RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 31. märts 2011

ASU TEGUTSEMA!

"Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest" - Edmund Burke

Sellelt lehelt leiab abimaterjali inimeste äratamiseks.

Flaierid, mida saab ise välja printida või lasta trükikojas trükkida ning levitada:
Allikas: http://prison.planet.ee/index.php
___________________
Endine KGB agent Juri Bezmenov ütleb
Kõige olulisem on kaitsta inimesi faktide eest, muutes idoloogia abiga nende reaalsustaju nii, et nad ei usuks fakte isegi kõige selgemaid tõestusmaterjale nähes: "Demoraliseeritud inimene ei suuda informatsiooni omandada. Faktid ei ütle talle midagi. Isegi kui ta uputada dokumentide ja piltide alla, ei nõustu ta uskuma seda, mida näeb."
Matti Ilves

Read more...

MATTI ILVES: KIRI PRESIDENDILE

Tere austatud president hr.Ilves!

Kirjutasin Teile umbes kuu tegasi murest kantud kirja, seal oli juttu Eesti iseseisvuse kadumisest ja põhiseadusega seotud probleemidest. Vastust ma kahjuks ei ole saanud, aga see selleks.
Tahan jagada Teiega veel ühte tõsist probleemi.
2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1 370 052 inimest, neist eestlasi oli 930 219. Seega eestlaste hulk võrreldes kogu elanikkonnaga oli 68%.
Rahvastikuregistri avaldatud andmetel oli Eestis elanikke 1 365 463, eestlaste arv on aga langenud päris tunduvalt ja on praegu 836 335, mis moodustab kogu elanikkonnast vaid 61%.
Siit selgub, et kümnendi jooksul on eestlaste osatätsus vähenenud Eestis 7%, kui sama tendents jätkub on eestlased vähemusrahvus enda ajaloolisel kodumaal umbes 30. aasta pärast. Võib aga täiesti kindlalt arvata, et impeeriumis (mitte küll klassikaline, puudub valitsev rahvus, mida asendab edukalt bürokraatia)  Euroopa Liit selline olukord süveneb veelgi. Meid valmistatakse juba ette neegrite ja araablaste lahkeks vastuvõtuks hiljutise kampaaniaga "erinevus rikastab", samuti kasvab arvatavasti eestlaste väljaränne ja väheneb ka sündivus tänu naisõiguslaste aktiivsele tegutsemisele ja moraalitu liberaaldemokraatia mõjuga perekonnale, järjest rohkem on nn. vabaabielusid, kasvab ka üksikemade arv. Hiljuti toodud optimistlikud teated rahva arvu vähenemise pidurdumisest möödunud aastal seda suundumust ei muuda.
Kogu eenavat arvesse võttes võib prognoosida, et eestlased muutuvad vähemusrahvuseks enda kodumaal  20. aasta pärast. Juba taasiseseisvuse algul meid hoiatati, et eestlased ei ela teist liitriiki kuulumist enam üle. Paistab, et praegu saavad meie poliitilised liidrid hakkama asjaga, mis omalajal käis ülejõu isegi Stalinile, Hruštšovile ja Brežnevile.
Loodan seekord saada vastuse. Kuidas Teie neid probleeme näete ja kas need on üldse probleemid?

Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
Tel 631 6202 Faks 631 6250 E-post vpinfo@vpk.ee Veebilehekülg www.president.ee
A. Weizenbergi 39, 15050 TALLINN
Hr Matti Ilves
matti.ilves387@gmail.com
29.03.2011 nr 2.6-2/894-2

Lugupeetud härra Ilves
Vabariigi Presidendi ülesandel tänan Teid 19. märtsi 2011 pöördumise eest. Lisan, et
eelmine Teie pöördumine on Vabariigi Presidendi Kantselei registris registreeritud
10. septembril 2010. Teie poolt mainitud veebruarikuine pöördumine ei ole kahjuks
kantseleisse jõudnud.
Eesti rahvastiku rahvusliku koosseisu kohta saab täpsemaid andmeid käesoleva aasta
lõpus ja tuleva aasta alguses toimuva rahva ja eluruumide loenduse andmete töötluse
järel. See annab kõige selgema pildi pärast 2000. aasta rahvaloendust rahvastikus
toimunud muutuste kohta.
Riigipea juures tegutsev sõltumatu Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu, kes koostab ka
Eesti Inimarengu Aruandeid, tegeleb Eesti rahvastiku- ja elukvaliteediküsimustega
pidevalt. Riigi rahvastiku edasine käekäik sõltub paljuski inimeste ja ühiskonna
elukvaliteedist.
Lugupidamisega
Siim Raie
Direktor
_________________________
Miks ma üldse riigijuhte selliste kirjadaga tülitan? Muidugi mitte selleks, et saada sääraseid sisutühje vastuseid.
Las nad vähemalt näevad, et meid ei jäta eesti rahva saatus ükskõikseks ja eestlased ei luksu õnnest, kui peaminister järjekordselt lubab viia riigikese rikkamate hulka, eestlaste väljasuremisest hoolimata. Juhtidel paistab olema ükskõik, millist rahvast valitseda!

Fotol on presidendikandidaat hr.Ilves näitamas eestlastele saatana märki. Einar Laigna kirjutab:
"Siit tulebki küsimus, mis ajendatud pildist 30. augusti Eesti Päevalehe neljandal leheküljel. Kellele ja miks näitab presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves käega saatana märki?! Saatana märgi tegemisel kujutavad äärmised ülestõstetud sõrmed sarvi ja keskel on pöial nagu keele näitamine. Kuna selline käeasend ei ole lihtne ega loomulik ja nõuab teadlikku sõrmesättimist, siis saab selle märgi tegemine olla ainult teadlik ja harjutatud." Enamus USA presidente on vabamüürlased ja nad ei varjagi seda, seepärast oletan, et ka Ilves on massoon. Mida kõrgem kraad on vabamüürlastel, seda okultistlikumaks ja satanistlikumaks nande õpetus läheb. Seega võib teha järelduse, et meie president täidab maailmavalitsejate-massoonide korraldusi ja eestlaste saatus talle korda ei lähe!
M.I.

Read more...

Vananurm: organid levitavad, et maksumaksmine-rikastumine on meie tulevikueesmärk

SI-137
Jüri Kuke mälestuskonverentsi ettekanne, 27. märts 2011.

Tekst: Ilmar Vananurm

Austatud koosolijad, Langenud Vabadusvõitleja Päeva tähistajad! Te olete siia tulnud, et meenutada tõde: vabaduse nimel tuleb võidelda kõigil aegadel. Iga põlvkond peab kaitsma eelkäijate poolt kättevõidetut ning leidma tänase vastutustunde rahva tuleviku ees.
Eks ikka oma kodumaa saatuse pärast muretsedes mõtleme Eestimaa inimestest. Mis on meist siiani saanud ja mis meie inimestest saab kaks korda kahekümne ja kaks korda viiekümne aasta pärast?
Mulle teeb muret see, et ei valitsejad ega meedia kutsu rahvast üles arutlema tõeliste eesmärkide üle. Mõni eesmärk, mida küll korduvalt mainitakse, sootuks eksitab. Juba aastaid kõneldakse Eestist kui rikkaks pürgivast riigist. Nüüd pääle valimisi sõnas ühe valitseva partei liige veelkord sedasi: „Kui meil on eesmärk jõukust suurendada, siis vaatame, kuidas seda teha...“ (Tsitaat on Vikerraadios,10. märtsil 2011 kuuldust)
Eesmärk pühendab abinõu – see lendlause ei tekkinud asjata. Kui on vaja sõda alustada – küll leitakse põhjus! Ja tõsi - kõike võib ära põhjendada!
Tänavused riigikogu valimised näitasid selgelt, et rikkaks saamise eesmärgi on meedia mõjul endale sisendanud isegi need inimesed, kes mitte kunagi rikkaks-jõukaks ei saa. Saavad need, kes teavad, et rikkaks saadakse kellegi arvelt. Teiste arvelt. Ja eesmärgi saavutamiseks kõlbavad ju igasugused abinõud. Üheks abinõuks on kas või rikastega ühel reel sõita.
Taolistes eesmärkides näen selget ohtu eesti rahvale. Kas rikkus aitab peatada eesti rahva vähenemist? Kas üksnes varaline jõukus hoiab ära eesti rahva tervise halvenemise? Üks hää ütlemine vähemalt siin Lõuna-Eestis on olemas: ära soovi mulle rikkust, soovi tervist!
Vaja on hoida elamisväärset elu linnas, aga ka maal – väikeasulates, külades, taludes. Rahva ühtlase jagunemisega haarame mitu head korraga: suurendame rahvuslust, hoiame rahvast tervemana ja anname oma elanikkonnale kindluse omamaise toidupoolise osas. Tähtis on seegi, et hajusalt asustatud rahvas on teiste riikide ja loodusjõudude poolt vähem haavatav.
Minu isa ja ema ei saanud küll huvireise ette võtta. Piirid Siberimaa ja Musta mere suunas olid küll valla, kuid lüpsilehmakest, seda meie toitjat, ei saanud jätta söötmata-jootmata-lüpsmata. Lehmakese najal me ju pääle suurt sõda üles kasvasimegi!
Mina olen käinud nii mõnelgi ilusal võõramaal. Aga igal kevadel, kui siia Lõuna-Eesti mäekeste ning mõnusalt kohisevate metsade vahele peitunud talude aeda saabuvad kuldnokad, näen jälle kadunud ema õitsvate õunapuude all seismas ja ühtaegu nii endale kui mulle, oma pojale vaimustunult lausumas: „Küll on see maailm ilus!“
Päike oli tõusnud, kuldnokad vilistasid uibus, laulsid justkui meile. Karjaaia taga põllu kohal liiritasid lõokesed...
Kodumaa ja kodu suurim õnn on see, kui omased hinged kodu ja kodumaad alatasa südames kannavad. Need hinged, need inimesed, kes kodu armastavad, saavad kodult vastuarmastust ja saavad lootust. See on just see tunne, kui sa hommikuti toast välja lähed ja tahad kellelegi öelda: „Küll on see elu ja see mu kodumaa ilus ja armas!“
Kodumaa muld ja kodumaa taevas, kodutunne südames – see on tõeline, hävimatu rikkus!
Kui sellise rikkuse eesmärke ei kuuluta valitsejad, siis mind see hirmutab! Kui rahva elujõu, rahva tuleviku teemat ei käsitleta isegi meedias, hirmutab see mind topelt. Näen valitsust kui bürokraatiamasinat, mis tegeleb iseendaga, oma sõpradega, oma toetajatega ja oma süsteemiga. Ent ajakirjandus, see kunagine rahva harija ja rahva hääl?
Toon ühe näitekese. Paar kuud tagasi tellisin sooduspakkumise ajel ühe üle-eestilise lehe. Nüüd tean, et ei telli seda lehte enam kunagi. Iga päev ilmuvast paksust lehest ei ole ma lugenud mitte ühtki kirjutist eestluse eesmärkidest, tulevikustrateegiast, tööpuuduse tõkestamisest, kodumaale jäämise võimaluste otsimisest. Mitte ühtegi sõnumit minu Lõuna-Eestist, justkui Tartust lõuna poole inimesi ei elaks! Ning kahe kuu jooksul ilmutati vaid kaks lugejakirja!
Rahvalt raha tahame, kuid rahvast kuulata me ei taha – sellise sõnatu sõnumi olen saanud suurelt päevalehelt. Aga kas taoline märguanne imbub välja üksnes päevalehelt!?
Riik ei ole enam rahvas. Riik – see on riigiorganid. Ja nendest niinimetatud organitest levib sõnum, et maksude maksmine ning kodanike rikastumine ongi meie tulevikueesmärk!
Päev päeva järel võib lausa igast ajalehest leida selliseid kuulutusi: „Ostame metsa ja metsamaad! Ostame põllumaad! Maksame teie metsa ja maa eest õiglast hinda!“
Õnnetu on see meie inimene, kes arvab, et euro, dollar või kuldmünt on õiglane hind isaisade maa eest! Maa eest, mis igavene ja hindamatu!
Üks väga mõjukas osa Eesti juhte on seadnud enda ette rikastumissihi. Rikastumise sihi seadjaile on tekkinud hulga ahneid järgijaid, kes hindavad maad vaid saagi ja eurotoetuste järgi. Metsa armastavad nad raieküpsuse järgi.
Ja mis te, austatud kuulajad, nüüd arvate – kuidas hinnatakse sellises ühiskonnas inimest?
„Mul pole kunagi nii hästi läinud kui nüüd, olen väga rahul!” kiidavad ühed.
„Ma ei ole kunagi nii vaene ja murelik olnud kui tänases Eestis!“ kurdavad teised.
„Kas eesti rahval üldse on tulevikku?“ küsivad kolmandad.
Mõni inimene vist loodab, et ka surisärgil on taskud. Või loodab rikkuse poole pürgija, et tema lapselaps istub ükskord varanduse otsas ega pea rügama.
Kas ei või juhtuda nii, et too lapselaps läheb ära välismaale linnulaulu kuulama? Kas tahab ta üldse oma lapsi eestlaseks kasvatada? Kas ei või juhtuda sedasi, et sajandi pärast paljudes Eestimaa korterites ja taludes eesti keelt enam ei kõneldagi?
Kui riigi juhid kuulutavad eesmärgiks vaid rikkuse ning eestlust edasi viivaid eesmärke kodumaa elu etteotsa ei sea, siis niiviisi kunagi tõepoolest juhtubki.
Allikas: Hereditas
Kontakt: rein.vanja@ut.ee

