikukaitsealade poolest väga rikas piirkond ja siin tuleb leida ühiskondlik tasakaalupunkt nii, et keskkond ei kannataks, aga et samal ajal saaksime hoida majandust töös ja pidada üleval meie sotsiaalsüsteemi, mis on riigieelarve kõige kulukam osa; et saaksime maksta pensioneid, anda arstiabi ja haridust ning teha kõiki muid ühiskonna toimimise seisukohast vältimatult vajalikke asju.
Aga veelkord, ärge võtke mu juttu nii, et Mart Helme kavatseb homme kopa maasse lüüa. Sellised suured projektid eeldavad ühiskondlikku kokkulepet. Võimalik, et rahvas eelistab vaesemalt läbi ajada ja jätta maavarad puutumata.
Kuidas läheb erakonnal?
Koroonakriis on pannud erakonnatöö suurel määral pausile, oleme olnud valitsusliikmetena niivõrd rakkes, et pole olnud aega ja jõudu. Samuti olid liikumis- ja koosolekupiirangud.
Uurime parasjagu piirkonna juhtidelt, kas saaksime suve algul korraldada erakonna kongressi, mis oleks pidanud toimuma juba aprillis. Erakonna liikmed peavad saama koos käia, üksteisele silma vaadata ja küünarnukitunnet tunda. Tajuda, et meid on tuhandeid ja tuhandeid üle Eesti ja et me oleme mõttekaaslased ning lükkame Eestit selles suunas, mida meie erakonna programm ette näeb. Püüame erakonna töö kriisi vaibudes uuesti käima lükata nii aktiivselt kui võimalik.
Erakonna esimeheks kandideerite?
Kui erakonna piirkonnad mind kongressil esimehe kandidaadina üles seavad, siis kandideerin.

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/intervjuu-mart-helme-praegune-valitsus-peab-oluliseks-perekonda-kodumaad-rahvust-ja-keelt/

Read more...

teisipäev, 19. mai 2020

Uus maailmavaluuta sündimas? Hiinlased kutsuvad üles dollarist loobuma

Shanghais baseeruva Hiina kullabörsi esimees Wang Zhenying esines üleskutsega võtta kasutusele uus ülemaailme arveldusühik, mis asendaks USA dollari globaalse reservvaluutana. Wangi üleskutse ilmestab maailmaturu osaliste kasvavat muret kontrolli alt väljunud USA rahatrüki üle, mis käivitati vastusena kollabeeruvatele väärtpaberiturgudele ning koroonakarantiinist seiskunud majandusringlusele. Föderaalreservi nullilähedale langetatud intressimäärad kombineerituna avalikult välja kuulutatud mandaadiga piiramatuks rahatrükiks on kergitanud muuhulgas kulla (dollaris nomineeritud) maailmaturuhinnad 7 aasta kõrgeimale tasemele.
“Tuleviku maailmakaubandus peab toimima uue riikideülese valuuta baasil, mis ei luba ühelgi riigil kuritarvitada süsteemi, külmutades omavoliliselt teiste riikide varasid,” lausus Wang. “(Dollar on) Ühendriikide meelevallale alluv (finants)relv, mis on maailma riikide jaoks turvariskiks /—/ maailma kaubandus ei saa põhineda valuutal, mis annab ühele riigile enneolematu privileegi teiste riikide finantsjulgeoleku hinnaga”.
Kuigi Wang ei täpsustanud mehhanisme, mille alusel uus maailmavaluuta süsteem toimima hakkaks, väljendas suurima kullabörsi juht vajadust luua mehhanismid, mis võtaksid arvesse koroonakriisi järgse maailma reaalsust ning mis arvestaksid Hiina ja Euroopa rolli kasvu globaalses süsteemis USA osatähtsuse kahanemise hinnaga.

