HENN PõLLUAAS: Elamislubade skandaali tõttu peab tagasi astuma ka Ansip

Saada sõbrale
Henn Põlluaasa blogist .
Nagu on selgunud, tuvastas Politsei ja piirivalveamet juba kevadel massiliselt elamislubade väärkasutusi ning teavitas sellest 26. mail ka siseministeeriumi, mil siseministriks oli elamislubadeskeemitajate Nikolai Stelmachi ja Indrek Raudse erakonnakaaslane Ken-Marti Vaher.

Luubi alla võeti firmade juhtkondades töötamiseks taotletud elamisload, kuna just nende vastu oli huvi suurenenud plahvatuslikult. Siseministeeriumi analüüsist ilmnes, et nimetatud elamisloa liiki kasutati ära Eestis ja Schengeni alal viibimise õiguse saamiseks. Selgus, et paljudel juhtudel oli äriühing loodud üksnes selleks, et saada välismaalastele elamisloa taotlemiseks alus. Kõigi nende taotluste osas tehakse nüüd järelkontrolli ning kuutekümmet viite on asutud kehtetuks tunnistama.

Minister Vaher on tunnistanud, et teadis elamislubadega seonduvast probleemist juba ajast, mil ta asus ametisse. Sellest hoolimata suurendas ta oma erakonnakaaslase, majandusminister Juhan Partsi ettepanekul tänavust elamislubade kvooti 336 võrra, põhjendades seda taotluste arvu plahvatusliku kasvuga. Selle asemel, et tulekahju kustutada, valas Vaher tulle bensiini juurde.

Mõlemad väidavad, et ei teadnud oma sõprade ja erakonnakaaslaste ärist midagi. Raudne ja Stelmach ei olevat midagi valesti teinud ja seoses ettevõtlusega antud elamislubades pole midagi kahtlast. Majandusminister Partsi teadmatuse seab kahtluse alla Raudse ja Stelmachi lubamine majandusministeeriumi ümarlauda, kus arutati just nimelt välismaalaste Eestisse tulemise lihtsustamist. Ametlikult ei olnud kummalgi sinna mingit asja. Kui aga siseminister Vaher enda väitel ärist ei teadnud, siis teadis ta suurepäraselt, et midagi on nende taotlemise ja jagamisega vägagi viltu ning see oleks pidanud teda valvsaks tegema, mitte panema Partsi palvel kvoote suurendama. Mõlema käitumine paneb ministrite sinisilmse süütuse kahtluse alla.

Eelpooltoodust saab teha ainult ühe järelduse - Eesti Vabariigi siseminister ja majandusminister on kas äärmiselt vastutustundetud või midagi palju hullemat. Mõlemal juhul kujutab nende jätkamine oma ametis ohtu Eesti julgeolekule. Ainuüksi see, et ministrid enda sõnul ei teadvat, mis nende haldusalal toimub peaks olema piisavaks põhjuseks tagasiastumisele.

Asi pole ainult selles, et paarsada vene ärimeest said elamisloa, vaid selles, et tegemist on ju pettuse ja korruptsiooniga, ametiseisundi kuritarvitamisega, teadlikult valeandmete esitamisega ja seda tegid valitsuserakondade poliitikud. Tegemist on fiktiivsete investeeringute ja elukohtadega, pankrotimeistrite, tagaotsitavate kurjategijatega ja suurima tõenäolisusega ka tegelastega Vene välisluurest, kes kõiki selliseid olukordi alati ja oskuslikult enda huvides ära kasutab.

Pole välistatud, et omades kompromiteerivat infot poliitikute elamislubadega äritsemise kohta, püüti nende läbi ka valitsuse tegevust ja otsuseid mõjutada. Seda enam, et teadlikult või teadmata lõid mahhinatsioonideks soodsat pinnast ka eelpoolnimetatud valitsuse liikmed. KAPO aastaraamatu andmetel kasvab FSB aktiivsus aasta-aastalt ning kõikvõimalikud katsed poliitikuid, ärimehi jne enda kontrolli alla saada on pigem reegel kui erand. Seda enam, et elamislubade äri ja kvoodi suurendamisega kaasnes paralleelselt katse seadustada piiriäärsete ja riigikaitseliselt tundlike maade müümist välismaalastele. Kas siin ei ole tegemist poliitilise mõjuvõimu kuritarvitamisega? Miks KAPO antud juhtumi puhul vaikib?

Elamislubade ja ID-kaartide vormistamise skandaal on kahtlemata suureks löögiks IRL-ile, kes on püüdnud näidata ennast isamaalise erakonnana kes seisab rahvuslik-konservatiivse maailmavaate, ausa poliitika ja ideaalide eest. Paraku on selline imago juba aastaid pelgalt mask. IRL-i volikogus toimunud käte ja omade puhtakspesemine, ignorantsus ning distantseerumine probleemist tõi esile IRL-i tegeliku palge, millel pole midagi ühist eelpooldeklareeritud väärtustega. IRL-i peasekretär Priit Sibul ütles keerutamata, et tema ei näe elamislubade äris midagi, mis käiks erakonna ideoloogiaga risti vastupidi.

Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne on vähemalt oma kohtadelt riigikogus, Tallinna linnavolikogus ja ka erakonnast lahkunud. Kolmas tegelane, riigikogu liige Siim Kabrits, kes müüs maad elamislubadevabrikust ID-kaarte saanud vene ärimeestele, jätkab muinasjutuvestmist, justkui temal poleks aimugi olnud, et talle kuuluvasse korterisse oli registreeritud üle saja kahtlase taustaga vene firmat, kes sealt siis oma fiktiivseid ärisid ajasid. Samas paljastas aga „Pealtnägija“, et Kabrits teadis hästi firmade hulgi registreerimisest enda kaasomandis olevale aadressile, vene ärimeeste maale toomisest ja elamislubadest. Kuid nagu Vaher ja Parts, on ka tema keeldunud mingitki poliitilist vastutust võtmast.

Huvitav, kus olid nende ametnike silmad, kes kõnealused firmad registreerisid, enne kui asi hulluks läks ja järelkontrolli teostama hakati? Kas tõesti pidasid nad normaalseks ja igapäevaseks üle saja vene kodanikule kuuluva välisfirma tegutsemist ühes ainsas vanalinna korteris? Kui suur oli see ring, kes IRL-i skeemimeistrite ärist kasu lõikas? Lihtametnikust ministrini?

Kuid probleem on märksa laiem. See on terve valitsuse, mitte ainult IRL-i usaldusväärsuse ja üksikute isikute käitumise küsimus. Sisserände piirarvu ei suurendanud siseminister Vaher üksi, vaid seda tehti valitsuse korraldusega. Seeläbi on skandaaliga seotud terve IRL-i ja Reformierakonna koalitsioon, nende ministrid ja eeskätt peaminister Andrus Ansip, kes vastutab otseselt enda valitsuse ministrite tegevuse eest. Eriti, kui see õõnestab Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist mainet.

Peaminister mängib aga jaanalinnumängu, peites pea liiva sisse ja teeseldes, justkui probleemi polekski või justkui see riiki, valitsust ega teda ennast ei puudutakski. Täna oleme kuulnud Ansipi suust vaid seda, et eeldatavasti kõnnivad Vaher ja Parts õigel teel. Kas luues tingimusi Eesti julgeoleku kahjustamiseks, silmi kinni pigistades ja vastutust vältides?

Samas sahistatakse, et põhjus, miks Parts ja Vaher ikka veel oma kohtadel on, peitub peaministris, kes seeläbi oma koalitsioonipartnereid survestada saab. Olgu sellega kuidas on, kuid on selge, et järgides euroopalikke tavasid, peab lisaks ministritele Vaherile ja Partsile tagasi astuma ka peaminister Ansip. See tähendab aga terve valitsuse väljavahetamist.

Kui suvel pühaliku presidendivande andnud Toomas Hendrik Ilves on oma kohustuste kõrgusel ja tahab käituda ausalt ja riigimehelikult, siis ei saa ta jätta peaministrile vastavat ettepanekut tegemata.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php