Read more...

Põlissoomlaste partei suudab valimistel teha oma parima tulemuse

Posted in nsblogi@politician.com on 30. märts 2011 by TAAVI.R.
Põlissoomlaste partei kogub kahe nädala pärast toimuvatel Soome parlamendivalimistel ennustuste kohaselt rekordsaagi, pääsedes suure tõenäosusega ka valitsusse.
Kui veel möödunud valimiste ajal said vastased öelda, et Põlissoomlaste hääled tulevad peamiselt lihttööliste, töötute ja muude heitumise piiril olijate hulgast, siis nüüd on neil toetajaid kõigis ühiskonnakihtides.
Põlissoomlaste edust kohkunud võimuparteid võivad asuda uue tegija programmi kopeerima, arvavad mõned ja muuta see parteiks parteide keskel. Seda on varem juhtunud. Siiski on see märk sellest, et agressiivse marksistliku poliitkorrektsuse aeg hakkab ümber saama.

Read more...

NSBLOGI: Reaalpalk langes üheksandat kvartalit järjest

Posted in nsblogi@politician.com on 30. märts 2011 by TAAVI.R.
Reaalpalk,  mis näitab palga ostujõudu, langes aasta lõpus üheksandat kvartalit järjest.
Statistikaameti teatel oli keskmine brutokuupalk 2010. aasta neljandas kvartalis 12 735 krooni. Suur osa rahvast saab aga alla selle ja tõuse mõjutavad ka ametnikearmee palgatõusud.
Palgastatistika uuringu alusel oli palgatöötajaid detsembri lõpu seisuga 1,2 protsenti vähem kui 2009. aasta samal ajal.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

kolmapäev, 30. märts 2011

VEIKO RÄMMEL: EESTI KROONID HÄVITATUD

Eesti kroonide hävitamisega prügimäel näitab meil trooniv liberaalvõim oma ebaeetilist olemust ja lugupidamatust riigi ning rahva vastu. Rääkimata juba sellest, et tegu lühinägeliku ja läbimõtlemata poliitikaga. Suure tõenäosusega kukub eurotsoon kiiremini, kui arvata oskame. Seda ennustavad juba mitmed majandusanalüütikud ja veel suurema tõenäosusega tuleb meil siis hakata oma rahandust nullist taastama. Paljud riigid olid targemad, need kes ladustasid oma raha. Aga noh, nii nagu Eestlane täitis vanasti Moskva käskusid Saksa täpsusega, täpselt samamoodi lömitavad tänased liberaalvõimurid Brüsseli ees.

Eesti Pank laseb purustatud kroonid matta koos olmejäätmetega Tallinna prügimäele, sest see on odavaim lahendus. Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja sõnul on see Eesti vabaduse sümboli suhtes vääritu tegu.
"On tõesti kurb, et meile armsad Eesti kroonid nii ebaväärikal viisil oma otsa leiavad. Eestlastele seostub oma raha kasutuselevõtt iseseisvuse ja vabadusega. Neil mõistetel on suur emotsionaalne väärtus, millega ei tohiks hooletult ümber käia," ütlebÕhtulehele Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ja lisab, et kroonide põletamine oleks olnud sümboolsem ning taaskasutamine on positiivne. LOE EDASI

Read more...

NSBLOGI: Mida rahval kaotada?

Posted in nsblogi@politician.com on 29. märts 2011 by TAAVI.R.
Kaua lased end sellistel koorida?
Kaua lased end sellistel koorida?
Jürgen Ligi valetas rahulikult rahvale näkku kirjeldades, kuidas Eesti maksumaksja raha, mis makstakse rikkamate riikide ülevalpidamiseks eurofondi, läheb intressi koguma ja saadakse tagasi. Põhjus miks meie raha loodavasse stabiilsusfondi mädaeuro päästmiskatseks makstakse on just see, et teatud riigid on võtnud laene, mida ei suudeta tagasi maksta ning turgudelt pole võimalik laenu enam saada. Turud ei anna neile enam laene, sest teavad, et raha tagasi ei saada. Jürgen Ligi räägib valitsuse kontrollitavate meedia väljaannete kaudu, et raha saab tagasi. Kumba usud sina, kas Ligi või turgu?
Samuti valetatakse meile, et saame rohkem EList tulu, kui maksame. See on pidev vale mida väliseliidile alluv võim rahvale söödab. Need, kes siis suurtest summadest, mida meie oleme EL-ilt saanud, jahuvad võiksid veidi uurida ka seda, kui palju on Eesti EL-i sisse maksnud. Rahandusministeeriumi andmetel on summad peaaegu võrdsed. Seisuga 2009 olime maksnud 12,3 miljardit ja saanud 12,6. Seega on kõik need teed ja sillad jne, tehtud tegelikult meie endi rahadega! Peale 2012. aastat aga hakkame rohkem maksma, kui saama ja seega kanname kahju!!!
Rahvale suunatud ajupesu meedias aina jätkub. Tegelikult peab Eesti tasuma kokku 0,185 protsenti 700 miljardist eurost (700 000 000 000/100×0,185 = 1 295 000 000) peaaegu 1,3 miljardit eurot. See on võlana kaela langev koorem, mis jääb rahva kanda.

Millal inimesed ükskord ometi silmad avavad ja toimuvast aru hakkab saama?!
Selle asemel, et astuda vastu, minnakse aga uuesti samade petiste liimi peale ja valitakse samad röövlid etteotsa, kuigi alternatiiv oli tegelikult varem ja on ka täna olemas. Mida on rahval kaotada? Orjaahelad!

Read more...

VARRO VOOGLAID - PETITSIOON: “Ei” rahvusliku identiteedi kujundamisele tõe salgamise ja valetamise teel

Kes ei lepi asjaoluga, et haridusministriks tahetakse panna mees, kes õigustab avalikult rahvusliku ja riikliku identiteedi kujundamist tõe salgamise ja valetamise teel, neil on võimalik sellest asjaosalistele teada anda, allkirjastades temaatilise petitsiooni. Kuivõrd tegemist on ülimalt olulise küsimusega, kutsun petitsiooni allkirjastama kõiki, kellele ei ole Eesti tulevik ükstaspuha.
Allikas:  http://vooglaid.wordpress.com/

Read more...

teisipäev, 29. märts 2011

MATTI ILVES: MORAALIST JA EETIKAST TÄNAPÄEVAL

Tänapäeva ühiskonnas, liberaaldemokraatia tingimustes on moraali ja eetikaga lood enam kui kehvad. Tundsin huvi, kuidas meie koolides õpetatakse lastele moraali, eetikat ja kombeõpetust? Selleks võtsin ühendust ühe magistrikraadiga gümnaasimiõpetajaga.
Sain teada, et koolis midagi taolist lastele ei õpetata, neid distsipliine puudutatakse vaid osaliselt teiste õppeainete hulgas. Ka usunditeõpetus (mitte usuõpetus) on vaid mõningates koolides vabatahtliku ainena. Nii kui näeme, on olukord kurb.
Ometi pöörati juba vandes tsivilisatsioonides moraaliõpetusele suurt tähelepanu, toon ühe katkendi Jean-Noel Robert´i raamatust "Rooma":
"Vabariigi ajal arenesid välja ja särasid oma suurimas hiilguses peamised moraaliväärtused, mille üle roomlased nii uhked olid, seda eriti 2. sajandil eKr, kui nande üle mõtisklesid ka tähtsad antiikaja filosoofid ja ajaloolased, nagu nt Cicero. Esimene kõigist voorustest oli virtus, mis tähendab võimet käituda inimesena (vir), seaduste ja aureeglite koheselt. Seda iseloomustab julgus ja see koosneb, Luciliuse, Scipio Ameilianuse sõbra sõnade järgi, võimest "ära tunda õiget, kasulikku, ausat, seda, mis on hea või halb" ja "tunda oma iha piiri ja määra". Järgmine tähtis voorus oli pietas, mis tähendab võimet meeles pidada austavat kohustust olla inimlik oma isamaa ja perekonna vastu. Pietas nõuab ka fidese olemasolu, see tähendab inimestevahelist ustavust, vastatikust usaldust ja ausust antud lubaduse vastu. Siin puutume kokku rooma moraali põhialustega, ja need väärtused ühes teistega on oma suuruse ja vabaduse üle uhkust tundva rahva püsimise kõige kindlam vundament."
Meil on jäätud moraaliväärtuste, eetika- ja kombeõpetus täielikult perekonna hooleks. Aga palju nõukogude ajal kasvatuse saanud lapsevanemad suudavad lapsi selles osas harida? Selline olukord näib olevat meie juhtide kindel plaan, sest moraalitut ja kombelõtva rahvast on lihtsam valitseda.

