MATTI ILVES: RIIKLIK VALE
Sest andmeid võltsitakse täiesti räigelt meie valisejate poolt, rahvale ja ülemustele Euroopa Liidst meelepärasemaks tehes. Seda tehakse isegi märksa rohkem kui nõukogude ajal. Nüüd tunduvad mulle meie tähtsate tegelaste etteheited Kreekale andmete võltsimises täiesti kohatud, sest ise on nad sama patused.
Veneaegsete andmete "ligikaudsusega" olen ka ise hästi kursis. Töötasin siis ühe võrdlemisti suure tsehhi (ligi 200 töötajat) juhatajana ja aastas paar korda helistati otse ministeeriumist mitmesuguste ststistiliste andmete saamiseks ja alati oli nendega väga kiire. Algul püüdsin anda siiski tõepäraseid andmeid ja rakendasin selleks tööle tsehhi ökonomisti, insener-tehnoloogi ja raamatupidaja. Kuid hiljem loobusin sellest, peamiselt ministeeriumi kiirustamise tõttu ja hakkasin andma neile "laest võetud" arve, toetudes peamiselt kogemustele ja intuitsioonile. Siit näeme, et juba algallika arvandmed võivad olla ebatäpsed. Kuid jutt ei ole praegu sellest.
Statistika võltsimine riiklikul tasemel on kõige ehtsam kuritegu, sest see annab meie tegelikust olukorrast täiesti moonutatud pildi, viib segadusse ka analüütikud ja majandusteadlased, kes kasutavad neid andmeid olukorra hindamisel ning analüüsimisel.
Peaminister Ansip saab tihti just ajakirjanduselt kiita hea mälu pärast ja mitmesuguste statistiliste andmete toomise eest, nüüd me aga teame, mis need Eesti osas tegelikult väärt on. Statistika võltsimine paneb meid kahtlema ka tegelikulult õigete andmete osas.
_____________________
Mõned näited, kuidas statistikat moonutatakse ja võltsitakse: http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=63756380
5 kommentaari:
mees, millest sa ülepea räägid - kes ütles, kes esitas valesid statistilis andmeid, mis teemal ja kellele?
omaette tase on sellist sisuta külaeide juttu kaudselt kinnitada, et "vene aeg vassisin ise"
Poliitikud põhjendavad iseotsustamise harrastamist kodanike rumalusega.
Tuleb nõustuda, et rahvas ei saa paljustki aru. See ei tulene aga rumalusest, vaid esitatava informatsiooniga manipuleerimisest, tõe varjamisest.
Võtame näiteks töötuse, mida üldsusele serveeritakse töötukassas registreeritute arvuga. Tegemist on tegelikkuse moonutamisega. Keskmise statistilise töötasuga on sama lugu – mediaanpalk on aritmeetilisest 28% madalam, osaline tööaeg teisaldatakse täistööajale. Majanduskasvu kajastatakse lühiajalises kontekstis, mis tekitab (teatud hetkedel) põhjendamatut rahulolu tunnet.
Eestis domineerib seisukoht, et elanikke ei saa otsustusprotsessidesse kaasata ka veel seetõttu, et ühiskonnas toimuvatele protsessidele lähenetakse emotsionaalselt. Soovitakse näiteks maksude kaotamist, toetuste kasvatamist.
Nii see muidugi ei ole. Soovitakse teistsugust lähenemist, kulutuste põhjendatust.
Jälgisin mõni aeg tagasi USA toimunud maksu tõstmise rahvahääletust. Elanikelt küsiti 0,7 protsendi kinnisvaramaksu tõstmiseks nõusolekut. Vaheinfoks niipalju, et piirkonnas, millest räägin, tasutakse keskmise suurusega (meie mõistes suure) ühepereelamult 15-16 tuhat dollarit maksu aastas, mis moodustab mediaan sissetulekust (pere kohta) ca 15%.
Kodanikuühiskondade maksumaksjad on kursis eelarveliste vahendite kulutamisega, peavad kulutusi põhjendatuks, mõistavad toimuvat.
Ühe Eesti omavalitsuse volikoguliikmena, revisjonikomisjoni esimehena, majandusarvestuse ja rahanduse magistrina puudub minul selgus vallas toimuvast. Konsolideeritud aruanne ja kirjed ei võimaldagi selget pilti saada. Mulle on mõistetamatu, kellele Eestis aruandeid kirjutatakse.
Tagasi USAs toimunud rahvahääletuse juurde tulles lisan, et nii üllatav kui see ka ei ole, kuid valdav osa elanikest pooldas maksutõusu. Seda tehti mitte seetõttu, et inimestel on raha üleliia, vaid soovist panustada kodanikuühiskonda. Kogutavad summad investeeritakse lastesse. Eelarvetes valitseb selgus, kirjetes konkreetsus, pole kahtlustki, et summasid sihipäraselt kulutatakse.
Meie poliitikutele omaseid trikitamisi demokraatlikes kodanikuühiskondades ei harrastata.
Kui kedagi Eestis „rumalaks“ tembeldada, siis oleksid need edevad ja kasuahned poliitikud, kes informatsiooni omades valesid otsuseid langetavad.
Anonüümsele
Muidugi oleks huvitav allikat teada, aga seda ma ei saa avaldada. Samuti rohkem konkreetsust lisada on ohtlik. Veneaegne näide on lihtsalt illustratiivne ja vaevalt, et ka nüüd midagi muutunud on.
Eugen, tänan asjakohase ja hea kommentaari eest.
Ei no selleks on omad "economic hitmanid" konsultatsioonifirmadega, kel ülesandeks ongi seda üleskiidetud statti koostada. Lugege John Perkinsit.
Postita kommentaar