RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 31. märts 2020

Valgevene president Lukašenka koroonaviiruse teemal.

Trump kui kunagine ärimees sai kiiresti asjale pihta, et töökohtade kinnipaneku tagajärjel sureb rohkem inimesi kui viiruse pärast. Viirused tulevad ja lähevad igal kevadel, nüüd on lisandnud veel koroonaviirus. Nüüd siis on selge, miks tema riiki kinni ei pane. Milleks kui kõik toimib? Viirus lõppeb, psühhoos lõppeb 1-2 nädalaga, kuid maailmamajandus on kokku kukkunud. Kui te ei saaks oma tooteid müüa, kust te siis raha võtaksite? Juhul kui omanik tahaks kinni panna, siis ta vestleks temaga tõsisel. Kui tahame jääda iseseivaks ja sõltumatuks, siis peame vaid endaga arvestama.

Netti on tekkinud väga palju paanikatekitajaid. Need on nüüd käsile võetud.

Tatart ja kartulit jätkub riigil pooleks aastaks aga kui kaubavahetus katkestada, siis kust saab raha, 1-2 kuu pärast kui siiamaani on eksporti läinud 60%.

Venemaaga kaubavahetust ei lõpetata kuigi Venemaa proovis, selgus, et autod sõitsid ikkagi, nüüd siis juba kõrvalteid mööda. Ja inimesi sa juba ei keela! Isegi Nato maa Poolaga eelmise ööpäeva jooksul liikus üle piiri siia-sinna 136 inimest. Peab olema kord, kuid me peame aru saama, et me ei saa endid kogu maailmast eristada.

Tema peseb käsi ja ka muidu on täitsa normaalne elu. Tema poeg käib koolis. Mõned lapsed puuduvad, no see on nende vanemate otsustada. Aga kõige hullem on see, et homme algaval koolivaheajal pole paljudel lapsi kuhugi jätta ja nad sõidavad vanavanemate juurde.

Kedagi úle 70a pole hooletusse jäetud. Kelle juures ei saa lapsed ja sugulased käia, need võivad lihtsalt ametiisikutele helistada ja abi küsida. Hoidke neid! 2018, 2019 a jaan-veebr. oli hoopis hullem gripp aga koroonasse pole keegi surnud. Milleks siis lärmi lüüa? Vaat siis kui see koroona viirus, mitte viirus aga psühhoos lõppeb, siis räägin teile palju huvitavat, väga palju!

Aga esialgu te mõelge 2 küsimuse peale:

1. Kas koroona nakatub käte kaudu või tuleb juhuslikult kuskilt taevast ülevalt? Kellele ta on kasulik?

2. Kas meie poliitikud on püüdnud seda viiruse psühhoosi kuidagi ära kasutada?

Nüüd mõelgegi, kellel on vaja ja kes kasutas? Keegi teatas, et kuskil on sõda, on vaja kollased vestid tänavalt öra koristada, kellel on valimised, kellegil on veel midagi ja igaüks hakkab veeretama- keerutama ja teevad nalja. Aga sellest me räägime hiljem.

Kõik kartsid linnu- ja seagrippi. Praegu on kolmas koroonaviirus 20 a jooksul. Nüüdne erineb veidi eelmistest. Oleme seda varem ka üle elanud ja pole karjunud. Olen 20a rääkinud et hoidke puhtus ja meie maa ongi ilus ja puhas. See pole lihtsalt viirus vaid ka muu igasugune jama! Viirus lõppeb varem või hiljem. Mõni kannatab aga kriis on tarkadele. Pole mudugi hea teiste nõrkust ära kasutada aga situatsioon on lihtsalt selline ja see on hea, et teie töötate.

Toodi maskid, nüüd pole nendega midagi teha! ûtlesin, et pole vaja osta aga teie ei kuulanud, no olgu, nüüd aga pole miljon maski kuhugi panna! Saksamaa on eraldanud miljard dollarit koroona viiruse peale, ta vajab maske juurde. No müüge neile! Meie asutused saavad tööd teha. Pole vaja mõelda, et meil pole mingeid võimalusi, et keegi kuskil kannatab! Mina pole restorane ega hotelle kinni pannud! On selge, et me pole nii rikas nagu seda on Saksamaa. Sellepärast meil ongi vaja end liigutada, et siis peale seda koroonat kui teised alles hakkavad end käevitama, töötame meie samamoodi nagu varem. Kõik on lihtne nagu varem, see lihtne ongi meie töö.

Betoonitehase teed saab tema nõusolekul kasvõi homne päev hakata laiendama aga neid teeäärseid puid tuleb säästä! Ta keelab kategooriliselt neid enneaegu maha võtta aga kui kunagi on vaja, siis tuleb kohe uued asemele istutada! Kogume raha kokku, iga tööline annab oma palgast 1 rbl. Rikkamad saavad rohkem anda. Ja selleks saab oma betooni kasutada, milleks bensiini kohale vedada.

Ja nad peavad oma võidu 75a aastapäeva pidu.

Ükski maa pole nii palju kannatanud nagu Valgevene. Hukkus iga kolmas. Me oleme oma põlvkonna kaotanud. Ja kõige tähtsam on seda mitte unustada. Ja sellepärast on Jumal neid koroonaviiruse eest säästnud. Nüüd ka koroonaga võitlusest tullakse samamoodi võitjatena välja.

Ma püüan teid igati selle massipsühhoosi eest kaitsta. See on koroonaviirusest hullem! See tuleb igal pool vastu. Püüan teid igati selle juurest eemale tõmmata. Paned triikraua tööle -koroonaviirus, lülitad teekannu sisse - koroonaviirus, avad tv või interneti- koroonaviirus. See vahib igalt poolt vastu. Nii et ärge kartke seda! Hoidke oma lapsi ja vanemaid, me surra ju ei kavatse, nii et hoidke endid, töötage rahulikult ja sõbralikult!
https://www.youtube.com/watch?v=kkuEfOQ6IZc

Allikas: Lia Ylimäki, Facebook

Read more...

Tervitused Saaremaale soovib koroona maaletooja ja levitaja Hanno Pevkur

Allikas: Facebook

Read more...

Andro Roos: Eesti hoiu-laenuühistud ei teadnud HLÜ Liidu juhatuse esimehe A. Ristkoki kirjast valitsusele midagi.

Kirja saatis ta välja 25. märtsil. HLÜ Liidu liikmeid informeeris 26. märtsil. Lisaks tuleb välja, et kirja palus Ristkokil teha nisteeriumi hall kardinal Kadri Siibak. Milleks? Aga nüüd on näha - ikka selleks, et selle iseenesest sisutu kirja tõttu saaks massimeedias HLÜsid arvustada ja et teine rahandusministeeriumi hall kardinal T. Auväärt saaks õigustada kabinetivaikuses valmis soperdatavat uut HLÜ regulatsiooni, millega tagatuba loodab HLÜdele ja kümnetele tuhandetele HLÜde liikmetele-omanikele pankade ja rahvusvahelise kapitali huvides maksa pihta anda:

Aga lugege ise!

Ristkoki 26. märtsi kaaskiri:
Tere!

Kambja HLÜ oli K.Siibakult saanud soovituse anda märku Valitsusele ka meie võimalikest
probleemidest viirusekriisis, kuna mingeid abipakette valmistatakse ette.

Koostasime kirja, mille eile läkitasin Rahandus- ja Maaeluministeeriumile, Jaak Aabile ja
MES-ile (kes maaelu abivahendeid vahendama peaks ning meie abivahendeid on ka varem
vahendanud). Kirja koopia manuses.

Tervitades
Andrus Ristkok

Ristkoki nutulaulukiri valitsusele:
Tallinnas, 25. märtsil 2020

Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu ühistute liikmeiks on valdavalt maaelanikud ning väike- ja
keskmised ettevõtted nii maapiirkondades kui Tartus ja Eesti väikelinnades, kokku ligi 7000 liiget.
Käimasolev COVID-19-epideemia paneb Eesti HLÜ Liidu seitsme ühistu majandustegevuse
raskesse olukorda, sest hoiustajatel tekib ootamatu vajadus ebaharilikus summas hoiuseid lühikese
perioodi jooksul välja võtta ning laenajatel tekib raskusi laenuosamaksete tasumisega.
Teadaolevalt on Hoiu-laenuühistud sisuliselt mittetulunduslikud majandusühingud, mis on
majandusriskide hindamisel tavapäraselt tunduvalt kriitilisemad kui kommertspangad. Seetõttu
tavapärased majanduskriisid nende tegevust eriti ei ohusta. Praegusel juhul aga, kui suur osa
ettevõtlusest on seiskumas, ei ole ühistul majanduslike raskuste puhul iseenda aktiivsusest
sõltumata raske perioodi üleelamiseks vahendeid.
Seetõttu ootame ka riigpoolset mõistvat suhtumist ning toetust kriisiolukorra üleelamiseks.