Read more...

9. mail korraldatakse Raadil miiting punaste poolt mõrvatute mälestuseks

SI-133

Küüditamise mälestuspäeval, 25. märtsil esitas MTÜ Kristlik Hoolekanne ja Haritus Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonnale avalduse mälestussündmuse korraldamiseks 9. mail Raadi memoriaali juures. Meenutatakse Punaarmee ja NKVD ohvreid, kes Stalini ajal Tiksoja metsast Raadi parki ümber maetud. Sõna võtavad asja uurinud ajaloolased.

9. mai on sümboolne kuupäev: niinimetatud Suure Isamaasõja aastapäev, mis eestlaste jaoks on raudeesriide langemise ja hüljatuna kommunistliku režiimi alla langemise päev.

Mälestussündmus algab kell 16, et mitte segada Punaarmee pooldajate miitingut, mis kestab kell 10-15. Lõuna politseiprefekt Tarmo Kohv teatas juba 18. novembril Kuku raadio Tartu linnatunni saates, et tänavu 9. mail toimub Raadi pargis Punaarmee pooldajate miiting, kui just ei jooda viina. Praegune vorm ei õhutavat korrarikkumist, kuigi küsija mainis, et toimub metsavendade jäänustel tallamine.

Prefekt Kohv ütles ka, et politsei ei takista mitte kedagi meeleavaldusele kogunemast, otsustajaks on Tartu linn. Ometi eelmise aasta 9. mail rahvuslikku kogunemist, mida püüdis korraldada seesama MTÜ Kristlik Hoolekanne ja Haritus, ei toimunud ning Tartu linna kultuuriosakonna väitel takistas seda just politsei, vt http://www.si.kongress.ee/okupatsioonisuembolite-vastu-suunatud-miiting-raadil-keelati-aera-politsei-pakub-alternatiivi-2.html

"Punaarmee veteranide - Eesti rahva mõrtsukate ning timukate joomapidu ja tants nende ohvrite jäänustel jätkub. Käesoleva algatusega soovime meentutada, et mitte kõik ei ole unustanud Eesti rahva ohvreid.Miitingul mälestatakse NKVD ja Punaarmee ohvreid ning meenutatakse Tartu linnavalitsusele ja volikogu esimehele Aadu Mustale nende eelmise aastal antud lubadust paigutada Raadile selgitavad tahvlid, kes seal tegelikult puhkavad," märkis miitingu korraldaja Veiko Rämmel.

Kavatsetakse ümber lükata ka ümber eksitav teave, mida kannab müüridel eesti- ja venekeelse sõnumina 1975. aastal okupatsioonivõimude poolt Raadile püstitatud monumentaaltaies:
1941 SUUR ISAMAASÕDA 1945
OMA KAITSJAID JA VABASTAJAID –
KÕIGI NSV LIIDU RAHVASTE POEGI –
MÄLESTAB TÄNULIK TARTU AJAST AEGA.
Mullu 19. mail sai Veiko Rämmel Tartu linnavolikogu esimehe Aadu Musta ja linnapea Urmas Kruuse allkirju kandva kirja http://www.si.kongress.ee/tartu-lubab-paigaldada-raadile-infotahvli-ja-selgitada-vaelja-uehishaua-ajaloolise-toe-2.html, kus lubati Raadi pargi problemaatika lahendada. Tartu linn pakkus välja esimese sammuna memoriaali juurde infotahvli paigaldamist, mis selgitaks, mis tegelikult Tartus 1940. aastail toimus. Lubati ka alustada surnukehade otsingut Raadi pargis: "Oleme teinud ettevalmistusi, et seda ääretult palju lugupidamist ja häid tavu austavat ettevõtmist algatada. See on vajalik ajaloolise tõe väljaselgitamiseks."
Tänavu suvel rahvaalgatuse korras teostatud küsitlusest ilmnes, et vastajad olid ülekaalukalt seda meelt, et punakatk tuleb Raadilt minema saada. Kokkuvõtet saab lugeda http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=4055&lang=est

Allikas: MTÜ Kristlik Hoolekanne ja Haritus
Kontakt: teoloog@gmail.com

Read more...

Jakko Väli: Veel neli aastat primitivismi

www.DELFI.ee
          
See pisike maatükk siin Euroopa äärealal on näinud väga erinevaid aegu. Eestimaad on kasutatud sillapeana suurriikide huvide teostamisel ja nii kauba- kui sõjateena Ida-Lääne ja Lääne-Ida suunal.
Sooblinahad ja mesilasvaha on sajandite jooksul asendunud musta kulla ja masinatega.
Paldiskis on allveelaevade asemel Scoutspataljon ja Peeter Suure rajatud kaunist pargikompleksist kostab vanemahüvitise toel jõudsalt kosuvate tittede lällamine.
Sadamast tulevad soomlased ületavad süstlaid ja prostituute täis tühermaa ning jõuavad keskaegsete müüride petliku idülli varju. Petlik on ka tänavatel valitsev rahu ja näiline heaolu. Sest tegelikkuses valitseb inimeste seas närvilisus ja teadmatus homse päeva ees. Palgad ei tõuse, töökohti juurde ei tule, monopolid möllavad nii kuis jaksavad ja riik tundub toimivat vaid riigiaparaadi ning võimuloleva juhtpartei heaolu nimel. Äsja avaldatud koalitsioonileping on sisutühi ja tuleviku osas mittemidagiütlev. Midagi justkui lubatakse, aga sedagi vahetult enne järgmisi valimisi. Arvatavasti on see kõigi aegade kõige viletsam koalitsioonileping.
Stagnatsioon?
Mitte keegi riigis sisulist ainuvõimu nautiva erakonna liikmetest ei räägi meile ausalt, millised üldse on Eesti võimalused august väljaronimiseks? Peale demagoogia ja primitiivsete hüüdlausete ei tule Reformierakonnast mingit mõistlikku juttu. Sellest on tuliselt kahju, sest nii võib ka rahvas pikapeale aru saada, et legend Reformierakonna suutlikkusest majanduse vallas on lihtsalt bluff. Tegelikkuses valitseb olukord, kus välismaised korporatsioonid on Eestist maksuvabalt välja viinud kümneid miljardeid kroone ja maksnud maksud oma emamaal (rootslased tänavad oma kolooniat!), kuid alates 2006 aastast ei ole Eestisse märkimisväärseid otseinvesteeringuid tehtud.
Kui arukad riigid koostasid kriisi ajal riiklikke abipakette ettevõtluse ja tööhõive toetamiseks, siis Ansipi valitsus seda ei teinud.
Vastupidi - Ansip õhutas tarbimist veel kriisi eelõhtul. Käitumine, mis on võrreldav põlevasse majja hapniku pumpamisega. Keemikute värk!
Eesti sõltub täna enamjaolt Euroopa Liidu struktuurifondide rahadest, sest muud kapitali riiki ei tule. Mis edasi? See kaev muutub ühel hetkel kuivaks nagu Nõiakaev Pentuse ametiajal.
Võrreldes riikidega, kellega me kapitali pärast konkureerime, on Eesti maine väga madal. Ja Eesti riik on haledalt passiivne välisinvesteeringute riiki meelitamisel. Leedu on meist palju-palju edukam ja mida kiiremini kosub Läti, seda nirumaks jäävad meie võimalused.
Oma naba imetledes ei saa me aru, et meie naaberriigid arenevad, kuid meie seisame paigal. Seega on riigil vähe aega ja palju teha. Kuid paraku ei tee see riik mitte kui midagi. Eriti hiilgav oleks olukord kui riik võtaks laenu selleks, et tagada Kreeka ja Portugali pensionäride siestad nende endises kvaliteedis. Samal ajal kui Eestis on u 30 000 last, kelle jaoks tühi kõht on karm reaalsus.
Laenu oma reaalsete probleemide lahendamiseks ei kõlba võtta ja investeeringuid riiki meelitada ei oska – aga võõraste penskarite poputamiseks on Ansip ja Ligi valmis ka laenuintresse maksma?! Eks vanasti olid ka ju kupjad ikka matsirahva hulgast valitud, sest need oskasid teisi matse osavalt liistule tõmmata...
Lipitsemine pensionäride kui järjest kasvava hääletusjõu suunal oli näha juba Ansipi valimisreklaamides, kus endine karjäärikommunist esines kui „Teie (Loe: pensionäride) peaminister“. Mis pole lubatud Savisaarele, see on lubatud Ansipile! Valimised tervikuna näitasid, et osava demagoogia tulemusena anastas Andrus Edgari elektoraadi. Eestlane tahab ju ikka olla võitjate poolel. Rumalad pensionärid on kerge saak kõigile, kes viitsib neile tähelepanu pöörata.
Halenaljakas oli asjaolu, et truualamlikud ajakirjanikud keerasid enne valimisi vindi pisut üle kahes episoodis. Langeti kollektiivsesse transsi teemal „Reformierakond saab parlamendis enamuse“. See sundis Michalit pidurit tõmbama. Ja teine episood seisnes mediteerimises : „IRL teeb teise tulemuse ja möödub Keskerakonnast“. See oli vahetult valimiste eelõhtul. Need kaks episoodi räägivad selget keelt sellest kui „sõltumatu“ on meie ajakirjandus. Jahtides Edgarit hilisõhtul ja varahommikul ei pööra meedia mingit tähelepanu Ansipi ja Ligi pisikestele või megasuurtele valedele! Kõik, mis pole lubatud Keskerakonnale, on lubatud Reformierakonnale. See ongi reaalne seis tänases „demokraatlikus“ Eestis.
Riigil on kolm põhifunktsiooni.  Rääkides vaid ühest -stabiliseerimisfunktsioonist – siis selle raames peab riik astuma samme stabiilse majanduskeskkonna, madala inflatsiooni ja kõrge tööhõive saavutamiseks.
Eesti ühiskonda on arendatud Ameerika mudeli järgi ja meie poliitikute pingutused on tekitanud Läänemere kaldale omapärase, euroopalike tunnustega Ladina-Ameerika riigi. Alles hiljuti tunnistas pseudopoliitik Ene Ergma, et Eestis puudub keskklass. On 5% rikkaid ja 95% vaeseid. Tingliku keskklassi heaolu tagab avalik sektor. Erasektori peamine faktor on odav tööjõud.
Inflatsioon on eurotsooni kõrgeim. Inflatsiooni õhutab riik kõrgete aktsiiside ja käibemaksuga.
Töötus on katastroofiline. Pikaajaliste töötute osakaal ametlikult registreeritud töötutest on kusagil 70% juures? Noorte hulgas hakkab töötuse osakaal jõudma juba 50%-ni.
Koalitsioonileping ei anna meile tööhõive osas mingit lahendust. Riigi ainuvalitseja Reformierakond on põletavate probleemide suhtes vait nagu kult rukkis.
Oskab keegi öelda kuidas sobivad kokku riigi jätkusuutlikkus ja kriisiperioodil pensionäride toetamine? See on ju mõistusevastane? Ega ei sobigi, kuid võimu säilitamisega iga hinna eest sobib populism vägagi hästi. Savisaar muidugi ei tohiks seda endale lubada, aga Andrus ju ikka võib!
Koalitsioonileping näeb ette maksumaksja raha eest uute kõrgharitud töötute koolitamist. Sest osava lobistamise tulemusena saab suurendada ärijuhtide, haldusjuhtide ja juristide tellimusi.
Tegelik probleem hariduses on kutseõpe. Kutseõppe osakaal hariduskuludest on langenud kusagile 5% kanti. Samal ajal prevaleerib töökuulutustes just keskeriharidusega spetsialistide puudus. Ja kui mul on materiaalne kindlus töökoha kaudu, siis olen ma huvitatud mingi aja pärast ka kõrghariduse omandamisest.
Hea näide on arstidega, kus Eesti riik koolitab sadu tudengeid, internatuurikohta ei taga ja maksumaksja raha eest väga hea hariduse omandanud noor siirdub Põhjamaadesse tööle. Alma Mater koolitab tipptasemel arste, täpselt nii nagu TTÜ koolitab tipptasemel insenere.
Samas koolitab Eesti riik teistes kõrgkoolides sadu rumalaid juristihakatisi, kes parasiteerivad aastaid riigisektoris, tekitades oma võhiklikkusega rohkem kahju kui kasu. Ja selle tulemusena ongi meie seadusandlus nagu kört-pärtli särk.
TTÜ ei peaks õpetama juriste nii nagu Tallinna Ülikool ei tohiks kunagi luua arstiteaduskonda. Jäägu ikka igaüks oma liistude juurde, vastasel juhul tekib kaos. Tänases hariduselus valitsebki sõna otseses mõttes kaos. Süüdi selles on vaid ja ainult ministeerium. Sattusin jõululaupäeval kirikusse koos haridusministriga ja nägin enda kõrval istumas läbipõlenud, närvilist meest. Arvan, et Aaviksoo saaks selles kaoses paremini hakkama.
Kuid reaalne probleem hariduses ei ole tasuta kõrgharidus, vaid tasemel kutseõpe!
Järgmiste valimisteni on neli aastat. Me oleme omadega augus. Riik oma inimesi sellest august välja ei aita. Seda näitab koalitsioonileping, kus on rohkelt demagoogiat ja ei ole lahendusi.
Mingis mõttes on meie peaminister primaat, sest peale tuubitud statistika ta ennast väljendada ei suuda. Kas sellise primitivismiga on meil üldse lootust? Juhul kui Rootsil ja Soomel ja Venemaal läheb hästi – siis vist on. Loota Toompeale – sellisel juhul lootus puudub.