Kommenteerib TAVIDi peaanalüütik Adrian Bachmann

Tõsiasi, et ühe riigi valuuta – isegi maailma suurima majanduse (positsioon, mis alates 2014 kuulub mitte enam USAle, vaid Hiinale) arveldusühik – saab olla maailmarahaks vaid ajutiselt, on ammu teada. Seda on ammendavalt käsitletud Belgia ökonomist Robert Triffin (nn Triffini dilemma). Isegi parima tahtmise juures ja ilma igasuguste natsionalistlike, majanduslike või geopoliitiliste motiivideta on paratamatu, et mistahes riik, mille raha kasutatakse maailmas kolmandate riikide vahelise kaubanduse võimaldajana, peab väljastama veksleid koguses, mis viib maailmavaluutat väljastava riigi kroonilisse jooksevkonto defitsiiti – ehk siis, riik hakkab importima välismaailmast rohkem kui ekspordib. Nii oli see ka Ühendriikide puhul: USA jooksevkonto defitsiit ulatus ainuüksi 2019. aastal 498 miljardi dollarini (umbes võrdne Suurbritannia – maailma suuruselt 10nda eksportööri – ekspordi aastase kogumahuga).
 USA jooksevkonto defitsiit 1960-2018 perioodil protsendina USA siseriiklikust kogutoodangust (Soome keskpanga / OECD andmetel). Nagu näha muutus USA netoeksportöörist netoimportööriks juba 1980ndatel, importides triljonite dollarite eest kaupu mille eest pole välismaailmale võrdväärses koguses kaupu vastu müüdud. Põhjus miks dollar pole maailmavaluutana kokkuvarisenud tuleneb peaasjalikult sellest, et ülejäänud maailma riigid kauplevad oma hüvistega endiselt peamiselt USA dollari eest. Hetk mil seda enam ei tehta, on hetkeks mil dollari maailmavalitsemine lõppeb.

See asjaolu tingib olukorra, kus ultimatiivne põhjus kolmandate riikide poolt maailma reservvaluutat emiteeriva riigi raha kasutada muutub ajapikku üha küsitavamaks. Maailma reservvaluutat väljastav riik trükib alati rohkem raha, kui ta suudab toota selle raha väärtuse tagatiseks olevaid reaalseid kaupu ja teenuseid. Lühidalt kokkuvõetuna – Ühendriikide endi poolt toodetud kaupade ja teenuste hulk USA dollarile maailmaturgudel katteväärtust andvate hüviste kogumahus igal aastal langeb, võrreldes teiste riikide poolt toodetud (ent jätkuvalt dollaris kaubeldud) kaupade ja toorainetega – eeskätt on selleks nafta, mis on globaalse dollarisüsteemi tugisammas alates 1970ndatest aastatest, mil kahanevate kullareservidega USA oli sunnitud dollari kullatagatisest loobuma.
Kuigi maailmamajanduse analüütikud on dollarisüsteemi hääbumist prognoosinud juba aastakümneid, väärivad Wangi sõnad kõrgendatud tähelepanu eelkõige lausuja isiku tõttu. Wang ei ole mitte üksnes maailma suurima (füüsilise) kullabörsi juht, vaid endine Hiina keskpanga kõrge ametnik, kelle väljaütlemised ei ole juhuslikud. Maailmaturgudele on saadetud Wangi suu läbi signaal – reaalmajanduslikku ülemvõimu omav Hiina ei kavatse enam toetada USA finantsmajandusliku ülemvõimu aluseks olevat dollarisüsteemi, mille mängureegleid oli riik moderniseerimise hinnana sunnitud aastakümneid taluma.  

Maailma majandusvõimu jõuvahekorrad on 40 aastaga tundmatuseni muutunud. Kui 1980. aastal andis Hiina vaid 2% ning USA 22%  maailma kogutoodangust, siis 2020. aastaks on Hiina osakaal möödunud Ühendriikidest 20%-ni samas kui USA osakaal on langenud 15%ni ning jätkab langemist.
 Hiina metamorfoosid. Jäädvustus Shanghai linnast 1987 ning 2013.