Lugupidamisega
Andrus Ristkok
Juhatuse esimees
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit

Allikas: Facebook

Read more...

esmaspäev, 30. märts 2020

“Räägime asjast” 29.03.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-29032020/
 

Read more...

1. mitteeestlasest Eesti riigi Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart

Allikas: pilt Facebook

Read more...

Itaalias on surnud koroonaviiruse tagajärjel juba 51 arsti, ühe ööpäevaga suri 10 arsti

Itaalias oli eilse, reedese seisuga surnud koroonaviiruse tagajärjel juba 51 arsti. Ühe ööpäevaga suri 10 arsti. Kokku on nakatunud koroonaviirusega Itaalias 6414 meedikut.
Itaalias on kokku tuvastatud 86 498 koroonaviirusega nakatumist ja 9134 surma seoses koroonaviirusega, vahendab la Repubblica.

Read more...

pühapäev, 29. märts 2020

Fookuses: lääne ühiskonnas on mure inimelude pärast silmakirjalikult valikuline



Koroonaviiruse leviku ajal on tulnud selgelt esile, et Lääne ühiskonna mure inimelude pärast on silmakirjalikult valikuline, osutavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid saates "Fookuses". Seoses kriisiolukorraga jätkame Objektiivi videoproduktsiooni kodustest tingimustest. Vabandame võimalike puuduste pärast produktsiooni tehnilises kvaliteedis. Kui soovite aidata saates kõlama pandud seisukohtadel laiemalt levida, siis PALUN JAGAGE saadet sotsiaalmeedias oma sõpradega.

Read more...

Mattias Hiiumaal:‎ Soome sõber saatis ja küsis, et mis see on. Ma tõlkisin talle.

Allikas: Facebook
Tapa eestlased - päästa maailm fašismist
M.I.

Read more...

KUUM: Briti peaminister ja terviseminister on nakatunud koroonaviirusega

Briti peaminister Boris Johnson ja terviseminister Matt Hancock on nakatunud koroonaviirusega. Nüüd on kahtlus, et ka ülejäänud Briti valitsuse liikmed võivad olla nakatunud.
Briti poliitikutel olid eelnevatel päevadel silmast-silma kohtumised, aga ametnike väitel pole neid vaja testida, kui neil haiguse sümptomeid pole ilmnenud, vahendab Daily Mail.

Asi tuli avalikuks täna, reede hommikul, kui peaminister Boris Johnson andis teada, et tal on koroonaviirus. Tal soovitati lasta end testida, kui tal tõusis eile palavik ja tekkis köha.

Teadaolevalt on 55-aastasel peaministril leebed haigusnähud ja ta saab jätkata riigi juhtimist. Ta on oma ametikorteris Londonis. Tema abid jätavad talle toidu ja tööülesanded ukse taha.
Mõne tunni pärast teatas ka terviseminister Hancock, et tal on koroonaviirus. Ka temal on leebed haigusnähud, ta on kodus ja jätkab sealt töötamist.

Erinevalt tavakodanikest, kel soovitatakse pärast nakatunud isikuga kokku puutumist jääda 14 päevaks karantiini, ei kehti see Briti valitsuse teiste liikmete ja riigisekretär Rishi Sunaki kohta, kellega peaminister eile õhtul vahetult kokku puutus.

Read more...

laupäev, 28. märts 2020

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Valitsus andis Eesti Energiale rohelise tule uue õlitehase ehituseks

Foto: Sergei Stepanov/ERR
Valitsus andis reedel istungi otsusena rahandusminister Martin Helmele volitused Eesti Energia omakapitali suurendamiseks rahalise sissemaksena 125 miljoni euro ulatuses. See võimaldab Eesti Energial uue Enefit280 õlitehase rajamist.
Uue õlitehase rajamine tuleneb riigi kui omaniku ootusest ja Eesti Energia strateegilisest eesmärgist kasvatada vedelkütuste tootmist.
"Uue põlevkivi õlitehase rajamine on pikaajaline ja strateegiline investeering, millega me soovime väärindada Eesti olulisimat maavara, luua uusi töökohti ja säästa senisest rohkem looduskeskkonda," ütles peaminister Jüri Ratas.

"Täiendavate töökohtade loomine vähendab energiasektori käimasolevast muutumisest tulenevaid sotsiaalseid riske ja toetab Ida-Virumaa regiooni tervikuna," märkis Ratas.
Õlitehase rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal. Sellele lisanduvad kaudsed ehitusaegsed töökohad teenindussektoris. Ekspertide hinnangul võib kuni pool uue õlitehase ehitusmaksumusest jääda Eestisse. Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta. ...

Edasi lugege siit: https://www.err.ee/1069628/valitsus-andis-eesti-energiale-rohelise-tule-uue-olitehase-ehituseks

Read more...

Koroonaviirus ja vaippommitamine

Mis on ühist koroonaviirusel ja vaippommitamisel?
Esmapilgul mitte midagi.
Lähemalt vaatlusel aga küll. Nimelt ühine kahjusündimispõhjus.
Ent vaadelgem seda lähemalt.

Vaippommitamise kuritegelikkusest on räägitud ja kirjutatud palju. On püütud hinnata pommitajate arvu, pommirünnakuohvrite arvu ja majandusliku kahju suurust. On mõistetud hukka rünnakute kavandajaid ja täideviijaid. On püütud oletada, mis saanuks siis, kui vaippommitamine jäänuks ära jne.
Samas on väga harva, kui üldse, küsitud „kuidas sai see vaippommitamine üldse võimalikuks?”, ja seetõttu püütud sellele küsimusele ka vastata.
Ometi on vastus väga lihtne: rünnatava osapoole kaitsejõud osutusid liiga nõrgaks, et rünnakut tõrjuda.

Täpsemalt: õhutõrje oli ebapiisav. Hävituslennukite hulk ja suutlikkus, kelle ülesanne olnuks pommituslennukid enne viimaste kahjutekitavat tegevust hävitada, oli ebapiisav. Seetõttu lastigi vaippommitamisel sündida.
Sama lugu on koroonaviirusega. (Tegelikult üldse iga viirusega.) Ta sai muutuda ohtlikuks üksnes seetõttu, et väga paljude inimeste „õhutõrjekahurite ja hävituslennukite” (loe: immuunsüsteemi) tugevus oli ebapiisav. Otse öeldes: liiga nõrk.

Koroonaviiruse-kriisi valguses võib julgesti, vähimagi reservatsioonita, öelda: lõviosa inimesi ei pööranud oma immuunsüsteemi tugevdamisele piisavat tähelepanu, vaid elas „nagu kõik normaalsed inimesed”. S.t. lootes, et nagunii midagi tõsist ei juhtu; naeruvääristades neid, kes siiski elasid terviseteadlikult ja tugevdasid oma immuunsüsteemi. Viimaseid nimetati „elutargalt” pahatihti tervisehulludeks, võõrsõnaga öeldes hüpohondrikuteks. Parimal juhul öeldi: „See on kõigest sinu arvamus. Igaühel on õigus oma arvamusele. Kõik arvamused on võrdväärsed. Ära pressi enda oma
 teistele peale!”

Halvemal juhul öeldi terviseteadlikele aga selliseid asju, mis ei kannata üldse trükimusta…
Vigadest õppida pole aga (peaaegu) kunagi hilja. (Neil „elutarkadel”, kes praeguseks juba Peetruse juures, muidugi on hilja. Ent õnneks lõviosa siiski veel pole.) Nii erialakirjandusest kui ka aimekirjandusest – sealhulgas ka internetitsi! – on täiesti võimalik ammutada rohkesti teavet immuunsüsteemitugevdajate kohta. Samuti nende kasutusviiside kohta.
Piisab, kui loetleda siinkohal põhilisemaid tugevdajaid:
1) kajennpipar;
2) ingver;
3) kurkum;
4) roosilõhnaline kuldjuur;
5) hiina sidrunväändik;
6) þenðenni juur;
7) küüslauk;
8) kibuvitsamarjad;
9) sidrun;
10) tatar;
11) mesi;
12) roheline tee;
13) täisteratooted.
Kõik need on nüüdiseurooplasele täiesti kättesaadavad. Ka karantiinilähedastes tingimustes. Nagu ka mitmesugused toidulisandid, mille abil saada lisakoguses vitamiine ja mineraalaineid. (Toidupoode ega apteeke pole koroonaviiruse-vastase võitluse käigus ju suletud!) Kõiki neid mõistusega tarvitades on täiesti võimalik muuta oma immuunsüsteem nii tugevaks, et ta tuleb koroonaviirusega toime ise.