Read more...

esmaspäev, 28. märts 2011

MART NIKLUS KOMMENTEERIB:

Eks neid raevukaid hukkamõistmisi ja poliitilisi paljastamisi ole Venemaal varemgi olnud. Postsovetlikus Eestis on aga kõik endistviisi: Nõukogude võim ja kommunism on otsekui tabusõnad, mõnikord räägitakse küll "rasketest aegadest" ja stalinismi (muidugi mitte Stalini järglaste) ohvritest, isamaaline kasvatus ja patriotism polevatki "poliitiliselt korrektsed" mõisted jne. Moeasjaks on toonitada just kommunismi, mitte aga kommunistide kuritegusid. Tendentslik ja valikuline suhtumine minevikusündmustesse ja nende hindamisse algusest lõpuni! Millal ükskord hakatakse praeguste politoloogide (mõnigi kord endised nn teadusliku kommunismi lektorid, politrukid, partorgid, komsorgid jt) asemel ära kuulama ka endiste GULAGi kommunismivangide arvamusi nn värvivahetajatest, KGBst, desovetiseerimisest, krüptokommunismist, sovetiaegsest justiitskuritegevusest, kohtulavastustest jne?
http://www.postimees.ee/?id=409753

Read more...

Meie maa oligi üks suur Katõn, ütleb Medvedevi meeskond

 
Venemaa presidendile Medvedevile alluv inimõiguste nõukogu tunnistab II maailmasõja genotsiidi, kuid peaminister Putinil on erinev hoiak seoses vabandamisega nõukogude hirmutegude eest.

Medvedevi inimõiguste nõukogu avaldas dokumendi, milles räägitakse totalitarismiohvrite mälestamisest ning rahvuslikust leppimisest. Esialgu kujutab dokument endast alles plaani, kuidas ohvreid mälestama hakata, kuid eessonas öeldakse: Vene ühiskond ei saa liikuda moderniseerimise suunas, kui ühiskondik teadvus ei võta omaks Venemaa traagilisi kogemusi 20. sajandil. “Rahvuslik eliit koos kogu ühiskonnaga peab tundma kodanikuvastutust ajaloo eest. Kuid see vastutus, peremehe vastutuse tunne omakorda ei teki, kui salata mitte ainult välismaailma, vaid ka meie endi eest, mida meie rahvas endaga tegi 20. sajandil,” kirjutatakse dokumendis.

Edasi juhib president Medvedevi inimõiguste nõukogu tähelepanu sellele, et ürituse teravik ei pea olema nende venelaste esivanemate süüdistamine, kes panid toime genotsiidi ning rikkusid rahva moraali ning usu. Tähtis on režiimi ohvrite mälestuse jäädvustamine ning 1917. aastal alanud venelaste kodusõja vaimne lõpetamine.

Kolmanda eesmärgina toob presidendi meeskond välja endiste NSVL ja võimalik et koguni sotsialismimaade vaimse ühendamise võimaluse ühise traagilise kogemuse tunnistamise kaudu. “Selle peab algatama Venemaa kui suurim totalitarismi üle elanud kannataja. Tunnistades et “kogu Venemaa oli suur Katõn”, ja ilma puiklemata selgeid märke saates totalitaarse režiimi ohvrite kahetsemisel, võib meie maa pälvida kõigi normaalsete riikide ja rahvaste austuse.”

Tegevusprogrammile, nagu ka mälestusmärkide püstitamisele, tuleb anda rahvusvaheline haare. See peab ühendama SRÜ ning Baltimaade, võimalik et ka endise “sotsialistliku laagri” riike, kirjutatakse dokumendis.

Kommentaatorid on osutanud Medvedjevi ning peaminister Putini erinevatele hoiakutele seoses vabandamisega nõukogude hirmutegude eest.

Allikas: Eesti Ekspress

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

NSBLOGI: Liibüa õppetunnid ja augud planeeringutes

Jälgides paralleelselt sündmusi Liibüas ja kuulates hiljuti taaskordset justkui lindilt korduvat lugu sellest, kui tore, tõhus ja usaldusväärne “vihmavari” on NATO, tekkisid mõned mõtted.
Kogu kontorikindralite loodud kaitseplaneering lähtub sellest, et NATO kohe meile appi sajab, kui vaja. Sellest lähtuvalt toimuvad riigihanked ja näiteks soomusvägede arendamine. Kategooriliselt keeldutakse aga lennuväe arendamisest.
Ometi eeldavad kontorikindralid, et maaväed peavad kuni abistajate tulekuni vajadusel vastu. Kuidas seda aga teha olukorras, kus vastasel on õhus suur ülekaal?
Kpt Toomse andis oma viimases artiklis ilusti mõista, et lootma jäämine ja artikkel 5 täitmise eeldamine ei ole meetod, mida peaks järgima.
Kui vaadata Liibüas toimuvat, siis kulus üle kahe nädala enne, kui lennukid lendama hakkasid, seejuures Saksamaa, üks suurimaid “abistajaid”, lasi kohe alguses end täis.
Tõenäoliselt kuuleme ka tulevikus oma saamatust väiksuse taha varjavatelt poliitikutelt, et oleme liiga väikesed ühe ja teise arendamiseks, samal ajal aga 1,3 miljardit eurot euroala riikidele makstes. See on summa, mille eest saaks nii uusi teid, koolitada töötuid, ehitada lasteaedu, toetada majandust kui ka luua toimiva õhuväe.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