 Ebakindlatel aegadel võib reeglina täheldada kehtiva reservvaluuta positsiooni tugevnemist, ent tegemist on ajutise fenomeniga. See on tingitud asjaolust, et finantsturgudel toimub suuresti liikumine finantsvaradelt sularahasse ning selleks sularahaks on valdavalt dollar, kuna USA dollaris nomineeritud finantsvarad moodustavad maailma kapitaliturgude turukapitalisatsioonist jätkuvalt lõviosa. Fundamentaalsed probleemid dollarisüsteemi disbalansiga pole aga kadunud, vaid üksnes süvenevad.
Wangi väljaütlemist toetavad ka Hiina keskpanga endise presidendi Zhou Xiaochuan sõnavõtud, kes on samuti kutsunud korduvalt ülesse uue maailmavaluuta loomisele, mis ei oleks seotud ühe riigi finantspoliitilise/globaalpoliitlise meelevallaga.
Pärast II maailmasõda rajatud globaalne dollarisüsteem tugines kahele fundamentaalsele põhialusele:
1) USA oli maailma kaugelt suurim majandus,
2) USA omas ülekaalukalt suurimaid kullareserve.
Dollarile 20. sajandil maailma reservvaluuta staatuse taganud majanduslikud aluspõhjused on 21. sajandi alguseks liikunud USAlt Hiinale, mis on tõusnud nii planeedi suurimaks majanduseks kui kuhjanud kokku maailma suurimad monetiseeritava (st potentsiaalselt keskpanga ametlikeks reservideks arvatava) kulla varud (hinnanguliselt 25 000 tonni USA 8134 tonni vastu). Maailma finantsmajanduslik reaalsus ei vasta enam ammu reaalmajanduslikele tõsiasjadele. Vaatamata jõuvahekordade täielikule muutusele domineerib maailma reservvaluutade seas aga endiselt 62% ulatuses dollar, samas kui Hiina jüaan omab maailma suurima majanduse staatuse kiuste pea olematut 2% positsiooni.
Juhul kui dollar peaks oma staatuse maailma reservvaluutana kaotama, ei tooks see ometi kaasa Ameerika Ühendriikide kollapsit, nagu mitmed futuroloogid on ennustanud. Tegemist on riigiga, mille tohutud tooraine, inimkapitali ning tehnoloogilised ressursid loovad eeldused säilitada väga pikaks ajaks maailma teise majanduse staatus. Dollari ülemvõimu lõppemine tooks aga kaasa Ühendriikide globaaldominantsi ulatusliku vähenemise. Seda peamiselt kahel põhjusel:
1) Ühendriigid kaotaksid privileegi suunata märkimisväärne osa riigi uurimis- ja arendustöö ressursist ning tööstuslikust kapatsiteedist hiiglasliku sõjatööstuskompleksi teenistusse. Kuna tsiviilkaupu (ning ka USA sõjatööstuskompleksis kasutatavaid kapitalikaupu – peamiselt Saksa, Jaapani, Hiina, Korea, Šveitsi tööstusmasinaid) saaks importida vaid ekspordi ulatuses, siis ei suudaks Ühendriigid üleval pidada om circa 150 maailma riigis paiknevat 700-1000 militaarbaasi. Algaks protsess, mis kujutaks endast midagi 4. sajandil Rooma leegionide lahkumise sarnast.
2) Kui dollari minetaks reservvaluuta positsiooni, kaotaks USA rahandusministeeriumi OFACi divisjon oma võime kontrollida maailma riikide majanduslikku saatust läbi finantssanktsioonide rakendamise. Tegemist on USA globaalvõimu teostamise instrumendiga, millele Wang viitas ning mille mõju on vähemalt sama suur kui militaarsetel survemeetoditel, olles viimasest oluliselt paindlikum ja kuluefektiivsem riikide survestamise meetod.

Mis saab edasi?