Teaduslike uurimisasutuste (ülikoolide, instituutide jts.) internetikülgedel leidub hulganisti kirjatöid, mis sisaldavad asjatundlikku teavet nii immuunsüsteemi enese kui ka ta turgutamisviiside kohta. Ja väga tihti täiesti tasuta!
Mõistagi tuleb viibida ka värskes õhus ja päikse käes, saada piisaval hulgal kehalist koormust. Ja teha seda taas mõistusega. Immuunsüsteemi tugevdamiseks on mõlemad tegevused ju hädavajalikud. Tugeva immuunsüsteemiga inimene ei pea alandlikult „punkrireþiimil” ootama, millal teadlased viimaks kauaoodatud vaktsiini leiutavad.

Et immuunsüsteem tõrgeteta toimiks, on eelkõige vaja üsna lihtsaid asju: toituda tervislikult, liikuda piisavalt, ennast karastada ja hoiduda liigsest stressist,” võtab asja olemuse kokku 2010. aastal ilmunud raamat „Rõõm tervisest. 1000 hinnalist nõuannet Eesti arstidelt”. NB! immuunsüsteemi ülisuurt tähtsust tervisele näitab seegi, et immuunsüsteemi käsitlev peatükk on ses raamatus lausa esimene.
Kaitseliidu praegune juht Riho Ühtegi kasutas 2018. aastal Eesti kaitsevõime iseloomustamiseks meeldejäävat kõnekujundit: vaenlane võib küll kahe päevaga Tallinna jõuda, ent Tallinnas ta ka hävitatakse.
Seda parafraseerides tohib tugeva immuunsüsteemiga inimene öelda: koroonaviirus võib küll organismi jõuda, ent seal ta ka hävitatakse.
Sest organismi „õhutõrjekahurid ja hävituslennukid” olid – ja on jätkuvalt! – heal tasemel.
 
Tõnu Kalvet 

Allikas: http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/12-artiklid/272-koroonaviirus-ja-vaippommitamine 

Read more...

reede, 27. märts 2020

Fookuses: normaalseks peetud elukorralduses on paljugi ebanormaalset



Koroonaviiruse leviku ja selle suhtes kasutusele võetud meetmetega kaasnenud kriisiolukorras selgineb, et oluline osa elukorraldusest, mida oleme pidanud normaalseks, on tegelikult üpris ebanormaalne, tõdevad saates "Fookuses" Markus Järvi ja Varro Vooglaid. Seoses kriisiolukorraga jätkame Objektiivi videoproduktsiooni kodustest tingimustest. Vabandame võimalike puuduste pärast produktsiooni tehnilises kvaliteedis. Kui soovite aidata saates kõlama pandud seisukohtadel laiemalt levida, siis PALUN JAGAGE saadet sotsiaalmeedias oma sõpradega.

Read more...

Kolumn: koroonaviirus paljastas Euroopa Liidu mõttetuse

Ajal kui Euroopa Liidu liikemsriigid ägavad pärgviiruse pandeemia küüsis, peab Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen tähtsamaks kliimaasju. Foto: Scanpix
 Esmalt saabus Brexit, mille õppetunde Euroopa Liit tänaseni eirab. Siis saabus koroonaviiruse pandeemia, mis pani liidu majanduse seisma. Majanduse kataklüsm on suure tõenäosusega nii massiivne, et selle lahendamiseks ei piisa Euroopa Keskpanga juurdetrükitud triljonitest eurodest. Keskvõimu ja liikmesriikide ning viimaste omavahelised huvid muutuvad nii vastandlikeks, et kõigi jaoks on parem liit ära lõpetada, kirjutab Alasdair Macleod Misese Instituudi kodulehel. 

Brexitit ei oleks tohtinud juhtuda ja see osutus Euroopa Liidu hinge ja ihu kehastavale bürokraatiale kohutavaks šokiks. Ühendkuningriigi liidust lahkumine on ka märgiks, et Brüsseli klaaspaleede koridorides on midagi väga valesti. Euronomenklatuur jätkab oma pea jaanalinnu kombel liiva alla peitmist, samal ajal kui nende tagumikud on kõigile ohtudele jätkuvalt avatud. Kellel on vähegi silmi, näevad nii eurokraatia majanduslikku saamatust kui ka poliitilist nürimeelsust.
Elukutselised poliitikud, kellel on natukenegi midagi pistmist demokraatliku mandaadiga, ei tööta Brüsselis, vaid rahvusriikides, millest koosneb Euroopa Liit. Suuremas osas on liikmesriikide poliitikud inimesed, kes millestki midagi ei tea ja kes valitakse ametisse inimeste poolt, kes samuti mitte millestki mitte midagi ei jaga. Samas need, kellel on natukenegi arukust, õpivad kiiresti ära õigete häälitsuste tegemise ja suudavad oma valdkonnas nina enam-vähem vee peal hoida, mis aitab neil võimul olla. Need, kes ei õpi ja/või ei saa esindusorganites-valitsustes hakkama, saadetakse tihti tööle Brüsselisse.

Euroopa Liidu juhtimisest ja struktuuridest on välja suitsutatud viimanegi kui esindusdemokraatia alge. Liidu juhtorganite näol on tegemist suuresti võimuahnete poliitikute prügikastiga, kelle on nende koduriikide valijad hüljanud või kes lihtsalt pole (enam) valitavad.
Euroliit on paradiis võimuahnetele eimiskitele, kes väldivad iga hinnaga oma tegude ja otsuste eest vastutamist. Mida suuremaks see ähvardavalt saamatute inimeste jõuk kasvab, seda enam näevad nad vaeva, et bürokraatiavähk jõuaks liikmesriikide juhtkondade viimasessegi soppi. Kõik on vast kuulnud argumenti, et “see pole võimalik, kuna Brüsseli reeglid on sellised ja sellised.” Üha pöörasemaks muutuva bürokraatia tulemuseks on paigalseis nii Euroopa Liidus kui liikmesriikides.
Brexit sündis reaktsioonina sellisele stasisele ja paljastas selle ulatuse. Näiteks selle, et Whitehalli ja Westminsteri ametnikud on muutunud üdini eurokraatideks, kes eiravad Britannia esindusdemokraatiat ja on jätkuvalt pühendunud “Euroopa projektile”.

Meie sõnaraamatud näitavad, et “moraalne stasis” on seisund, kus midagi ei muutu, ei liigu ega kohandu ja see iseloomustab täpselt Euroopa Liidu majanduspoliitikat. Ainsaks Brüsseli muutujaks on üha süvenev võimuahnus, soov liikmesriikide ellu üha rohkem sekkuda ja seda väärastada.
Eurokraadid jälestavad vaba turgu, kuna see sunnib kohanduma ja muutuma ning üritab seda kontrollida, kuhjates selle otsa üha suuremaid, hinge kinni nöörivate regulatsioonide mägesid.
Tegemist on protektsionistidega, kes ei saa lubada vaba kaubandust ilma mingite sunnimeetmeteta. Suurem osa Euroopa Liidu vabakaubanduslepingutest on sõlmitud pisikeste riikidega, kellest suure pildi jaoks suurt midagi ei sõltu. Ühendkuningriigi kui liidu ühe suurema kaubasadama lahkumine tõi esile, milliseks sotsialistlikuks käsumajanduseks euroliit on muutunud. See sarnaneb üha enam ajaloo pimedusse kadunud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ja selle satelliitriikidega, ainult GULAG-e pole.

Inimene elab pidevalt muutuvas keskkonnas ja peab ellujäämiseks muutuma koos sellega. Muutumine on inimelu osa. Seekord tuleb muutus kohast, kust seda kõige vähem oodati. Pärgviirus on Euroopa majanduse seisma pannud. Inimesed enam ei reisi. Viirus, kas siis ettevaatuse või selle mõjude tõttu on radikaalselt vähendanud nii kaupade tootmist kui nõudlust. Võlgades ettevõtted ei ei saa müüa oma kaupu ja teenuseid, nad ei suuda võlgasid teenindada ning tarneahelad takerduvad üha enam osaliste makseraskustesse. Võlgadest, mis veel mõni nädal tagasi paistsid hea investeeringuna, on lühikese ajaga saanud rämps. Pangad vajavad taas päästmist ja euro tulevik on üha ebakindlam.
Eurokraatide jaoks pole kriis veel päriselt kohale jõudnud, kuid liikmesriikide valitsused siplevad üha masendavamates olukordades. Täna veel ajutisena näivast olukorrast võib saada ühenduse olemasolu ähvardav oht, mis on kõigi osapoolte jaoks piisavalt tõsine. Progresseeruvad häda ja viletsus võivad keskvõimu ning liikmesriikide huvid viia üksteisest nii kaugele, et neid ei ole võimalik enam lepitada.