Julius Kuperjanovi Seltsi pöördumine

  Eesti, meie kodumaa, asetseb Ida ja Lääne piiril, seega erinevate arusaamade ja tõekspidamisradade ristumiskohas. Viimased paar tuhat aastat oleme ikka ja jälle pidanud tegema valiku kahe lahenduse vahel: halva ja veelgi halvema vahel. Seetõttu on meile mainitud pika perioodi vältel märksõnadeks saanud vabadusvõitlus ja veel kord vabadusvõitlus. Oleme ju ka üheks viimastest rahvastest Euroopas, kes oma isamaal orjaikke ahelad turjalt on heitnud. Euroopa rahvastest oleme viimaste hulgas, kellele alles XX sajandi esimesel veerandil avanes võimalus asutada oma riik. Ja isegi siis pidime meie soove mittearvestavatele härrasrahvastest peremeestele tõestama, et tahame ja väärime omaenda riiki. Üksnes relva jõul tegime neile Vabadussõjas selgeks, kes Läänemere sellel kaldal on peremees.    Kuid ei rahvast ega riiki saa müüridega ümbritseda, kuna need ei peaks vastu ei ida - ega läänemaailma ahnetele majandushuvidele. Tundub, et iial ei teostu meie soov: elada idee nimel, mis kindlustaks meie isamaa looduse puutumatuse ja rahvusliku heaolu, lastele aga nende rahvusliku iseolemise. Ikka ja jälle tuleb meil teha ajaloolisi valikuid halva ja veelgi halvema vahel – nagu lähiminevikus tegi seda ka tänase Langenud Vabadusvõitleja Päeva peakangelane Jüri Kukk.
   Jüri Kukk sündis eriti halbade valikute päevil, teda kasvatas eriti halva valiku ideoloogia. Haritlasena pidi ta oma tuleviku nimel maha suruma oma rahvustunde, astudes tükk aega ühte sammu selle eriti pahelise ideoloogia tõekspidamistega. Just niisamuti, nagu ka enamik tema rahvuskaaslastest. Inimese loomusel on piirid, kuid mingil hetkel tekib siiski tunne, et mõõt on täis. Aitab härrasrahvaste omavolist, aitab väikerahvuste alandamisest, ülekohtust, röövimisest, vägivallast ja genotsiidist!
   Käesolevaga nõuab Julius Kuperjanovi Selts Euroopa ajaloo halvima valiku – kommunismi – tingimusteta ja täielikku hukkamõistu. Nõuame kommunistlike kuritegude ja kurjategijate varjamise lõpetamist ning nende avalikustamist. Julius Kuperjanovi Selts nõuab XX sajandi kommunismikuritegude läbi hukkunute arvu avalikustamist, nõuab nende ametiisikute nimede avalikkusele teatavaks tegemist, kelle hingel lasuvad punase genotsiidi kümned miljonid ohvrid. Häbiposti tuleb naelutada nii XX sajandi punase katku viirusekandjad, selle rahastajad kui ka otsuste langetajad ja nende täideviijad.
   Kutsume mälestuskeskus Hereditast adresseerima 27. märtsi 2011 aulakonverentsil vastu võetud deklaratsioon kommunismiohvritest Euroopa rahvaste esindustele, et üheskoos pöörduda Euroopa Liidu juhtorganite poole ning nõuda eespoolmainitud kurjategijate avalikustamist.
„Kala hakkab mädanema peast!” Ühiskond aga terveneb üksnes kommunistlike viirusekandjatest esihaigete avalikustamisega, sest ajalugu kipub veel praegugi korduma.
   Kursi kalmul kannab aga seni Jüri Kuke hingerahu eest Julius Kuperjanovi Seltsi nimel tasaste palvesõnadega hoolt Kursi kiriku pastor Sulev Sova, saateks Kursi kiriku mahe kellahelin.
Lugupidamisega
Julius Kuperjanovi Selts    27. märts 2011, Tartu Ülikooli aula

Read more...

pühapäev, 27. märts 2011

MATTI ILVES: KELLA KEERAMISEST

Täna hommikul rääkis Vikerraadio, et kella keeramisest kaks korda aastas, suve- ja talveajale, pole praktiliselt mingit kasu. Olen sellega täiesti nõus. Raadio andmetel elektrienergia kokkuhoid pidi olema minimaalne, pea olematu; samuti ei täheldata kuritegevuse vähenemist, mis olevat üks teine põhjus kellade kruttimisel.
Inimorganismile ei mõju see kunstlik ajamuutus aga hästi. Mina isiklikult olen paar päeva pooluimane, enne, kuni sellega kohanen. Sama olen kuulnud ka teistelt ja eriti tundlikud on selles osas koolilapsed.
Pealegi on see üsna tülikas, minul tuleb õigeks sättida (elan nüüd üksinda, peredes ilmselt rohkem) tervelt 8 kella! Starmani- ja satelliitvastuvõtu düünerid, videomak, mobiiltelefon, elktrooniline äratuskell, auto kell, mikrolaineahi ning käekell.  Ainus asi, mida ei pea ümberseadistama on arvuti, see on nii nutikas, et teeb selle ise.
Meie eurosaadikud peaks kogu julguse kokku võtma ja tegema EL-u parlamendis kollektiivse ettepaneku, kaasates ka teisi riikide esindajaid, et see asjatu ajamuutmine peatataks terves EL-s.
Foto: Urmas Oja
Greenwichi aega näitav kell Greenwichi Kuninglikus Observatooriumis Londonis

Read more...

TMS - MARTIN HELME: Tulevikus on riigikogus viie asemel kolm parteid

26. märts
Me oleme kõiki neid võtteid näinud. Rahvaliidu häving ja suures osas ka roheliste mandumine oli paljuski loomulikult tingitud kõige labasemast ahnusest ning rumalusest, aga ainult naiivsed inimesed saavad arvata, et neid ei aidatud süstemaatiliselt. Ja veel naiivsem peab olema, et arvata, nagu ei võiks - tahtmise korral muidugi - ükskõik millise teise partei suhtes käivitada samasugust väljasuretamisoperatsiooni.
Saada sõbrale Loe edasi

Read more...

laupäev, 26. märts 2011

NSBLOGI: Siis, kui rikkaks saan

Saates “Foorum” arutlusel olnud uus koalitsioonileping pakkus asjaosaliste suust pidevalt “siis, kui” tüüpi lauseid, millega hulgi lubadusi põhjendati. Koalitsioonileping pakub võimueliidile mugavaid “eelarvevõimaluste avanemisel” fraase, mis võimaldavad massile mistahes lollusi ette tuua.
Sedasi võiks kasvõi kõige rikkama riigi sekka jõudmist lõputult lubada.
Kaitsepoliitikast. Oma arvmuse kinnitamiseks kontorikindralite(tihti võhikutest ametnikud) mõjust riigijuhtidele sain kinnitust järgnevas kaitsepoliitikat puudutavas osas:
b. taotleme NATO Balti õhuturbemissiooni muutmist alaliseks;
Mulle ei mahu pähe, miks sedavõrd kramplikult üritatakse lennuväe loomist vältida, kuigi praegu on parim aeg saada täiesti kaasaegseid hävituslennukeid oma õhuruumi turvamiseks. Selle asemel makstakse pikki aastaid hiigelsummasid nn. liitlastele pooliku õhuturve eest ja renditakse L-39 tüüpi lennukeid.
Stenbockis kõlab pidevalt me oleme “liiga väikesed ja vaesed õhujõudude omamiseks” jutt, mis on täiesti vale arvestades, et käkerdiseks osutunud võidusambale läinud kulutuste eest oleks saanud juba mõne F-16 MLU(tõsi mitte uued aga päris uusi pole enamikel NATO maadel) tüüpi hävitajaid ja meeskonna koolitus pluss muud kulud oleksid kokkuvõttes väiksemad pidevalt “liitlastele” makstavatest miljonitest.
Loodame, et ei tule korrata olukorda, nagu 1939. aastal, kus tuli tõdeda, et maapeal saaks vastu hakkama, aga õhus täitsa kaitseta.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

EESTI MEEL: Kaitsepolitsei KGB-kirbutsirkuse resümee


Kevadine rõõmusõnum kagebeelastele: Viieteist aasta eest alanud N Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) paljastamine sai tänavu kevadeks punkti. Mitte seepärast, et pikk ja hoogne töö sai otsa. Keegi ei olegi seda avalisui kuulutanud. Ehkki vastav seadus on nüüd sama hästi kui kalevi all ja Kaitsepolitseiametile (KPA) seadusega (§8) pandud avalikustamise nõue pikale teele saadetud.

Isiklikke tunnistusi vaenuliku julgeoleku- või luureorgani teenistuses olemisest või sellisega koostöö tegemisest sai teatavasti anda kuni märtsikuuni 1996. Selle järel on meie üldsus 15 aastat KPA abile lootnud saamaks aimu, kes meie kaaskondseist oli KGB-s või seda vaenamisorganit abistas, ilma et ta oma koostööd kahetseks või soostuks Eesti riigi ees oma jubetut kollaboratsiooni tunnistama. Juuresolevad tabelid kajastavadki ainult sovetliku salateenistuse avalikuks tehtud koosseisu kui KPA poolteise kümnendi pikkuse avalikustamise saavutust.

Kapo teadaanne N Liidu salaluure variasutustes töötanud Aare Raidi kohta
Riigi Teataja Lisa, 2002, nr 43
Nüüd on selle töö lõpu tähisena KPA veebiküljele ilmunud joont alla tõmbav statistiline kokkuvõte «Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse» täitmise kohta. Teiseks annab töö lõpust kinnitust viimse avalikustatud KGB-nimistu ilmumiseelse ning -järgse pausi enneolematu pikkus.

Kapo "paljastustöö" eritlus:
  1. Kapo tegi avalikuks kindlalt alla kümnendiku Eestis tegutsenud KGB koosseisust…
  2. Ennast meldinud gebiste jts ei avalikustata, vaid vastupidi — nende minevikku KPA kaitseb ja varjab laiema üldsuse eest, mistap Eestis ametlikult, nt kohtus, ei saagi tõestada või ümber lükata eelmainitute või ka teiste, ülestunnistuse tegemata jätnute, osalemist kaas- või koostöös KGB jts asutustega — mis osutab seaduse ühele lüngale…
  3. Kapo väidetav tähelepanu keskendus nooremaile gebistidele (vt KPA mustas raamis tabelit allpool: enamus avalikustatuid liitus KGB-ga 1976-1991), kuna seaduse teine lünk ei võimaldanud avalikustada välismaale või teise ilma lahkunuid…
  4. Ja kõige tähtsam: KPA ei seadnud kahjuks eesmärki avalikustada KGB jts asutuste mittekoosseisulisi kaastöötajaid — aga see on juba KPA moraali ja õiguskaitse vallas süveneva õigusliku nihilismi küsimus.
Liiga vara pisteti pillid kotti! Küllap leidub KPA-l selle töö lõpetamiseks ka mõni (salajane) ametkondlik õigustus. Rääkimata sotsiaalfilosoofiliste põhjenduste tervest reast, igasugu nõiajahtide vastu jms. Kuid tegelikku olukorda teades oleks ebaloogiline ja ennatlik järeldada, et (a) ülejäänud 9/10 koosseisulisi gebiste andis end KPA-le õigel ajal 1995-1996 ise üles, või (b) et nad kõik on juba surnud või kaugele ära läinud, või (c) — väga mõtlematu järeldus — et mitte ükski KGB-lane ei tegutse salaja edasi. Kõigi kaunite eksioletuste kummutamiseks piisab ainsast nimest — Herman Simm.

Kapo teadaannete paketid riigiteatajas
RT Lisa nr/ ooteaeg/ mitu avalikustatut

RTL, 1997, nr 10 —— 11 kuud — 7
RTL, 1997, nr 66 ——- 3 kuud — 24
RTL, 1998, nr 23 —— 9 kuud — 110
RTL, 1999, nr 169 — 23 kuud — 16
RTL, 2000, nr 29 ——- 2 kuud — 23
RTL, 2001, nr 36 —— 12 kuud — 14
RTL, 2002, nr 43 —— 13 kuud — 93
RTL, 2003, nr 57 —— 12 kuud — 86
RTL, 2004, nr 79 —— 13 kuud — 75
RTL, 2005, nr 79 —— 13 kuud — 83
RTL, 2006, nr 53 —— 12 kuud — 51
RTL, 2008, nr 1 —— 18 kuud — 34
RTL, 2009, nr 99 —- 24 kuud — 31.



Esimesest KPA teadaandest 3. XII 1996 viimaseni 16. VII 2009 kulus 12 aastat ja 8 kuud. Avalikustamise viljakamad aastad olid 1998, samuti periood 2002-2005. Mõõnad tulid 1996-1997 ja 2000-2001 ja 2007-2009. Riigi Teataja Lisa kaudu (valge tabel) toimunud avalikustamisel peeti väga pikalt vahet 1999 ja 2009, kui teadaannete uue paketi üllitamist tuli oodata kogunisti 2 aastat. Kui pause mitte tähele panna, siis avalikustati läbilõikes 46 isikut iga aasta kohta. Avalikustamise arvulist jagunemist aastate kaupa vt sinises tabelis, lahtrid (A+B) näitavad aasta jooksul avalikustatute jaotumist teadaannete eri pakettide vahel.

Kapo ei toimi… Sovetliku anastuse ajal oli Eesti pinnal N Liidu repressiooni-, julgeoleku- ja salaluure-asutustes — sõltuvalt ajahetkest — 900... 4000 teenistujat. Sovetliku okupatsiooni 47 aastaga voolas okupeeritud EV-s baseerunud nn organitest läbi vähemalt seitse tuhat koosseisulist. Värvatud mittekoosseisuliste agentide hulk oli veel suurem. Kapo on teinud avalikuks rohkem kui 600 koosseisulist ja praktiliselt mitte üht mittekoosseisulist KGB agenti. Null-tulemus käib samuti GRU, Smerši, NKVD, Gestapo, RSHA jt ses seaduses silmas peetud vaenulike salateenistustega koostööd teinute kohta… Kevadetervitus SVR-ile?

Read more...

Martin Helme: Euro on Eestile rängem kui maavärin Jaapanile

www.DELFI.ee
                     
Asjatundjad on välja pakkunud, et äsja Jaapanit 4 m võrra nihutanud maavärin tekitas riigi majandusele kahju umbes 15 triljoni jeeni ulatuses, mis on umbes kolm protsenti riigi SKP-st.
Meil maa ei värisenud, kui eurole üle läksime, aga vahetu kahju, mis me sellest saame on kolm korda suurem ehk ligi kümme protsenti SKPst. Võibolla ka rohkem, sest karta võib, et meie rahvavaenlastest juhid valetavad olukorda ilusamaks, kui pakuvad summasid, mis eesti inimesed peavad maksma selle eest, et me 2003. aastal hääletasime “elu läheb paremaks” loosungi peale end ülekandeliitu.
Millest me siis täpsemalt räägime, kui jutt käib “meie” euro päästmisest?
Eesti osalus 620 miljardi euroses Euroopa Stabiilsusmehhanismis on 0,186% ehk 1,302 miljardit eurot. Kohe on vaja reaalses rahas sisse maksta 148,8 miljonit eurot. Miljard… tundub lausa hoomamatu, kas pole? Pealegi, Iiri pangad, Kreeka valitsusvõlg, Portugal - kõik see on kuidagi kauge ja võõras mure, mis see meie igapäevaelusse puutub? Las valitsus tegeleb asjaga. Tegelikult pole valitsusel endal sentigi raha, kõik, mida ta ära annab, on ta enne meilt ära võtnud.
Paneme need summad mingisse konteksti, et mõista, mida siis meie juhid meilt võtavad, et rikkamatele eurooplastele üle kanda.
2010. aastal oli Eesti SKP 14,5 miljardit eurot ehk 226,9 miljardit krooni. Tallinn-Tartu maantee ehitamine üleni nelja realiseks maksaks 320 miljonit eurot ehk u 5 miljardit krooni. Sama palju maksaks sild Saaremaale. Eesti Rahva Muuseumi ehitamise hinnaks on pakutud 32 miljonit eurot – võiksime euro päästmiseks mineva rahaga ehitada 41 ERM-i.
Selle rahaga saaks terve aasta maksta pensione või peaaegu kaks aastat üleval pidada Haigekassat. Me kulutame haridusele aastas pisut üle 6% SKP-st ehk pea poole vähem.
See oleks ligikaudu kogu tuumajaama rajamise kulu.
1,3 miljardi euro eest saaks järgmiseks kahekümneks aastaks kaetud kõik kulud korraliku lennuväe hankimiseks ja ülevalpidamiseks. Tankiarmee soetamine ja üleval pidamine 10 aastat maksaks 255 miljonit eurot. Lennukamalt võttes, selle raha eest saaks rajada tunneli Tallinna ja Helsingi vahele või ehitada ühe hoobiga välja raudteeühenduse Berliiniga, mille hinnaks on pakutud 1,5 miljardit eurot.
Ja need äsja loetletud kulutused tähendaks kõik ühel või teisel moel meie enda elujärje parandamist, planeeritav raha ära andmine euroliidule ei too meile aga tagasi mitte midagi. Inimesi, kes seletavad, et tegu on laenuga, mille pealt me veel teenime, tuleks kasta tõrva ja sulgede sisse rahva petmise eest. Kui see oleks tavaline laen, siis saaks riigid võtta seda tavaliselt laenuturult. Tegelikult saavad ju kõik aru, mis praegu toimub: vastutustundetud riigid on aastaid kulutanud laenu võttes üle oma võimete ja nüüd on võlad läinud nii suureks, et nad pole võimelised neid tagasi maksma. Samal ajal on turud jõudnud selgele äranägemisele, et võlakriisis riikidele ei saa enam võlgu juurde anda, sest on liiga suur tõenäosus, et oma raha enam tagasi ei saada. Turud ei usu, et laenuraha tagasi tuleb, Jürgen Ligi usub. Keda sina rohkem usud? Sama vastutustundetult, kui laenasid valitsused, on laenanud ka eraisikud ja seda pankade õhutamisel. Nüüd on pangad hädas oma raha tagasi saamisega. Normaalne oleks, kui nad peaks oma kergekäeliste ja liiga riskantsete majandusotsuste tagajärjed ise välja kandma – leppima kahjumiga või hullemal juhul minema pankrotti. Kui valitsused peaks selle järel kinni maksma pankadesse kinni jäänud hoiused, oleks tegu sadu kordi väiksemate kuludega. Aga pankurid on leidnud suurepärase lahenduse: nende riskantsed ja valed otsused maksab täielikult kinni maksumaksja.
See raha ei tule lihtsalt niisama kusagilt. See on reaalne rikkus, mis pigistatakse välja eesti inimestelt. Meid ootab vältimatult ees kaks asja: kärped meie avalikus sektoris – mis tähendab pikemaid arstisabasid, suletud koole, vähenenud bussiliiklust, madalamaid sotsiaaltoetusi ja pensioneid jne; ning maksutõuse. Pole võimalik seda raha kokku saada ilma edasiste aktsiisi- ja käibemaksu tõstmisteta ning elektrihinna tõusuta (mis on meil samuti varjatud maksukogumise viis). Lisaks võime oodata, et hoolimata vastupidistest lubadustest hakkab valitsus ikkagi maksustama koduomamist, viib hiilivalt sisse teisi omandimakse nagu auto- ja paadimaks ning asub kaotama erinevaid maksusoodustusi nagu näiteks pensioni tulumaksumäära erisoodustus või kodulaenu intresside soodustus. Juba räägitakse ka sellest, et Eesti riik võtab laenu päästeplaani finantseerimiseks. Eriti lõbus, kas pole: meie, kes me oleme nii uhked olnud vähese laenukoormuse üle, võtame nüüd hiigellaenu, mille intressid ja tagasimaksed jäävad meile, et tasuda meist rikkamate riikide laenude eest.
On matemaatiline fakt, et eesti inimestelt tuleb euro päästmiseks raha rohkem välja pigistada ja talle vähem tagasi anda, kui seda praegu tehakse. See tähendab praktikas ostujõu langust, ettevõtete pankrotte ja edasist kõrget tööpuudust. Ehk siis täpselt vastupidist kõigele sellele, mida euro meile tooma pidi. Kõige jubedam kogu asja juures on veel see, et praegune päästeplaan ei jää viimaseks ning euro elujõudu ja stabiilsust ei ole ta kuidagi parandanud. Jõhkralt öeldes, see on alles algus meie vasallimaksetele, mille endale võtsime, kui ütlesime tere euro, meie raha.
Ma ju hoiatasin, muide. Kõik see oli ette nähtav ja ära hoitav. Kirjutasin sellest eelmise aasta septembris, juulis, veebruaris ja üldisemalt võttes juba alates 2003. aastast, et kui Eesti loobub oma rahast ja oma suveräänsusest, siis selle vältimatuks tulemuseks on meie majanduslik orjastamine, mis praktikas tähendab meie elatustaseme halvenemist. Aga eesti inimesed usuvad meelsamini ilusat valet “elu läheb paremaks” loosungiga kui ebameeldivat reaalsust. See, et iga eesti inimene peab maksma 10 000 krooni Kreeka ja Iiri poliitikute naha päästmiseks ning Saksa ja Prantsuse emapankade bilansi parandamiseks on meie rahva kollektiivse otsuse tulemus. Võibolla selle pärast polegi nurin kuigi suur? Me ju teadsime, mida euro ja euroliit endaga kaasa toob, aga läksime ikkagi.
Muidugi, otsus vajab riigikogu ratifitseerimist. Võiks ju minna sel päeval oma rahulolematust Toompeale ilmutama. Ma ei mõtle mingit haledat piketti, me ju teame, kui vähe see kellelegi korda läheb. Küllap saaks me poliitikute tähelepanu, kui kõik firmad otsustaks järgmise kuu kümnendal ja kahekümnendal makse mitte maksta ja seda nädala aega järjest. Meil on ju õigus kodanikuallumatuseks, kui meie raha tassitakse poliitikute poolt läbinähtava skeemiga lihtsalt välismaa pankadesse. Ehk mõjutaks riigikogu see, kui rahvas tuleks Toompeale kivide, kaigaste ja molotovi kokteilidega? 2007. aasta õppetund on igatahes see, et mässu organisaatoritele maksab kohus hiljem preemiat ja rüüstamisi ei karistata millegagi. Peab siis jõupoliitika jääma ainult venelaste privileegiks? See pole ju nagunii enam meie riik, mille vastu välja astuks, oma riik ei maksa võõrastele vabatahtlikult andamit.
Aga me teame, et midagi sellist ei juhtu. Eestlane teenib edasi ja peab lõuad. Ning järgmistel valimistel annab jälle oma hääle eurotoojatele.

Read more...

reede, 25. märts 2011

Tagasivaade: USA-le soovitatakse sõja alustamist suurriigiga

Hiina suure uudisteagentuuri Sohu.com teatel on Pentagonile hiljuti soovitatud alustada sõda mõne suurriigiga, et stimuleerida USA majandust ja vältida majanduslangust.

Soovitajaks on RAND Corporation, tulu mittetaotlev globaalpoliitika ajutrust, mis algselt loodi uurimuste ja analüüside koostamiseks USA relvajõududele, vahendab Black Listed News.
Hiinas on nüüd alanud äge debatt selle üle, kes see suurriik võiks olla, kellega sõda alustada tahetakse. Agressiooni objektiks pakutakse Hiinat ennast, Venemaad ja isegi Jaapanit.
Hiinlased tsiteerivad Prantsuse meedia allikat, kes on avastanud, et RAND on teinud ettepaneku kasutada Wall Streeti ja raskustes pankade päästmiseks eraldatav 700 miljardit dollarit uue sõja rahastamiseks, mis omakorda elustaks aktsiaturud.
RAND on kurikuulsalt mõjuvõimas valitsusväline organisatsioon, millel on tihedad sidemed USA sõjatööstuskompleksiga ning Fordi, Rockefelleri ja Carnegie fondidega.
RAND-i praeguste direktorite hulka kuuluvad endine USA kaitsesekretär ja Luure Keskagentuuri (CIA) asedirektor Frank Charles Carlucci III, välissuhete nõukogu liige ja endine tööminister Ronald L. Olson ning Bilderbergi klubi liige ning endine Rootsi pea- ja praegune välisminister Carl Bildt.
RAND-i ettepanek kutsub teadete kohaselt jultunult üles majandusliku kasu eesmärgil uut sõda alustama, kuid selles rõhutatakse, et sihtmärgiks olev riik peab olema mõjuvõimas suurvõim, mitte väikeriik nagu Iraak või Afganistan.
RAND-i soovitus klapib hästi kokku demokraatide asepresidendikandidaadi Joe Bideni, endiste riigisekretäride Colin Powelli ja Madeleine Albrighti ning teiste avaldustega, mille kohaselt on kindel, et Barack Obama seisab varsti pärast ametisse astumist silmitsi „suure rahvusvahelise kriisiga”.
Allikas
Allikas: http://prison.planet.ee/index.html
____________________
See on maailmavalitsejate ja vabamüürlaste tüüpiline käekiri. Ka 2. maailmasõja alustamises oli vabamüürlaste käsi mängus! 
M.I.

Read more...

LEONHARD PALLON: Leierdatud lugu Põhiseadusega

Artikleid Valimisseaduse mittevastavusest meie Põhisedusega ja selle muutmise vajadusest on olnud nii „Postimehes“ kui teistes lehtedes, viimasel ajal rohkem Delfis ja Terve Mõistuse Sündikaadis. Selle kohta on kirjutatud ka RK Põhiseaduskomisjoni Esimehele Väino Linde’le. Nii Põhiseaduskomisjoni esimees, Riigikogu kui ka Õiguskantsler ei taha neist midagi teada. Lugenud pealkirja selle teema kohta - edasi ei loeta ning kiri visatakse kohe prügikasti. Seadusandjad, seadusejärelvaatajad ja seaduseväänajad EI TAHA seada ohtu oma võimu ja hõlptulust ilma jääda.
Saada sõbrale Loe edasi
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

Read more...

neljapäev, 24. märts 2011

MATTI ILVES: EESTI PROPAGANDA NÕRKUSEST

Meile on pidevalt räägitud, et Venemaa propagandistlikele avaldustele pole vaja iga kord reageerida ja Euroopa Liidus võime aeg-ajalt Venemaa poliitikale tähelepanu juhtides muutuda ühe teema riigiks. Arvan, et tegemist on lihtsalt valitsustegelaste ning poliitikute argusega, püütakse võimalikult "euroopalikult" käituda, Eesti riigist mittehoolimisega ja tagajärjed on nüüd käes. Isegi vennasrahvas soomlased ei mõista meid.
Toon järgnevalt väljavõtte  Jukka Rislakki ühest artiklist, "Raudse kanna survest pronkssõdurini - tähelepanekuid desinformatsiooni kohta":
"Pea kaks aastakümment tagasi jälgisid soomlased ja kogu Euroopa kaasa elades, toetust avaldades ja paremat lootes Balti riikide iseseisvumist. Pärast seda on palju muutunud ja meie huvi Balti riikide vastu on vähenenud, samal ajal kui nende maine on omandanud negatiivse varjundi.
"Balti riike ei okupeeritud, vaid nad astusid vabatahtlikult Nõukogude Liitu", "Balti riikidel ei ole kunangi olnud iseseisvuse eeldusi", "Eesti tegi 1930-ndatel ja 1940-ndatel valed ja Soome õiged valikud", "Eestis ja Lätis diskrinimeeritakse vene vähemust", "Seal esineb apartheidi ja keelelist rassismi", "Venelasi peetakse teisejärgulisteks kodanikeks", "Baltlased mõrvasid juute - osalt juba enne sakslaste tulekut 1941. aastal", "Baltlased olid natsimeelsed ja teenisid SS-üksustes", "Praegustes Balti riikides toimub fašismi taassünd", "Seal kirjutatakse ümber Teise maailmasõja ajalugu", "Õigeusu kirikut kiusatakse taga", "Balti riigid ei lase EL-l Venemaaga häid suhteid luua", "Kümned tuhanded eestlased tulevad ja võtavad leiva Soome tööliste laualt", "Lõunast tulevad meile narkootikumid, prostituudid ja kuritegevus".
Need on mõned väited, mida võib kuulda ja kohata isegi ajakirjanike ja teadlaste kirjutatud raamatutes."
Eestisse on jäänud vaid mõned üksikud välisajakirjanikud ja info siit saadakse peamiselt Moskvas olevate ja vene keelt oskavate korrespondentide kaudu. Pole siis midagi imestada, et see informatsioon tihti ei vasta tõele.
Eesti poliitikute mõningaks õigustuseks võib ütelda seda, et meie ajalugu on ka raske välismaalastele selgitada, okupantidele me sõjaliselt vastu ei hakanud; president Päts vahetas valituse okupatsioonijõududele sobiva vastu välja, andes kõik vajalikud allkirjad, mis sest, et ta tegi seda surve all ja vaevalt paljudel eurooplastel on üldse huvi ja kannatust süüvida väikeriigi ajalukku. Üldiselt arvan, et me jäämegi ajalugu selgitama... Seepärast tuleb venelastele vastata samuti räige propagandaga (kasutates samu vahandeid mida vastased), millega meie poliitikud pole toime tulnud.
Pilt: Jutlustaja, Viiralt 1933

Read more...

HARRI KIVILO: Eesti järjekordne esimeste hulka jõudmine

Saada sõbrale


Eestis on nii mõndagi tehtud, mis laias maailmas on tunnustust pälvinud ning mille üle võime uhkust tunda. On valdkondi kus oleme lausa Euroopa esimeste hulgas. Nüüd peetakse plaane juba päris esikoha saavutamiseks valdkonnas, mis peaaegu kõigis Euroopa riikides on tähelepanu keskseks kujunenud. Pole vist ainsatki Euroopa riiki, kus paljud sisserändajad ei soovi lojaalseteks kodanikeks kujuneda. Meie suurte sõprade, Inglismaa ja Ameerika Ühendriikide, teise maailmasõja ajal tehtud lausa rumalaid otsuseid tagantjärele heaks kiites on riigivõim lasknud taasiseseisvunud Eestis tekkida olukorra, mis vaatamata kahekümne aasta pikkustele ponnistustele on ikka veel selline, mida meie riigijuhte nõustavad sõbrad õigeks ei pea. Sama meelt on ka enamus eestlasi - kuigi hoopis vastupidistel põhjustel.
Kuigi Nõukogude Liidu kuriteona Eestisse elama saadetud venelaste elu on siin tunduvalt parem, kui teistes riikides kuhu venelasi on immigrantidena vastu võetud, püütakse seda meie sõprade soovituste kohaselt neile veelgi soodsamaks muuta. Ühe olulise soovituse kohaselt tuleb „inimestega rääkida selles keeles mida nad oskavad”. Eestis elavate, suurde ja võidukasse rahvusse kuuluvate venelaste hulgas on palju neid, kes põhimõtteliselt ei taha eesti keelt õppida. On ka küllalt palju neid, kes oma eluga on adekvaatselt saanud hakkama vaid väga puuduliku või koguni ilma eesti keele oskuseta. Erinevalt teistest riikidest on Eesti riigivõim ise püüdnud - ja erasektorilgi võimaldanud - venelastega rääkida võimalikult palju nende endi keeles.
Nüüd on jõutud järeldusele, et siinsed venelased saavad muutuda eestimeelseiks ning minetada oma eesti keele õppimise vaenulikkuse vaid siis, kui Eesti Rahvusringhääling loob ühe venekeelse tv-kanali, mille programmid saaksid neid köita niisama hästi või isegi paremini kui Vene Föderatsiooni kanalid.
Sisserändajaid riigikeelt rääkima suunamist riiklike programmidega võib ju mingil määral kasulikuks pidada, kuid enamus teisi riike on lubanud sisserändajail ise otsustada kas, millal ja millises ulatuses nad riigikeele omandavad. Iga võõrsil elanu teab, et tõeline riigilojaalsus tekib alles siis, kui sisserändaja on selleks pidanud ise vaeva nägema.
Päris kindlasti ei saa sisserändajatele mõeldud nende emakeelsed TV ja raadiosaated innustada neid riigikeelt õppima. Ja nii pole Saksamaalgi hakanud riigitelevisiooni ja -raadio koostama ja edastama programme, mida sealsed türklased ülimalt vaatamis- ja kuulamisväärseiks peavad. Ja BBC ei hakkaks ka oma araabiakeelseid sisserändajaid kohtlema nii nagu Eestis koheldakse venelasi. Ent ometi on türklased tulnud Saksamaale sakslaste kutsel ja loal ja sama kehtib ka Inglismaa araabiakeelsete immigrantide kohta.
Praktiliselt võttes on aga kõik venelased Eestisse elama asunud ilma, et eestlased neid siia oleksid kutsunud või et Eesti Vabariik oleks neile sisserändeks vajaliku viisa väljastanud. Kõik, kes venelaste massilist Eestis olemist aastal 1991 ajalooliseks paratamatuseks pidasid või peavad ei tohiks unustada, et selle paratamatuse tekitas Nõukogude Liit - mitte eestlased või Eesti Vabariik. Pole ainsatki rahvusvahelist konventsiooni, mille alusel keegi saaks Eestit süüdistada selle paratamatuse tekitamises.
Ülimalt kahetsusväärne on, kui meie peavoolu meedia ja riigivõim selle Nõukogude Liidu inimsusevastase kuritegu püüab eestlaste süüks ajada ning sellega seonduvate kahjude heastamiseks on loobunud okupatsioonieelse Eesti Vabariigi ennistamisest ning jätnud Vene Föderatsioonile esitamata juriidiliselt pädevad kahjude heastamise nõuded.
Teise tv-kanali loomine ja käigus hoidmine ei saa mitte kõige vähemalgi määral olla Eestile kasulik - pigem võib see põhjustada tegelikku venelaste tõrjumist eestlaste poolt. Ühekordse kampaania raamides võiks aga saata postiga kõigile Eestis elavatele venelastele, välja arvatud need, kes on Eesti kodakondsuse saanud, venekeelse ülevaate eestlaste ajaloost alates kirjutatud kroonikate algusest kuni tänapäevani - ilma unustamata üksikasjalisi selgitusi Vene võimud poolt antud lubaduste täitmata jätmise ning eestlaste punaarmee vastu võitlemiste kohta.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php
___________________
Arvan, et venekeelse telekanali loomine oleks vale. Niigi on vene keel kujunenud Eestis juba teiseks riigikeeleks ja eestlastele, kes vene keelt ei oska (ei piisa tõelise rahvastevalelise suhtlemiskeele, inglise keele tundmisest) on paljud töökohad suletud. Meil ei toimunud õigel ajal dekoloniseerimist ja derussifitseerimist poliitikute saamatuse või tahtmatuse tõttu.
M. I.

Read more...

VEIKO RÄMMEL: EUROLIIDU LÕPU ALGUS

Tuleb tunnistada Pajulal on mitmekordselt õigus. Niigi on selle euromonstrumi kooshoidmine rahvastele palju kannatusi põhjustanud. Milleks, kui tohib küsida? Mida me sellest kasu saame?

SEB majandusanalüütik Hardo Pajula sõnul ei hakka Eesti suure tõenäosusega kunagi teoreetiliselt ette nähtud 9 protsenti SKTst Euroopa stabiilsusmehhanismi tarbeks maksma, kuna enne katkeb maksumaksjate kannatus.
LOE EDASI

Juba valimiste ajal mainisin, et peatselt saab see liberalistide pidu otsa, sest rahva kannatus lihtsalt katkeb. Ma pakun välja, et me oleme sellele piirile ohtlikult ligidal ja Põlissoomlaste esilekerkimine vaid tõestab väidet.

Soomes on juba viha Iiri ja Kreeka abipakettide suhtes lõkkele löönud ning eurovastaste partei kogub populaarsust. LOE EDASI
Allikas: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/

Read more...

kolmapäev, 23. märts 2011

Hiina väidetavalt tsenseerib telefonikõnesid


postitas doc kogemata-juhtus osak. 1:41 23. märts, 2011
tsensuur Mitmed allikad teavad pajatada, et Hiinas on asutud telefonikõnesid poole pealt katkestama kui lauses esineb kahtlase varjundiga sõnu nagu näiteks "protest". Suure Hiina tulemüüri taha peitunud internetikasutajate elu on niigi piiratud. Lisaks muule süüdistab Google, et viimasel ajal toimub midagi kahtlast Gmaili teenuse kasutamisel selles riigis.
Allikas: http://minut.ee/

Read more...

MART HELME: Surnuist tõusnud mehed ja Riigikogu valimised

Saada sõbrale

Suursaadik
Briti ajakirjaniku Toby Harndeni ja tema Afganistani sõda kirjeldava raamatu ümber puhkenud skandaal on suurepärane illustratsioon Eestit juhtiva poliitilise kliki olematust moraalist. Ja veel olematumast poliitilisest sõltumatusest.
On karikatuurne, kui eitatakse surve avaldamist raamatu keelustamiseks, jättes samal ajal maha nii suure hulga jälgi ja tunnistajaid sellest, miks ja kuidas seda tegelikult ikkagi tehti. Ent sellest on Daily Telegraphis kirjutanud Tony Harnden ise ja ma ei hakka teda siin kohal refereerima.
Ja on loomulikult häbiväärne, kui ühe väidetavalt sõltumatu ja suveräänse riigi president käib ühe suurrriigi saatkonnas pidevalt kaebamas - ning ilmselt ka intstruktsioone saamas.
Ühtlasi asetab kõik see aga väga selgesse valgusesse ka äsjastel Riigikogu valimistel toimunu. Tuleb nimelt välja, et meie niinimetatud liitlasi ähvardati ei enama ega vähemaga kui sellega, et Harndeni raamatu ilmumine võib mõjutada siinseid valimistulemusi. Mis omakorda võiks viia Eesti lahkumiseni Afganistanist.
Ehk siis, USA ja Suurbritannia valitsustelt nõuti ei midagi muud, kui sekkumist meie siseasjadesse ja valimistulemuste teistpidist, väidetavalt neile soodsat mõjutamist.
Mis omakorda näitab puust ja punaselt, kui sõltuv on meie poliitiline juhtkond nn. sõpradest, kellede huviagendid nad kõige selle valguses väga kahtlaselt suurel määral näivad olevat.
Juhtunu asetab uude valgusesse ka kahtlustatavad manipulatsioonid valimistulemustega. Valitsevale klikile sisulist alternatiivi pakkuvate ja seega ohtlike üksikkandidaatide ignoreerimine ja mustamine mahub muidugi valimisvõitluse kriteeriumite alla, mis aga sinna ei mahu, on nende poolt hääle andmise takistamine kummaliste IT võtetega, üksikkandidaatide nimekirjade eemaldamine valmisjaoskondadest ning üleüldse „heaks“ traditsiooniks kujunenud valimistulemuste hangumine otsustavasse häältelugemise faasi jõudmisel.
Kui lisada siia fakt, et e-valimiste puhul on valimisvõltsingute avalikkuse poolne kontroll võimatu nii algpunktis (kus puudub igasugune garantii, et ID kaarti kasutab tõepoolest selle tegelik omanik, mitte mõni laptopiga õllemaiaid külamehi külastav ettevõtlik poliitaktivist) ja lõpetades lõpppunktiga (kus serverisse saabunud andmetele on ligipääs vaid piiratud arvul inimestel, keda peame sisuliselt pimesi usaldama), saamegi tulemuse, kus möödunud valimiste legitiimsus on selgelt kahtluse all.
Ja veel. Valimistele eelnenud protsessid Rahvaliidu kõrvaldamiseks poliitmaastikult, aga samuti Roheliste elimineerimine ühtäkki ei ta kust sündinud intriigide, sisetülide, laimu ja sedakaudu negatiivse avaliku arvamuse kujundamise abil teenisid loogiliselt arutledes ka kindlat eesmärki: neljaparteilisena on Riigikogu meil nüüd ju väljastpoolt kergemini juhitav-kontrollitav ning eelseisvaid presidendivalimisi (kuid mitte üksnes) silmas pidades on see ülimalt oluline. Enam pole vaja karta, et valimiste minekul „põllule“ kappab kusagilt peremeeste juhtnööride kohaselt teostatavaid protseduurilisi mänge segama mõni maatõugu must hobune, kes Ameerika preeriatest imporditud kuid siinmail ebapopulaarseks osutunud suksu ootamatu kabjahoobiga mängust sootuks välja lööb.
Seega siis. Eelolevatel aastatel sammume vana poliitkartelli tülgastuseni tuttavate mantrate saatel jätkuvalt Euroopa poole, makstes oma eurooplaseks olemise kinni rajude hinnatõusude, lisamaksude, inflatsiooni ja süveneva vaesusega. Toodame ennastunustavalt ja geograafiliselt aina laiahaardelisemalt julgeolekut, seades iseennast aga üha häälekamalt islamiterroristide järgmiste sihtmaade nimestikku ja ohverdades mõttetult oma noorte meeste elusid - rahast rääkimata. Oleme aretanud endale narkokoeralikult peene vaistu ning haistame juba kaugelt, missugused diktaatorid on vaja koheselt kukutada (Hosni Mubarak, Muamar Ghadaffi), missugustega tuleb aga viisakalt läbi saada (Aleksandr Lukašenka, Vladimir Putin). Võitleme printsipiaalselt Kosovo taolise ebamoodustise sõltumatuse eest, keeldume aga vastu võtmast unikaalse tsivilistatsiooniga Tiibeti usujuhti Dalai Laamat. Oleme nii ausad, põhimõttekindlad ja liitlastele lojaalsed, et võime selle nimel ohverdada eesti rahva heaolu, püsimajäämise ja lojaalsuse oma riigile.
Jääb üle küsida vaid: miks? Tegelikult on vastus sellele küsimusele kõige eelpool tooduga juba antud.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

Read more...


Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP