Keelesõda Lätis

Neljapaev, 01 detsember 2011 14:23 Lätis on peagi näha, kuivõrd efektiivselt töötab sealne kodakondsusseadus, mis Eesti omast erineb põhiliselt selle poolest, et mittekodanikele pole antud valimistel hääleõigust nagu seda on tehtud meil.

Samuti selgub, kuivõrd põhjendatud on olnud Lätis kolonistide järeltulijatesse suhtumise poliitika, mille alusel on kodakondsus saamine Lätis läbi naturalisatsiooniprotsessi (see on reeglistik, kuidas sünnipärane võõramaalane võib saada asukohariigi kodakondsuse) on olnud võimalikult lihtne ja kiire protsess.

Lakmuspaberiks on lätlaste riigis toimuv võitlus-väitlus läti keelelt ainsa riigikeele staatuse äravõtmiseks ning naaberriigi keelele e. vene keelele teise riigikeele staatuse andmine.

Kolmapäeva keskpäevaks oli Läti keskvalimiskomisjoni andmetel vene keelele riigikeele staatuse andmise poolt allkirja andnud 146 000 inimest, mis, juhul kui kõik allkirjad on kehtivad, peaks olema piisav, et läbi viia vastavasisuline referendum e. sisuliselt alustada põhiseaduse muutmise protsessiga Läti ametlikult kakskeelseks muutmiseks.

Vene keele riigikeeleks kuulutamiseks tuleks muuta Läti põhiseaduse paragrahve 4, 18, 21, 101 ja 104.

Paragrahv 4 hakkaks uues redaktsioonis kõlama nii: „Läti Vabariigi riigikeeled on läti ja vene keel. Läti lipp on punane valge triibuga.“

Paragrahvist 21 tuleks eemaldada säte, mille järgi on seimi töökeel läti keel. Paragrahvi 101 tuleks kirjutada, et omavalitsuste töökeeled on läti ja vene keel ning paragrahvi 104, et igaühel on õigus saada riigi- ja omavalitsusasutustes vastus läti ja vene keeles.

SAMAS - kuigi lätivenelastel on optimismiks põhjus olema, ei usu enamik vaatlejaid sellise võimaluse tegelikku realiseerumist.

Vastavalt Läti põhiseaduslikule korrale tuleks põhiseaduse muutmine saata arutamiseks seimi.

Seimi otsus läheb rahvareferendumile. Referendumil omakorda saavad osaleda AINULT KODANIKUD (mitte elanikud nagu Eestis kohalikel valimistel).

Põhiseaduse muudatuste jõustumiseks peab referendumil selle poolt olema vähemalt POOL hääleõiguslikest KODANIKEST.
Selleks pooleks on 771 350 Läti kodanikku üle riigi.

Ekspertide arvates sellise hulga Läti kodakondsuse omajate häältest, toetamaks põhiseaduse muutmise läbi vene keelele riigikeele staatuse andmist, saada pole reaalne.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/