Ühendkuningriik viib lahkudes endaga kaasa väga suure tüki Euroopa Liidu eelarvest. Saksamaa, koos Madalmaade, Austria ja Soomega on kannatanud väärastunud rahapoliitika tõttu kõige enam ja vaadanud ahastades pealt, kuidas nende kodanike säästud hääbuvad negatiivsete intresside küüsis ning kuidas mahitatakse ennast katki laenanud vahemeremaid.
Vahemereriigid vajavad käesoleva kriisi tõttu veelgi rohkem laene, mis lennutab nende võlgade ja SKT suhte stratosfääri.

Idapoolsed “uued poisid” – poolakad, ungarlased, tšehhid, slovakid, bulgaarlased ja rumeenlased – kes seni on lootnud, et neil õnnestub Brüsselit muuta, võivad koos eurotoetuste kokkukuivamisega ühel hetkel leida, et Euroopa Liidu näol on neile müüdud põrsas kotis.
See juhtub kõik ajal kui Brüsselis peeneid veine ja austreid luristavad eurokraadid arvavad jätkuvalt, et midagi pole vaja muuta ning Euroopa Keskpank lahendab rahatrükiga kõik nende mured.
Kui see vaid oleks nii lihtne!

Toimetas Karol Kallas

Allikas: https://objektiiv.ee/koroonaviirus-paljastas-euroopa-liidu-mottetuse/

Read more...

UURING: EKRE tõusis toetuselt teiseks erakonnaks, Reformierakond langeb

Rahvuskonservatiivid liigutavad Eesti elu edasi.

Reformierakonna reiting on viimase poole aasta jooksul pigem langeva trendiga, populaarsuselt teiseks erakonnaks on tõusnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), selgub uuringust.
Reformierakond on endiselt esimene, kuid erakonna reiting on viimase poole aasta jooksul pigem langeva trendiga ning vahe teiste parteidega hakkab vähenema, selgub Kantar Emori värskest erakondade reitingute seirest.
Kui eelmise aasta suvel oli Reformierakonna toetus üle 35 protsendi, siis nüüd on see langenud 29 protsendile. Teisele kohale on 21 protsendiga tõusnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Keskerakonna reiting on viimased neli kuud olnud stabiilselt 17–18 protsenti.
Neljandal ja viiendal kohal olevate Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 reiting on enam-vähem sama, nende toetus on viimased kaks kuud olnud 12–14 protsenti. Isamaa toetus on neli protsenti.

Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog märkis, et EKRE on 21 toetusprotsendiga samal tasemel, kus nad olid korraks enne eelmisi valimisi veebruaris ehk see on nende parim tulemus reitingute mõõtmise ajaloos.
Voogi sõnul pole peaministrierakond suutnud veel taastada nende kunagist taset. Valitsuskoalitsiooni kuuluva kolmanda erakonna Isamaa reiting on viimased kaks kuud olnud valmiskünnise piirmail. „Isamaa on selgelt oma suurima konkurendi EKRE varju jäänud ning hoiab reitingute edetabelis kindlalt kuuendat kohta,“ tõdes Voog.
Märtsikuu mõõtmine toimus peale eriolukorra kehtestamist ja see on mõjunud pigem positiivselt valitsuskoalitsiooni summaarsele toetusele, mis on võrreldes veebruariga tõusnud 3 protsendi võrra.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/uuring-ekre-tousis-toetuselt-teiseks-erakonnaks-reformierakond-langeb/

Read more...

neljapäev, 26. märts 2020

EELK peapiiskop kuulutas välja erakorralised palvepäevad

Peapiiskop Urmas Viilma kuulutas seoses riigis kehtestatud eriolukorraga välja erakorralised palvepäevad. Palvepäevadel tuleb kell 12 ja kell 15 helistada viis kuni kümme minutit kirikukella, et kutsuda inimesi üles oma usus püsima, rõõmsalt oma usku tunnistama, aga ka meelt parandama ja palvetama. Avalikud jumalateenistused ei ole eriolukorra ajal lubatud.
„Praegune eriolukord Eestis ja kogu maailmas januneb palve, meeleparanduse, rahu ja ligimesearmastuse järele. Meie kohus on kirikuna tervikuna ja hingekarjastena olukorrale vastavalt toimida,“ leiab peapiiskop Urmas Viilma.
„Armsad õed-vennad, pöördun teie kõigi poole sel keerulisel ajal ka isiklikult apostel Johannese sõnadega: Armas, soovin sulle, et sul läheks igati hästi ja sa oleksid terve, nõnda nagu läheb hästi su hingel (3Jh 1:2).“

Palvepäevade piiblilugemised:
18. märtsil 2020
Psalm 30 – Tänu surmast pääsemise eest
5. Moosese 4:29-31 – Hoiatus ebajumalateenistuse eest
Roomlastele 5:1-11 – Kristus on meid lepitanud Jumalaga
Matteuse 4:23-24 – Rahvas koguneb Jeesuse ümber
20. märtsil 2020
Psalm 42 – Igatsus Jumala järele
2. Ajaraamat 7:13-15 – Issand ilmutab ennast Saalomonile teist korda
Roomlastele 8:18-21 – Tulevane kirkus
Matteuse 8:1-3 – Jeesus teeb puhtaks pidalitõbise
25. märtsil 2020
Psalm 71 – Palve vanaduse saabudes
Jesaja 38:1-8 – Kuningas Hiskija haigus
2. Korintlastele 4:16-18 – Kristlikust lootusest
Matteuse 8:16-17 – Jeesus tervendab Kapernaumas
27. märtsil 2020
Psalm 121 – Iisraeli hoidja
Hesekiel 18:21-23 – Issanda tee on õige
Efeslastele 2:8-9 – Jumala elustavast armust
Markuse 1:40-42 – Jeesus teeb puhtaks pidalitõbise
1. aprillil 2020
Psalm 130 –  Hüüd patusügavusest
Hoosea 6:1-2 – Iisrael ei pöördu Issanda poole
1. Johannese 1:5-2:6 – Valguses käimisest
Luuka 4:38-40 – Jeesus tervendab Kapernaumas
3. aprillil 2020
Psalm 143 – Patukahetsuse palve
Jeremija 17:14-17 – Jeremija palub Jumalalt abi
Ilm 3:14-22 – Läkitus Laodikeia kogudusele
Jh 3:16-17 – Jeesus kõneleb Nikodeemosega

Palvepäevadel:
- palvetada, et kannatud ja ristil surnud Issand Jeesus Kristus annaks andeks kõigi patukahetsejate ja meeleparandajate eksimused ja patud;
- palvetada, et Jumal halastaks patuse maailma peale ja näitaks valgust koroonaviiruse levikuga kaasnenud ülemaalisest kriisist väljumiseks;
- palvetada kõigi viiruse tõttu igavikku lahkunud inimeste hingede pärast;
- palvetada, et Jumal tervendaks haigestunud;
- paluda õnnistust arstidele ja meditsiinipersonalile, kes haigeid ravivad ja nende eest hoolitsevad;
- palvetada kõigi ametikandjate, ametnike ja otsustajate pärast, kes riigi ja kohalikul tasandil kriisi lahendamise nimel ööpäevaringselt tegutsevad, ning et Jumal annaks neile kannatlikku ja tasakaalukat tarka meelt õigete sammude astumiseks ja otsuste langetamiseks;
- palvetada kristliku usu ja Kristuse kiriku töö eest maailmas ja Eestis, et kirikuliikmete, koguduste vabatahtlike abiliste, kirikutöö tegijate ja vaimulike jõud ei raugeks Jumala teenimisel ning ligimeste kaudu ühiskonna teenimisel;
- palvetada kõigi inimeste hingerahu ja meelekindluse pärast;
- paluda Issanda Jeesuse Kristuse nimel, lahendust keerulisele olukorrale Eestis ja kogu maailmas.

Foto: V. Vihuri

Allikas: http://www.meiekirik.net/index.php/artiklid/1232-eelk-peapiiskop-kuulutas-vaelja-erakorralised-palvepaeevad

Read more...