Varem või hiljem peab üha enam mitte majanduslike, vaid geopoliitiliste instrumentide abil üleval hoitud dollarisüsteem hääbuma. Wangi ja endise keskpanga juhi Zhou Xiaochuani väljaütlemised annavad märku, et status quo ei ole Hiina jaoks enam aktsepteeritav. Riik, mis tänaseks päevaks loob suurima osa maailma lisaväärtusest, valdab suurimaid kullareserve, omab suurimat arengumaade infrastruktuuride moderniseerimise võimekust, kontrollib üha enam Lääneriikide tarneahelaid ning on maailma riikide suurim kaubanduspartner, omab kõiki majanduslik-tööstuslikke instrumente, et reformida maailma rahasüsteemi ja lõpetada dollarisüsteem.
Põhiküsimus on, et milliste ohvritega on Peking valmis dollaristandardi alternatiiviks olevat rahvusvahelist rahasüsteemi üles ehitama ning kas USA globaalvõimu mittemajanduslikest instrumentidest (seni veel säilinud militaardominants, mõjuvõim maailma riikide poliitiliste kaadrite üle nii Euroopas kui ka Aasias, informatsiooniline dominants küberruumis ja meedias) piisaks Pekingi dollarihegemoonia vastaste manöövrite neutraliseerimiseks.
Parima stsenaariumi korral kujundatakse maailma finantsjõujooned rahumeelselt ümber, et need peegeldaks muutunud reaalmajanduslikke vahekordi, kuna osapooled leiavad, et panused on liiga kõrged ning konfliktist on rohkem kaotada kui võita. Halvimal juhul eskaleerub konflikt (suure tõenäosusega Ida-Aasiast alguse saavaks) sõjaliseks kokkupõrkeks, mis vallandub enne, kui Hiina on suutnud majanduslik-tööstusliku ülekaalu militaarseks ülekaaluks konverteerida (seda vähemasti Aasia kontekstis).

Allikas: https://tavid.ee/uudised-uus-maailmavaluuta-sundimas-hiinlased-kutsuvad-ules-dollarist-loobuma/

Read more...

Tagasilöök vaktsiini-rindel: kõik koroona vastu vaktsineeritud ahvid haigestusid

Kuigi varem peeti Oxfordi ülikoolis välja töötatud koroonaviiruse vaktsiini üheks edukamaks ning sellega on alustatud juba inimkatseid, haigestusid kõik vaktsineeritud ahvid ning olid võimelised isegi haigust edasi levitama.
Nüüd hoiatavad eksperdid, et Oxfordi ülikooli vaktsiin ei pruugi inimesi nakatumise eest kaitsta. Viimased loomkatsed reesusmakaakidega näitasid, et kõik kuus katseahvi haigestusid, vahendab Daily Mail.
 Endine Harvardi ülikooli arstiteaduskonna professor dr William Haseltine ütles, et vaktsineeritud ahvidel tuvastati samapalju viirust ninas kui neil, keda ei vaktsineeritud. See tähendab, et kõik vaktsineeritud ahvid haigestusid ja näitab, et vaktsiin, mille väljatöötamisse on Briti valitsus panustanud juba üle 100 miljoni euro ei pruugi ülde haiguse eest kaitsta.

Ahvide uudis tuli pärast seda, kui eelmisel nädalal teatati, et vaktsiin nimetusega ChAdOx1 oli pakkunud teatud kaitset viiruse vastu ning sellega alustati juba inimkatseid.
Mitmed asjatundjad on aga hoiatanud, et on ohtlik kütta üles inimeste ootusi seoses vaktsiiniga, kuna mingit vaktsiini suure tõenäosusega käesoleval aastal valmis ei saada.

Edinburghi ülikooli immunoloogia ja nakkushaiguste professor Eleanor Riley ütles, et vaktsiin ei taganud piisava hulga antikehade olemasolu. Kui sama asi kordub inimestel, võib see anda küll osalise kaitse haiguse vastu, aga ei hoia ära selle levikut ühiskonnas.
Vaktsineeritud ahvid küll haigestusid, aga neil ei ilmnenud kopsukahjustusi, mis esinesid vaktsineerimata ahvidel. Oxfordi ülikool alustas vaktsiini inimkatsetega eelmisel kuul ja vaktsineeriti 1110 inimest Oxfordis, Southamptonis, Londonis ja Bristolis.

Praegu töötatakse maailmas ligi 100 koroonaviiruse vaktsiini kallal. Asjatundjate arvates pole ka kõige edukamat vaktsiini võimalik enne kasutada kui järgmise, 2021. aasta algul. Enne seda pole võimalik kindlaks teha, kas vaktsiin töötab või mitte. Asjatundjad hoiatavad samas, et vaktsiini väljatöötamine võib võtta aega kauem kui loodetakse. Mitmete asjatundjate väitel võtab vaktsiini väljatöötamine aega vähemalt 18 kuud, aga töötavat vaktsiini ei pruugi kunagi tulla.
Kõige kaugemale on jõutud koroonaviiruse vaktsiinide väljatöötamisega Hiinas, kus kaks vaktsiini on jõudnud inimkatsete teise etappi. Pekingi firma Sinovac Biotech vaktsiin, mis töötati välja juba aprillikuus, hoidis teadaolevalt ahvidel haigestumise ära. Sinovac Biotech teeb juba ettevalmistusi vaktsiini massiliseks tootmiseks. Firma on varem tegelenud A- ja B-hepatiidi ning nn seagripi H1N1 vaktsiini väljatöötamisega.

Read more...

esmaspäev, 18. mai 2020

"Räägime asjast" 17.05.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-17052020/
 

Read more...

Henn Põlluaas: Seadusest tulenevalt tõusis kõikide riigikogu liikmete palk

Seadusest tulenevast indekseerimisest tõusis (järgmisel aastal ilmselt langeb) kõikide riigikogu liikmete, sh minu, palk. Otsustasime kohe EKRE fraktsioonis, et annetame palgatõusu heategevuseks. Nii me tegimegi. Ma olen ka varem erinevaid annetusi teinud, seekord otsustasin pangaarvele tekkinud lisaga toetada suurepärast tööd tegevat Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfondi. Ilmselgelt ei pea ma oma valikut pikemalt põhjendama. Lapsed on meie tulevik. Alati on tore ja hea meel, kui saad head teha.

Nüüd olen (ilmselt me kõik) juba paar nädalat Postimehe ajakirjaniku kirjade ja kõnede laviini all, kes keeldub uskumast minu sõnu ja nõuab, et ma tõestaksin seda talle pangaülekande koopia esitamisega või et teataksin annetuse saajatele, et temal on õigus seda sealtpoolt üle kontrollida. See on solvav, nii ma talle ka ütlesin. Minu sõna maksab, siiamaani pole kellelgi olnud alust mind valetamises süüdistada, ja ma ei kavatsegi sellisele nõudmisele reageerida. Küll aga kavatsen ma annetuste tegemist jätkata.
Pean mõtlema, kuhu ja mille toetuseks järgmine annetus teha. Neid kes seda väärivad ja vajavad on palju. Usun, et minu siinsetel FB sõpradel on nii mitmeidki ettepanekuid heade kandidaatide osas, kelle tegevus, töö, vaev, eesmärgid ning moraalne ja kõlbeline taust väärivad toetamist? Andke palun teada

Seadusest tulenevast indekseerimisest tõusis (järgmisel aastal ilmselt langeb) kõikide riigikogu liikmete, sh minu, palk. Otsustasime kohe EKRE fraktsioonis, et annetame palgatõusu heategevuseks. Nii me tegimegi. Ma olen ka varem erinevaid annetusi teinud, seekord otsustasin pangaarvele tekkinud lisaga toetada suurepärast tööd tegevat Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfondi. Ilmselgelt ei pea ma oma valikut pikemalt põhjendama. Lapsed on meie tulevik. Alati on tore ja hea meel, kui saad head teha.

Nüüd olen (ilmselt me kõik) juba paar nädalat Postimehe ajakirjaniku kirjade ja kõnede laviini all, kes keeldub uskumast minu sõnu ja nõuab, et ma tõestaksin seda talle pangaülekande koopia esitamisega või et teataksin annetuse saajatele, et temal on õigus seda sealtpoolt üle kontrollida. See on solvav, nii ma talle ka ütlesin. Minu sõna maksab, siiamaani pole kellelgi olnud alust mind valetamises süüdistada, ja ma ei kavatsegi sellisele nõudmisele reageerida. Küll aga kavatsen ma annetuste tegemist jätkata.

Pean mõtlema, kuhu ja mille toetuseks järgmine annetus teha. Neid kes seda väärivad ja vajavad on palju. Usun, et minu siinsetel FB sõpradel on nii mitmeidki ettepanekuid heade kandidaatide osas, kelle tegevus, töö, vaev, eesmärgid ning moraalne ja kõlbeline taust väärivad toetamist? Andke palun teada

Allikas: Facebook

Read more...

pühapäev, 17. mai 2020

Euroopa Liidule iseseisev Poola ei meeldi

Poola Ülemkohtu hoone Varssavis. Foto: Wikipedia
 Euroopa Kohus, mis ei ole Poola kohtureformi suhtes langetanud veel ühtegi otsust, nõuab Poolalt 2017. aasta kohtureformi seaduste tühistamist ja ähvardab nõudmise mitte täitmisel riiki suurte trahvidega, vahendab Karol Kallas.

Kolosside savijalgsust iseloomustab üldjuhul eriline põikpäisus. Elik: kui mõnel suuremal struktuuril võibki olla teatud põhjus olemas olla, siis põikpäisus põhjustab korvamatut savijalgsust. Süveneva, põikpäisusest tingitud savijalgsuse, üheks eredamaks näiteks maailmas on täna Euroopa Liit.
Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust on eelkõige Euroopa Liidu põikpäisuse, mitte saareriigi “rumalate” poliitikute ja “maakate” põhjustatud “eksituse” tulemus. Seeasemel, et Brexiti peale järele mõelda, et äkki on sellise lahutuse põhjustanud kolossi tugistruktuuriks olevate eurokraatide rumalus, saamatus ja paindumatus, karjub see senisest veelgi kõvemini “rohkem Euroopat.” Samastades idiootlik-upsakalt Euroopa Euroopa Liiduga.

Üheks põikpäisusest tingitud savijalgsuse näiteks on Euroopa Liidu suutmatus kohendada oma soove vastavalt Brexitiga kaasnevatele vähematele võimalustele. Koos Ühendkuningriigiga läheb Euroopa Liidust ära väga suur osa selle eelarvest, kuid Brüsseli oinad tahavad eelarvet hoopis suurendada. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa on oma kohutavateks peletisteks kasvatatud sotsiaal(abi)riikide tõttu sisuliselt pankrotis, kuid nüüd nõutakse ühise ürituse ülalpidamiseks neilt veelgi rohkem raha. Ja nii edasi.
Brexit on Euroopa Liidu jaoks – peale ära läinud raha – veel kohutav probleem sellegi tõttu, et see on esimene mõra eurotammis, mis näitab, et Euroopa Liidust on võimalik lahkuda.
Seda, et Brexitist pole mitte midagi õpitud, näitab ka Poola ahistamine sealse kohtureformi pärast. Tegemist on üpris jõleda juhtumiga, kuna asjasse on segatud peale eurokraatide veel Euroopa Kohus (EK).

Ameerika Ühendriikides on selle tõttu, et kohtunikud on poliitilised ja käituvad olulisi otsuseid langetades poliitiliste aktivistidena, kohtusüsteemis midagi päris katki läinud. Sama on kahjuks juhtunud või juhtumas Euroopa Liidu kahes kõrgemas kohtus, nii Euroopa Inimõiguste Kohtus kui Euroopa Kohtus.
Esimese ekstsessidest, kuidas “heategija” George Sorose kinni makstud MTÜ-tööstuse agendid kirjutavad riikidele seaduseid ette, on varem kirjutanud ka Objektiiv. Nii põhjalikku ülevaadet, nagu on tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu “Sorose orkestri” kohta, Euroopa Kohtu kohtunike kohta veel ei ole, kuid mitte mingit põhjust pole kahelda, et sealgi domineerivad kohtunikud, kelle esmaseks eesmärgiks on ehitada head uut ilma. Ehk kõik põhjused on arvata, et Euroopa kõrgemad kohtud ei ole enam ammu ei pimedad ega õiglased.

Aprilli alguses esitas Euroopa Kohus Poolale nõudmise, millega kohustas riigi valitsust lõpetama justiitsreformi läbiviimise. Kui Poola valitsus seda ei tee, ähvardavad Poola maksumaksjaid suured trahvid.
Poolas on alates 2015. aastast võimul olnud Õiguse ja Õigluse Partei (PiS). PiS on sotsiaalselt konservatiivne ja euroskeptiline partei, mida progressiivne (liberaalne) intellektuaalne ning poliitiline nomenklatuur jälestavad. 2017. aastal võttis Poola valitsus vastu rea seaduseid, mis muutsid kohtunike valimise korda. Nende seadustega loodi ka uus juriidilise süsteemi järelvalveorgan Izba Dyscyplinarna (ID). ID koosneb Poola parlamendi alamkoja – seimi – määratud kohtunikest ja selle kogu ülesandeks on arutada kohtunike väära käitumise kohta esitatud kaebusi.
Selline otsus põhjustas Poolas konstitutsioonilise kriisi. Poola Ülemkohus otsustas, et ID loomine on ebaseaduslik, millist otsust valitsus eiras.

Samal ajal nägi Euroopa Liit, mis ei salli PiS-i silmaotsastki, võimalust teha seni riigisisesest murest üleeuroopalise tsirkuse. Esmalt alustas Euroopa Liit protseduuridega, mis on nähtud ette liikmesriikide kohtlemiseks, mis ei järgi “õigusriigi põhimõtteid.” Selline lähenemine kukkus läbi, kuna suurema osa viidatud meetmete rakendamine nõuab liikmesriikide ühehäälset nõusolekut, kuid Ungari – mis on teine Euroopa Liidu “paha poiss” – oli Poola karistamise vastu.
See oleks pidanud olema vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele selle teema lõpp. Kuid Euroopa Komisjon ei armasta sellist isepäist rahva vaba tahte väljendust ja saatis asja Euroopa Kohtusse. Süüdistus oli karm: Euroopa Liit leiab, et ID loomine pole Euroopa seadustega kooskõlas, kuna ID pole poliitiliselt piisavalt sõltumatu. Asja arutamine kestab tänaseni. Kuid vaatamata sellele, et ühtegi otsust pole veel langetatud, käskis Euroopa Kohus aprilli alguses Poolat kõik oma kohtunike määramisi puudutavad seadused tühistada seniks, kui Kohus pole langetanud otsust nende Euroopa Liidu seadustega sobitumise osas.

Euroopa Kohus valis käesoleval juhul selgelt poliitilise poole. Halvemal juhul on tegemist segasevõitu asjaoludega, kuid mitte mingil juhul väidetava kohtusüsteemi ülevõtmisega poliitikute poolt.
Poola valitsuse sõnul on nende kohtusüsteemis suur mure enne 1989. aastat kommunistliku nukuvalitsuse poolt määratud kohtunikega. Opositsioon väidab, et kohtureformi eesmärgiks on teha elu kibedaks progressistidest kohtunikel, kes valitsust segavad. Siinkohal viitaks taas artikli alguses viidatud ja paraku vägagi levinud kohtunike aktivismile.
Vaatamata sellele, millise poole Poola ahistamises keegi valib, on kõigil põhjust tunda muret, kuidas Euroopa Liit sekkub riikide poliitikasse. Poola justiitsreform, olgu nii vastuoluline kui iganes, on demokraatlikult valitud valitsuse otsus. Kuid nüüd nõuavad hulk “kõrgel ja kaugel” olevaid kohtunikke, kellel pole demokraatiaga ning veel vähem Poola riigiga, suurt midagi tegemist, et Poola ei teeks neile mitte meeldivaid seaduseid. Veelgi hullem: demokraatiasse sekkuv kohtunikekogu ähvardab demokraatlikult valitud valitsusega liikmesriiki nende käskude mitte täitmise eest karistusega. Korrates, seni pole Euroopa Kohus leidnud midagi, mis näitaks, et Poola kohtureformis oleks midagi ebaseaduslikku. Väited, nagu Euroopa Liit käituks valge rüütlina, kes kaitseb Poola õigusriiki, on väga õõnsad.

Siinkohal võiks küsida: mis on sellel kõigel tegemist Euroopa Liiduga? Kas Poola kohtunikke puudutavad küsimused ei peaks selgeks rääkima poolakad omavahel, järgides poliitilise protsessi reegleid, mitte Brüsseli diktaati või Luxembourgi (Euroopa Kohtu asukoht) esitatud kaebuseid? Paraku on vastuseks “ei”! Sest Euroopa Kohus lihtsalt arvab nii.
Euroopa Kohus on varasemalt nõudnud, kuna liikmesriikide kohtunikud peavad otsuseid langetades arvestama eelkõige Euroopa Liidu seadustega ja kuna need kohtunikud võivad Euroopa õiguse küsimustes pöörduda Euroopa Kohtusse, siis asub liikmesriikide kohtunike nahaturg ainult Euroopa Liidu tasandil. Lihtsamas keeles lahti seletatult: kui demokraatlikus riigis toetub demokraatia kolmele sambale – seadusandlikule-, täitev- ja kohtuvõimule – siis Euroopa Kohtu arust pole liikmesriikidele kolmandat sammast vaja. Õigemini on, aga see sammas pole liikmesriikide, vaid impeeriumi ambitsioonidega Euroopa Liidu oma.

Euroopa Kohtu nõudmine Poolale on eelkõige poliitiline. See näitab, millise agarusega on Kohus valmis sekkuma liikmesriikide sisepoliitikasse, kui seal toimub midagi, mis euronomenklatuurile ei meeldi. Kui “Euroopa õiguse” aluspõhimõtteks on “rohkem Euroopa Liitu”, siis pole palju võimalusi arvata, mis juhtub kui mõni liikmesriigi valitsus hakkab midagi euromandariinide tahtmise vastu arvama.
Ühendkuningriik pääseb eeloleva aasta lõpuks säherdusest vabade riikide siseasjadesse sekkuvast õudusest. Euromandariinide ehitatud kolossi käitumine näitab üles üha suuremat põikpäisust. Kui Brüsseli, Strasbourgi ja Luxembourgi klaaspaleedes ringi luusivatel euroimpeeriumi ehitajatel oleks natukenegi mõistust peas, siis nad saaks aru, et nende märatsemine ainult peletab inimesi Euroopa Liidust eemale. Aga paraku on Euroopa Liidus – nagu kunagises Venemaa kommunistide impeeriumis – midagi sellist, mis nõuab “kruvide üha kõvemini kinni keeramist.” See omakorda teeb süsteemi järjest hapramaks. Mille tõttu hakkab üha rohkematele inimestele meeldima rahvaalgatuse idee ja üha rohkem inimesi küsib endalt, kui tore see inimeste jaoks järjest arusaamatumaks ning ebademokraatlikumaks muutuv Euroopa Liit ikka on!?
Lõpetades positiivsemate nootidega, siis loodetavasti päris sealmaal ajad Euroopa Liidus veel ei ole, et “kõik lootus jätke, astudes siit sisse…”

Kommentaaris on kasutatud ilmavõrguväljaandes Spiked avadatud juuraprofessori Andrew Tettenborni arvamusloo materjale.

Allikas: https://objektiiv.ee/euroopa-liidule-iseseisev-poola-ei-meeldi/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP