MARK STEYN: Tõrvik on edasi antud järgmisele põlvkonnale
Saada sõbrale
Egiptuses on lühiversioon Araabia Kevadest see, et peale 60 aastat Nasserit/Mubaraki on sõjavägi otsustanud leivad ühte kappi panna Moslemi Vennaskonnaga. Arvestades, et viimased kolm aastakümmet on seda sõjaväge rahastanud ning tema kõrgemaid ohvitsere koolitanud Ameerika Ühendriigid, pole meil vähemalt vaja raisata aega analüüside peale “kes kaotas Egiptuse?”
Selle tagajärjed koptidele, naistele, Iisraeli saatkonnatöötajatele jne jne on olnud selged juba mõnda aega. Aga vähemalt sama tähtis pikemas perspektiivis on ajaloolise mälu kaotus. Mõne päeva eest põletati järjekordse sõjaväepoolse jõudemonstratsiooni ajal maani maha Institut d’Egypte - peamiselt selle tõttu, et noored sõdurid kas lõid õhinal barbaarsusele kaasa või keeldusid seda ära hoidmast. Miljonid iidsed käsikirjad hävinesid.
See blogija (kes on piisavalt poliitkorrektne, et kasutada termineid e.m.a ja m.a.j., mitte e. Kr ja AD) võrdleb juhtunut Alexandria Suure Raamatukogu hävitamisega. Aga mina paneks asja pigem moslemimaailma hiljutisema võhiklikkusse taandumise konteksti , mida esindavad Vennaskond, vahhabistid, ajatollad jt. 2002. aasta ÜRO kuulus statistika - et ühe aasta jooksul tõlgitakse hispaania keelde rohkem raamatuid kui viimase tuhande aasta jooksul on tõlgitud araabia keelde - viitab kõige vähemalt erakordselt suletud ühiskonnale. Seegi avatus (nagu Institut d’Egypte) eksisteerib puhtalt Lääne poolt edendatuna. Liikumine näiteks Lawrence Durelli “Alexandria Quartetist” kokku klopsitud aga pluralistliku Egiptuse kuningas Farouki päevil tänapäevase linnani on langus üha pahaendelisemasse kolkalikkusesse.
Kui teie eesmärk on muuta riik teokraatliku totalitarismi uruks, siis on loll rahvastik asendamatu. Washingtoni põhiprobleem Afganistanis näiteks oli, et suurem osa maakaid olid nii harimatud, et neil polnud õrna aimu taoliste riikide nagu Ameerika Ühendriigid olemasolust. Kui peale 11. septembrit ilmus välja kari selle täies robokopi varustuses ning hakkas asju õhku laskma, siis keskmine Puštu külamats ei omanud rohkem aimu kes need on või kust nad tulevad kui ameeriklased tulnukate kohta filmis Iseseisvuspäev.
Egiptus on langemas selliste meeste valitsemise alla, kes imetlevad Talibani-mõõtu kolkalikku lollust ja soovivad seda innukalt kõigile kehtestada. Alates 1922. aastast kuni 2011-ni läks riik järjest kehvemaks. Nüüd läheb ta veel rohkem kehvemaks.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php
Egiptuses on lühiversioon Araabia Kevadest see, et peale 60 aastat Nasserit/Mubaraki on sõjavägi otsustanud leivad ühte kappi panna Moslemi Vennaskonnaga. Arvestades, et viimased kolm aastakümmet on seda sõjaväge rahastanud ning tema kõrgemaid ohvitsere koolitanud Ameerika Ühendriigid, pole meil vähemalt vaja raisata aega analüüside peale “kes kaotas Egiptuse?”
Selle tagajärjed koptidele, naistele, Iisraeli saatkonnatöötajatele jne jne on olnud selged juba mõnda aega. Aga vähemalt sama tähtis pikemas perspektiivis on ajaloolise mälu kaotus. Mõne päeva eest põletati järjekordse sõjaväepoolse jõudemonstratsiooni ajal maani maha Institut d’Egypte - peamiselt selle tõttu, et noored sõdurid kas lõid õhinal barbaarsusele kaasa või keeldusid seda ära hoidmast. Miljonid iidsed käsikirjad hävinesid.
See blogija (kes on piisavalt poliitkorrektne, et kasutada termineid e.m.a ja m.a.j., mitte e. Kr ja AD) võrdleb juhtunut Alexandria Suure Raamatukogu hävitamisega. Aga mina paneks asja pigem moslemimaailma hiljutisema võhiklikkusse taandumise konteksti , mida esindavad Vennaskond, vahhabistid, ajatollad jt. 2002. aasta ÜRO kuulus statistika - et ühe aasta jooksul tõlgitakse hispaania keelde rohkem raamatuid kui viimase tuhande aasta jooksul on tõlgitud araabia keelde - viitab kõige vähemalt erakordselt suletud ühiskonnale. Seegi avatus (nagu Institut d’Egypte) eksisteerib puhtalt Lääne poolt edendatuna. Liikumine näiteks Lawrence Durelli “Alexandria Quartetist” kokku klopsitud aga pluralistliku Egiptuse kuningas Farouki päevil tänapäevase linnani on langus üha pahaendelisemasse kolkalikkusesse.
Kui teie eesmärk on muuta riik teokraatliku totalitarismi uruks, siis on loll rahvastik asendamatu. Washingtoni põhiprobleem Afganistanis näiteks oli, et suurem osa maakaid olid nii harimatud, et neil polnud õrna aimu taoliste riikide nagu Ameerika Ühendriigid olemasolust. Kui peale 11. septembrit ilmus välja kari selle täies robokopi varustuses ning hakkas asju õhku laskma, siis keskmine Puštu külamats ei omanud rohkem aimu kes need on või kust nad tulevad kui ameeriklased tulnukate kohta filmis Iseseisvuspäev.
Egiptus on langemas selliste meeste valitsemise alla, kes imetlevad Talibani-mõõtu kolkalikku lollust ja soovivad seda innukalt kõigile kehtestada. Alates 1922. aastast kuni 2011-ni läks riik järjest kehvemaks. Nüüd läheb ta veel rohkem kehvemaks.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php
0 kommentaari:
Postita kommentaar