Soome arst tahaks hakata meedikuid teadlikult koroonaviirusega nakatama, et nad saaksid immuunsuse

Soome arst Jyrki Joensuu käis välja mõtte Soomes meedikuid teadlikult koroonaviirusega nakatada, et nad saaksid haiguse vastu immuunsuse ja ei peaks patsiente aidates kandma kaitsevahendeid.
Arst kirjutas väljaandes Mediuutiset arvamusartikli, milles toob välja, et nakatamine aitaks arstidel ja õdedel töötada patsientidega ilma nakatumise ohuta. Nimelt on uuringutest selgunud, et haiguse läbipõdemine annab haiguse vastu teatud immuunsuse.

Joensuu pakub välja, et meedikuid võiks hakata saja kaupa koroonaviirusega nakatama. Tänu sellele saaks meditsiin omale vajaliku hulga selliseid meedikuid, kes ei pea kandma isegi kaitsevahendeid. Nakkusohtlikud meedikud aga ohustavad tervet arstiabisüsteemi.

Helsingi haigla nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles, et tegemist on teoreetiliselt huvitava ettepanekuga, aga kui hakata meedikuid nakatama, võib tulemuseks olla veelgi suurem hulk haigeid meedikuid, vahendab Iltalehti.
Järvinen ütles, et sellisel meedikute nakatamisel oleks olnud mõtet varem, näiteks eelmisel sügisel. Samas aga on epideemia jõudnud Euroopasse väga kiiresti ja valmistumiseks pole olnud aega. Kui meedikuid nakatada, on nad töölt eemal 5 nädalat. Lisandub veel eetiline moment, kuna ohtliku haigusega tahtlik nakatamine on reeglite vastane. Seetõttu ei saa sellist nakatamist lubada, leiab Järvinen.

Read more...

KAS KOROONAVIIRUS TEENIB GLOBAALSE AGENDA HUVE?

Neile, kes on jälginud uudiseid kohustusliku vaktsineerimise teemal, ei tulnud pandeemiauudis üllatusena. ”Pandeemia-valmidus” on olnud hästi rahastatud ning on nii-öelda susisenud juba ammu enne, kui see kujunes prioriteediks G7 tippkohtumisel, Davosi Maailma Majandusfoorumil ning teistel globaalsetel valitsemisalastel kohtumistel. Hiljutine “peaproov” koroonaviiruse pandeemia matkimiseks organiseeriti John Hopkinsi Ülikooli, Bill Gates’i Fondi ning Maailma Majandusfoorumi koostöös Event201 raames 18. oktoobril 2019.

Presidendivalimiste kampaaniad Ühendriikides ja leetrite vaktsiini kohustuslikuks muutmine Saksamaal andsid selleks ajaliselt soodsa võimaluse. Viiruse terror on suurepäraseks võimaluseks mõjutada avalikkuse arvamust tervishoiueeskirjade ja vaktsiinide osas nii siin- kui sealpool ookeani.
Aastal 2014, mõni kuu pärast seda, kui William Thompson avalikustas CDC ja MMR vaktsiini ohutusuuringute pettuse, leidis aset esimene Ülemaailmne Terviseohutuse Tegevuskava (Global Health Security Agenda, GHSA) kohtumine Valges Majas. Selle pettuse avalikuks tulemine õõnestas taaskord usaldust vaktsiinide ja riiklike tervishoiuasutuste vastu. GHSA kohtumisel otsustasid Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium (Health and Human Services Department), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Bill ja Melinda Gates’i fond, Ülemaailmne Vaktsineerimise ja Immuniseerimise Liit (GAVI) ja erinevate maade tervishoiuspetsialistid luua “terviseohutuse” plaan kogu maailmale. Selle põhieesmärgiks oli vaktsineerida kogu maailma populatsioon ning soodustada muudatuste tegemist riiklikes õigusaktides selle teostamiseks. Tulemusena seati ühiseks eesmärgiks saavutada leetrite vaktsineeritusega kaetus 90% ulatuses üle maailma ning kasutada sealjuures termineid “tervisega seotud hädaolukorrad” ning “julgeolekuohud” et saaks ignoreerida teadliku nõusoleku seadusi ja põhiseaduslikke õigusi.
Varsti pärast seda kohtumist, detsembris 2014, leidis aset suur “leetrite hirmukampaania” Disneylandis, mis päädis sellega, et California elanikelt võeti ära õigus keelduda vaktsineerimisest usuliste tõekspidamiste alusel. Samal ajal Itaalia, mis oli määratud olema selle plaani raames esimeseks sundvaktsineerimisega riigiks, käivitas protsessi – kaheksa lapseea vaktsiini tehti kohustuslikuks.

2016. aasta aprillis, presidendikampaaniaga ühel ajal, ilmus film “Vaxxed”. Paljud inimesed andsid hääle Donald Trumpi poolt lootes, et ta moodustab komisjoni uurimaks vaktsiinide ohutust. Näis, et vastupidiselt Hillary Clintonile, kes korrutas kogu kampaania vältel, et “teadus on selge, maakera ümmargune ja vaktsiinid töötavad”, oli Trumpil selle vastu eriline huvi. Novembris 2016, mõni päev enne valimisi kirjutas president Obama alla GHSA suuremahulisele rahastamisele Ühendriikide arvelt koos Bill ja Melinda Gates’i Fondiga.
Jõudes aastasse 2019, pärast plaanitud vaktsiinide ohutuse uurimiskomisjoni loomist, mida pidi juhtima Robert F. Kennedy jr, ei ole pärast valimisi seda veel siiani loodud. Vastupidi, mitmes osariigis suruti läbi hoopis karmid vaktsiiniseadused. Näiteks Californias, kus juba varasemalt oli tühistatud usulistel tõekspidamistel põhinev vabastus, on alates 2019 äärmiselt keeruline saada erandeid meditsiinilistel põhjustel. Sealjuures on alanud ka nende arstide tagakiusamine, kes on oma patsiendi huvid esikohale seadnud. Paljud californialased adusid toimuvat ning kolisid vabamatesse osariikidesse nagu Texas või Idaho, kus neil on valikuvabadus.

2020 vaktsiinisõda


2020. aasta presidendivalimistel on vaktsiinidel veelgi suurem roll. Pärast Californias toimunut püüdsid ka mõned teised osariigid, nagu New Jersey, Main, Connecticut, Virginia, Hawaii, Colorado, juurutada karme vaktsineerimisseadusi.
Samal ajal on aga ka valikuvabaduse eest võitlejad muutunud tugevamaks ja lisaks omapoolsetele seadusemuudatuse ettepanekutele on nad hakanud mõjutama ametnikke ja valimiskandidaate. Näiteks pärast kahte usulise erandi kehtetuks tunnistamise katset New Jerseys ning vaatamata senati esimehe Steven Sweeney lubadusele seaduse vastuvõtmise nimel “sõjani välja minna”, tegid sundvaktsineerimise vastased seadusandjad ettepaneku hoopis vaktsiiniohutuse seaduse eelnõu algatamise osas. Marylandi parlament keelas apteekritel vaktsiine manustada. Lõuna-Dakota valitsus küll arutas, kuid siiski loobus seadusest, mis oleks keelanud igasuguse meditsiinilistel põhjustel vaktsineerimisest vabastamise.
Sarnaseid sunniseadusi püütakse hetkel läbi viia ka Euroopas. Näiteks Saksamaal on märtsi algusest jõustunud leetrite vaktsiini kohustus, kuigi vaktsiiniga kaetus on seal üks kõrgemaid – 97% on saanud ühe doosi ja 93% on saanud kaks doosi. Samuti on seal väga madal haigestumus ning surmajuhtumite arv. Märkimisväärne on, et see kõik leiab aset kaks aastat pärast seda, kui Angela Merkel teatas, et mingit kohustuslikku vaktsineerimist ei saa Saksmaal olema, sest informeeritud nõusoleku andmisel on omad “kindlad ajaloolised põhjused”.
Kahjuks on informeeritud nõusolek ja Nürnbergi koodeks nüüd vaid demokraatlike väärtuste muuseumi eksponaadid. Saksamaa seadus on eriti piirav: lapsi ei lubata koduõppele jätta ning leetrite vaktsiin on kohustuslik ka täiskasvanutele, kes töötavad tervishoiu- või haridussektoris. Sakslased on aga valmis selle kõige vastu võitlema. Pered ja arstid võitlevad sunniviisilisuse vastu kohtutes ning olid valmis osalema protestil, mis pidi toimuma ülemaailmselt 21. märtsil 2020. Selle raames oli plaanitud ka suursündmus koos Robert F. Kennedy jr’iga Münchenis. Aktivistid üle kogu Euroopa olid kogunemas – kuniks koroonaviiruse pandeemia vahele sekkus. Kõikjal Euroopas on tutvustatud kohustusliku vaktsineerimise seaduseelnõu: Suurbritannias, Austrias, Belgias, Rumeenias, Sloveenias, Ukrainas, Hispaanias.

Märkus: aina sagedamini ilmub seda ka meie oma Eesti inforuumi.
Kuna tegemist on põhiseaduslike inimõiguste rikkumisega, siis on neid, kes on pöördunud inimõiguste kohtu poole. Selle kohtu alluvusse kuulub 49 riiki üle Euroopa ja Euraasia. 30. aprillil 2020 vaatab kohus läbi kohustusliku vaktsineerimise juhtumeid Tšehhi Vabariigist. Ei ole mingit kahtlust, et koroonaviiruse epideemia on tõusnud esiplaanile väga otsustaval momendil, ajal kui inimesed üle maa mässavad rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja ravimikorporatsioonide võimu vastu, kes valitsusi varjamatult kägistada püüavad. Veel pole teada kuidas täpselt praegune viirusepandeemia mõjutab globaalse võimu ümberjaotamist edaspidi, kuid selge on see, et COVID-19 teenib poliitilisi huve.

Iraan


Huvitav on see, et koroona teine suur puhang avaldus Iraanis, mis nagu Hiinagi, ei allu lääneriikide reeglitele. Iraan on hetkel seotud ka Süüria ning Venemaaga ning jageleb Türgi, NATO ja nende liitlastega. Pärast seda, kui Iraan keeldus igasugusest abist pandeemia ohjamisel, toimus äkiline pööre ja Iraan pöördus abi saamiseks WHO poole. Selgus, et viirus nakatas mitmed kõrgeid valitusametnikke, sealhulgas Ayatollah Khamenei’le lähedasi isikuid. Viimane oli Iraani suursaadik Süürias ja suri epideemia esimestel päevadel. Iraani valitsus tegi väga ebatavalise sammu ja vabastas 85000 “mitte nakatunud” vangi põhjendusega vältida nakatumist vanglates. Samal ajal süüdistavad valitsusametnikud USAd sanktsioonides, mis taaskehtestati Teheranile pärast seda kui Washington hülgas tuumaleppe ettekäändel, et see takistab nende võitlust koroonaviirusega. Iraan jällegi palus sanktsioonid lõpetada, pöördudes Rahvusvahelise Valuutafondi poole ja küsides 5 miljardit laenu pandeemiaga võitlemiseks.

Itaalia


Euroopas mõjutas viirus (kas tõesti juhuse tahtel?) esimesena Itaaliat. Eelkõige just Lombardia ja Veneto piirkonda, kus elab kõige rohkem vaktsiiniskeptikuid kogu Euroopas ja võib-olla isegi kogu maailmas. Veneto seisis tuliselt kohustusliku vaktsineerimise vastu. Aktivistid korraldasid mitme kuu vältel meeleavaldusi, kus osales üle 50 000 inimese. Selle tulemusel pöördus omavalitsus keskvalitsuse poole seaduse osas, mis kohustab vaktsineerima ja rikub põhiseaduslike vabadusi ning nõudis autonoomsust terviseküsimustes. Huvitav fakt on see, et WHO otsustas just siis kolida oma Euroopa peakorteri Veneetsiasse, mis on Veneto piirkonna pealinn.
Kui epideemia algas, siis Itaalia ametnikud otsustasid, et kahenädalast karantiini pole vaja nendele õpilastele, kes tulevad Hiina reisilt, sest see mõjuks stigmatiseerivalt (märkuseks, et samal ajal vaktsineerimata laste stigmatiseerimine aastaringselt pole mingi probleem).
Kohe pandeemia alguses olid kohalikud ametnikud ja meditsiinieksperdid eriarvamustel selles osas, milliseid abinõusid kriisiolukorras kasutada. Juba see peegeldab nendevahelisi ammuseid konflikte. Peagi asus kontrollpositsioonile WHO ning määras koroonakriisi juhtima dr Gualtiero Ricciardi, kes oli varem survestatud lahkuma kohalikust terviseametist seoses tõsise huvide konfliktiga.
Sellest hetkest alates on paanika võimendunud iga päevaga. Samal ajal on võimendunud ka Veneto piirkonna juhtide süüdistamine mitteteaduspõhise juhtimise propageerimises. Kuigi riik on olnud täielikult karantiinis juba nädalaid, on surmade arv endiselt tõusuteel, jõudes juba 3000 juurde. See tundub küll hirmutav, aga neid numbreid tuleb vaadata kriitiliselt. Esiteks, tuleb vaadata otsa olukorrale, mis oli kohalikes haiglates juba enne käesolevat kriisi. Intensiivravi kohad on vähenenud poole võrra viimase 20 aasta jooksul, kukkudes Euroopa kõrgeimalt madalaima kohtade arvule per capita. See teeb 230 voodikohta 100 000 inimese kohta. Siit järeldub, et situatsioon oli juba enne kriisi katastroofiline.
Teiseks, on väga palju segadust surmajuhtumite arvu osas, mis otseselt puudutavad koroonaviirust. Testimine on kallutatud ja mitte just usaldusväärne. Mitmed eksperdid on seadnud kahtluse alla nii testitulemused kui ka surmade arvu. See omakorda seab kahtluse alla ka WHO välja toodud suremuse protsendi 3,4%, mis on tegelikkuses palju madalam.

Prantsusmaa

Ka Prantsusmaal on epideemia tabanud õigel ajal ja sobivaid kohti. Kui terviseminister Agnes Buzyn lahkus äkitselt ametist, et asendada Pariisi linnapea kandidaati (kes astus tagasi seoses seksiskandaaliga) oli pandeemia ohjamine kontrolli all. Aga COVID-19 oht lahvatas jälle sobival ajal kui oli vaja summutada ebapopulaarsed protestid pensioni kärpimise vastu just enne märtsivalimisi. Pärast esimese ringi hääletamist kuulutati välja karantiin. Endine terviseminister, kes pole Pariisi linnapeaks veel valitudki, väljendas kahetsust, et lahkus ametist nii kriitilisel hetkel ja väitis, et tegelikult teadis ta, kui hulluks olukord läheb.

Samamoodi nagu Itaaliaski ei olnud siin raske asjade kulgu ette näha. 1300 arsti on osalenud streikidel pea aasta otsa. Nad keeldusid jagamast vastutust ja täitmast riiklike ettekirjutusi, millega ei eraldata enam raha, et tagada avalikud tervishoiuteenused. Viimase 20 aasta jooksul on haiglavoodite arv vähenenud drastiliselt 100 000 võrra ning haiglatel ei jätku personali. Juba enne koroonaviirust jõudsid meediasse juhtumid, kus inimesed surid haiglate ooteruumides pikalt abi oodates.
Nüüd tundub eriti irooniline, et lahkunud terviseminister, keda tuliselt süüdistati võimetuses haiglakriis lahendada, ütleb, et ta nägi suurt koroonakriisi ette.
Hiljuti kui president Macron käis toetust avaldamas meditsiinitöötajatele, kes igapäevaselt epideemiaga võitlevad, süüdistasid need teda avalikult kaamera ees katastroofilise tervisepoliitika pärast.

Vaikne sõda COVID-19 ravi osas

Kõige lõpuks paljastab käimasolev epideemia suured käärid WHO strateegiate ning arstide ja teadlaste vahel, kes on seadnud patsiendid kõige kõrgemale.
Prantsusmaal toimub võimuvõitlus koroona ravimeetodite pärast. See võimuvõitlus valitsusametnilke ja teadlaste ning arstide vahel on tõeliselt silmiavav.
Professor Didier Raoult, kes kuulub viie juhtiva teadlase hulka nakkushaiguste valdkonnas, on öelnud, et masskarantiin on vanaaegne ning ebaefektiivne, aga suures ulatuses testimine ning haigete ravimine on oluliselt tulemuslikum.
Alguses pakkus dr Didier Raoult, et raviks tuleks kasutada hüdroksüklorokviini (ravimid Chloroquine or Plaquenil), mis on tuntud, odav ja lihtne ravim. Varasemast on teada, et see toimib hästi SARSi juhtumite puhul. Veebruari keskel tema enda instituudis ja Hiinas läbi viidud kliinilised katsed, näitasid häid tulemusi. Hiina teadlased avaldasid, et on ravimit katsetanud esimese 100 patsiendi peal ning kirjutavad oma ravijuhendisse, et soovitavad seda ravimit COVID-19 ravimisel ka reaalselt kasutada.
Dr Raoult jagas häid uudiseid ka Prantsusmaa ametnikega, kuid sai vastuseks, et pole piisavalt teaduslikke tõendeid selle ravimi efektiivsuse ja kõrvaltoimete kohta. Ametnikud teatasid, et nemad keskenduvad vaktsiini valmistamisele koos Prantsuse ravimifirmaga Sanofi Pasteur.
Dr Raoult jätkas siiski uuringuid ja katseid oma instituudis koos 600 töötajaga, kes kinnitasid, et 24 patsiendi peal tehtud katsed osutusid tulemuslikuks. Uuring avaldati 3. märtsil 2020.
Dr Raoult tegi videosalvestisi, et jagada oma teadmisi ja tulemusi. Ta suutis jõuda poole miljoni vaatajani ainult paari päeva jooksul. Tulemusena hakati seda ravimit tohutult kasutama kohalike arstide ja haiglate poolt. Mis viis aga selleni, et ravim sai otsa.
Huvitav fakt siia kõrvale, et seni teadmata põhjusel otsustas Prantsuse terviseminister oktoobris äkitselt, et laialt kasutatud ja levinud ravim tuleb panna retseptiravimite nimekirja.

Nüüd, kuu aega hiljem, on valitsus arstide ja meedia surve tõttu otsustanud, et hiljutiste lisauuringute valguses on see ravim lisatud ravijuhiste hulka ning Sanofi Pasteur teatas, et toodavat ravimit piisavas koguses ravimaks kuni 300 000 haiget.
Kuigi hüdroksüklorokviin on teisel kohal WHO listis ravimitest, mida tuleks koroonaviiruse puhul esimeste hulgas katsetada, pole WHO veel teinud sellekohast teavitust ega isegi maininud nelja kliinilist katset, mille kiitis heaks Euroopa Liit.
Kuigi WHO on korduvalt kiitnud Hiinat ja Lõuna-Koread nende efektiivse tegevuse eest koroonaviirusega võitlemisel ning karantiini kehtestamisel, ei ole nad kordagi maininud, et just seda ravimit kasutatakse haigete ravimisel ja väga edukalt. Hiina kasutab nii hüdroksüklorokviini kui ka karantiini epideemia ohjamisel ning on tänaseks juba taastumas.
Huvitaval kombel lisas UK 26. veebruaril hüdroksüklorokviini ravimite nimekirja, mida ei tohi riigist välja eksportida. Ka USA juhtivad teadlased on andnud välja dokumendi, kus soovitavad nii USAl kui ka teistel riikidel seda ravimit otsekohe kasutusele võtta, et ravida COVID-19.
Tänasel päeval on ainuke info, mida WHO käest kuuleme: karantiin, kiirkorras loodud vaktsiinid ja uute ravimite väljatöötamine. Ilmselgelt pole ametiasutustel huvi tunnistada ning kasutusele võtta olemasolevat ravimit, mille hind on ca 5 dollarit.
Tekib väga õigustatud küsimus, et kui koroona ravim ei aita tõsta aktsiate hinda, siis kas on seda üldse vaja? Vastus tundub olevat, et ei, ei ole.
Tundub, et WHO ja lääneriikide valitsused on keskendunud ainult paanika külvamisele ning ebakindluse tekitamisele, luues tunnet, et kogu maailma tervishoid on nüüd ohus.
Kui kaua läheb, et luuakse uus toimiv ravim? Kaua see globaalne karantiin kestab? Ikka ja jälle kuuleme, et seni kuni on välja töötatud uus vaktsiin, mis tuuakse turule kiirkorras... Peale seda kui erinevad kohtud on öelnud, et sunniviisiline vaktsineerimine ei ole vastuolus inimõigustega.
Või hoopis seni kuni maailma majandus on kokku kukkunud ja saame selle õiglastel alustel uuesti üles ehitada.
Siin väike vihje: Euroopa Keskpank on pandeemia ajaks kuulutanud välja eriprogrammi, mis kestab nii kaua kuni kriisi kõrghetk on möödas, aga ei lõpe enne kui aasta lõpus.
Nüüd võib kõike juhtuda. Kas tuleme sellest olukorrast välja kui globaalse tehno-kommunistliku riigi alamad või suudame vabadusejanus selle rongi rööbastelt maha jooksutada. Igal juhul ei ole maailm enam endine.

-------------------------------------------------------------------------
Artikli autor on Senta Depuydt, kommunikatsiooni teaduskraadiga Belgia vabakutseline ajakirjanik. Aastal 2016 organiseeris ta esimese Euroopa kongressi biomeditsiinilise ravi alal, Pariisis. Ta on läbi viinud debatte autismi, bioloogia ja vaktsiiniohutuse teemadel paljudes prantsuse keelt kõnelevates riikides. Ta korraldas filmi “VAXXED” esilinastuse Pariisis, Brüsselis ja Cannes’is.Ta on French Leaque for Free Choice in Vaccination nõukogu liige ning European Forum of Vaccine Vigilance liige. Ta teeb koostööd paljude tervisevabaduse eest võitlevate organisatsioonidega üle Euroopa.

Viited


1. Event 201.
2. Global Health Security Agenda (GHSA) meeting.
3. Executive Order — Advancing the Global Health Security Agenda to Achieve a World Safe and Secure from Infectious Disease Threats.
4. California vaccine bill exemption rules agreed to by Newsom and lawmakers.
5. ‘California refugees’ move to Idaho for lax vaccine laws. They want lawmakers to know why.
6. ‘We’re ready to go to war on this’: N.J. lawmakers pledge to reintroduce failed vaccine bill.
7. South Dakota Considers First State Bill To Outlaw All Vaccine AND Medical Mandates.
8. Genèse de l’obligation vaccinale contre la
rougeole en Allemagne.
9. Erste Verfassungsbeschwerden in Karlsruhe übergeben.
10. Invitation to european protest for medical freedom.
11. Coronavirus: Iran frees 85,000 prisoners to combat spread of infection.
12. Joint WHO and ECDC mission in Italy to support COVID-19 control and prevention efforts.
13. Coronavirus, Ricciardi (OMS): “Il Veneto si è comportato in maniera antiscientifica”.
14. W.Wodarg “Without PCR-Tests There Would Be No Reasons For Special Alarms”, 1.3.20, wodarg.com.
15. A fiasco in the making? As the coronavirus pandemic takes hold, we are making decisions without reliable data.
16. Expert consensus on comprehensive treatment of coronavirus disease in Shanghai 2019.
17. Chloroquine and hydroxychloroquine as available weapons to fight COVID-19.
18. mediterranee-infection.com.
19. https://www.connexionfrance.com/French-news/French-lab-Sanofi-hypothetically-offers-millions-of-doses-of-potential-Covid-19-Plaquenil-anti-malaria-drug.
20. Medicines that cannot be parallel exported from the UK.
21. March 13 White Paper
22. If a COVID-19 Therapy Doesn’t Benefit a Stock, Does it Even Exist?.
23. The Governing Council will terminate net asset purchases under PEPP once it judges that the coronavirus Covid-19 crisis phase is over, but in any case not before the end of the year.

Originaalartikkel: https://childrenshealthdefense.org/news/does-the-coronavirus-pandemic-serve-a-global-agenda

Allikas: https://www.vaktsiinikahjustus.com/post/kas-koroonaviirus-teenib-globaalse-agenda-huve?

Read more...

kolmapäev, 25. märts 2020

Intervjuu: Suurbritannias võib alates aprillist meditsiiniabi saada vaid poliitkorrektne patsient

Operatsioonisaal. Foto: Bigstockphoto
Ühendkuningriigis võivad “homofoobid, rassistid ja seksistid” jääda ravita. Käesoleva aasta aprillist võib meditsiinitöötaja keelduda sellist isikut ravimast ning ise otsustada, kas abivajaja meelsus vastab õigetele standarditele. Siiani on abist keeldutud patsiendi verbaalse või füüsilise agressiivsuse puhul, vahendab doktor Błażej Kmieciaki intervjuud portaali “Kansalainen” toimetaja Petri Saarela. 

TV Poland (TVP) intervjueeris seoses Suurbritannia seadusemuudatusega doktor Błażej Kmieciaki, kes töötab meditsiiniõiguse dotsendina Łódźi ülikooli arstiteaduskonnas ning on tegev Poola õiguskaitseorganisatsioonis “Ordo Iuris”.
Kmieciak toonitab, et seadusemuudatus on pretsedent. Ta kardab, et muudatus võib viia selleni, et arst võib keelduda ravimast isikut, kelle maailmavaadet ta ei aktsepteeri. Suurbritannia arstid saavad õiguse lähtuvalt moraalsest aspektist anda subjektiivne hinnang patsiendi maailmavaatele.
„Kahjuks visatakse sellega minema ka arsti tööd puudutav põhimõte, mille kohaselt antakse ravivajavale abi olenemata sellest, kes või missugune ta on. Tervishoiuteenustele ei ole õigus vaid „korralikel kodanikel,“ vaid ka kohtu poolt süüdimõistetud kurjategijatel jne. Uuendus viib tupikteele, sest sugu ja seksuaalsust erinevalt mõistvate inimeste diskrimineerimise vastu võideldakse põhimõttega: „Hakkame diskrimineerima kõiki, kes meid diskrimineerivad,“ tõdeb dotsent.
 Doktor Błażej Kmieciaki töötab meditsiiniõiguse dotsendina Łódźi ülikooli arstiteaduskonnas ning on tegev Poola õiguskaitseorganisatsioonis “Ordo Iuris”. Foto: Ordo Iuris

TV Poland: Briti tervishoiuteenuse osutajad selgitavad, et uuendus puudutab olukordi, kus patsient on konkreetsel meelestatud personali vastu. Kas arsti sõimamine „pedeks“ on teie arvates oma meelsuse avaldamine?

Błażej Kmieciak: See on verbaalne agressioon. Usun, et Suurbritannia seadustest leidub hõlpsasti paragrahv, mis annab arstile õiguse keelduda ravist sellises olukorras. Patsient ei tohi solvata arsti, ega arst patsienti. Meid kohustab käitumiskultuur ja austus teise isiku vastu. Briti seadused on aga juba muutumas hoopis muuks. Nad võtavad võimaluse saada abi isikul, keda personal hindab homofoobseks, kuigi ei ole isegi võimalik üheselt määratleda, mis „homofoobia“ täpselt on.
TVP: Briti sotsiaalmeedias viidatakse aastal 2017 toimunud juhtumile. Väiksemale günekoloogilisele operatsioonile tulnud patsient palus operatsiooniõeks naisterahvast. Kohale ilmus aga meditsiiniõe riietuses üleni tätoveeritud habemik mees, kes väitis end olevat transseksuaalne naine. Ehmunud patsient loobus operatsioonist ja viis juhtumi kohtusse, kus võitis. Kohus sundis briti tervishoiuteenuse pakkujat vabandama naise ees.  
Kmieciak: Saan aru, et patsiendid kardavad uue seaduse puhul ravist ilma jääda. Seaduse põhimõtted on väga meelevaldsed ja ebaselged. Üks näide Poolast. Kas ajakirjanik mäletab veel Gdanskis ja Varssavis korraldatud võrdõiguslikkuse paraade? Neil solvati minu kui katoliiklase tundeid väga otsesel ja jämedal viisil. Kui võtan selle teemaks arstivisiidil, kas võib mind siis pidada „homofoobiks“ ja kas võidakse minult võtta õigus saada arstiabi?
TVP: Suurbritannias pelgavad sotsiaalmeediakasutajad oma eakate vanemate ja vanavanemate pärast, kuna „nad ei saa eriti hästi hakkama“ moraaliseisukohtade muutmisega.
Kmieciak: On selge, et patsiendid peavad nüüd jälgima pidevalt oma seisukohti säilitamaks poliitilist korrektsusst ja saamaks tervishoiuteenuseid. On kahju, et sellisel moel saab patsiendi ja tervishoiuteenusepakkuja vahelise suhte olulisimaks teguriks seksuaalse orientatsiooni või soolise identiteedi küsimus. Meditsiinis ei või seda aktsepteerida.
Üks minu õpilastest soovis kunagi eksami ajal vestelda „LGBT-patsientide õigustest.“ Küsisin temalt, kas LGBT-patsient erineb kuidagi teistest patsientidest ja kas ta vajab eriõigusi? Minu arvates selline vahe ja vajadus puudub. Sõltumata seksuaalsest orientatsioonist või sooidentiteedist oleme eelkõige inimesed. See on patsiendi õiguste puhul kõige alus.
TVP: Kas on arsti vastuvõtul olnud kombeks küsida seksuaalse orientatsiooni kohta?
Kmieciak: Seda ei ole ette tulnud. Minu arvates peab arst olema huvitatud diagnoosist, mitte patsiendi seksuaalsest orientatsioonist. On küll nii, et juhuslikel seksuaalsuhetel või HIV-positiivsuse võimalikkusel võib olla tähtsust. Peab siiski märkima, et katoliiklasena olen seisukohal, et arst ei või keelduda homode ravimisest isegi siis, kui peab nende elusviise moraalituteks või kõlvatuteks.
TVP: Kas see on kirjutatud seadusesse?
Kmieciak: See on omaks võetud arstieetika koodeksisse, „arstiteaduse loomulikku seadusesse.“ Selle alustalaks on nõue mitte keelduda patsiendi ravist rassi, soo, religiooni või poliitiliste veendumuste tõttu. Briti seadusi oleks seega raske rakendada praktikasse Poolas. Teisalt on Poolas arsti- või hambaarstipraksist puudutava seaduse kohaselt kõigi oluliste ja põhjendatud juhtumite puhul (erandina elu päästmist nõudvad olukorrad) võimalik juhtkonna loal keelduda. Arst peab sellisel juhul suunama patsiendi teise arsti juurde.
Tuleme tagasi Suurbritanniasse. Ma ei mõista nende seaduseandjate kavatsusi. Milleks täpsustada seadust seda lisavärvidega üle värvides? Inimeste kogemused on alati laiemad kui seadus suudaks neid hõlmata ja kõiki elujuhtumeid ei olegi seadustega võimalik katta. Pealegi juba tutvumisest inimõiguste üldiste põhimõtetega piisab mõistmiseks, et seksuaalvähemuste või sooneutraliteedi seisukohast kokkupandud üksikasjalikud sätted ei ole põhjendatud. Sel teemal peetud kõnelustes on alati viidatud üldistele inimväärikuse austamise põhimõtetele.
TVP: Kui brittide uuendus on tarbetu, siis milles on siin tegelikust asi?
Kmieciak: Peab tähele panema kahte seika. Ühelt poolt on tõsiasi, et meie ühiskonnas elab homoseksuaale ja transseksuaale (tunnen neid ja pean neist lugu) ja teisalt on olemas tugev ja agressiivne poliitiline liikumine, mis seisab teatud maailmakäsitluse eest. Küsimus ei ole sõbralikus „aktsepteerige meid sellistena, nagu me oleme“ – visioonis, vaid intensiivses pealekäivast, pealesunnitavast ideoloogias: „Meie ütleme teile, kuidas te peate meid kohtlema.“ Nendel seisukohtadel on väga suur vahe. Praegusel ajal võime näha ühe diskrimineerimisvastase arusaama ülemvõimu ja ihalemist, ent samas surutakse alla ja diskrimineeritakse neid, kellel on teistsugune arusaam.
TVP: Kas väidate, et idealiseeritakse LGBT-inimesi?
Kmieciak: Küsimus ei ole LGBT-s või LGBT –s ja Q-s või mõnes muus tähekombinatsioonis. Küsimus on selles, et oleme avanud põhjatu koti, mis on täis erinevaid spetsiifilisi maailmakäsitlusi, ega kellelgi ei ole õigus öelda, et mõni neist on halb, kuna nii võib saada ahistamissüüdistuse. Seepärast ei usu ma LGBT-ideoloogia elluviijate siirusse. Kui ma elaksin Suurbritannias, sooviksin teistelegi, näiteks katoliiklastele, samasugused tagatisi nagu LGBT-isikutel on seoses nende veendumuste, mõtte- ja süümevabaduse ja väärikusega. On olemas LGBT-probleeme käsitlevaid kirjatöid, mis viitavad kaunile inimõigusideele. Samas on üha enam märgata, kuidas inimõiguste kaitsmise varjus rikutakse neidsamu inimõigusi.

Portaalis „Kansalainen“ avaldatud artikli tõlkis Roland Tõnisson

Allikas: https://objektiiv.ee/intervjuu-suurbritannias-voib-alates-aprillist-meditsiiniabi-saada-vaid-poliitkorrektne-patsient/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP